Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-21-393/8 AI generated

3-21-393/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-21-393/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohtusse saabus 25. veebruaril 2021 Viru Vangla kinnipeetava J.T. esialgse õiguskaitse taotlus, mille täiendus saabus kohtusse 2. märtsil 2021. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on, et taotleja paigutataks vastavalt arst V. Pronevitši 31. jaanuari 2021. a otsusele statsionaarsele ravile Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda ning taotleja suhtes ei kohaldataks üksikvangistust kuni taotleja tervisliku seisundi paranemiseni. Taotleja märkis, et tema suhtes kohaldati kartserikaristust 24. veebruarist 2021 kuni 1. märtsini 2021 (viis ööpäeva).

Legislator headnote

AI generated

3-21-393/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 3 teine lause). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Keywords

AI generated
mental health status psychiatric reassessment borderline personality disorder recurrent depressive disorder severe depression delusional disorder
AI generated
3-19-2366/2
Tartu Halduskohtule saabus 18.12.2019 M.M.
3-16-400/28
29.09.2015 on A.P. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vangla meditsiiniosakonnale adresseeritud taotluse (tl 12), milles soovis saada kiiresti psühhiaater O. Toomla vastuvõtule. 19.10.2015 vastusega nr 6-10/30338-2 (tl 13) teatas selle osakonna juhataja ülesandeid täitnud õde talle, et kuna kinnipeetaval puudub õigus valida arsti ning vastavalt kujunenud töökorraldusele konsulteerib ja ravib P2 sektoris viibivaid süüdimõistetuid teine arst, on ta registreeritud tema vastuvõtule. 04.01.2016 vormistatud taotluses soovis (tl 18) kaebaja, et talle võimaldataks kiiresti psühhiaatri abi. 25.01.2016 vastusega nr 6-10/370-2 (tl 19) keeldus üksuse juht taotlusele vastamisest põhjendusel, et see pole eesti keeles. 17.01.2016 taotluses (tl 20) soovis kaebaja muude nõuete kõrval, et talle võimaldataks kiiresti psühhiaater. 25.01.2016 vastuses nr 6-10/1634-2 (tl 21) teatas üksuse juht, et ta on registreeritud psühhiaatri vastuvõtule. 02.02.2016 taotluses (tl 22) nõudis kaebaja kiiresti pereõde väites, et tal on muuhulgas ka psühhiaatrilised probleemid. Taotlusele on tehtud märge samal päeval toimunud pereõe vastuvõtu kohta. 24.11.2015 koostatud venekeelses kaebus-kahjunõudes (tl 14) soovis kaebaja saada 20 000 euro suurust hüvitist. Ta väitis, et on viimase kolme kuu jooksul pöördunud regulaarselt kontaktisiku poole nõudmisega kutsuda tema juurde psühhiaater ja andnud üle sellekohaseid kirjalikke avaldusi, kuid vangla ignoreerib tema nõudmisi, on pidanud teda aasta ja üheksa kuu jooksul vahet pidamata kartseris, on jätnud ta kell kuus hommikul jalutuskäigule viimisega täielikult ilma päevaja päikesevalgusest ning kahjustanud seeläbi tervist ja alandanud inimväärikust. 22.02.2016 koostatud vastusega nr 6-16/200-4 (tl 16-17) jäeti kahjunõue rahuldamata.
3-15-1694/40
15.02.2015 koostas kinnipeetav A.P.
3-19-1427/5
august 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1427 Haldusasi AB (B) esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist AB esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv (viisteist) eurot XY (Y) pangakontole EE471010010145387011.
3-19-262/8
J. T esitas 12.02.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt esinevad taotlejal vaimsed terviseprobleemid ja ta vajab kiiremas korras psühhiaatri vastuvõttu. Kuna hetkel puudub Viru Vanglas psühhiaater palus kaebaja 05.02.2019 üldarsti vastuvõtul suunata ta psühhiaatri juure, arst lubas suunamist. Korduval üldarsti vastuvõtul, mis toimus 10.02.2019, ütles teine üldarst taotlejale, et ta pandi soovitajale järjekorda. Kaebaja leiab, kuna üldarst andis 05.02.2019 kaebajale saatekirja psühhiaatri vastuvõtule ja vanglas ei ole hetkel psühhiaatrit, on vanglal kohustus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 53 lg-le 2 korraldada kaebaja suunamist eriarstiabi osutaja juurde viivitamatult. Ühtlasi teatas kaebaja, et esitas 25.01.2019 vanglale selgitustaotluse. Viru Vangla teatas 07.02.2019 vastuses selgitustaotlusele, et taotleja on registreeritud psühhiaatri vastusvõtule soovitajale järjekorda. Taotleja vaidlustas vangla vastuse vaidemenetluses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-393 Määruse kuupäev

3. märts 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi J.T. (T) esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Tagastada pärast praeguse määruse jõustumist esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv 15 eurot taotleja vanglasisesele isikukontole.

3. Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 25. veebruaril 2021 Viru Vangla kinnipeetava J.T. esialgse õiguskaitse taotlus, mille täiendus saabus kohtusse 2. märtsil 2021. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on, et taotleja paigutataks vastavalt arst V. Pronevitši 31. jaanuari 2021. a otsusele statsionaarsele ravile Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda ning taotleja suhtes ei kohaldataks üksikvangistust kuni taotleja tervisliku seisundi paranemiseni. Taotleja märkis, et tema suhtes kohaldati kartserikaristust 24. veebruarist 2021 kuni 1. märtsini 2021 (viis ööpäeva).

2. Kohus küsis 25. veebruari 2021. a määrusega Viru Vanglalt seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning muid taotluse lahendamiseks vajalikke dokumente. Muu hulgas palus kohus esitada käskkirjad, mille alusel taotleja suhtes kohaldatakse ja/või plaanitakse kohaldada üksikvangistust; samuti teabe pooleliolevate menetluste kohta, mis võivad lõppeda üksikvangistust ettenägeva käskkirja andmisega.

3. Viru Vangla palus 2. märtsi 2021. a vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu kas läbi vaatamata või rahuldamata. Vangla märkis, et taotleja saadeti Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda 2. märtsil 2021. Taotleja vabanes kartserist

1. märtsil 2021. Pooleli on üks distsiplinaarmenetlus, mille lahendus ei ole teada. Samuti ei ole teada, millisele seisukohale taotleja psüühilise tervise osas asuvad arstid. KOHTU SEISUKOHT

4. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on, et taotleja paigutataks vastavalt arst

V. Pronevitši

31. jaanuari 2021. a otsusele statsionaarsele ravile Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda ning taotleja suhtes ei kohaldataks üksikvangistust kuni taotleja tervisliku seisundi paranemiseni.

5. Viru Vangla teatas 2. märtsil 2021 kohtule, et taotleja on samal päeval paigutatud ravile Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda. Seega on taotlejal vastavas osas esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.

6. Samuti nähtub vangla 2. märtsi 2021. a vastusest, et taotleja kandis talle varem määratud viieööpäevase kartserikaristuse ära ning rohkem ei ole antud käskkirju, mis näeksid ette taotleja suhtes üksikvangistuse kohaldamist. Vangla selgitas, et pooleli on üks distsiplinaarmenetlus, kuid selle tulemus ei ole teada. Kohus märgib, et isegi kui see distsiplinaarmenetlus lõppeb kartserikaristuse määramisega, ei pöörata seda täitmisele taotleja Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas viibimise ajal. Ei ole teada, kui kaua taotleja seal ravil viibib ja millal ta Viru Vanglasse tagasi paigutatakse. Samuti ei ole teada, milline on taotleja tervislik seisund ja arstide hinnang üksikvangistuse kandmise võime kohta pärast kõnealust ravi. Seega ei ole kindel ka see, kas ja millal poolelioleva distsiplinaarmenetluse tulemusena määratav võimalik kartserikaristus täitmisele pööratakse. Kõike eelnevat arvestades oleks praegu ennatlik esialgse õiguskaitse korras otsustada, kas taotleja suhtes tuleb üksikvangistuse kohaldamine keelata. Seega on taotlejal ka vastavas osas praeguse seisuga esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Kui taotleja paigutatakse Viru Vanglasse tagasi ning Viru Vangla plaanib tema suhtes üksikvangistust kohaldada, saab taotleja esitada vanglale vaide ja vaidemenetluse ajal kohtule esialgse õiguskaitse taotluse.

7. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 3 teine lause). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

8. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu tagastab kohus taotlejale esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu 15 eurot. Kohus tagastab selle kontole, kust see tasuti, st taotleja vanglasisesele isikukontole. Riigilõiv tagastatakse pärast praeguse määruse jõustumist.

9. HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel ning taotleja palvel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)