2-17-8929/94 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Helina Luksepp, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.03.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-8929

Kohtuasi

MŽ, MS, IS, LK ja ER hagi Tallinn, Järveotsa tee 7

korteriühistu

vastu

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamiseks

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu vastuhagi MŽ,

MS, IS, LK ja ER vastu kahju hüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.06.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8851,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I (vastustaja I) MŽ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja

II

(vastustaja

II)

MS

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hageja

III

(vastustaja

III)

IS

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hageja

IV

(vastustaja

IV)

LK

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hageja

V

(vastustaja

V)

ER

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hagejate (vastustajate) ühised lepingulised esindajad

vandeadvokaat Kaarel Kais ja vandeadvokaadi abi Jaanika

Pajula

Kostja (apellant) Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu

(registrikood 80153396), lepinguline esindaja Jaanus

Krevald

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 10.02.2021 kohtuistungil

2-17-8929

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16.06.2020 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 14 299,92 eurot ületavas osas,

samuti 14 299,92 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagejate avaldus maakohtus kantud

menetluskulude kindlaksmääramiseks 14 299,92 eurot ületavas osas rahuldamata,

samuti jätta rahuldatama 14 299,92 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise

väljamõistmise nõue.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada.

4.2. Kohustada Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistut avaldama kõigile Tallinn,

Järveotsa tee 7 korteriühistu liikmetele saadetavatel kommunaalteenuse

arvetel kohtuotsuse jõustumisele järgneval kuul teate, mis peab paiknema

arvega samal lehel ja visuaalselt samas asukohas, samas kirjasuuruses,

samasuguse fondi ja värviga, nagu oli vaidlustatud tekst avaldatud 2017. a

märtsis esitatud arvetel. Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistut kohustada

eeltoodud viisil avaldama järgmise sisuga teade: „Käesolevaga lükkab Tallinn,

Järveotsa

tee

korteriühistu

ümber

märtsis

2017

saadetud

kommunaalteenuste arvetel avaldatud ebaõige faktiväite, mille kohaselt

Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu kuus suuremat võlgnejat on krt. 4 ER

1294.19, krt. 39 MS 1672.64, krt. 51 IS 1673.49, krt. 56 LK 1715.54, krt. 70 MŽ

1673.81. Ülaltoodud väide on eksitav - ei vasta tegelikkusele, et krt. 4 ER-l, krt.

39 MS-l, krt. 51 IS-l, krt. 56 LK-l ja krt. 70 MŽ-l on Tallinn, Järveotsa tee 7

korteriühistu ees 2017. a märtsikuu kommunaalteenuste arvel nimetatud

võlgnevus.”

4.3. Kohustada Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistut avaldama kõigile Tallinn,

Järveotsa tee 7 korteriühistu liikmetele saadetavatel kommunaalteenuse

arvetel kohtuotsuse jõustumisele järgneval kuul teate, mis peab paiknema

arvega samal lehel ja visuaalselt samas asukohas, samas kirjasuuruses,

samasuguse fondi ja värviga, nagu oli vaidlustatud tekst avaldatud 2017. a

aprillis, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris esitatud

arvetel. Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistut kohustada eeltoodud viisil

avaldama järgmise sisuga teade: „Käesolevaga lükkab Tallinn, Järveotsa tee

7 korteriühistu ümber 2017. a aprillis, juunis, juulis, augustis, septembris,

oktoobris ja novembris saadetud kommunaalteenuste arvetel avaldatud

ebaõiged faktiväited, mille kohaselt Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu viis

suuremat võlgnejat on: krt. 4 ER, krt. 39 MS, krt. 51 IS, krt. 56 LK ja krt. 70

MŽ. Ülaltoodud väited on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele, et krt. 4 ER-l,

krt. 39 MS-l, krt. 51 IS-l, krt. 56 LK-l ja krt. 70 MŽ-l on Tallinn, Järveotsa tee

7 korteriühistu ees 2017. a aprilli, juuni, juuli, augusti, septembri, oktoobri ja

novembri kommunaalteenuste arvetel nimetatud võlgnevus.”

4.4. Mõista Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistult MŽ kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitis 100 eurot, MS kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot,

IS kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot, LK kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot ja ER kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitis 100 eurot.

4.5. Jätta rahuldamata Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu vastuhagi.

2-17-8929

4.6. Jätta maakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu

kanda ning vabastada menetluskulude tasumise kohustusest Tallinn,

Järveotsa tee 7 korteriühistu liikmetena MŽ, MS, IS, LK ja ER.

4.7. MŽ, MS, IS, LK ja ER taotlus maakohtu menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata MŽ, MS, IS, LK ja ER

maakohtu menetluskulude suuruseks 14 299,92 eurot.

4.8. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Järveotsa tee 7

korteriühistu kanda ning vabastada menetluskulude tasumise kohustusest

Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu liikmetena MŽ, MS, IS, LK ja ER.

4.9. MŽ, MS, IS, LK ja ER taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata MŽ, MS, IS, LK ja

ER apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 2074,80 eurot.

4.10. Mõista Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistult MŽ, MS, IS, LK ja ER kasuks

solidaarselt menetluskuludena välja kokku 16 374,72 eurot.

4.11. Mõista Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistult MŽ, MS, IS, LK ja ER kasuks

solidaarselt välja viivis menetluskuludelt (16 374,72 eurot) alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõuded ja selle aluseks olevad asjaolud

1. MŽ, MS, IS, LK ja ER (hagejad) esitas 08.06.2017 Harju Maakohtule Tallinn, Järveotsa tee

7 korteriühistu (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hagejad palusid

kohustada kostjat avaldama kõigile korteriühistu liikmetele teate, millega lükatakse ümber

kostja märtsis 2017 kõigile korteriühistu liikmetele saadetud kommunaalteenuste arvetel

avaldatud ebaõige faktiväide “Seisuga 28.02.2017 kuus suuremat võlgnejat: krt. 4 ER 1294.19,

krt. 39 MS 1672.64, krt. 51 IS 1673.49, krt. 56 LK 1715.54, krt. 70 MŽ 1673.81”. Hagejad

palusid,

et

teade

tuleks

avaldada

kõigile

korteriühistu

liikmetele

saadetavatel

kommunaalteenuse arvetel kohtuotsuse jõustumisele järgneval kuul ning see paikneks arve

samal lehel ja visuaalselt samas asukohas, samas kirjasuuruses, samasuguse fondi ja värviga,

nagu oli vaidlusaluse ebaõiget faktiväidet sisaldava teate tekst.

2. Hagejad on korteriomanikena kostja kui korteriühistu liikmed. Hagiavalduse kohaselt on

kostja detsembris 2016 hagejatele igakuiselt esitataval kommunaalteenuste arvel kirje:

“Kahjunõue, kogus: 1, ühik: korter, tariif: 1639.170 €/korter – 1639.17). Väidetava kahjunõude

2-17-8929

aluseks on eelduslikult korteriühistu juhatuse 06.12.2016 otsuse p 1. Korralduse lisada

võlgnevust kajastav kirje kommunaalteenuste arvele andis raamatupidajale korteriühistu

juhatuse liige EM̌ . Järgmiste kuude arvetel alates jaanuarist 2017 on sama summa 1639,17 eurot

kajastatud varasema võlgnevusena.

3. Hagejad pidasid nõuet põhjendamatuks ja saatsid kostjale 03.03.3017 kirjaliku pöördumise.

Märtsis 2017 avaldas kostja kõikidele korteriühistu liikmetele saadetavatel kommunaalteenuste

arvetel järgneva väite: „Seisuga 28.02.2017 kuus suuremat võlgnejat: krt. 4 ER 1294.19, krt.

39 MS 1672.64, krt. 51 IS 1673.49, krt. 56 LK 1715.54, krt. 62 DŠ 550.00, krt. 70 MŽ 1673.81.“

Kostja hagejate pretensioonile ei reageerinud ega põhjendanud kahju nõuet.

4. Hagejad nõudsid ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kostja on

ebaõigesti avaldanud, et hagejad on ühistu ees ühed suurimad võlglased. Tegu on faktiväitega,

mida kostja ei ole põhistanud ega tõendanud. Kostjal lasub kohustus tõendada avaldatud

faktiväidete õigsust. Kostja ebaõiged väited on hagejate au ja head nime teotavad.

5. 29.11.2017 esitasid hageja kostja vastu teise hagiavalduse ja hagid liideti ühte menetlusse.

Teises hagis nõudsid hagejad samuti ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja lisaks

mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Hagejad palusid, et kohus

kohustaks kostjat avaldama kõigile korteriühistu liikmetele teate, millega lükatakse ümber

kostja 2017 aprillis, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris kõigile

korteriühistu liikmetele saadetud kommunaalteenuste arvetel avaldatud ebaõiged faktiväited,

mille kohaselt on Korteriühistu Järveotsa tee 7 viis kõige suuremat võlgnejat: krt. 4 ER, krt. 39

MS, krt. 51 IS, krt. 56 LK, krt. 70 MŽ. Hagejad palusid, et teade avaldataks kõigile korteriühistu

liikmetele saadetavatel kommunaalteenuse arvetel kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuul ning

see paikneks arve samal lehel ja visuaalselt samas asukohas, oleks samas kirjasuuruses,

samasuguse fondi ja värviga, nagu oli vaidlusaluse ebaõiget faktiväidet sisaldava teate tekst.

6. Avaldatud andmed on hagejate au teotavad. Hagejad soovisid, et kostja lõpetaks nende

õiguste rikkumise ja hüvitaks mittevaralise kahju. Hagejad viitasid VÕS § 1047 lg-le 4. Kostja

on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hagejad pidasid lubamatuks ebaõigete andmete

avaldamist kõigile ühistu liikmetele esitatavatel arvetel. Hagejad viitasid VÕS § 1045 lg 1

p-dele 4 ja 7. Kostja avaldas hageja suhtes negatiivseid faktiväiteid, mis olid hagejate au ja

väärikust teotavad. Sellega kahjustati hagejate mainet ja tekitati neile mittevaralist kahju.

7. Hagejad palusid kohtul hüvitise suuruse määramisel võtta arvesse nii kahju hüvitamise

kompensatsioonilist ja preventsioonilist eesmärki, arvestades, et kostja ei ole hagejate õiguste

rikkumist lõpetanud isegi peale seda, kui hagejad on juba ühe hagi kohtusse esitanud. Hagejad

palusid hüvitise välja mõista mõistlikus ulatuses.

8. 29.03.2018 täpsustasid hagejad oma nõuet ja põhistasid täiendavalt mittevaralise kahju

nõuet. Kostja on avaldanud hagejate kohta negatiivseid faktiväiteid. Ebaõigeid andmeid

sisaldavad teated on avaldatud kõigile korteriühistu liikmetele, keda on korteriühistus 71. Kuna

paljudes korterites elab mitu inimest, on ebaõigeid andmeid avaldatud laiale isikute ringile.

Ebaõigeid andmeid on avaldatud pika aja jooksul. Esimesed teated avaldati märtsis 2017 ning

kostja lõpetas teadete avaldamise alles veebruaris 2018. Hagejatele esitatavatel arvetel

kajastatakse väidetavat võlgnevust endiselt. Ebaõigeid andmeid avaldati kõigile ühistu

liikmetele kokku 11 korda 11 kuu jooksul. Hagejate kohta ebaõigeid andmeid sisaldavate

teadete avaldamine kahjustab nende õigusi ka seetõttu, et hagejad on olnud korteriühistu

juhatuses ning soovivad sinna kandideerida ka edaspidi.

2-17-8929

9. Hagejad palusid menetluskulud jätta kostja kanda tingimusega, et menetluskulude

kandmisest on vabastatud hagiavalduse esitanud ühistu liikmed.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidles vastu mõlemale hageja hagile.

11. Kostja väitis, et kuna tal oli põhjendatud kahju nõue hagejate vastu, ei ole ta ebaõigeid

andmeid avaldanud. Hagejad ei ole nõustunud kostja juhatuse 06.12.2016 otsusega nr 6/2016,

millega otsustati hagejatelt kui endistelt juhatuse liikmetelt solidaarselt välja nõuda kahju

8195,84 eurot. Otsus on jõustunud ja hagejad ei ole seda õigeaegselt vaidlustanud. Kostja

juhatuse otsus tugineb 18.05.2016 üldkoosoleku otsusele, mis on jõustunud ja mida hagejad ei

ole vaidlustanud. Kostja revisjonikomisjoni tegi 18.05.2016 üldkoosolekule ettepaneku

tekitatud kahju sissenõudmiseks endistelt juhatuse liikmetelt. Ka antud üldkoosoleku otsus on

jõustunud ja hagejad ei ole vaidlustanud seda kohtus. Esitatud hagiga ei saa kostja organite

otsuseid tühistada.

12. Hagejad kui kostja juhatuse liikmed rikkusid hoolsuskohustust ja kasutasid kostja rahalisi

vahendeid ebaotstarbekalt ja põhjustasid juhatuse liikmetena kostjale kahju 8195,84 eurot.

Kostja esitab korteriomanikele arveid mitte ainult kommunaalkulude, vaid ka muude rahaliste

nõuete kohta (pangalaen, intress, viivis). Kostja on avaldanud hagejate kohta ainult faktiväiteid,

mitte väärtushinnanguid. Hagejad on eksitanud väitega, et kostjal on raamatupidaja. Kostjale

osutab raamatupidamise teenust OÜ Samisu. Faktiväidete avaldamine arvetel tugineb

Andmekaitse Inspektsiooni 2009 juhisele ja kostja juhatuse 07.03.2017 otsuse nr 2/2017 p-le 2.

13. Hagejad ei saa kostja vastu esitada deliktilist nõuet VÕS § 1047 lg 4 alusel. Hagejad olid

kostja juhatuse liikmed. Korteriühistu ja tema liikmete vahelised õigussuhted on käsitletavad

lepingulaadsete võlasuhetena. Hagejad ei ole hüvitanud juhatuse liikmetena tekitatud kahju.

Kostja viitas VÕS § 1044 lg-le 2. Hagejatel ei ole võimalik esitada kostja vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõuet.

14. Kostja vaidles vastu ka mittevaralise kahju nõudele. Kuna kostja ei ole avaldanud ebaõigeid

faktiväiteid, ei saa hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuuluda rahuldamisele. Kostja

viitas VÕS § 128 lg-le 5 ja pidas arusaamatuks, milles seisnevad hagejate kannatused. Hagejad

ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu. Hagejad olid kostja juhatuse

liikmed ja nende taluvus kriitika ja märkuste osas pidi olema suurem tavalistest korteriühistu

liikmetest. Isegi kui kostja avaldatud andmed ei oleks õiged, puuduks tarvidus rahalise

kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja piisaks vabandamisest hagejate ees.

Kostja vastuhagi

15. Kostja esitas 02.01.2018 hagejate kui kostja endiste juhatuse liikmete vastu vastuhagi.

Kostja palus hagejatelt solidaarselt välja mõista kahju hüvitise 8195,84 eurot ja viivise.

16. Kahju hüvitis koosnes Swedbank P&C Insurance AS-le alusetult tasutud 4491,19 eurost,

Eesti Korteriühistute Liidule õigusliku arvamuse eest tasutud 108 eurost, menetluskuludest

tsiviilasjas nr 2-15-1229 summas 1461 eurot, menetluskuludest tsiviilasjas nr 2-15-2223

summas 408,15 eurot ja menetluskuludest tsiviilasjas nr 2-14-4478 summas 1727,50 eurot.

17. Jaanuaris 2014 tehti Järveotsa tee 7-43 korteris remonti, mille käigus lõhkus korteriomaniku

tellitud töömees korterisisese veetoru. Kahju eest vastutas korteriomanik. Hagejad ei selgitanud

välja tegelikku põhjust ja hageja IV lasi ebaõigesti akti märkida, et purunes elamu soojaveetoru.

2-17-8929

Hageja IV ei olnud avarii toimumise ajal kodus ja keldrist veekraanide sulgemiseni voolas vesi

2 tundi. Hagejatel puudus kindlustusandja nõude rahuldamiseks ja omakorda korteriomanike

vastu hagi esitamiseks üldkoosoleku otsus. Kuna 14.03.2013 otsustas korteriühistu üldkoosolek

torusid mitte vahetada, ei saanud ühistu tekkinud kahju eest vastutada. Lisaks ei arvestanud

hagejad, et kindlustusandja ehitusettevõtte esitatud arve kohaselt ei olnud kõik tööd vajalikud

veeavarii tagajärgede kõrvaldamiseks ning välja maksti alusetult liiga suur summa. Hagejad ei

tegutsenud hoolsalt.

18. Hagejad tekitasid kostjale menetluskuludest tuleneva kahju, sest hagejad algatasid tarbetuid

kohtuvaidlusi. Tsiviilasjaga nr 2-14-4478 seoses kandis kostja alusetult menetluskulu 1727,50

eurot. Menetluskulud seisnesid Eesti Korteriühistute Liidule makstud tasudes ja riigilõivus.

Hagejad esitasid EM̌ vastu dokumentide üleandmise nõude, kuigi dokumendid olid juba üle

antud. Menetlus lõppes hagist loobumisega. Hagist loobus kostja uus juhatuse liige.

19. Seoses tsiviilasja nr 2-15-1229 menetlusega kandis kostja alusetult menetluskulusid 1461

eurot. Kuna hagejad ähvardasid mitmeid korteriühistu liikmeid alusetu kahju hüvitamise

nõudega, esitasid torustike vahetamisele vastu hääletanud liikmed ühistu vastu hagi, paludes

tuvastada kahju hüvitamise kohustuse puudumist. Vaidlus lõppes hagi õigeksvõtmisega.

20. Seoses tsiviilasja nr 2-15-2223 menetlemisega kandis kostja alusetult menetluskulusid

408,15 eurot. Hagejad esitasid 17 korteriomaniku vastu alusetu nõude kindlustusandjale makstu

hüvitise väljamõistmises. Kohus hagi menetlusse ei võtnud.

21. Hagejad tekitasid kostjale kahju, sest tasusid Eesti Korteriühistute Liidule õigusliku

arvamuse eest 108 eurot. Hagejad ei tellinud õiguslikku arvamust kindlustusandja tagasinõude

põhjendatuse hindamiseks ning avaldasid ebaõigesti avarii toimumise põhjuse.

Hagejate vastuväited vastuhagile

22. Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu.

23. Nõude rahuldamise eeldused peaksid olema tõendatud iga hageja suhtes eraldi. Üksnes ühe

juhatuse liikme kohustuste rikkumine ei too kaasa teiste solidaarvastutust tagajärgede eest.

Hagejad ei ole juhatuse liikmete kohustusi rikkunud ega olnud hooletud. Hagejad ei oma

õigusalaseid eriteadmisi ning keeruliste juriidiliste olukordade lahendamisel ei saa eeldada, et

nad peaksid oskama käituda eksimatult olukorras, kus kaks kindlustusandjat on kahju tekkimise

põhjuste ja kahju eest vastutava isiku osas asunud erinevatele seisukohtadele.

24. Kostja ei ole tõendanud, milles seisnes hagejate kui juhatuse liikmete kohustuste rikkumine

seoses tsiviilasja nr 2-14-4478 menetlemisega. Kostja ei ole tõendanud tarbetu hagi esitamist.

25. Nõue seoses tsiviilasja nr 2-15-1229 kantud menetluskuludega on alusetu, sest hagejad

tsiviilasja nr 2-15-1229 menetlemist ei algatanud ega esindanud viidatud asjas korteriühistut.

26. Nõue seoses tsiviilasja nr 2-15-2223 menetluskuludega on alusetu ja tõendamata. Hagi

esitamine oli põhjendatud.

27. Kostja kahjunõuet seoses Eesti Korteriühistute Liidule õigusliku arvamuse eest 108 euro

tasumisega pidasid hagejad alusetuks. Kostja ei ole välja toonud, milline hageja ja kuidas on

rikkunud juhatuse liikme kohustusi sellega, et on tellinud Eesti Korteriühistute Liidult õigusliku

arvamuse ning korraldanud selle eest tasu maksmise. Korteriühistu juhatuse liikmetena oli

hagejatel õigus tellida korteriomanike ühistes huvides õiguslikke arvamusi.

2-17-8929

Maakohtu otsus ja põhjendused

28. Harju Maakohus rahuldas 16.06.2020 otsusega hagi, kohustades kostjat hagejate kohta

esitatud ebaõiged andmed ümber lükkama ja mõistes kostjalt iga hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise 100 eurot. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda, vabastades menetluskulude kandmisest hagejad korteriühistu

liikmetena, ning määras kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude suuruse 24 039 eurot.

29. Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle: 1) hagejad I, II, IV ja V olid kostja juhatuse

liikmed ajavahemikus 07.04.2010-11.02.2015 ning hageja III oli juhatuse liige ajavahemikus

14.03.2013-11.02.2015; 2) 14.03.2013 üldkoosolekul hääletas enamik osalejaid vastu otsusele

vahetada välja elamu vee- ja kanalisatsioonitorud; 3) hagejad osalesid 08.09.2014 ja 02.10.2014

juhatuse koosolekutel, kus otsustati Swedbank P&C Insurance AS-le hüvitada viimase

tagasinõude alusel 4491,19 eurot; 4) kostjal oli sõlmitud vastutuskindlustuse leping ERGO

Insurance SE-ga, kes keeldus kostjale hüvitamast tasutud summat 4491,19 eurot; 5) 11.02.2015

üldkoosolekul kutsuti hagejad juhatusest tagasi ning valiti viis uut korteriühistu juhatuse liiget.

30. Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse

ja korteriühistuseaduse (KÜS) sätted. Maakohus leidis, et vaidluse lahendamisel oli otstarbekas

esmalt lahendada vastuhagi, sest vastuhagi põhjendatuse korral ei kuuluks hagiavaldus

rahuldamisele.

31. Kohus leidis, et kostja kahju 4491,19 euro hüvitamise nõue hagejate vastu, mis tasuti kostja

poolt hagejate otsusel Swedbank P&C Insurance AS-le, ei ole põhistatud. Maakohus nõustus

hagejatega, et kostja väited avarii põhjuste kohta on tõendamata. Kui kostja väited korterisisese

torustiku lõhkumise kohta korteriomaniku palgatud töömehe poolt oleksid tõendatud, ei saaks

omada tähtsust asjaolu, et korteriomanikud otsustasid 2013. a üldkoosolekul jätta torustiku

vahetamata. Samuti ei oleks sellisel juhul saanud kohtu hinnangul eluliselt usutavalt olla tegu

olukorraga, kus veevoolu sulgemiseks tuli sulgeda elamu üldise torustiku veekraan keldris.

Kostja väited selle kohta, et vett voolas kuni sulgemiseni kahe tunni vältel, on vastuolus

väidetega, et veeavarii tagajärjel olid korterile nr 39 tekitatud kahjustused minimaalsed.

32. Asjas esitatud tõenditest saab järeldada, et veeavarii põhjuseks oli korterit 43 läbinud, kuid

elamu üldiseks teenindamiseks vajaliku ja korteriomanike kaasomandisse kuuluva soojaveetoru

purunemine. Vastupidist ehk üksnes korteri sisese toru purunemist või toru lõhkumist kellegi

poolt tahtlikult ei ole kostja tõendanud. Hagejate väited selle kohta, et purunes elamu üldiseks

teenindamiseks vajalik soojaveetoru, on kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. OÜ

Ehituskonsult Grupp 05.07.2010 tehnilise ekspertiisi akt ja P.P. Ehitusjärelevalve OÜ arvamus

kinnitasid, et torustik olid vähemalt osaliselt amortiseerunud ja vajas väljavahetamist.

Asjatundjate arvamused on kooskõlas hagejate esitatud tõenditega veeavarii toimumise

põhjuste kohta.

33. Korteri 39 kahjustuste kohta esitati tõendina LKB OÜ arve Swedbank P&C Insurance AS-le

summas 4491,19 eurot. Kohtul puudus alus kahelda tööde vajalikkuses veeavarii kahjustuste

kõrvaldamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kahjustusi kas osaliselt ei esinenud või oleks neid

saanud kõrvaldada oluliselt väiksemate kuludega. Ühestki asjas esitatud tõendist ei saa

järeldada, et kindlustusandja oleks hüvitanud kannatanule kahju suuremas ulatuses, kui oli

vajalik veekahjustuste kõrvaldamiseks.

34. 25.08.2014 esitas Swedbank P&C Insurance AS kostjale kui korteriühistule tagasinõude,

milles nõuti 4491,19 euro tasumist hiljemalt 08.09.2014. Iseenesest ei ole hagejad vastu

2-17-8929

vaielnud kostja väitele, et nad otsustasid Swedbank P&C Insurance AS tagasinõude rahuldada

ning esitada omakorda nõude nende korteriomanike vastu, kes hääletasid torustike vahetamisele

vastu. Sellisel viisil käitudes ei rikkunud hagejad juhatuse liikmetena oma kohustusi.

35. Kostjal oli sõlmitud ERGO Insurance SE-ga korteriühistukindlustus kehtivusega

13.07.2013–12.07.2014. Hageja IV saatis 19.01.2014 e-kirja ERGO Insurance SE esindajale,

milles teatas veeavarii toimumisest, ühtlasi viitas, et tegu oli tsentraaltoru lekkega ja et elamul

olid torud läbi, kuid 14.03.2013 ei andnud üldkoosolek juhatusele volitusi torude vahetuseks.

ERGO Insurance SE leidis, et kahju tekkis üldpüstaku purunemise tõttu, et korteriühistu ei ole

rikkunud eesmärgipärast käibekohustust, mistõttu ei saanud tal tekkida vastutust.

Kindlustusandja seetõttu nõuet ei hüvitanud.

36. Maakohtu hinnangul leidis ERGO Insurance SE iseenesest õigesti, et antud juhul ei olnud

tegemist korteriühistu erialase eksimusega ehk sellise tegevusetusega, mis oleks üksnes ühistule

ette heidetav. Korteriühistul oleks lasunud kohustus torustikud vahetada ja vastutada

vahetamise eest juhul, kui üldkoosolek oleks teinud vastava otsuse. Kuna üldkoosolek otsust ei

teinud, ei olnud tegemist kindlustusjuhtumiga sõlmitud kindlustuslepingu mõttes. Eeltoodust ei

tulene aga kohtu hinnangul, et hagejad oleksid juhatuse liikmetena kahju hüvitise nõude

rahuldamisel tegutsenud hooletult ja oma kohustusi rikkudes.

37. Kohus nõustus hagejate väidetega, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks oli muuhulgas

tarbetu kohtuvaidluse ja menetluskulude vältimine seoses tekkinud veeavarii ja kindlustusandja

tagasinõudega. Kohtu hinnangul oli kahju hüvitise väljamaksmine täiendava majandusliku

kahju ärahoidmiseks vajalik ja põhjendatud. Kui ühistu ei oleks nõuet rahuldanud, oleks

kindlustusandja võinud pöörduda kohtusse. Samuti oleks kindlustusandjal olnud õigus esitada

nõue otse korteriomanike vastu. Ekslik on kostja järeldus, et väljamakse tegemiseks

kindlustusandjale oleks juhatus vajanud üldkoosoleku otsust. Hagejatel oli korteriühistu

juhatuse liikmetena põhikirjast tulenev õigus otsustada kindlustusandja tagasinõue rahuldamise

üle ning teha edasisi toiminguid selleks, et esitada nõue nende korteriomanike vastu, kes kahju

eest vastutasid. Kohtu hinnangul käitusid hagejad tekkinud olukorras mõistlikult ja viisil,

kuidas sarnased mõistlikud isikud oleksid käitunud ehk nad lasid Eesti Korteriühistute Liidul

koostada õigusliku arvamuse. Kohus nõustub hagejate väidetega, et neilt ei saanud eeldada

õigushariduse olemasolu või kindlustusandjatele omase pädevuse olemasolu kahju eest

vastutavate isikute väljaselgitamisel. Ometi on hagejad teinud kõik endast sõltuva, et neid

küsimusi selgitada.

38. Kostja erakorralise üldkoosoleku 01.03.2018 protokolli väljavõttest nähtub, et selle p-s 4

otsustati, et 14.03.2013 üldkoosoleku otsus püstakute vahetamata jätmise kohta oli õige.

Otsuses märgiti, et üldkoosolek ei nõustu hagejate kui varasemate juhatuse liikmete tegevusega,

sh kindlustusandjale hüvitise maksmisega ja erinevate kohtuvaidlustega. Otsustati, et

18.05.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsus nõuda korteriühistule tekitatud kahju välja

endistelt juhatuse liikmetelt solidaarselt on õige ja põhjendatud. Põhjendatuks loeti

samasisuline juhatuse 06.12.2016 otsus.

39. Kohus leidis, et vaatamata kostja üldkoosoleku otsusele ei ole kostja kahju nõue hagejate

vastu 4491,19 euro ulatuses põhistatud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, milles seisnes

hagejate kohustuste rikkumine juhatuse liikmetena ning kuidas see tõi põhjuslikus seoses kaasa

kahju tekkimise 4491,19 eurot. Kostja on jätnud tähelepanuta, et veeavarii ning sellest tingitud

kahju ei põhjustanud hagejad, vaid see oli tingitud elamu üldiseks kasutamiseks vajaliku toru

purunemisest. Elamu torustike korrasoleku eest vastutasid koos kõik elamu kaasomanikud,

kelle ühiseid huve esindasid hagejad kui juhatuse liikmed. Hagejad said mõistlikult käituvate

2-17-8929

ja hoolsate juhatuse liikmetena otsustada, et nad edasiste kulude vältimiseks hüvitavad

kindlustusandja tagasinõude ning esitavad seejärel nõude ühistu nimelt nende korteriomanike

vastu, kes on tegelikult kahju eest vastutavad.

40. Menetluskulusid puudutavate nõuete puhul ei toonud kostja maakohtu hinnangul ühegi

menetluse osas välja mõnda hagejatele konkreetselt etteheidetavat õigusvastast tegu.

41. Maakohus leidis, et kostja ei tõendanud, milles seisnes hagejate kui juhatuse liikmete

kohustuste rikkumine seoses tsiviilasja nr 2-14-4478 menetlemisega. Tsiviilasjas nr 2-14-4478

tegi Harju Maakohus 29.06.2015 määruse, millega võeti vastu hageja 18.06.2015 loobumine

hagist EM̌ vastu dokumentatsiooni ja vara väljanõudmise nõudes. Hagejat on esindanud

juhatuse liige VJ̌ . Hagejale tagastati riigilõiv ja tema kanda jäeti menetluskulud. EM̌ -le tuli

korteriühistul menetluskuludena hüvitada 0 eurot. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud kostja

väited, et hagejad tekitasid kostjale kahju, mis seisnes antud menetluses kantud

menetluskuludes. Kostja ei ole tõendanud, et hagi esitati tsiviilasjas nr 2-14-4478 tarbetult.

Kohus ei jätnud hagi rahuldamata põhjusel, et see oleks alusetu või tõendamata. Menetlus

lõppes hagist loobumisega ning hagist loobumise avalduse esitas kostja uus juhatuse liige.

Hagist loobumise avalduse esitamisel pidid olema talle mõistetavad sellise toimingu tagajärjed

ehk see, et menetluskulud jäävad loobuja kanda. Lisaks ei tõendanud kostja, kuidas ta kandis

seoses tsiviilasjaga nr 2-14-4478 menetluskulusid kokku 1727,50 eurot. Menetluses tasutud

riigilõivu sai korteriühistu kohtu määruse kohaselt tagasi. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et

kostja kandis kulusid seoses menetlusega 1177,50 eurot. Seega kostja kahju nõue hagejate vastu

1727,50 eurot on alusetu.

42. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole nõue, milles kostja soovib tsiviilasja nr 2-15-1229

menetlusega kantud menetluskulude 1461 euro hüvitamist. Seoses tsiviilasja nr 2-15-1229

lahendamisega ei saa hagejatele mistahes viisil heita ette juhatuse liikmete kohustuste

rikkumist, sest hagejad ei osalenud antud tsiviilasja menetlemisel. Menetluskulud jäid

korteriühistu kanda põhjusel, et kostja uus juhatuse liige esitas kohtule hagi õigeksvõtu

avalduse. Hagi õigeksvõtu avalduse esitamisel pidi talle olema mõistetav, milline on sellise

toimingu tagajärg. Millistel kaalutlustel kostja hagi õigeks võttis, ei ole mõistetav. Kohus on

käesolevas asjas tuvastanud, et osad korteriomanikud hääletasid torustike vahetamise vastu,

mistõttu nad olid vastutavad elamu üldkasutatava torustiku purunemisest tuleneva kahju eest.

Kohus nõustus hagejate väidetega, et tsiviilasja nr 2-15-1229 menetlemisel jättis kostja

tegemata toimingud, mis oleksid võinud ühistule tekkivat kahju vähendada. Nimelt ei nähtu

esitatud tõenditest, et kostja seaduslik esindaja oleks menetluskulude suurusele esitanud

mistahes vastuväiteid. Seega jättis kostja ise VÕS § 139 lg 2 mõistes tegemata toimingu, mis

oleks võinud kahju suurust vähendada.

43. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole nõue, milles kostja soovib tsiviilasja nr 2-15-2223

menetlusega kantud menetluskulude 408,15 euro hüvitamist. Maakohus ei nõustunud, et

hagejad esitasid 17 korteriomaniku vastu alusetu nõude kindlustusandjale makstu hüvitise

väljamõistmises. Kohus tuvastas eelnevalt, et veeavarii oli tingitud elamu üldises kasutuses

olnud veetoru purunemisest ning korteriühistul oli õigus esitada torude vahetamise vastu

hääletanud korteriomanike vastu kahju hüvitamise nõue. Hagejad tegutsesid hagi esitamisel

hoolsate juhatuse liikmetena, tuginedes muuhulgas Eesti Korteriühistute Liidu koostatud

õiguslikule arvamusele. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hagejad oleksid esindanud

korteriühistut hagist loobumise avalduse esitamisel. Seega kostja ei tõendanud, et hagejad

oleksid oma tegevusega talle tekitanud kahju 408,15 eurot. Hagejad esitasid kohtule õiguslikult

põhjendatud ja perspektiivika hagi, mille rahuldamise korral oleks menetluskulud jäänud

kostjate kanda.

2-17-8929

44. Maakohtu hinnangul oli alusetu kostja nõue hagejate vastu kahju, mis tekkis Eesti

Korteriühistute Liidule õigusliku arvamuse eest 108 euro tasumisega, hüvitamiseks. Kostja ei

toonud välja, milline hageja ja kuidas on rikkunud juhatuse liikme kohustusi sellega, et on

tellinud Eesti Korteriühistute Liidult õigusliku arvamuse ning korraldanud selle eest tasu

maksmise. Korteriühistu juhatuse liikmetena oli hagejatel õigus tellida korteriomanike ühistes

huvides õiguslikke arvamusi. Korteriühistu juhatuse liikmetena oli neil kohustus tagada, et

ühistu tellitud arvamuste eest tasub. Ainuüksi asjaolu, et kostja hinnangul oleks võinud küsida

õiguslikku arvamust veel teistes küsimustes, sealhulgas kindlustusandja tagasinõude

põhjendatuse hindamiseks, ei oleks saanud kaasa tuua ühistu õigust jätta tellitud arvamuse eest

tasumata. Kostja ei tõendanud oma väiteid selle kohta, mis asjaoludel avarii toimus, millest

tulenevalt olid paljasõnalised ka väited, et hageja andsid arvamuse tellimisel ebaõige sisendi.

Kohus leidis, et juhatuse liikmetena käitusid hagejad hoolsalt ja korteriühistu huvides, kui

soovisid saada pädevat hinnangut selle kohta, kas kahju tekkimise eest on vastutavad need

korteriomanikud, kes hääletasid torustike vahetamise vastu. Seega ei toonud kostja välja ega

tõendanud hagejate kui juhatuse liikmete kohustuste rikkumist. Kohtu hinnangul oli antud osas

tõendamata ka kostja väidetud kahju suurus ja põhjuslik seos.

45. Järgmisena lahendas maakohus hagejate nõude kostja vastu ebaõigete andmete

parandamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

46. Esmalt märkis kohus, et hagejatel puudub kostja ees kahju hüvitamise kohustus vastuhagis

märgitud summas või nendes summades, mis olid märgitud arvetele. Tõendatud ei ole kostja

väide, et hagejate võlgnevused oli arvetel kajastatud erinevates summades põhjusel, et hagejatel

II, IV ja V olid kostja ees majandamiskuludest tulenevad võlgnevused.

47. Kostja väitis, et lisaks kahju hüvitisest tulenevale võlgnevusele tekkis hagejatel II ja V

võlgnevus, kuna nad ei tasunud omavoliliselt kasutusele võetud trepikoja pinna eest. Arvetest

nähtuvalt ei tasunud hagejad arveid ulatuses, mis ületasid igakuiseid kommunaalkulusid. Kostja

üldkoosoleku 18.05.2016 protokollist nähtub, et selle päevakorra p-s 4 otsustati omavoliliselt

kasutusele võetud kaasomandi ehk trepikoja ainukasutusse võtmisel lisada 2 m2 kulude

arvestamisel korteriomandi netopinnale. Harju Maakohtu 22.10.2018 otsusega tsiviilasjas

nr 2-17-13849 rahuldati hagejate hagi ja tuvastati 18.05.2016 üldkoosoleku p 4 otsuse ja sama

päevakorra punkti tühisus. Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2019 otsusega samas asjas jäid

Harju Maakohtu otsuse lõppjäreldused muutmata. Seega puudus kostjal õiguslik alus nõuda

hagejatelt II ja V tasu täiendava 2 m2 ulatuses ja hagejatel puudus kommunaalkuludest tulenev

võlgnevus kostja ees.

48. Kostja väitis, et hagejal IV oli küttekuludest tulenev võlgnevus, kuid kostja seda ei

tõendanud. Kostja ei põhistanud ega selgitanud, kuidas on hagejale IV esitatud arved

küttekulude osas põhjendatud ja kooskõlas korteriühistu üldkoosolekute otsustega. Kohus ei

saa ise hakata tõenditest otsima, kuidas kujunes hagejale IV arvel märgitud küttekulude nõue.

49. Hageja III osas osundas maakohus, et arvetest ei nähtu, kuidas on võlgnevuse summa

kujunenud ning miks see erinevatel arvetel erineb. Kostja ei ole väitnud, et hagejal III oleks

kostja ees majandamiskuludest tulenev võlgnevus.

50. Kostja juhatuse 06.12.2016 protokollist nähtub, et otsustati hagejatelt kui eelmise juhatuse

liikmetelt solidaarselt välja nõuda kahju 8195,84 eurot. Kostja juhatuse liige EM̌ saatis

12.12.2016 e-kirja teisele juhatuse liikmele VJ̌ le ja raamatupidamist korraldanud ettevõttele,

milles palus lisada arvetele eraldi reana vastavalt 06.12.2016 juhatuse otsuse p-le 1 kahjunõue

kokku 8195,84 eurot. E-kirjas on selle saatja jaganud kahju nõude hagejate vahel viieks ja

2-17-8929

saanud iga hageja hüvitatavaks kahju suuruseks 1639,17 eurot. Samas ei ole kostja esitatud

tõenditest võimalik järeldada, kuidas on kostja edaspidi arvutanud arvetele märgitud summasid,

milliseid on ta erinevatel kuudel erinevate hagejate võlgnevuseks pidanud.

51. Kostja erinevatest kohtule esitatud üldkoosoleku protokollidest nähtuvalt otsustati

korteriühistule tekitatud kahju välja nõuda endistelt juhatuse liikmetelt solidaarselt, kuid

otsustest ei nähtu, et üldkoosolek oleks andnud juhatusele volituse avaldada andmeid hagejate

võlgnevuse kohta korteriühistu liikmetele esitatavatel arvetel. Kohus leidis, et hagejate jaoks ei

olnud üldkoosolekute otsused kahju osas täitmiseks kohustuslikud. Kostjal ei olnud õigust

avaldada kõigile korteriühistu liikmetele saadetavatel arvetel andmeid selle kohta, millises

summas peaksid kostja arvates hagejad talle kahju hüvitama. Kostja väidetetav kahju nõue ei

kujutanud endast majandamiskulude võlgnevust.

52. Kostja õigus avaldada hagejate suhtes ebaõigeid andmeid ei saanud tuleneda ka kostja

viidatud 2009. aasta Andmekaitse Inspektsiooni juhisest. Vastavat juhist kostja kohtule ei

esitanud. Tegemist ei ole õigusnormiga. Kehtivate õigusnormide kohaselt tuli kostjal tagada, et

tema avaldatud andmed vastavad tõele. Ebaõigete andmete avaldamise korral tuli arvestada

sellest tulenevate tagajärgedega, sealhulgas kohustusega need ümber lükata.

53. Hagejad teavitasid kostjat, et ei nõustu esitatud nõudega, kuid kostja ei pidanud vajalikuks

hagejatele oma nõuet selgitada ega isegi hagejate pöördumisele vastata. Kostja asus seeläbi

kohtu hinnangul teadlikult hagejate õigusi rikkuma. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja

esitas hagejate väidetava ebaõige võlgnevuse kohta andmeid mitte ainult hagejatele endile, vaid

ka teistele korteriühistu liikmetele.

54. Kokkuvõttes leidis kohus, et hagejate ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue kuulub

täielikule rahuldamisele. Kostja on hagejate suhtes avaldanud korteriühistu liikmetele

saadetavatel arvetel ebaõigeid andmeid nende võlgnevuse kohta. Ebaõiged andmed tuleb

kostjal parandada. Kostja ei esitanud vastuväiteid selle viisi osas, millises hagejad ebaõigete

andmete ümberlükkamist soovisid.

55. Kohus leidis, et ka hagejate mittevaralise kahju hüvitise nõue kuulub rahuldamisele. Kostja

on rikkunud hagejate isiklikke õigusi pika ajaperioodi jooksul teadlikult ega ole pidanud

võimalikuks õigusvastast käitumist lõpetada vaatamata hagejate pöördumistele. Kostja avaldas

hagejate suhtes ebaõigeid andmeid, mis oma sisult olid hagejate au teotavad. Kohus ei

nõustunud kostja väitega, et hagejate õiguste riive kõrvaldamiseks piisab vabandamisest, sest

kohus ei saa kostjat vabandamiseks kohustada. Kostja ei ole vabatahtlikult olnud nõus hagejate

ees vabandama ega tekitatud mittevaralisi tagajärgi muul viisil kõrvalama. Kohus leidis, et

mittevaralise kahju hüvitis võiks edaspidi suunata kostjat hoiduma sarnaste rikkumiste

toimepanekust. Kuivõrd aga kostja avaldas ebaõigeid andmeid ainult oma liikmetele ja mitte

laiemale üldsusele, luges kohus kostja rikkumist arvestades põhjendatud mittevaralise kahju

hüvitise suuruseks 100 eurot iga hageja kasuks.

Apellatsioonkaebus

56. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagejate hagi rahuldamata ja rahuldada kostja vastuhagi. Menetluskulud

palub kostja jätta hagejate kanda.

57. Maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis 21.02.2018 eelistungil rahuldamata kostja

taotluse OĽ ülekuulamiseks. Maakohus eksis, kui leidis, et OĽ ja SĽ annaksid samade

2-17-8929

asjaolude kohta ütlusi, mistõttu ei ole tarvis mõlema isiku ülekuulamist. Üksnes OĽ oleks

saanud oma ütlustega tõendada asjas tähtsust omavat fakti, miks ja kelle süül Järveotsa tee 7

korteris 43 veeõnnetus juhtus, kuna SĽ jõudis korterisse alles paari tunni pärast. Põhjendatud

ja vajalik oli mõlema isiku tunnistajatena ülekuulamine. 21.02.2018 eelistungi protokollist

nähtub, et kostja soovis esitada vastuväite kohtu tegevusele, kuid kohus selgitas, et vastuväited

tuleb esitada apellatsioonkaebuses.

58. Maakohus leidis, et kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud soojavee toru lõhkemise põhjust.

Seda kostja sooviski tõendada nii OÜ AGR santehniku SĽi kui ka Järveotsa tee 7 korteri nr 43

omaniku OĽ ütlustega. Kostja tõendas hoone torustiku rahuldavat seisukorda vastuhagile

lisatud hoone tehnilise ekspertiisiga ja asjatundja arvamusega, mistõttu on välistatud, et ilma

välise mõjutuseta sai korteris nr 43 lõhkeda soojaveetoru.

59. Hageja IV ütlused 27.05.2020 kohtuistungil on ebausaldusväärsed ning ebausaldusväärseid

ütlusi ei tohi kohtuotsuse tegemisel arvestada (TsMS § 238 lg 5).

60. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Swedbank P&C Insurance AS nõude

rahuldamisel juhatuse poolt ei tulene, et hagejad oleksid juhatuse liikmetena kahju hüvitise

nõude rahuldamisel tegutsenud hooletult ja oma kohustusi rikkudes. Sarnaste kahjude puhul on

tavapärane, et kindlustusselts esitab sarnase nõude ning korteriühistu juhatus, järgides

hoolsuskohustust, peab enne nõude tasumist kontrollima, kas selline nõue on õigustatud ja kes

on tekkinud kahjus süüdi.

61. Maakohus ei põhjendanud piisavalt ega jälgitavalt, miks vastuhagi kõik ülejäänud nõuded

peale veekahjustusega tekitatud kindlustushüvitise väljamaksmise on jäetud rahuldamata.

Kostja esitas piisaval hulgal tõendeid ja põhjendusi, et endiste juhatuse liikmete algatatud

kohtuasjad ei olnud vajalikud ja tekitasid menetluskulu näol varalist kahju korteriühistule ning

olid osaliselt ajendatud pahatahtlikest motiividest praeguse juhatuse liikme EM̌ i vastu.

62. Maakohus märkis, et kohtul on raskusi järeldada, kuidas on kostja arvutanud arvetele

märgitud summad. Arvete blanketi alumises osas on märge: arvete tasumisel kustutatakse

võlgnevusest kõigepealt sissenõudmiskulud ja seejärel viivis ning seejärel põhikohustus. Sellest

järeldub, et hagi esitamise ajaks olid sisse nõutud kahjusummad juba tasutud ja järele oli jäänud

vaid põhikohustus ning viimase kuu viivis. Vaid hageja IV märkis selgitusse, et maksab

kommunaalkulude eest, mis on ka osalt vale, sest arvel on veel teised vahendavate teenuste eest

summad nagu näiteks remondifond, hooldus/haldustasu, pangalaen ja intress.

63. Kohus märkis vastuoluliselt, et ühistut teenindab kord raamatupidaja, kord OÜ Samisu.

Kohus võttis kostja vastuväitest hoolimata toimikusse tõendina 12.12.2016 saadetud e-kirja.

Eraettevõtete vaheline korrespondents on selgelt konfidentsiaalne ja selle rikkumine

seadusevastane. Seetõttu on tegemist lubamatu tõendiga, mida ei tohi kohtuotsuse tegemisel

arvesse võtta, mida on maakohus kõigele vaatamata teinud.

64. Maakohus asus ebaõigele järeldusele, justkui EM̌ ei andnud uuele juhatusele vajalikku

dokumentatsiooni üle. Jääb arusaamatuks, kuidas ja milliste tõendite pinnalt maakohus sellisele

järeldusele jõudis.

65. Maakohus jättis otsuses käsitlemata kostja 03.07.2017 vastuses toodud seisukohad. Kostja

hinnangul ei oleks kohus tohtinud hagejate hagiavaldust ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

menetlusse võtta, vaid hagejad oleksid pidanud esitama õigeaegselt hagi korteriühistu

üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks.

2-17-8929

66. Maakohus tugines ebaõigesti hagejate poolt 2018 tellitud ekspertiisidele, milles on

märgitud, et lähteandmed ekspertiisi tellimiseks on antud tellija ehk hagejate poolt.

Lähteandmed ekspertiisi tellimiseks on ebaõiged. Kostja esitas dokumentaalse tõendina

hoonele tehtud remonttööde tabeli lisa 2 maja haldamise vastuvõtu aktiga, kus on märgitud, et

veetrassid ja püstikud on asendatud 1988/89, kuid kohus jättis põhjendamatult asjas olulist

tähtsust omava tõendi vastu võtmata, rikkudes sellega menetlusõiguse normi.

67. Maakohus rikkus menetlusõigusenormi, kui asja sisuliselt arutamata andis väära hinnangu,

tegi ebaõiged järeldused ja esitas vaieldavad seisukohad juhatuse liikme EM̌ i suhtes, võttes

aluseks lubamatult ja valikuliselt nii kriminaalasjast kui ka tsiviilasjast sisulised materjalid.

68. Otsuses toodud põhjendused EM̌ i suhtes on ebaõiged ning antud järeldustele jõudmine ei

ole jälgitav, põhjendatud ega õigustatud ning on EM̌ i mainet kahjustavad, kui antud põhjendusi

sisaldav kohtuotsus jõustuks. Käesolevas asjas ei olnud poolte vahel vaidlust tsiviilasjade nr 2-

14-4478, 2-15-1229 ja 2-152223 toodud asjaolude üle.

69. Lisaks jättis maakohus käsitlemata kostja olulised seisukohad, millised kostja esitas

kohtuistungil kohtukõne teesides. Maakohus ei põhjendanud, miks kostja seisukohad on

asjakohatud, rikkudes sellega oluliselt TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse

ja põhjendatuse nõuet.

70. Seonduvalt

menetluskulude

väljamõistmisega

ja

menetluskulude

suuruse

kindlaksmääramisega ei võtnud maakohus arvesse kostja esitatud vastuväiteid hagejate

menetluskuludele. Esiteks taotles kostja, et hageja esitaks dokumentaalsed tõendid selle kohta,

et hagejad on menetluskulud kandnud, s.t hagejatel tuleb esitada lepingulise esindaja poolt

hagejatele esitatud arve ning arvete tasumist tõendav pangakonto väljavõte. Kostja taotles, et

kohus ei mõistaks hagi rahuldamise korral kostjalt välja neid menetluskulusid, mille kandmine

on hagejate poolt tõendamata, s.t menetluskulu ei ole kantud. Teiseks on nii kostja kui hagejad

koostanud ja kohtule esitanud ebamõistlikult suurel hulgal kirjalikke menetlusdokumente.

Reeglina mõistetakse menetluskulu välja kohtu poolt vaid nende menetlusdokumentide

koostamise eest, mida kohus on nõudnud kohtunõude teel. Seetõttu palus kostja jätta välja

mõistmata sellised menetluskulud dokumentide eest, mida on hagejate lepingulised esindajad

ilma kohtu nõudmiseta omal algatusel koostanud. Kolmandaks, hagejaid esindas kaks

advokaati, mistõttu on hagejate õigusabikulud ebamõistlikult suured. Hagejaid piisanuks

esindama ka üks kogenud vandeadvokaat. Viimaks pöörab kostja kohtu tähelepanu asjaolule,

et hagejate menetluskulu nimekirja kohaselt koostati hagejate kohtukõne teesid pärast

18.05.2020 istungit, kui oli planeeritud asja sisuline arutamine ja kohtuvaidlused. Kostja on

seisukohal, et hagejate esindajad pidid olema valmistunud juba istungiks, mistõttu on usutav,

et kohtukõne teesid olid valmis juba hiljemalt 18.05.2020.

Vastustajate seisukoht

71. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

72. Ringkonnakohus

tühistab

maakohtu

otsuse

osaliselt

menetluskulude

rahalise

kindlaksmääramise osas ning teeb asjas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hagejate kasuks

solidaarselt välja maakohtus kantud menetluskulud 14 299,92 eurot (koos käibemaksuga), s.o

2-17-8929

riigilõiv 2550 eurot ja õigusabikulu 11 749,92 eurot (koos käibemaksuga) (TsMS § 657 lg 1 p

2). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

73. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

74. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab kostja maakohtu otsuse hagi

rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas põhjusel, et maakohus rikkus

menetlusõigusnorme, kui jättis rahuldamata tunnistaja ärakuulamise taotluse (mistõttu jäi

kostjal oluline asjaolu tõendamata), võttis arvesse ebausaldusväärse tõendi (hageja IV vande all

antud ütlused), tegi asjaolude pinnalt ebaõigeid järeldusi, kui leidis, et hagejad ei tegutsenud

juhatuse liikmetena kahju hüvitise nõude rahuldamisel ja kohtumenetlustega seotud ebavajalike

kulude tekitamisel hooletult ja oma kohustusi rikkudes. Lisaks on kostja endiselt seisukohal, et

hagejate hagid ebaõigete andmete ümberlükkamiseks on ebaõigesti menetlusse võetud, kuna

kohane oleks olnud esitada õigeaegselt hagi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.

75. Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist või

tõendite ebaõiget hindamist hagi rahuldamisel ja vastuhagi rahuldamata jätmisel maakohtu

lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hagis ja vastuhagis esile

toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ja kohtu hinnang esitatud

tõenditele on olnud seadusekohane. Samuti on kohus jaganud õigesti tõendamiskoormuse.

Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut

ega asuda nõuete põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamisel ja

vastuhagi rahuldamata jätmisel ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda ega

pea vajalikuks veelkord igat väidet eraldi käsitleda. Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus

ei ole kõigi kostja esitatud väidetega arvestanud. Maakohtu otsus on põhjalik ja käsitleb kõiki

kostja esitatud olulisi väiteid ja vastuväiteid. Kohtukõne teesides esitatut ei pidanud maakohus

otsuses eraldi hindama, kuna seal said pooled analüüsida ainult seda, mis oli varem kohtu ette

toodud ja uusi väiteid enam esitada ei saanud.

76. Vastuseks apellatsioonkaebuse etteheidetele vastuhagi rahuldamata jätmisega seonduvalt

märgib kolleegium järgmist.

77. Kostja nõuab vastuhagis hagejatelt korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud toimusid 2017 ja varem, mistõttu

on maakohus õigesti kohaldanud asjaoludele sellel ajal kehtinud seadust (korteriühistuseadus

ja korteriomandiseadus). KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes

rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 32 lg 1 järgi

juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja lg

kohaselt

juhatuse

liikmed,

kes

on

oma

kohustuste

rikkumisega

tekitanud

mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse

liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt

oodatava hoolsusega.

2-17-8929

78. Kostja väitel täitsid hagejad kostja seaduslike esindajatena Swedbank P&C Insurance AS

nõude põhjendamatult, kuna ei kontrollinud eelnevalt, kas nõue on õigustatud ja kes oli

tekkinud kahjus süüdi. Lisaks tekitasid hagejat kostjale varalist kahju menetluskulude näol

ebavajalike kohtuvaidlustega.

79. Maakohus kvalifitseeris õigesti kostja nõude õiguslikuks aluseks MTÜS § 32 lg 2 esimese

lause. MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu

peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just

nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel

omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt

oodatava hoolsusega (Riigikohtu 04.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12;

02.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12). Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu

seisukohale, et korteriühistu juhatuse liikme hoolsusstandard ei saa olla samasugune, nagu

mõnes ettevõtluse vallas tegutseva ettevõtja oma. Korteriühistu juhatuse liikme

hoolsuskohustuse määr ei ole nii kõrge kui see on äriühingu juhatuse liikmel. Seega tuli kostjal

tõendada, et hagejad kostja juhatuse liikmetena rikkusid oma kohustusi. Maakohus ei

tuvastanud hagejate poolset hoolsuskohustuse rikkumist. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kostja poolt esiletoodud ja tõendatud asjaolud ei anna alust järeldada hagejate

hoolsuskohustuse rikkumist.

80. Kostja heidab apellatsioonkaebuses esmalt maakohtule ette menetlusnormi olulist rikkumist

seoses tunnistaja ärakuulamise taotluse rahuldamata jätmisega, mistõttu jäi kostjal vastuhagi

aluseks olev oluline asjaolu tõendamata. Ringkonnakohus lahendas kostja taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks 10.02.2021 kohtuistungil, jättes selle rahuldamata. Maakohtu menetluses oli

kostja ise nõustunud asja lõpuni arutamisega ilma tunnistaja SĽi ülekuulamiseta ja tunnistaja

OĽ osas oli maakohus põhjendatult jätnud taotluse rahuldamata.

81. Hageja IV LK vande all antud ütlused 18.05.2020 kohtuistungil (III kd, tl 125) on kooskõlas

teiste kohtule esitatud tõenditega, mistõttu ei pidanud maakohus jätma neid otsuse tegemisel

arvestamata kui ebausaldusväärseid.

82. Apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud hagejatel võla puudumise, ei ole

õige. Kostja ei ole maakohtus selgitanud, kuidas kujunesid hagejate arvetele märgitud võla ja

viivise summad. Ringkonnakohus märgib, et kui arvele on märgitud maksekohustusena ebaõige

summa ja sellelt arvestatakse järgmisel arvel viivist, siis makstud rahast viivise nõude esmalt

kustutamine on ebaõige ega saa tekitada korteriomanikule võlga. Maakohus on tuvastanud, et

hagejatel ei olnud kohustust hüvitada kostjale kahju ja samuti puudusid neil

kommunaalteenuste ja sihtotstarbeliste maksete võlad.

83. See, et maakohus on otsuses märkinud, et raamatupidamisteenust osutab nii raamatupidaja

kui OÜ Samisu, ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Vaidlust pole, et vastavat teenust

osutatakse.

84. Kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus poleks tohtinud toimikusse võtta EM̌

12.12.2016 e-kirja OÜ-le Samisu (I kd, tl 25), kuna tegemist on konfidentsiaalse dokumendiga,

on ebaõige. Kostja ei ole toonud usutavalt esile, et korteriühistu juhatuse liikme e-kiri

raamatupidamisteenust osutavale äriühingule korraldusega arvetele kantavate andmete kohta

sisaldaks ärisaladust või muud konfidentsiaalset infot.

85. Apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt kahjustavad kohtuotsuses toodud järeldused

EM̌ , pole asjakohased. EM̌ ei ole küll käesoleva menetluse osaline, kuid ta on olnud kostja

2-17-8929

juhatuse liige, kelle tegevusega on käesoleva vaidluse asjaolud seotud, mistõttu olid tehtud

järeldused asjasse puutuvad.

86. Apellatsioonkaebuse üldsõnalised etteheited hagi rahuldamisega seonduvalt ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks.

87. Maakohus on õigesti hagejate nõuded menetlusse võtnud. Hagi rahuldamist ei välista see,

et kostja üldkoosolek ja/või juhatus on otsustanud, et hagejad on tekitanud kostjale kahju.

Hagejad ei pidanud eelviidatud otsuseid vaidlustama. Maakohtu sellekohane järeldus on õige.

Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti tuvastanud, et kostja on tekitanud hagejatele kahju

mitme kuu vältel ebaõigete andmete avaldamisega korteriühistu liikmetele saadetud arvetel.

Kahju hüvitamise eeldused on õigesti tuvastatud ja kahju hüvitamiseks ebaõigete andmete

ümberlükkamine on kohane õiguskaitsevahend (VÕS § 1047 lg 4). Mittevaralise kahju

hüvitamiseks kostjalt igale hagejale hüvitise 100 eurot väljamõistmisel on maakohus kaalunud

kahju tekitamise asjaolusid, sh ebaõigete andmete avaldamist pikema perioodi vältel ja

tegevuse lõpetamata jätmist peale hagejate kirjalikku pöördumist ning seda, et andmed avaldati

korteriühistu liikmetele, s.t piiratud isikute grupile.

88. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus menetluskulude kindlaksmääramise küsimust.

Kolleegium vastab esmalt apellatsioonkaebuse etteheidetele ja seejärel hindab hagejate

menetluskulude suurust.

89. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates. Kõrgema astme kohus sekkub

sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

02.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Toimingute puhul, mille osas maakohtu

otsusest ei nähtu, millistel kaalutlustel maakohus on konkreetset toimingut pidanud

põhjendatuks ja vajalikuks, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on diskretsiooni

piiridest väljunud või mitte, ja kontrollib ise nende toimingute ning neile kuulunud aja

põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses.

90. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus ei võtnud menetluskulude

suuruse kindlaksmääramisel arvesse kostja esitatud vastuväiteid hagejate menetluskuludele.

Maakohus on otsuse põhjendustes vastanud kostja vastuväidetele. Samas märgib kolleegium,

et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt

hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (Riigikohtu 15.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-13, p 11). Seega tuleb

kohtul hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust sõltumata vastaspoole

vastuväidetest.

91. Kostja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud taotlust, et kohus ei mõistaks hagi

rahuldamise korral kostjalt välja neid menetluskulusid, mille kandmine on hagejate poolt

tõendamata. Maakohus leidis otsuses õigesti, et hagejad ei pea esitama arveid ega tõendama

menetluskulude kandmist, vaid peavad tõendama kulude kandmise kohustuse olemasolu.

Riigikohus on märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude

teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on

need kulud kandnud (Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 26). Seega

ei pea hagejad menetluskulude hüvitamist taotledes tõendama, et nad on menetluskulud reaalset

2-17-8929

kandnud. Sellest, et hagejaid esindab kohtumenetluses vandeadvokaadist lepinguline esindaja,

saab eeldada, et hagejatel tekib kohustus tasuda neile osutatud õigusabi teenuse eest.

92. Kostja hinnangul mõistis maakohus ebaõigesti välja menetluskulude hüvitise ka selliste

menetlusdokumentide koostamise eest, mida on hagejate lepingulised esindajad ilma kohtu

nõudmiseta omal algatusel koostanud ja esitanud. Seejuures möönab ka kostja ise, et nii kostja

kui hagejad on koostanud ja kohtule esitanud ebamõistlikult suurel hulgal kirjalikke

menetlusdokumente. Selles osas nõustub ringkonnakohus kostjaga osaliselt. Ühelt poolt ei saa

hagejatele ette heita kostja menetlusdokumendiga tutvumist ja sellele vastuse koostamist, isegi

kui kostja esitas menetlusdokumendi maakohtu nõudmiseta. Menetlusosalise esindajal on õigus

ja kohustus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse. Olukorras,

kus kostja on esitanud uue menetlusdokumendi, mis sisaldab hagejate hinnangul uusi väiteid ja

tõendeid, on arusaadav, et oma menetlusõiguste kaitsmiseks soovivad hagejad arvamust

avaldada kostja uute väidete osas. Teiselt poolt on kohtu kohustus hinnata, millisel määral on

konkreetses vaidluses kulud põhjendatud ja vajalikud. Vastaspool peab hüvitama üksnes need

kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja

põhjendatuteks.

93. Asjaolu, et hagejaid esindas kaks advokaati, on maakohus arvesse võtnud ja nõustunud

kostjaga, et praeguses vaidluses puudus vajadus kasutada kahte esindajat korraga ning

vähendanud dubleerivad toimingud seoses kohtuistungitel osalemise kuluga. Eeltoodut võtab

arvesse ka ringkonnakohus kulude hindamisel.

94. Tulenevalt sellest, et maakohus on otsuse põhjendustes esile toonud üksnes need hagejate

menetlustoimingud, mille hüvitamist ei pidanud kohus täies ulatuses põhjendatuks, ei ole otsuse

põhjendustest menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel jälgitav ja arusaadav kohtu

seisukoha kujunemine osas, milles maakohus hagejate taotluse rahuldas. Sel põhjusel peab

kolleegium vajalikuks ise hagejate menetluskulude suurust veelkord hinnata.

95. Ringkonnakohus lähtub menetluskulude väljamõistmisel asja toimikust nähtuvatest

menetlustoimingutest ja kontrollib hagejate kulusid osaliselt grupeeritult menetluse etappide

kaupa, s.t kolleegium analüüsib kõiki kulusid, kuid ei pea vajalikuks iga kuluaruannete rida

eraldi esile tuua. Menetluse aeg on olnud tavapärasest pikem tulenevalt asjaolust, et menetlus

oli vahepeal peatatud. Kolleegium võtab kulude hindamisel arvesse, et käesolev vaidlus ei ole

õiguslikult keerukas ega üleliia mahukas. Menetlusdokumentide rohkuse tekitasid poolte

esindajad, kes oma kvalifikatsiooni ja kogemust arvestades peavad teadma, et seaduse järgi

hüvitatakse vaid põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti ei toeta menetluskulude

hüvitamise kohtupraktika piiramatut kulude hüvitamist. Professionaalne esindaja hoidub oma

kliendi huvides põhjendamatu ja ebavajaliku menetluskulu tekitamisest. Lisaks arvestab

ringkonnakohus menetlustoimingute ajakulu hindamisel seda, et hagejaid esindas

vandeadvokaat, millest tulenevalt peaks ka tema teenuse osutamine olema eelduslikult

efektiivsema ajakuluga. Kuigi toimikust nähtuvalt ei ole vandeadvokaadi abi Janika Pajula

menetlusdokumente allkirjastanud ega esitanud (üksnes osalenud kohtuistungitel), arvestab

ringkonnakohus mõlema esindaja tehtud tööga, kuid tööaja mahtu arvestab ühe esindaja kohta.

Menetlusosalisel, sh tema lepingulisel esindajal tuleb arvestada, et väike hagi hind ja asja

vähene õiguslik keerukus võib tuua kaasa olukorra, kus kohus leiab, et kõik esindaja kulud ei

ole põhjendatud, sest ka vaidluse teisel poolel peab olema üldjoontes ettenähtav võimalik

vastaspoole kulude hüvitamise suurus.

96. Kolleegium leiab, et hagejate lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg

seoses hagi materjalidega tutvumise ning kohtueelsete kirjade ja hagi koostamisega kokku

2-17-8929

12,05 tundi on põhjendatud ja vajalik. Põhjaliku hagi koostamine eeldab materjalidega

tutvumist. Samuti on põhjendatud ringkonnakohtu hinnangul õigusabikulu kohtueelsete kirjade

koostamiseks, kuivõrd nendes on hagejad püüdnud saavutada eesmärki, milleni jõuti kostja

mittenõustumise tõttu alles kohtus.

97. Põhjendatud ajakulu on 04.07.2017 hagejate esindaja poolt kostja 03.07.2017 avaldusega

tutvumiseks 0,4 tundi, kuivõrd see menetlusdokument on hagejate esindajale e-toimikus

nähtavaks tehtud ja toimikust nähtuvalt on hagejate esindaja kohtult ka üle küsinud, kas kohtu

vastus kostja 03.07.2017 avaldusele on ka hagejatele suunatud. Arvestades, et kostja

03.07.2017 avaldus sisaldab ka sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele, oli hagejate esindaja poolt

sellega tutvumine ja info kliendile edastamine asjakohane.

98. Kostja 17.07.2017 vastusega hagiavaldusele tutvumine, kliendiga suhtlemine ja vastuse

koostamine on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud menetlustoimingud ning ajakulu kokku

5,05 tundi vajalik ja põhjendatud.

99. Kostja 21.10.2017 täiendava seisukoha ja lisadega tutvumise ja sellele seisukoha esitamise

ajakulu on hagejate esindajad märkinud kokku 10,2 tundi. Arvestades, et maakohus ei olnud

määranud hagejatele tähtaega kirjaliku seisukoha esitamiseks ning oli määranud kohtuistungi

30.10.2017, siis piisanuks omapoolse seisukoha kujundamisest ja hagejate lepinguline esindaja

oleks saanud esitada oma seisukohad ka suuliselt kohtuistungil. Seega loeb ringkonnakohus

vajalikeks menetlustoiminguteks kostja 21.10.2017 täiendava seisukohaga tutvumise ja selle

osas seisukoha kujundamise põhjendatud ajakuluks 4 tundi.

100. Seoses 30.10.2017 kohtuistungi ettevalmistamise, sellel osalemise ja protokolliga

tutvumisega on hagejad märkinud ajakulu kokku 3,75 tundi, millest maakohus jättis

rahuldamata 1 tunni, kuna kahe esindaja osalemine istungil ei olnud vajalik. Kohtuistungi

toimumise ajaks oli kohtule esitatud hagiavaldus, kostja vastus ja täiendav seisukoht ning

hagejate vastus sellele. Hagejate esindaja oli kõigi dokumentidega tutvunud ja seda ajakulu on

eelnevalt juba arvestatud. Ka ei olnud menetluses pikemat pausi, mistõttu oleks eeldanud

dokumentidega uuesti põhjalikumalt tutvumist. 30.10.2017 kohtuistung kestis 50 minutit.

Ringkonnakohus loeb selle töölõigu osas lõplikult (arvestades ka maakohtu seisukohta)

vajalikuks ajakuluks ettevalmistuseks 0,5 tundi, osalemiseks 0,85 tundi ja protokolliga

tutvumiseks 0,25 tundi, s.o kokku 1,6 tundi.

101. Hagejate teise hagiavalduse koostamise ja menetluste liitmisega seonduvalt on hagejate

lepingulise esindaja ajakulu märgitud kokku 9 tundi. 29.11.2017 esitatud hagiavalduse asjaolud

ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas on samad, võrreldes hagejate esimese

hagiavaldusega, lisandus mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Arvestades hagiavalduse sisu ja

mahtu loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks hagi koostamisel 5 tundi. Kuigi

kohtupraktika kohaselt kuulub menetluskulude nimekirja koostamise kulu hüvitamisele, ei

olnud ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud selles menetlusetapis eraldi menetluskulude

nimekirja koostamine ja kohtule esitamine. Muus osas on hagejate esindaja toimingud

põhjendatud ja ajakulu vajalik. Seega kokku loeb ringkonnakohus selle töölõigu kulud

põhjendatuks 5,7 tundi.

102. Kostja 02.01.2018 vastuhagiga tutvumise ja sellele vastu koostamisega seonduvalt on

hagejate lepinguline esindaja märkinud ajakulu kokku 26,5 tundi. Esmalt märgib kolleegium,

et hagejad on esitanud vastuse vastuhagile enne selle menetlusse võtmist. Juhul, kui kohus oleks

jätnud vastuhagi menetlusse võtmata, oleks väga suures mahus töö olnud asjata ja kliendile

tekitatud ebavajalik kulu. Ringkonnakohus möönab, et vastuhagiga tutvumine võis arvestades

2-17-8929

sealhulgas lisade mahtu olla tavapärasest aeganõudvam, kuid vaidlus oma sisu poolest ei ole

sedavõrd keerukas, et põhjendada kokku ajakulu sellises mahus. Ringkonnakohtu hinnangul on

hagejate lepinguliste esindajate töö ajaperioodil 05.01.2018–02.02.2018 põhjendatud ja vajalik

14 tunni ulatuses.

103. Seoses 21.02.2018 kohtuistungi ettevalmistamise, sellel osalemise ja protokolliga

tutvumisega on hagejad märkinud ajakulu kokku 3,2 tundi. Kohtuistung kestis 1,25 tundi.

Ringkonnakohus loeb vajalikuks ajakuluks ettevalmistuseks 1 tunni, osalemiseks 1,25 tundi ja

protokolliga tutvumiseks 0,4 tundi, s.o kokku 2,65 tundi.

104. Kostja 08.03.2018 menetlusdokumendiga tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele

kulus hagejate esindajatel kokku 11,7 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole märgitud mahus

kahe esindaja töö menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Tegemist oli

kostja vastuhagi täpsustamisega, seega olid suuremas osas asjaolud teada ja seisukoht oli vaja

kujundada üksnes täpsustustuste osas. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks 6 tundi.

105. Kostja 10.04.2018 seisukohtade tutvumine 0,2 tunni ulatuses ja kohtuniku taandamisega

seonduvate dokumentidega tutvumine 0,3 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik, s.o kokku

0,5 tundi.

106. Seoses 18.04.2018 kohtuistungi ettevalmistamise, sellel osalemise, kohtu nõude täitmise

ja protokolliga tutvumisega on hagejad märkinud ajakulu kokku 7,9 tundi, millest maakohus

jättis rahuldamata 2 tundi, kuna kahe esindaja osalemine istungil ei olnud vajalik. Sarnaselt

istungil osalemisega ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik ka teise esindaja ajakulu kliendiga

istungieelseks nõupidamiseks. Kuivõrd kohus peab vajalikuks ühe esindaja osavõttu istungist,

on põhjendatud ka ühe esindaja ajakulu istungi protokolliga tutvumiseks. Vastasel juhul oleks

tegevuste ja ajakulu dubleerimine. Kohtuistung kestis 1,8 tundi. Ringkonnakohus loeb selle

töölõigu osas lõplikult (arvestades ka maakohtu seisukohta) vajalikuks ajakuluks

nõupidamiseks kliendiga 0,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1 tunni, osalemiseks 1,8

tundi, protokolliga tutvumiseks ja kostja seisukohale vastamiseks 0,7 tundi, s.o kokku 4 tundi.

107. Kostja 07.05.2018 ja 08.05.2018 menetlusdokumentide ja nende lisadega tutvumisele ja

hagejate seisukoha koostamisele kulus hagejate esindajatel kokku 9,1 tundi. Sisuliselt pidi

kostja esitama täiendavad selgitused küsimuses, kas arvetele märgitud võlgnevus oli hagejate

majandamiskulude võlgnevus, mille osas hagejad leidsid, et kostja selgituste ja lisatud arvete

põhjal ei ole võlgnevuse kujunemine arusaadavalt esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

märgitud mahus töö menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud.

Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi.

108. Seoses kostja 04.06.2018 esitatud menetlusdokumendiga tutvumise ja sellele seisukoha

koostamisega on hagejate lepingulised esindajad märkinud menetluskulude nimekirja ajakulu

kokku 7,9 tundi, mis sisaldas ka 13.06.2018 kohtuistungiks ettevalmistamist. Arvestades, et

maakohus ei olnud määranud hagejatele tähtaega kirjaliku seisukoha esitamiseks ning

kohtuistung oli määratud 13.06.2018, siis oleks hagejate lepinguline esindaja saanud esitada

oma seisukohad ka suuliselt kohtuistungil. Seega loeb ringkonnakohus vajalikuks

menetlustoiminguteks 04.06.2018 esitatud menetlusdokumendiga tutvumise ja selle

analüüsimise ning põhjendatud ajakuluks nende puhul 2 tundi ja kohtuistungiks

ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni, s.o kokku 3 tundi.

2-17-8929

109. Seoses 13.06.2018 kohtuistungil osalemise, protokolli ja maakohtu määrusega

tutvumisega ning määruskaebuse koostamise ja vaidlustamisega on hagejad märkinud ajakulu

kokku 7,9 tundi, millest maakohus jättis rahuldamata 1,5 tundi, kuna kahe esindaja osalemine

istungil ei olnud vajalik, ning määruskaebuse koostamise ja sellega seotud toimingute kulu 5,1

tundi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja ei pea vajalikuks täiendavalt ajakulu

vähendada eelnimetatud menetlustoimingute osas. Ringkonnakohus loeb selle töölõigu osas

(arvestades ka maakohtu seisukohta) vajalikuks ajakuluks 1,3 tundi.

110. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt pidasid pooled ajavahemikul 07.08.2018–

10.08.2018 läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Pooltevaheline kirjavahetus on osaliselt

nähtav ka toimikust. Ajakulu 1,45 tundi on ringkonnakohtu hinnangul hagejate õiguste kaitseks

vajalik ja põhjendatud.

111. Hageja 31.10.2019 menetluse uuendamise taotluse sisu ja mahtu arvestades on

põhjendatud ja vajalik ajakulu taotluse koostamiseks 0,5 tundi, maakohtu 10.12.2019

määrusega tutvumiseks 0,1 tundi ja kohtu nõudel 31.12.2019 seisukoha koostamiseks 0,2 tundi,

s.o kokku 0,8 tundi.

112. Seoses

18.05.2020

kohtuistungiks

ettevalmistamisega

ja

sellel

osalemisega,

menetluskulude nimekirja ning kohtukõne teeside koostamisega on hagejad märkinud ajakulu

kokku 27,5 tundi, millest maakohus jättis rahuldamata 1 tunni, kuna kahe esindaja osalemine

istungil ei olnud vajalik. Ringkonnakohus nõustub, et menetlus oli vahepeal pikalt peatatud,

mistõttu oli kohtuistungiks ettevalmistamiseks põhjendatud kulutada mõnevõrra rohkem aega,

kuid kohtuistungi eelselt toimiku materjalide läbi vaatamine kahe esindaja kohta kokku 10 tundi

on ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud ajakulu kohtuistungiks

ettevalmistamiseks 3 tundi. Kohtuistung kestis 0,66 tundi. Kohus palus 18.05.2020

kohtuistungil pooltel võtta 27.05.2020 kohtuistungiks kaasa menetluskulude nimekirjad ja

soovi korral kirjalikud kohtuvaidluse seisukohad. Menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5

tundi on põhjendatud ajakulu. Hagejad on esitanud viimasel kohtuistungil kirjalikud

kohtuteesid, mille koostamise ajakulu on märgitud 15 tundi, mis on ringkonnakohtu hinnangul

ülepaisutatud. Kuna kokkuvõtvad seisukohad ei saa sisaldada enam uusi asjaolusid ja

seisukohti, vaid refereerivad eelnevat tööd, on põhjendatud ja vajalik ajakulu selleks 3 tundi.

Maakohus lisas põhjendatult menetluskulude nimekirjas märkimata 27.05.2020 kohtuistungil

osalemise ajakulu 0,66 tundi. Ringkonnakohus loeb selle töölõigu osas (arvestades ka maakohtu

seisukohta) vajalikuks ajakuluks 7,82 tundi.

113. Seega on hagejate lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingud vajalikud ja

põhjendatud 75,32 tunni ulatuses.

114. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Maakohus leidis, et

teenuse osutaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud suurusega ning

seda seisukohta ei ole vaidlustatud. Hagejatele tuleb hüvitada kulud koos käibemaksuga, kuna

nad ei ole käibemaksukohuslased.

115. Hagejate põhjendatud ja vajalikud esindajakulud on seega koos käibemaksuga 11 749,92

eurot (75,32 x 156). Lisandub riigilõivude kulu 2550 eurot, mida apellatsioonimenetluses ei

vaidlustatud.

2-17-8929

116. Apellatsiooniastme menetluskulude jaotust reguleerib TsMS § 171, mille lg 1 järgi jäävad

ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral

apellandi kanda. Kostja apellatsioonkaebus jääb sisulises osas, s.o hagi rahuldamise ja

vastuhagi

rahuldamata

jätmise

osas

rahuldamata.

Ringkonnakohus

rahuldab

apellatsioonkaebuse osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise osas, kuid neid

kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata. Hagejate menetlusdokumentidest nähtuvalt on

menetluskulude suurusesse puutuv osa marginaalne. Eeltoodut silmas pidades on

ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

117. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

118. Hagejad (vastustajad) esitasid menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nad kandnud

apellatsiooniastmes

menetluskulusid

3588

eurot

(käibemaksuga),

mis

moodustub

esindajatasust 23 tunni töö eest tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esitas

kohtuistungil kuludele vastuväite, milles leidis, et kahe esindaja kulude hüvitamine ei ole

põhjendatud.

119. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et

hagejate lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud

osaliselt.

120. Toimikust nähtuvalt on hagejate esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele,

milleks ta pidi tutvuma apellatsioonkaebusega, analüüsima ja eeldatavalt suhtlema kliendiga.

Põhjendatud on ka menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamise kulu (Riigikohtu

27.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Üksikute toimingute osas ei pea

ringkonnakohus täies ulatuses ajakulu põhjendatuks. Arvestades, et esindajatele olid vaidluse

asjaolud selged, siis 12,5 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on ilmselt

ülepaisutatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks ajakuluks 7 tundi. Eelnevalt on

ringkonnakohus põhjendanud, miks ei kuulu kahe lepingulise esindaja kulud hüvitamisele ja

ringkonnakohtu menetluses puudub põhjus teistsuguseks järelduseks. Seega ei kuulu

hüvitamisele Janika Pajula ajakulu 2 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 1,4 tundi

kliendiga nõupidamisel. Kaarel Kaisi ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks kuulub

hüvitamisele 2 tunni ulatuses. Kuna esindajale olid vaidluse asjaolud eelnevalt teada, siis

menetluskulude nimekirjas toodud 3,5 tundi selleks toiminguks ei saa pidada põhjendatuks.

Büroos kliendiga nõupidamise aeg kuulub hüvitamisele ühe esindaja töö eest, mis on 1,4 tundi.

Ülejäänud esindajate kulutatud aega peab ringkonnakohus vajalikuks. Lisaks kuulub

hüvitamisele kohtuistungi aeg 0,7 tundi ühe esindaja töö eest. Seega saab lugeda vajalikuks ja

põhjendatud ajakuluks 13,3 tundi.

121. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka esindaja

tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on

asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist.

Kolleegium peab hagejate vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 130 eurot (millele lisandub

käibemaks) mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Hagejatele tuleb hüvitada

kulud koos käibemaksuga, kuna nad ei ole käibemaksukohuslased.

2-17-8929

122. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele apellatsiooniastme menetluskulu

kokku 2074,80 eurot (13,3x156). Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse,

mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates

käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

123. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

124. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et apellatsioonkaebuse hinnast tulenevalt pidi kostja

tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 500 eurot. Kaebuse hinnaga seonduvalt märgib

ringkonnakohus, et kuna hagi ja vastuhagi nõuded on teineteist välistavad, siis TsMS § 137 lg

2 2. lause järgi tuleb lähtuda suuremast nõudest, milleks on vastuhagi nõue 8851,51 eurot.

Toimikust nähtuvalt on kostja apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 800 eurot (IV

kd, tl 12).

125. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt

riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1 järgi tagastatakse enam

tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kostjal on TsMS § 150 lg 1 p 1

alusel õigus taotleda kohtult apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu tagastamist.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti,

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

(allkirjastatud digitaalselt