2-20-10081/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

03. märts 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-10081

Tsiviilasi

Osaühingu

Venderloo

Veod

hagi

Pärnu

linna

(linnavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

6592,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

osaühing

Venderloo

Veod

(registrikood:

11891628; asukoht: Meret tn 7, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu

maakond) lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Olavi

Järve

Kostja: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) (registrikood:

75000064; asukoht: Suur-Sepa 16, Pärnu linn, Pärnu linn,

Pärnu maakond)

Kohtuistungi aeg

10.02.2021

RESOLUTSIOON:

1. Jätta osaühingu Venderloo Veod hagi Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) vastu

võlgnevuse ja viiviste nõudes rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta osaühing Venderloo Veod kanda. Kostjal menetluskulude

puudumise tõttu jätta menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest

(TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §

187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS

§ 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

Tsiviilasi nr 2-20-10081

2(6)

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS

§ 178 lg 2).

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

1. Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid

1.1. Osaühing Venderloo Veod (hageja) esitas 13.07.2020 Pärnu Maakohtule hagi Pärnu linna

(linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu võlgnevuse 7865,96 eurot, viivise seisuga 13.07.2020

summas 158,89 eurot ning lisanduva viivise põhinõudelt summas 7565,96 eurot määras 0,05%

kalendripäevas ja põhinõudelt summas 300 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni kuid mitte rohkem kui 7865,96 eurot

(7565,96€+300€) väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

1.2. Pärast nõude täpsustamist 20.11.2020 nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse väljamõistmist

summas 5508,28 eurot (millest 300 eurot kohtueelse menetluse õigusabikulude nõue),

sissenõutavaks muutunud viivist 109,37 eurot, alates 14.07.2020 lisanduvat viivist põhinõudelt

summas 5208,28 eurot määras 0,05% kalendripäevas ja põhinõudelt summas 300 eurot VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni kuid

mitte rohkem kui 5508,28 eurot (5508,28€+300€).

1.3. Asjaolude kohaselt võitis hageja kostja korraldatud hanke „Audru ja Tõstamaa õpilaste veo

teenus kuni 17.04.2020“. Hanke tulemusel sõlmiti hageja ja kostja vahel sõitjateveo lepingud

nr 3-13.1/241 (Audru) ja nr 3-13.1/242 (Tõstamaa). Lepingute punkt 1 järgi kohustus hageja

teenust osutama perioodil 01.09.2019 kuni 17.04.2020.

1.4. Audru lepingu kohaselt oli eeldatavaks teenuse mahuks 36 494 km (punkt 2.4.3.) hinnaga

1,37 eurot kilomeetri kohta (punkt 3.1), millele lisandub käibemaks. Lepingujärgne eeldatav

koguteenuse hind ilma käibemaksuta on 49 996,78 eurot, koos käibemaksuga 59 996,136 eurot.

1.5. Tõstamaa lepingu kohaselt oli eeldatavaks teenuse mahuks 31 950 km (punkt 2.4.3.)

hinnaga 1,03 eurot kilomeetri kohta (punkt 3.1), millele lisandub käibemaks. Lepingujärgne

eeldatav koguteenuse hind ilma käibemaksuta on 32 908,50 eurot, koos käibemaksuga

39 490,20 eurot.

1.6. Kostja saatis 13.03.2020 hagejale e-kirja, millega andis teada, et peatab transpordi tellimise

16.03.2020 kuni 27.03.2020. Peatamise põhjust kostja ei esitanud. 07.04.2020 saatis kostja

hagejale uue teatise, milles kinnitas, et ei täida seoses eriolukorraga lepinguid ka edaspidi.

Kostja ei ole väljendanud tahteavaldust, et soovib lepingu alusel veomahtu vähendada.

1.7. Hageja teostas kuni lepingute peatamiseni Audru liinil vedusid 30 996 kilomeetrit ja

Tõstamaa liinil 27 000 kilomeetrit. Seega kostja keeldus Audru liinil vedudest 5498 km,

maksumusega 7532,26 eurot (koos km-ga 9038,71 eurot) ja Tõstamaa liinil vedudest 4950 km,

maksumusega 5098,50 eurot (koos km-ga 6118,20 eurot).

1.8. Hageja kostja teatistes tooduga ei nõustunud ning esitas ärajäänud vedude eest tasumiseks

arve nr 218 summas 12 609,94 eurot (koos km-ga 15 131,93 eurot). Kostja keeldus 20.05.2020

vastuses arvet tasumast ning teatas, et lepingud on tähtaja saabumisega lõppenud 17.04.2020.

Hageja tegi 10.06.2020 kostjale kompromissettepaneku 10 000 euro tasumiseks, millele

lisandub õigusabikulude nõue summas 300 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja viivis seisuga

10.06.2020 summas 45 eurot. Kostja 18.06.2020 vastuses keeldus arve tasumisest tulenevalt

vääramatust jõust.

1.9. Hageja hinnangul ei vabanda lepingu rikkumist mitte igasugune vääramatu jõud, vaid

üksnes selline, mis ka tegelikkuses lepingu täitmist objektiivselt takistab. Koolides õppetöö

peatamine võis tingida selle, et kostjal kadus lepingute täitmise vastu huvi, kuid seda ei saa

samastada vabandatavusega lepingute täitmise võimalikkuse osas. Hageja tugineb siinkohal

Tsiviilasi nr 2-20-10081

3(6)

Riigikohtu lahendites tsiviilasjas 3-2-1-50-06 p-s 15 ja tsiviilasjas 3-2-1-118-05 p-s 16 esitatud

seisukohtadele, et lepingust tuleneva maksekohustuse rikkumist ei saa vabandada vääramatu

jõuga. Lisaks on hageja seisukohal, tuginedes Riigikohtu lahendile tsiviilasjas 3-2-1-75-16

punktis 16 selgitusele, et kui kostja lepingurikkumine oleks vääramatu jõu tõttu vabandatav, ei

saa jätta kogu kahju hageja kanda.

1.10. Hageja on seisukohal, et kuna kostjal puudus õigus keelduda lepingute täitmisest

tulenevalt vääramatu jõu asjaoludest, sai kostja teatiste näol olla tegemist kostjapoolse

lepingute ülesütlemisega. Kostja on kohustatud tasuma hagejale lepingutest kokkulepitud tasu,

millest on maha arvestatud hageja poolt kokkuhoitu. Hagejal ei õnnestunud lepingute

lõpetamisel kokku hoida, mistõttu võlgneb kostja hagejale kokkulepitud tasu.

1.11. Hageja käitub heas usus ning vähendab nõuet, nagu oleks kostja vastava tahteavalduse ise

teinud ning veoteenuse mahtu vähendanud 10% (lepingute punktid 2.4.3). Hageja nõude

vähendamine sisaldab hageja poolt säästetut (kütus) ja ka võimalikku poolte vahelist riskide

jaotust. Hageja lepingujärgne nõue on Audru lepingu puhul summas 2532,582 eurot (koos km-

ga 3039,10 eurot) ja Tõstamaa lepingu puhul summas 1807,65 eurot (koos km-ga 2169,18

eurot), kokku 5208,28 eurot (sisaldab käibemaksu). Alternatiivselt on tegemist kostjapoolse

lepingu rikkumisega ning lepingute rikkumisega seotud kahjuga.

1.12. Lisaks on hagejale tekkinud kahju kohtueelses menetluses kahju hüvitamisega seotud

nõude esitamiseks kantud õigusabikuludena summas 300 eurot. Hageja pöördus kahjuhüvitise

saamiseks kostja poole, millisest kostja keeldus. Tulenevalt kostja käitumisest oli hageja

sunnitud pöörduma nõudekirja koostamiseks professionaalse õigusabi poole eesmärgil jõuda

kohtuvälisele lahendusele.

1.13. Hageja esitas asjaolude ja väidete tõendamiseks Riigihangete registrist väljatrüki

hanketeate (viitenumber 209396) kohta (tl 9-11), sõitjateveo lepingu projekti (tl 12-13), kostja

13.03.2020 e-kirja väljatrüki (tl 14), kostja 07.04.2020 teate seoses eriolukorra jätkumisega (tl

15-16), arve nr 218 koopia (tl 17), kostja 20.05.2020 vastuse (tl 18-19), hageja 10.06.2020

nõudekirja koos lisadega (tl 20-25), kostja 18.06.2020 vastuse (tl 26-27), advokaadibüroo Kaire

Aus 08.06.2020 arve 490-J väljatüki (tl 28), sõitjateveo lepingu nr 3-13.1/241 koos lisadega (tl

44-85), sõitjateveo leping nr 3-13.1/242 koos lisadega (tl 86-127), millised kohus võttis vastu

protokollilise määrusega 10.02.2021.

2. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

2.1. Kostja vaidles hagi nõudele täies ulatuses vastu. Kostja võttis omaks, et poolte vahel olid

sõlmitud sõitjateveo lepingud nr 3-13.1/241 ja 3-13.1/242. Lepingute kohaselt kostja tellis ja

hageja kohustus teostama Audru ja Tõstamaa õpilaste veo teenust ajavahemikul 01.09.2019

kuni 17.04.2020 vastavalt hankedokumentides „Audru ja Tõstamaa õpilaste veo teenus kuni

17.04.2020“ esitatud tingimustel ja hageja 17.06.2019 pakkumusele lepinguga kokkulepitud

tingimustel ja korras. Hankelepingu punkt 3.1 kohaselt maksti vedajale teostatud töö eest tasu

vastavalt pakkumuses esitatud liinikilomeetri hinnale ja faktilisele läbisõidule, mida arvestati

vastavalt hankedokumentide lisale 1 „Tehniline kirjeldus“ ning millele lisandus käibemaks.

2.2. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korralduse nr 76 alusel kuulutati Eesti Vabariigi

haldusterritooriumil välja eriolukord COVID-19 viiruse tõkestamiseks. Eriolukorrast tingitud

meetmete tulemusena oli alates 16.03.2020 õppetöö koolides üle viidud distantsõppele.

Linnavalitsus teatas hagejale eriolukorrast teada saades kohaselt, et ei täida eriolukorrast

tulenevalt alates 16.03.2020 sõitjateveo lepinguid (13.03.2020 haridusosakonna juhataja teatis,

samuti andis haridusosakonna juhataja täiendavaid selgitusi telefoni teel, 07.04.2020

haridusosakonna juhataja kiri nr 4.3-10/3211) ja peatab sõitjateveo tellimuse. Kuna koolid olid

Tsiviilasi nr 2-20-10081

4(6)

suletud, siis õpilaste veoks faktilist läbisõitu alates 16.03.2020 kuni lepingu lõppemiseni s.o

17.04.2020 ei toimunud.

2.3. Kostja on seisukohal, et eriolukorra puhul oli tegemist vääramatu jõuga (force majeure)

VÕS § 103 lõike 2 mõistes. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik (vedude tellijana on

võlgnikuks kostja) ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt

oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga

arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõud

vabandab lepinguliste kohustuste täitmata jätmist, kui sellel on vahetu mõju lepingu täitmisele.

Avalik-õiguslikud piirangud on kindlasti asjaolud, mille mõju lepingupool ületada ei saanud.

2.4. Pooled on lepingu punkti 4.1 kohaselt kokku leppinud, et vastutavad lepingust tulenevate

kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt. Süü vormid on vastavalt

VÕS § 104 lõikele 2 hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kumbki lepingu pool ei ole oma

kohustusi rikkunud süüliselt, mistõttu on ka kostja poolne lepingu rikkumine vabandatav VÕS

§ 103 alusel.

2.5. Hageja viited Riigikohtu lahenditele, mis sätestavad, et vääramatu jõud ei ole reeglina

takistavaks ja vastutusest vabandavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel, puudutavad

eelkõige laenu- ja üürimakseid. Samas eriolukorda ei ole Eestis kunagi varem välja kuulutatud

ja seega puudub täpselt sellisete olukordade varasem kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt leiab

kostja, et ta sai tugineda lepingu rikkumise vabandatavusele vääramatust jõust tingitud

asjaoludele.

2.6. Kostja nõustub hageja väitega, et vääramatu jõu tõttu ei ole õiglane jätta kõiki riske ühe

poole kanda vaid neid tuleb jaotada mõlema poole vahel. Nagu hageja selgitas, siis Eestis ei ole

varem eriolukorda väljakuulutatud, ent riik on kehtestas erinevaid toetusmeetmeid, et

ettevõtjaid toetada eriolukorrast tingitud majandusraskustes (näit palgatoetus). Seega ei olnud

kogu kahju hageja kanda.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

5. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub:

5.1. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud hankeleping nr 3-13.1/241 Audru kooli õpilaste veoks

ajavahemikul 01.09.2019 kuni 17.04.2020 (tl 44-85).

5.2. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud hankeleping nr 3-13.1/242 Tõstamaa kooli õpilaste

veoks ajavahemikul 01.09.2019 kuni 17.04.2020 (tl 86-127).

5.3. Vabariigi Valitsus kuulutas 12.03.2020 korraldusega nr 76 Eesti Vabariigi

haldusterritooriumil välja eriolukorra.

5.4. Alates 16.03.2020 olid kõik Eesti koolid suletud (Vabariigi Valitsuse 13.03.2020 korraldus

nr 77 punkt 1).

5.5. Kostja peatas lepingute täitmise 16.03.2020 (tl 14).

5.6. Hageja perioodil 16.03.2020 kuni 17.04.2020 õpilaste vedu ei teostanud.

5.7. Kostja ei ole tasunud Venderloo Veod OÜ arvet nr 218 (tl 17).

Tsiviilasi nr 2-20-10081

5(6)

5.8. Kostja ei ole perioodi eest 16.03.2020 kuni 17.04.2020 hagejale midagi tasunud.

5.9. Hagejale on eriolukorra mõju leevendamiseks riigieelarvest toetust saanud.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas 12.03.2020 Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud

eriolukord on vääramatu jõud võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 mõistes või mitte. Hageja on

seisukohal, et eriolukord ei takistanud kostjal lepingujärgset kohustust (tasu maksmine)

täitmast. Kostja on seisukohal, et kuna temast sõltumatutel põhjustel ei olnud õpilaste vedu

võimalik ja hageja faktiliselt õpilaste vedu perioodil 16.03.2020 kuni 17.04.2020 ei teostanud,

on lepingu rikkumine mõlema lepingupoole suhtes eriolukorrast tulenevalt vabandatav.

7. Tulenevalt poolte vaidlusest tuleb kohtul anda hinnang Vabariigi Valitsuse 12.03.2020

korralduse nr 76 ja 13.03.2020 korralduse nr 77 mõjust VÕS § 103 mõistes. Kohus nõustub

kostjaga, et lepingute täitmise peatamine kostja poolt ei olnud tingitud kostjast tulenevatel

asjaoludel, vaid lähtuvalt Vabariigi Valitsuse poolt 13.03.2020 vastu võetud korraldusest nr 77

punktist 1, millega peatati alates 16. märts 2020 õppeasutustes tavapärane õppetöö. Kostja ei

saa mõjutada piiranguid, mida kehtestatakse seaduslikult Vabariigi Valitsuse poolt. Seega mitte

kostja ei kaotanud lepingu täitmise vastu huvi, nagu väidab hageja, vaid kostjast mitte sõltuvatel

asjaoludel ei olnud lepingus sätestatud eesmärk – õpilaste vedu, enam võimalik. Vabariigi

Valitsuse poolt 12.03.2020 kehtestatud eriolukorra tõttu rakendatud piirangud kehtisid kõikide

isikute suhtes, sealjuures ka hageja suhtes, millest tulenevalt ei saanud ka hageja nõuda kostjalt

õpilaste veoks tellimuse andmist.

8. VÕS § 103 sätestab rikkumise vabandatavuse mõiste. VÕS § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse

rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on

asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt

oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga

arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

9. Kohus jõudis punktis 7 järeldusele, et kostja vedude tellijana ja hageja vedude teostajana ei

saanud mõjutada Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorda ja rakendatud piiranguid,

mille tagajärjel kaotasid mõlemad lepingupooled õiguse käsutada hankelepingu esemeks olevat

õigust. Riigihanke „Audru ja Tõstamaa õpilaste veo teenus kuni 17.04.2020“ korraldamise ja

pakkumuste avamise ajal 17.06.2019, ega ka hankelepingute sõlmimise ajal 10.07.2019 ei

saanud lepingupooled arvestada Hiinas detsember 2019 ja Eestis veebruaris 2020 alguse saanud

ning alates 11. märts 2020 Maailma Terviseorganisatsiooni poolt pandeemiaks klassifitseeritud

koroonaviiruse SARS-CoV-2 ehk COVID19 viiruse levikuga. Eriolukorra kehtestamine ja

sellega seonduvad piirangud on Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajal esmakordne olukord,

seega ei saanud kostjalt oodata ka selle asjaoluga arvestamist. Kohus tuvastab, et kostja rikkus

oma lepingulist kohustust tellida hagejalt õpilaste vedu (lepingu täitmise peatamine 16.03.2020)

vääramatu jõu tõttu ning seega on kostjapoolne kohustuste rikkumine vabandatav.

10. VÕS § 103 lg 3 kohaselt kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine

vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Eriolukord kehtis

kuni 18.05.2020, hankelepingud lõppesid korraliselt 17.04.2020. Seega oli kohustuste

rikkumine vabandatava kogu perioodi, so 16.03.2020-17.04.2020, vältel.

11. VÕS § 103 lg 4 kohaselt seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma

kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Poolte vahel sõlmitud

hankelepingutes ei ole pooled sellist kokkulepet sõlminud. Eeltoodud põhjendustel kohus

tuvastab, et kostja ei vastuta oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 esimese

lause järgi.

12. Hageja viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-50-06 ja 3-2-1-118-05 ei ole käesoleva

tsiviilasja kontekstis asjakohased. Tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 oli vaidlus müügilepingu alusel

Tsiviilasi nr 2-20-10081

6(6)

üle antud ebakvaliteetsete välisuste tasumise nõudes, tsiviilasjas nr 3-2-1-118-05 soojusenergia

müügilepingu järgi esitatud arve tasumise nõudes. Mõlemas lahendis oli arve väljastanud

lepingu pool oma kohustuse täitnud, esimeses lahendis välisuksed üle andnud ning teises

lahendis soojusenergiaga varustanud. Käesolevas vaidluses ei rakendu poolte omavahelisele

suhtele müügilepingut reguleerivad sätted (VÕS 11. peatükk 1. jagu §§ 208-237), vaid

reisijaveolepingu sätted (VÕS 42. peatükk 2. jagu §§ 824-846). Lisaks ei ole hageja arve nr 218

(tl 17) märgitud perioodil õpilasi ka vedanud, seega ei ole hageja oma lepingulist kohustust ka

ise täitnud.

13. Hageja on seisukohal, et juhul kui kostjapoolne lepingurikkumine on vääramatu jõu tõttu

vabandatava, ei saa kogu kahju hageja kanda jätta tulenevalt Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-

2-1-75-16 punktis 31 antud selgitusest. Kohtu hinnangul ei kohaldu ka viidatud riigikohtu

lahendis esitatud seisukohad käesolevale juhtumile. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-16

käsitlenud pakettreisilepingu ülesütlemisel vääramatu jõu tõttu VÕS § 879 järgi (säte on alates

01.07.2018 kehtetu) riske reisikorraldaja ja reisija vahel. Käesolevas tsiviilasjas on vaidlus

tellija ja vedaja vahel. Kohus ei nõustu ka selle hageja käsitlusega, et 16.03.2020 lepingu

täitmise peatamine oli kostjapoolne lepingute ülesütlemine VÕS § 655 lg 1 koosmõjus VÕS §

824 lg 2 järgi. Kostja ei ole seda väidet ka omaks võtnud. Poolte vahel sõlmitud hankelepingute

täitmine ei olnud võimalik tulenevalt eriolukorrast riigis, mistõttu kostja peatas õpilaste veo,

mitte ei öelnud hankelepingud ülesse. Hageja käsitlus, et kostja 13.03.2020 teade on

kostjapoolne lepingu ülesütlemine, on meelevaldne, ei lähtu teate sisust ning on vastuolus ka

hageja enda viitega Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-53-13 (p. 15).

14. Hageja on alternatiivselt esitanud ka kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 127

lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei

kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisel. Kohus tuvastas, et kostja kohustuste

rikkumise eest ei vastuta ning seega ei kuulu hageja rahaline nõue rahuldamisele ka kahju

hüvitamise nõudena.

Menetluskulud

23. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on

taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas jättis kohus

hagi täies ulatuses rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

24. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja ei ole kohtule menetluskulude

nimekirja esitanud, seega kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik