2-19-2163/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. märts 2021

Tsiviilasja number

2-19-2163

Tsiviilasi

Robert Tominga (Tomingas) hagi OÜ Multivara (end.

OÜ Multivara Transport) vastu töölepingu ülesütlemise

hüvitise väljamõistmiseks

OÜ Multivara (end. OÜ Multivara Transport) hagi

Robert Tominga vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja vara väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. detsembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ

Multivara

Transport

ja

Robert

Tominga

määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Robert

Tomingas:

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres

OÜ Multivara (end. OÜ Multivara Transport):

(registrikood

10569913),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Klen Laus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Multivara Transport ja Robert Tominga

määruskaebused rahuldamata ja Tartu Maakohtu

30. detsembri 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega kaasnenud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178

lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja

kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Robert Tomingas (hageja) esitas 28. novembril 2018 töövaidluskomisjonile avalduse OÜ

Multivara (end. OÜ Multivara Transport) (kostja) vastu lõpparve ja töölepingu seaduse

(TLS) § 100 lg 4 alusel hüvitise 4500 euro saamiseks ning töötamise registri kande

muutmiseks.

Kostja esitas 5. detsembril 2018 töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, TLS § 109 lg 4 alusel hüvitise 712 euro 50 sendi saamiseks ja vara

tagastamiseks.

Töövaidluskomisjon rahuldas 15. jaanuari 2019. a otsusega avaldused osaliselt, tuvastas, et

töösuhe ei lõppenud hageja ülesütlemisavaldusega, luges töösuhte lõppenuks TLS § 85 lg 4

alusel 8. detsembril 2018, rahuldas osaliselt hageja töötasu nõude ning jättis kostja hüvitise ja

töövahendite tagastamise nõuded rahuldamata.

2. Hageja esitas 10. veebruaril 2019 Tartu Maakohtule avalduse töövaidluse läbivaatamiseks

hagimenetluse korras töövaidluskomisjoni otsuse p-de 1, 2 ja 3 osas. Kostja esitas 14. veebruaril

2019 maakohtule hagi, milles palus mõista hageja ebaseaduslikust valdusest välja ja kohustada

üle andma kostjale kuuluvad töövahendid.

Tartu Maakohus jättis 5. juuni 2019. a otsusega hageja hagi rahuldamata, rahuldas kostja hagi

osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 2. detsembri 2019. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis täielikult rahuldamata kostja hagi hageja vastu vara väljanõudmiseks ning osas,

milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis

menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus hageja kanda. Riigikohus jättis 30. märtsi

2020. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

3. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja menetluskulud maakohtus riigilõiv

175 eurot ning lepingulise esindaja kulu 4050 eurot, millest 2328 eurot 75 senti on

õigusabikulu töövaidluskomisjonis ja 1721 eurot 25 senti õigusabikulu maakohtus. Kostja

menetluskuludeks ringkonnakohtus on riigilõiv apellatsioonkaebuselt 175 eurot, esindaja tasu

855 eurot ja transpordikulu seoses istungil osalemisega 23 eurot 10 senti. Kostja lepingulise

esindaja tunnitasuks on 135 eurot (ilma käibemaksuta).

4. Hageja vaidles vastu kostja töövaidluskomisjonis ja maakohtus kantud menetluskulude

suurusele, leides, et menetluskulud ei ole piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2803 eurot 10 senti ning

menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja esindaja tunnitasu 135 eurot (ilma

käibemaksuta) põhjendatud ja vajalik ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Põhjendatuks

ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele. Üldjuhul peaks kliendiga

suhtlemisele

ja

menetlusdokumentidega

tutvumisele

kuluv

aeg

olema

hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks

on kohtule esitatav menetlusdokument.

Põhjendatuks ei saa pidada kulusid õigusabile, mis on kantud enne töövaidlust (näiteks

läbirääkimiste

pidamine

vms),

kuivõrd

need

ei

kuulu

menetluskulude

hulka.

Töövaidluskomisjonis tekkinud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele kohtuväliste kuludena

TsMS § 144

p 4

alusel,

kuid

kulud

ei

ole

taotletud

suuruses

põhjendatud.

Töövaidluskomisjonis on kostja esitanud avalduse hageja vastu, vastuse hageja avaldusele,

täiendavad seisukohad ning on osalenud ühel istungil. Arvestades töövaidluskomisjonis

esitatud kostja menetlusdokumentide mahtu ja sisu, on nende koostamise, s.h tõendite

kogumise, põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi. Istungil osalemise ajakulu 1,5 tundi ning

istungi ettevalmistumiseks arvestatud ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud. Töövaidluskomisjoni

kulud on põhjendatud 8 tunni ulatuses summas 1080 eurot (8 x 135).

Kostjat esindas kogu menetluse vältel sama esindaja, seega ei saanud esindajal kuluda palju

aega maakohtus menetlusdokumentide analüüsimisele, dokumentide koostamisele ning

kohtuistungiks ettevalmistamisele. Menetluskulude põhjendatuse hindamisel võttis maakohus

arvesse esitatud dokumentide mahtu ja seda, et menetlusdokumendid kordavad paljuski varem

avaldatut. Maakohus pidas kostja esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks maakohtu

menetluses kokku 6 tundi, sh kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine.

Põhjendatud õigusabikulu maakohtus on 810 eurot (6 x 135).

Arvestades, et ringkonnakohtus oli vaidlus üksnes osas, milles maakohus jättis rahuldamata

kostja nõude hageja vastu vara väljanõudmiseks ning esindaja oli kursis vaidluse asjaoludega,

tuleb esindaja ajakulu ringkonnakohtus lugeda põhjendatuks 4 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 540

eurot (4 x 135). Põhjendatud on ka transpordikulu seoses esindaja istungil osalemisega 23 eurot

10 senti.

Kostja tasus riigilõivu hagi esitamisel 175 eurot ja apellatsioonkaebuselt 175 eurot. Tasutud

riigilõiv kokku 350 eurot on põhjendatud ja vältimatu kulu.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus osas, millega jäeti kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

rahuldamata ning teha asjas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 5278 eurot 10 senti.

Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus põhjendamata, ei ole järgitav ja maakohus on

oluliselt rikkunud kohtu kaalutlusõigust. Maakohus ei ole konkreetseid õigustoiminguid

eraldiseisvalt hinnanud. Lepingulise esindaja tegevusi tuleb analüüsida toimingupõhiselt.

Ei saa olla eluliselt usutav ega põhjendatud maakohtu järeldus, et sellise mahukuse ja lisade

arvuga dokumentide koostamine ja analüüsimine on põhjendatud vaid maakohtu määruses

märgitud ulatuses. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja esindaja oli lisaks kostja

seisukohtade koostamisele sunnitud tutvuma ka hageja menetlusdokumentidega, suhtlema

töövaidluskomisjoni, kohtute ja prokuratuuriga, koguma kliendilt vaidluse seisukohast olulisi

faktilisi asjaolusid ja tõendeid.

7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus hindas kõigi astmete kulusid arusaadavalt

ning jälgitavalt, lähtudes hindamisel eraldi igast menetlustoimingust.

8. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või

alternatiivselt määrata kostja menetluskulud põhjendatud ja mõistlikus ulatuses.

Määruskaebuse kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kostja on otstarbetult

taotlenud paralleelmenetluste läbiviimist. Samal ajal, kui kostja nõudis hagejalt käesolevas

asjas asjade valduse väljaandmist, nõudis ta paralleelselt käimasolevas kriminaalasjas samade

esemete eest rahalist hüvitist. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Olukorras, kus pool esitab samal faktilisel alusel ning

samal ajal nõuded nii tsiviil- kui kriminaalmenetluses, saab eelmainitud normi ka rakendada.

Vaidlus ei olnud keerukas. Kostja vindikatsiooninõue on olnud nii materiaalõiguse kohaldamise

kui ka tõendamise seisukohalt äärmiselt lakooniline. Kostja lepinguline esindaja on eraldi

spetsialiseerunud tööõiguslike kaasuste lahendamisele. Kohtud on varasemalt leidnud, et

lepingulise esindaja töö mõistliku ajakulu hindamisel tuleb peale asja enda sisulise mahu ja

keerukuse arvestada ka lepingulise esindaja isikut. Kohtud on vähendanud lepingulise esindaja

põhjendatud ajakulu põhjusel, et lepinguline esindaja on taolistele vaidlustele spetsialiseerunud.

9. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda, on jõustunud. Hagejal ei ole võimalik nõuda

menetluskulude jaotuse kohta tehtud ja jõustunud kohtulahendi tühistamist.

Hageja eksitab kohut väites, et kostja esitas kaks paralleelset nõuet, soovides suurendada asja

perspektiivi. Käesolevas tsiviilasjas ja kriminaalasjas esitatud nõuded ei ole samasisulised.

Hageja taotlus välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks on põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja

maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebustes esitatud

väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

11. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus ei ole põhjendatud.

Hageja palub määruskaebuses kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mille järgi võib kohus jätta kulud

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus nõustub kostja

väitega, et hageja ei saa menetluskulude suurust vaidlustades nõuda juba jõustunud

kohtulahendiga määratud menetluskulude jaotuse muutmist.

Menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine TsMS 18. peatükki 4. jao sätete alusel ja

hüvitatavate summade kindlaksmääramine 5. jaos ette nähtud reeglite järgi on põhimõtteliselt

erinevad otsustused. Kulude jaotamisel lahendab kohus küsimuse sellest, kelle ja vajadusel

millises osas jäävad menetluskulud kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahaline

kindlaksmääramine on eelnevalt otsustatud kulujaotusel põhinev otsustus, mille tulemusel

selgub, kui suure rahasumma peab menetlusosaline teisele menetlusosalisele hüvitama.

TsMS § 178 lg 1 esimese lause sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Käesolevas

asjas tuleneb menetluskulude jaotus Tartu Ringkonnakohtu 2. detsembri 2019. a otsusest, mis

jõustus Riigikohtu 30. märtsi 2020. a määrusega, millega Riigikohus keeldus hageja

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Hageja on kassatsioonkaebuses vaidlustanud

muuhulgas ka menetluskulude jaotust. Seega on hageja kasutanud õigust vaidlustada

menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski hageja määruskaebuse väide alust määratud

menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1 eesmärk

hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja

asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on vähendada kulu ainuüksi seetõttu, et

menetlusosalise lepinguline esindaja tegeleb muuhulgas ka konkreetse liigi vaidluste

lahendamisega. Maakohus on praeguses asjas tuginedes asja keerukuse ja mahukusele

vähendanud kostja lepingulise esindaja ajakulu.

12. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Pooled ei vaidle määruskaebemenetluses riigilõivude suuruse ega taotletavate sõidukulude

suuruse üle. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hüvitamisele kuuluvad nii

töövaidluskomisjonis kantud kulud, kui ka kohtumenetluses kantud kulud. Hageja ei ole

esitanud sisulisi vastuväiteid kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele. Pooled vaidlevad

määruskaebemenetluses selle üle, kes peaks kulusid kandma ning millises summas on kulud

põhjendatud. Eelkõige vaidlevad pooled lepingulise esindaja ajakulu üle.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja

antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel

kaalumispiire ületanud.

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

Ringkonnakohus leiab, et vaatamata menetlustele erinevates kohtuastemetes, ei saa vaidlust

lugeda keerukaks ega mahukaks. Kuigi kostja esindaja on lisanud menetlusdokumentidele

hulga lisasid, ei olnud kostja esindaja koostatud menetlusdokumendid mahukad, ka vaidluse

sisu ei eeldanud mahukate dokumentide koostamist.

Vastuseks

kostja

määruskaebusele,

märgib

ringkonnakohus,

et

menetluskulude

kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Maakohus on ringkonnakohtu

hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud kostja lepingulise esindaja toiminguid ning

maakohtu seisukoha kujunemine toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse osas on jälgitav.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke