Legislator Case Law & Legislation
2-15-3876/83 AI generated

2-15-3876/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-3876/83
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 07.08.2020 määrus osas, milles maakohus keeldus Rahuldada avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada AS-le SEB Pank

Legislator headnote

AI generated

2-15-3876/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tagastada AS-le SEB Pank

Keywords

AI generated
legal framework of the ESCB european System of Central Banks banking law financial sector measures bank resolution banking supervision
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 04. märts 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-3876

Kohtuasi

AS-i SEB Pank taotlus Euroopa täitekorralduse tõendi

või kohtulahendi täitmise tunnistuse väljastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.08.2020 määrus (menetlusse võtmisest

keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i SEB Pank määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: AS SEB Pank (registrikood 10004252),

lepinguline esindaja Kaidi Hinno

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 07.08.2020 määrus osas, milles maakohus keeldus

menetlusse võtmast AS-i SEB Pank taotlust kohtulahendi täitmise tunnistuse

väljastamiseks ning saata tsiviilasi tunnistuse väljastamise uueks otsustamiseks

samale maakohtule.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 07.08.2020 määrus muutmata.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Rahuldada avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada AS-le SEB Pank

määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-15-3876

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS SEB Pank esitas 16.07.2020 Harju Maakohtule taotluse, milles palus väljastada Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 21.04.2004 määruse (EÜ) nr 805/2004 alusel Euroopa täitekorralduse

tõend või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 alusel

tunnistus Harju Maakohtu 20.01.2017 ja 30.10.2018 määruste kohta tsiviilasjas nr 2-15-3876.

1.1. Avalduse kohaselt lõpetas maakohus 20.01.2017 kohtumäärusega XX (võlgnik)

pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, ning 30.10.2018

kohtumäärusega keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse. Täitekorralduse tõendi või tunnistuse väljastamine on vajalik seoses

sellega, et võlgniku teadaolev elukoht on Soome Vabariigis.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 07.08.2020 määrusega avaldaja taotluse menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, põhjendades seda järgmiselt.

2.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 2 lõike 2 punkti b

kohaselt ei kohaldata määrust pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste

juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude

selliste menetluste suhtes. Kuivõrd tsiviilasi nr 2-15-3876 on pankrotimenetlus, millele määrus

ei kohaldu, ei saa 20.01.2017 ja 30.10.2018 kohtumääruste kohta Euroopa täitekorralduse

tõendit väljastada.

2.2. Kuna kohtumäärused on tehtud pankrotiasjas, ei ole võimalik väljastada ka tunnistust

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 alusel. Ka selle määruse artikli 1

lõike 2 punkti b kohaselt ei kohaldata määrust pankrotimenetluse, maksejõuetute äriühingute

või muude juriidiliste isikute likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, kompromissi tegemise

ja muude selliste menetluste suhtes. Eeltoodust tulenevalt ei ole taotlusega võimalik selles

taotletavat eesmärki saavutada ning selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja väljastada

avaldajale tõend täitemenetluse läbi viimiseks Soome Vabariigis. Samuti palub avaldaja

tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu.

3.1. Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus vääralt Euroopa Liidu õigust, kui leidis, et

pankrotimenetluse puhul ei ole täitekorralduse tõendi ega tunnistuse väljastamine võimalik.

Määruse nr 805/2004 kohaldamise eeldused on täidetud, samuti ei esine määruse nr 1215/2012

kohase tunnistuse andmisest keeldumiseks ühtegi alust.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus

tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, millega maakohus keeldus

2-15-3876

menetlusse võtmast taotlust kohtulahendi täitmise tunnistuse väljastamiseks. Tühistatud osas

tuleb tsiviilasi saata tunnistuse väljastamise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule.

Määruskaebuse väited ei anna aga alust tühistada vaidlustatud määrust osas, millega maakohus

keeldus menetlusse võtmast taotlust Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks. Selles osas

jääb maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koostoimes TsMS §-ga 659 muutmata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Avaldaja soovib saada kohtult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004

alusel Euroopa täitekorralduse tõendit või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määruse

(EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud Brüssel I määrus) järgi tunnistust, mille alusel saaks ta

täita teises Euroopa Liidu liikmesriigis (Soomes) võlgniku pankrotimenetlust lõpetavat

kohtumäärust. Maakohus viitas menetlusse võtmisest keeldumise alusena TsMS § 371 lg 2

p-le 2 ja leidis, et avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna

pankrotimenetluses tehtud lahendid ei kuulu viidatud määruste kohaldamisalasse.

Esmalt märgib kolleegium, et vastava tõendi või tunnistuse saamiseks peab kohtulahend,

mille täitmiseks seda soovitakse, olema täitedokument.

7.1. Praegusel juhul lõpetas maakohus 20.01.2017 kohtumäärusega võlgniku pankroti-

menetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse resolutsioonist

nähtub mh, et võlgnik ei esitanud pankrotimenetluses tema vastu esitatud nõuetele vastuväiteid

ning võlgniku pankrotimenetluses tunnustati avaldaja nõuet, kuid see jäi pankrotimenetluses

rahuldamata

(resolutsiooni

p 2).

Pärast

pankrotimenetluse

väljakuulutamist

tehtud

pankrotimenetluse lõpetamise määrus on pankrotiseaduse § 168 järgi koosmõjus § 158 lg-ga 4

täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses

rahuldamata, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet. Seega saab avaldaja nõuda

praegusel juhul selle kohtumääruse alusel võlgnikult võla tasumist täitemenetluse korras.

7.2. Kuna nimetatud kohtumäärus on tehtud küll võlgniku pankrotimenetluses, kuid on ühtlasi

avaldajale täitedokumendiks, pidi maakohus kontrollima, kas sellise täitedokumendi täitmiseks

Euroopa Liidu liikmesriigis saab kohus kehtiva õiguse alusel väljastada täitmise

hõlbustamiseks taotletud täitekorralduse tõendi või tunnistuse.

Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et avaldajale ei saa väljastada täitekorralduse

tõendit. Isegi kui maakohtu 20.01.2017 määruse puhul on Eesti siseriikliku õiguse järgi

tegemist täitedokumendiga, ei tähenda see automaatselt, et määruse nr 805/2004 alusel on

võimalik selle kohta väljastada Euroopa täitekorraldust. Määruse artikli 2 lõike 2 punkti b

kohaselt ei kohaldata määrust pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste

juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude

selliste menetluste suhtes. Eeltoodu tähendab, et kohus ei saa kohtulahendi kohta Euroopa

täitekorralduse tõendit välja anda, mistõttu keeldus maakohus õiguspäraselt sellise taotluse

menetlusse võtmisest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-06-

38595, p 6).

Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et kuigi ka uuesti sõnastatud Brüssel I määruse

artikli 1 lõige 2 punkt b välistab selle kohaldamisalast pankrotiasjad, sh füüsiliste isikute

pankrotimenetlused, ei tähenda see, et avaldajale ei saaks kohtulahendi täitmiseks tunnistust

väljastada. Neis asjades reguleerib kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise

küsimusi uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu

2-15-3876

20.05.2015 määrus (EL) nr 2015/848, varem nõukogu 29.05.2000 määrus (EÜ) nr 1346/2000

maksejõuetusmenetluse kohta).

9.1. Uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse määruse artikkel 32 sätestab, et sellise kohtu

otsust, kelle otsust menetluse algatamise kohta tunnustatakse vastavalt artiklile 19, mis käsitleb

maksejõuetusmenetluse läbiviimist ja lõpetamist või kohtu heakskiidetud kompromisse,

tunnustatakse ilma täiendavate formaalsusteta. Sellist otsust täidetakse vastavalt uuesti

sõnastatud Brüssel I määruse artiklitele 39–44 ja 47–57.

9.2. Samas kohaldatakse uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse määruse artikli 84 lõike 1

ja artikli 92 järgi selle määruse sätteid ainult pärast 26.06.2017 algatatud maksejõuetus-

menetluste suhtes. Praegusel juhul algatati võlgniku pankrotimenetlus 2015. aastal. Seega

kohaldub artikli 84 lõike 2 kohaselt praeguses asjas varasem maksejõuetusmenetluse määrus.

9.3. Nii varasem kui ka uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse määrus näevad ette

maksejõuetusmenetluses tehtud otsuste tunnustamise ilma täiendavate formaalsusteta ning

täidetavuse tunnistuse väljastamise. Varasema maksejõuetusmenetluse määruse artikli 25

kohaselt

täidetakse

muid

maksejõuetusmenetluses

tehtud

otsuseid

peale

maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse vastavalt kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmist

tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva Brüsseli konventsiooni artiklitele 31–51, välja arvatud

artikli 34 lõige 2. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikli 68 lõike 1 järgi asendab see määrus

1968. a Brüsseli konventsiooni liikmesriikide vahelistes suhetes ning sama artikli lõike 2

kohaselt loetakse sellisel juhul kõik viited nimetatud konventsioonile viideteks uuesti

sõnastatud Brüssel I määrusele, mida kohaldatakse alates 10.01.2015 (määruse artikkel 81).

Järelikult saab praeguses asjas kohtumääruse täidetavust kinnitava tunnistuse väljastamisel

lähtuda uuesti sõnastatud Brüssel I määruse sätetest, sh selle artiklist 53 ja lisas I toodud

vormist.

Eeltoodust tulenevalt ei kuulu määruskaebus rahuldamisele Euroopa täitekorralduse tõendi

väljastamise taotluse menetlusse võtmisest keeldumise osas. Osas, millega maakohus keeldus

kohtulahendi täitmise tunnistuse väljastamise taotluse menetlusse võtmisest tuleb kaebus aga

rahuldada ning saata tunnistuse väljastamise uueks otsustamiseks samale maakohtule.

Ringkonnakohus ei saa ise tunnistust väljastada, sest seda teeb lahendi teinud kohus.

Vaidlustatud määruses puudub menetluskulude jaotus. Samas on avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise määrus menetlust lõpetav lahend ja TsMS § 173 lg 1 esimese lause

kohaselt tuleb selles otsustada menetluskulude jaotus. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas

menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, jaotatakse nii avalduse

kui ka määruskaebuse menetlemisega seonduvad asja edasisel lahendamisel osana üldisest

menetluskulude jaotusest.

Avaldaja palus määruskaebuse rahuldamise korral tagastada talle määruskaebuselt tasutud

riigilõiv (50 eurot). Määruskaebuse rahuldamise korral tagastab kohus TsMS § 150 lg 1 p 5

järgi kaebuse esitajale kaebuselt tasutud riigilõivu, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi

või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuna praegusel juhul ei

osalenud menetluses teisi menetlusosalisi, tuleb määruskaebuselt tasutud riigilõiv avaldajale

tagastada.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse üksnes ulatuses,

2-15-3876

millega ringkonnakohus jättis vaidlustatud määruse muutmata. Ülejäänud osas ei ole määrus

vaidlustatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav