2-20-2015/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Kohtujurist

Aalo Kukk

Määruse tegemise aeg ja koht

03. märts 2021, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2015

Tsiviilasi

Alaealiste A E, A E ja E E hagi Ü E vastu elatise

väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I A E, isikukood XXXXXXXXX

Hageja II A E isikukood XXXXXXXXXX

Hageja III E E, isikukood XXXXXXXXXX,

hagejate seaduslik esindaja AK-J (Ee K), isikukood

XXXXXXXXXX hagejate lepinguline esindaja Liivi

Tuus,

Tuus

&

Tuus

Õigusabi

OÜ,

e-post:

tuusoigusabi@tt.ee

Kostja Ü E, isikukood XXXXXXXXXXXXXXX

kostja

lepinguline

esindaja

Valeria

Titova,

LITIGANTE

Õigusbüroo

OÜ,

e-post

valeria@litigante.ee

Menetlustoiming

Hagist loobumise taotluse lahendamine, menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagejate loobumine hagist ja lõpetada tsiviilasja 2-20-2015 menetlus.

2. Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel saab määrusele esitada määruskaebuse 1 tööpäeva jooksul käesoleva

kohtumääruse kättetoimetamisest (TsMS 661 lg 4). Määruskaebus esitatakse kirjalikult Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on alaealiste A E, A E ja E E hagi Ü E

vastu elatise nõudes perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras

alates hagi esitamisest 06.02.2020 ja tagasiulatuva elatise nõudes PKS § 101 lg 1 sätestatud

miinimummääras alates 06.02.2019.

2. Pooled esitasid kohtule 02.03.2021 hagejate seadusliku esindaja AK-Ja ja kostja Ü Eu

allkirjastatud menetlusdokumendi „Kompromissleping tsiviilasjas nr 2-20-2015 ja ühistaotlus

kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks“, milles hagejad, keda esindab

seaduslik esindaja AK-J ja kostja Ü E leppisid kokku, et hagejad loobuvad kõigist tsiviilasjas

nr 2-20-2015 kostja vastu esitatud nõuetest, st elatise nõudest tagasiulatuvalt perioodi

06.02.2019-06.02.2020 ning tulevikku suunatud elatise nõudest poolte vastu. Pooled

kinnitavad, et peale kompromissi sõlmimist puuduvad pooltel üksteise vastu mistahes nõuded

ja pretensioonid tsiviilasja nr 2-20-2015 vaidluse esemete osas. Pooled taotlevad kohtult

kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja poolte või nende esindajate

vahetu osavõtuta. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud TsMS §-is 432 ja mille kohaselt: kui menetlus on

lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et

kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ja seadusega ning ei kahjusta avalikku huvi, vastab

poolte tegelikule tahtele ning kompromissi on võimalik kinnitada. Poolte menetluskulud jäävad

poolte endi kanda. Pooled, tuginedes TsMS § 661 lõikele 4, on kokku leppinud, et lühendavad

kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 1 tööpäevani.

Kompromiss jõustub Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus

kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma

kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit

õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

Kompromiss on sõlmitud ühes digitaalselt allkirjastatud eksemplaris. Juhindudes TsMS § 206

lg 2 ja § 430 lg 1 paluvad pooled kohtul kinnitada kokkulepe oma määrusega ning ühtlasi

lõpetada asja menetlus.

3. Kohtule nähtub, et poolte ühistaotlusena kompromisslepingu kinnitamiseks ja menetluse

lõpetamiseks pealkirjastatud dokumendis puudub poolte kokkulepe vaidluse eseme

lahendamiseks, vaid hagejad on (seadusliku esindaja kaudu) esitanud kohtule sisuliselt avalduse

hagist loobumiseks. Kohus lähtub menetlusdokumendis tegelikult esitatud menetluslikust

taotlusest (hagist loobumine) ning kuna kostja on samuti dokumendi allkirjastanud loeb, et

kostja on hagist loobumisest teadlik ja sellega nõustunud ning TsMS § 429 lg 3 sätestatud kostja

teavitamine ei ole täiendavalt vajalik.

4. Kohus järeldab poolte esitatust, et poolte kokkuleppel jäävad menetluskulud kulusid

kandnud poole enda kanda ning pooled soovivad kokkuleppel lühendada menetlust lõpetavale

määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 1 tööpäevani. Pooled on menetlusdokumendis

kinnitanud, et tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärjed on nendele teada ja arusaadavad.

5. Kohus selgitab, et nii hagist loobumine kui kompromissi kinnitamine on aluseks tsiviilasja

menetluse lõpetamisele ja menetluslikud tagajärjed on mõlemal juhul ühesugused. TsMS § 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti. Elatisnõude eristuse üldreeglist sätestab TsMS § 459 lg 1, mille kohaselt peale

kohtulahendi jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati

kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus selgitab täiendavalt, et lapse elatise nõudes esitatud

hagist loobumine ei mõjuta vanema seadusest tulenevat kohustust last ülal pidada ja

ülalpidamiskohustuse rikkumise korral tulevikus on lapsel õigus elatishagiga kohtusse

pöörduda.

6. Hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks puudub TsMS § 429 lg 4 sätestatud alus,

kuivõrd tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et seadusliku esindaja avaldatud

hagist loobumine ei kahjusta alaealiste hagejate huve. Juhindudes eeltoodust ja TsMS § 428 lg

1 p 3, § 429 lg 1 võtab kohus vastu hagejate loobumise hagist ja lõpetab asjas menetluse.

7. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas

määruses (TsMS § 173 lg1). Tulenevalt TsMS § 164 lg 4 kannavad pooled hagilises

perekonnasjas üldjuhul oma menetluskulud ise. Käesolevas asjas on pooled kohtule kinnitanud,

et menetluskulud jäävad menetluskulusid kandnud poole enda kanda.

8. Vastavalt TsMS § 433 lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada

määruskaebuse. Pooled on juhindudes TsMS § 661 lg 4 kokkuleppel lühendanud menetlust

lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust 1 tööpäevani.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rajar Miller

kohtunik