2-19-28/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-28

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

03.03.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-28

Tsiviilasi

Osaühingu RGR Metall hagi L K ja P K vastu 2 001,94

euro nõudes

Tsiviilasja hind

2 001,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing RGR Metall (registrikood 10520479,

asukoht Peterburi tee 57a, Tallinn 11415);

Hageja lepingulised esindajad:

vandeadvokaat Andres Aavik (Aavik & Partnerid

Advokaadibüroo, e-post andres.aavik@aaviklaw.ee);

vandeadvokaat Yulia Zaitseva (OÜ Advokaadibüroo

Clarus, e-post: yulia@clarusab.ee);

Kostja I: L K (isikukood 36410095710, elukoht

Lepalinnu

tänav

9,

Tartu

51011,

e-post

lembit@mexlem.ee);

Kostja II: P K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx);

Kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene

Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, e-post

rene@advokaadid.ee).

Asja läbivaatamine

14.01.2021 virtuaalsel kohtuistungil, osalesid hageja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik,

vandeadvokaat Yulia Zaitseva ja hageja seadusjärgne

esindaja juhatuse liige A M;

Kostja P K lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene

Varul.

Kostja L K istungile ei ilmunud.

RESOLUTSIOON

2-19-28

1. Jätta hagi P K ja L K vastu rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta P K ja L K menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

3. Otsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. RGR Metall OÜ (hageja) esitas 02.01.2019 Harju Maakohtule hagi L Ki (kostja I), P

K (kostja II), J K (kostja III) ja M T (kostja IV) vastu seoses RGR Metall OÜ ja Xxxx

OÜ (kustutatud, endine ärinimi Xxxx OÜ) vahel 02.07.2013 sõlmitud ostu-

müügilepingust nr XXXX tulenevate arvete-saatelehtede tasumata jätmisega, mida

hageja käsitleb kahjuna, summas 2001,94 eurot. Hagejal ei olnud võimalik esitada nõuet

Xxxx OÜ (kustutatud, edaspidi OÜ) vastu pankrotimenetluse ajal tulenevalt

Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 3. Seetõttu on hageja nõue esitatud OÜ endiste

juhatuse liikmete vastu seoses nende kohustuste rikkumisega OÜ ees. Hageja tasus

riigilõivu 225 eurot (t lk 21).

2. Kohus jättis 28.02.2019 hagiavalduse käiguta ja määras hagejale puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja kuni 12.02.2019. Kohus tegi hagejale ettepaneku põhjendada

kuidas tekkis hagejal kahju tasumata arvete ulatuses (t lk 22).

3. 12.03.2019 esitas hageja avalduse puuduste kõrvaldamiseks (t lk 24).

4. Harju Maakohus võttis 16.04.2019 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjaid

esitama kirjalikud vastused hagile (t lk 31).

5. Kostja II vastas hagile 09.05.2019 (t lk 38 jj) ning Kostja I vastas 10.05.2019 (t lk 53

jj).

6. Kostja III ja kostja IV hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.

2-19-28

7. Hageja esitas seisukoha kostja I ja kostja II vastusele 11.07.2019 ning täiendavad

tõendid. Hageja taotles OÜ kõikide arvelduskontode filtreerimata väljavõtteid

01.12.2015-20.06.2017 perioodi eest Eestis tegutsevatelt krediidiasutustelt, samuti

informatsiooni selle kohta, kes oli OÜ arvelduskonto ja pangakardi kasutaja samal

perioodil (t lk 77 jj).

8. 02.09.2019 vastuses kostja II nõustus hageja taotlustega (t lk 98).

9. 17.10.2019 taotles hageja kostja III ja kostja IV osas tagaseljaotsuse tegemist (t lk

101). Kohus tegi 04.03.2020 kostja III ja kostja IV osas tagaseljaotsuse. Menetlus

kostjate I ja II osas jätkus (t lk 102).

10. Kohus rahuldas 09.07.2020 määrusega hageja 11.07.2019 taotluse tõendite

kogumiseks (t lk 110) ja 18.09.2020 määrusega hageja 16.07.2020 taotluse tõendite

kogumiseks (t lk 138).

11. Kostja II esitas 06.01.2021 taotluse nõuda AS-ilt SEB Pank välja andmed, kes

isikuliselt või kas kostja II on internetipanga kaudu teinud/kinnitanud perioodil

23.12.2015-20.06.2017 rahalisi ülekandeid. Nõuda AS-ilt SEB Pank välja andmed

pangakaardi kasutaja kohta (t lk 159).

12. 14.01.2021 toimus tsiviilasjas kohtuistung, osalesid hageja lepingulised esindajad ja

ka seadusjärgne esindaja juhatuse liige A M; kostja II lepinguline esindaja; Kostja I

istungile ei ilmunud. Istungil kostja II loobus 06.01.2021 taotlusest tõendi kogumiseks

ja kohus võttis selle vastu.

13. 14.01.2021 kohtuistungil pakkus hageja kostjale II kompromissi: kostja tunnistab

nõuet, ei pea hagejale midagi maksma ja menetluskulud jäävad poolt endi kanda. Kostja

II ei võtnud pakkumist vastu ja selgitas, et pakkumine oleks mõistlik olnud enne

kostjapoolsete kulude tekkimist.

14. Poolte kokkuleppel jätkas kohus kirjalikus menetluses (t lk167 jj).

15. 20.01.2021 esitasid pooled kohtukõned ja menetluskulude nimekirjad (t lk 171 jj).

16. 25.01.2021 esitasid pooled repliigi ja vastuväited teise poole menetluskuludele (t lk

184 jj).

Hagi asjaolud ja hageja nõue

17. 02.01.2019 esitatud hagis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju

summas 2001,94 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

18. Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud:

– hageja müüs OÜ-le 02.07.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel metalli summas

2001,94 eurot. Hageja väljastas arved-saatelehed nr 4366, 4973, 5076 ja 6008.

– 02.06.2016 seisuga olid eelnimetatud arved täies ulatuses tasumata.

-

OÜ on registrist kustutatud ajutise pankrotihalduri likvideerija ülesannetes avalduse

alusel 08.09.2017.

-

Hagejal ei olnud võimalik esitada nõuet OÜ vastu pankrotimenetluse ajal tulenevalt

PankrS § 15 lg 3 p 3. Seetõttu esitab hageja nõude OÜ endiste juhatuse liikmete vastu

(kostjad).

-

Kostjad, olles OÜ juhatuse liikmeteks, tekitasid hagejale kahju ning ei täitnud ÄS § 180

lg 51 sätestatud kohustust.

2-19-28

-

Hageja nõue OÜ vastu muutus sissenõutavaks 26.05.2016 (alus: arved ja lepingu p 3.2).

-

Tartu Maakohtu 20.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-4948 lõpetati OÜ

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. OÜ maksejõuetus tekkis

2016 I poolaastal. Kohtumääruses leitakse, et maksejõuetuse põhjuseks on raske

juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 tähenduses.

-

Kõik hagi aluseks olevad arved pärinevad 2016 aasta esimesest kvartalist, mil OÜ juba

oli maksejõuetu.

-

02.03.2011-18.05.2016 oli OÜ juhatuse liikmeks L K, kes sõlmis hagejaga OÜ nimel

lepingu ja kes jättis tahtlikult oma kohustused täitmata.

-

02.03.2011-22.12.2015 oli OÜ juhatuse liikmeks P K. OÜ ajutise pankrotihalduri

raporti kohaselt oli OÜ omakapital miinuses juba 2015 ja vaatamata sellele ei esitanud

P K pankrotiavaldust, rikkudes sellega ÄS § 180 lg 51.

19. Hageja esitab nõude ÄS § 187 alusel (juhatuse liige peab oma kohustusi täitma

korraliku ettevõtja hoolsusega) ja ÄS § 180 lg 51 (kui osaühing on maksejõuetu ning

maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus

viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest,

esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse).

20. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista ka viivis

menetluskuludelt seaduses sätestatud määras (t lk 175 pöördel). Hageja menetluskulud

kokku on 2 175 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 1 950 eurot lepingulise esindaja

tasu 15 tunni eest tunnihinnaga 130 eurot (summad esitatud käibemaksuta). Hageja

kinnitab, et on käibemaksukohustuslane.

21. Kostja II menetluskuludele vaidleb hageja vastu (t lk 185 jj) – need on küsitavad

oma sisult ja mahult, kostja II menetluskulud on suuremad kui hagejal.

Kostja P K vastus hagile

22. Kostja P K vaidleb oma 09.05.2019 vastuses hagile vastu, palub jätta hagi läbi

vaatamata ja juhul kui kohus vaatab hagiavalduse sisuliselt läbi, siis palub selle jätta

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (t lk 38 jj).

23. Kostja II tugineb järgmistele vastuväidetele:

-

Hageja on esitanud nõude ÄS § 187 lg 4 alusel, mille kohaselt paragrahvi teises lõikes

nimetatud kahju hüvitamist saab nõuda osaühingule, mitte otse hagejale.

-

OÜ on registrist kustutatud 08.09.2017, mistõttu ei ole võimalik kostjate vastu nõuet

esitada ÄS § 187 lg 2 ja 4 järgi.

-

ÄS § 187 lg 1 kaitse-eesmärk on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid (RK

lahend 2-14-50307). Seega ei saa kostjalt II ÄS § 187 alusel nõuda märts-aprill 2016

tehtud müügitehingute tõttu tekkinud kahju.

-

Kostja II ei ole juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud ega kahju tekitanud ja ÄS §

187 lg 2 kohaselt vastutavad vaid juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju osaühingule.

-

Kostja II vaidleb vastu sellele, et kostja II on olnud Xxxx OÜ (pankrotis) juhatuses, ega

mõista kuidas see on seotud juhatuse liikme kohustuste rikkumisega OÜ-s.

-

Väide, et kostja I ja kostja II tegevus oleks kooskõlastatud, on tõendamata, samuti on

arusaamatu, kuidas puutub tsiviilasja Xxxx OÜ (pankrotis) tegevus.

2-19-28

-

Kostja II ei olnud märts-aprill 2016 enam OÜ juhatuse liige ja seega ei vastuta sellel

ajaperioodil esitatud arvete tasumata jätmise eest.

-

Kostja II vaidleb vastu sellele, et ta oleks pidanud esitama pankrotiavalduse. Kostja II

ei olnud maksuvõla tekkimise ajal 11.04.2016 enam OÜ juhatuse liige.

-

Hagiavalduse väide, et OÜ omakapital oli miinuses juba aastal 2015, on ebaõige ja

tõendamata. OÜ 2015 majandusaasta aruande kohaselt oli omakapital 10 706 euroga

plussis.

24. Menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda. Kostja II menetluskuluks on

lepingulise esindaja tasu 1 938 eurot 14 tunni eest tunnihinnaga 110 ja 120 eurot

(summale lisandub käibemaks). Kostja II ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja II

kinnitab, et menetluskulud seonduvad käesoleva tsiviilasjaga.

Kostja L K vastus hagile

25. Kostja I esitas 10.05.2019 hagile vastuse. Kostja I vaidleb hagile vastu ja palub hagi

jätta läbi vaatamata ja juhul kui kohus vaatab hagiavalduse sisuliselt läbi, siis palub selle

jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (t lk 53 jj). Kostja kordab samu

vastuväiteid, mis on esitatud kostja P K vastuses hagile (kohus siinkohal neid ei korda,

kuna need on kattuvad).

Hageja seisukoht seoses kostja I ja II vastustega

26. Hageja esitas 11.07.2019 oma seisukoha ja lisas varasemalt öeldule järgmist (t lk 77

jj):

-

Kostja I oli OÜ juhatuse liige alates 02.03.2011-18.05.2016, kõik arved-saatelehed olid

saadetud enne 18.05.2016, seega ei ole kostja I argumendid relevantsed.

-

OÜ pankrotimenetluses tuvastati, et maksuvõlg tekkis alates 11.04.2016. Kostja I astus

juhatuses tagasi 18.05.2016 rikkudes pankrotiavalduse esitamise kohustust tulenevalt

ÄS § 180 lg 51.

-

Hageja leiab, et kostja II oli OÜ juhatuse variliige, ehk de facto juhatuse liige.

Tsiviilasjas nr 2-16-8217 on tuvastatud, et 15.12.2015 tehing, millega kostja II müüs

oma osaluse OÜ-s, oli näilik.

-

Kostja II oli OÜ-le kuulunud sõiduauto Xxxx kasutaja kuni 22.05.2016, mil sõiduk

müüdi Xxxx OÜ-le (juhatuse liige kostja I). Faktiline ühingujuht saab vastutada

ühingujuhi ja äriühingu vahel sõlmitud lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest VÕS

§115 lg 1 järgi.

-

Hageja tugineb nõuetes kostja II vastu alternatiivselt VÕS § 1018 ja VÕS § 1024

rikkumisest tulenevale deliktilisele vastutusele. Juhul, kui isik tegutseb faktilise

ühingujuhina, olemata selleks lepingu järgi kohustatud, kuid ei esine ühtegi

VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldust, kuid faktiline ühingujuht siiski tegutses

äriühingu

soodustamise

eesmärgil

VÕS § 1018

lg 2

mõttes,

on

tegemist

mittenõuetekohase ehk õigustamatu käsundita asjaajamisega VÕS § 1024 mõttes.

-

Seda, et hagejale on tekitatud kahju, on tõendatud jõustunud kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-17-4948, mille kohaselt „on kogu ettevõtte majandustegevusest näha, et alates

11.04.2016 – juunini 2016 on äriühingus toimunud tahtlik tegevus, et viia äriühing

olukorda, millises see täna on“.

-

Kostjate I ja II väited, et OÜ majandusaasta aruanne 2015 oli plussis 10 706 euro

ulatuses, ei vasta tegelikkusele. Kostja I ja II poolt esitatud 2015 majandusaasta

2-19-28

aruandest nähtub, et see dokument on allkirjastatud 16.05.2016 kostja I ja kostja III

poolt (t lk 63).

-

Hageja leiab, et 2015 majandusaasta aruanne on ebausaldusväärne tõend ning see tuleb

jätta tõendina arvestamata või vastu võtmata TsMS § 238 kohaselt. Kostjate poolt

esitatud 2015 aruanne ei sisalda õigeid andmeid äriühingu finantsseisundi kohta. Kui

kohus arvestab majandusaasta aruannet tõendina, siis palub hageja kohtul anda tõendile

hinnang koosmõjus 20.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-4948.

-

ÄS § 187 lg 4 ja 5 kohaldamine ei ole võimalik, sest OÜ on äriregistrist kustutatud

seoses raugemisega, pankrotti välja kuulutamata.

-

Hageja toob välja, et kõik kostjad olid teadlikud hagejaga sõlmitud lepingust.

-

Xxxx OÜ (pankrotis) oli OÜ peamiseks koostööpartneriks. Kostja II oli OÜ ja Xxxx

OÜ (pankrotis) osanik ja juhatuse liige. Kostja II ei ole hagejat teavitanud asjaolust, et

OÜ peamine koostööpartner (Xxxx OÜ, pankrotis) esitas 08.03.2016 iseenda

pankrotiavalduse. Kui hageja oleks asjaolust teadlik olnud, siis oleks ta lõpetanud tarned

ja hageja kahju oleks olnud väiksemas ulatuses.

Kostja P K vastuväited hageja 11.07.2019 seisukohale (t lk 97)

-

Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja II ei ole alates 22.12.2015 OÜ juhatuse liige, st

kostja II tuli OÜ juhatusest ära ligikaudu 3 kuud enne, kui OÜ hakkas hagejale kaupa

müüma. Hageja soovib omistada kostjale II OÜ juhatuse liikme vastutust ajal, kui kostja

ei olnud juhatuse liige.

-

Kostja II vaidleb vastu hageja väitele, et kostja II ja kostja I tegevus oli kooskõlastatud,

sest nad olid abielus kuni 2016. Kostja II esitab abielulahutuse tõendi, mille kohaselt on

abielu lahutatud 27.01.2015. Abieluvaraleping vormistati 21.11.2014, kus kinnitati, et

faktiliselt lõppes kooselu 08.08.2014. Kostjale II teadaolevalt on kostja I uuesti

abiellunud 2016 aastal. Kostjate I ja II vahel ei saanud olla mingit koostööd.

-

Hageja väited, et kostja II oli OÜ juhatuse variliige ja faktiline ühingujuht, pole tõesed.

-

Kostja II hinnangul ei tee sõiduki tehnilises passis kasutajaks olek kedagi osaühingu

faktiliseks ühingujuhiks.

-

Kostja II hinnangul peab hageja täpsustama alternatiivset nõuet VÕS §§1018 ja 1024

ehk käsundita asjaajamise sätete osas, sest kostja II ei ole OÜ nimel asju ajanud

käsundiga ega käsundita.

-

Kostja II ei oma pärast juhatuse liikme perioodi lõppemist ligipääsu OÜ kontodele ega

ole teinud ülekandeid jmt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

27. Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostjate vastused ja poolte esitatud tõendid,

kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et

hagi tuleb kostjate I ja II suhtes jätta rahuldamata. Kostjate I ja II menetluskulud jätab

kohus hageja kanda ja määrab need rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

28. Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (enne ja edaspidi TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad

pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja

kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

2-19-28

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised

asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3

(vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317, 06.03.2019).

29. Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus

kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi

seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).

30. Kohus menetleb tsiviilasja järgmises ulatuses : hageja hagi L K ja P K vastu

solidaarselt 2 001,94 euro nõudes. Harju Maakohtu 04.03.2020 tagaseljaotsusega

käesolevas tsiviilasjas on kohus rahuldanud solidaarse nõude summas 2 001, 94 eurot

kostjate J K ja M T vastu. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega tõendeid selle kohta,

et J K või M T oleks hagejale võla tasunud.

31. 14.01.2020 kohtuistungil esitas hageja kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja

II tunnistab oma vastutust, kuid ei pea midagi hagejale maksma. Kostja ei soovinud

tunnistada, et temal üldse mingi vastutus on. Samuti soovis kostja, et hageja hüvitaks

osaliselt tema menetluskulud. See omakorda ei sobinud hagejale. Kompromiss jäi

saavutamata.

32. Kohtuistungil loobus kostja taotlusest koguda pankadelt tõendid selle kohta, kes

konkreetselt hageja esile toodud kuupäevadel 2016 kasutas internetipangas õigust OÜ

kontolt pangaülekannete tegemiseks. Ka hageja ei soovinud sellekohaseid tõendeid

koguda.

33. Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt alles kohtuistungil esitatud väited, et OÜ

raamatupidamist polnud nõuetekohaselt korraldatud, sest sellist väidet ei ole hageja

varasemalt esitanud.

Samuti jätab kohus tähelepanuta hageja poolt pärast 14.01.2021 toimunud kohtuistungit

esitatud kirjalikes kohtukõnedes toodud väited, mida pole sellisel kujul varasemalt

esitatud (eelkõige järgmised väited: kostja I tegeles vara väljakantimisega ja viis OÜ-st

kogu vara (2 autot) välja, vara uueks omanikuks sai Xxxx OÜ; kostja I sai perioodil

06.04.2016-19.05.2016 OÜ-lt tagasi laenu 7 950 eurot, ehk 450 eurot rohkem, kui ta

laenu andis ja eelistades kostjat I teistele võlausaldajatele, mis on PankrS § 110

rikkumine; lisaks on kostja I võtnud OÜ pangakontolt alusetult 130 eurot. Kostja II sai

08.12.2015 OÜ-lt 3 000 eurot ja juba järgmisel päeval maksis kostja II kostjale I samuti

3 000 eurot – järelikult tegutsesid kostja I ja II kooskõlastatult eesmärgiga tekitada

võlausaldajatele kahju.)

34. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma

arvamust avaldada. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda

asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud

asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg

1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-57-11, p 40; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-

15, p 18).

35. Hageja on hagi alusena toonud välja kõigi juhatuse liikmete puhul selle, et nad ei

esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, võlgniku juhatuse liige M T ei olnud kättesaadav

2-19-28

(hagi p 1.8.7), OÜ vallasvara võõrandati 22.05.2016 (ibid.). Kostja P K puhul toob

hageja välja, et ta oli OÜ juhatuse liige de facto, kuigi ta oli alates 22.12.2015 OÜ

juhatuse liikme ametikohalt äriregistrist kustutatud (vt hageja 11.07.2019

menetlusdokumendi p 7 alates; t lk 77 jj).

Hageja nõustub sellega, et ÄS § 187 lg 4 ja 5 kohaldamine pole võimalik, kuna OÜ on

registrist kustutatud (vt k t lk 80 p 13.8). Hageja on kostjate seisukohtadele vastu väites

viidanud ka sellele, et kostjad poleks tohtinud hagejalt üldse kaupa tellida.

36. Hageja tugineb sellele, et pooled sõlmisid 02.07.2013 ostu-müügilepingu (t lk 7 jj),

mis on olemuselt raamleping ja milles pooled leppisid kokku, et hageja pakub OÜ-le

kaupu ja teenuseid. Kauba ostmiseks esitab OÜ hagejale tellimuse (lepingu p 2.1), OÜ

kinnitab allkirjaga hageja poolt esitatud arvel, et on kauba kätte saanud ja tasub 30-

päeva jooksul arvates kauba saamisest (lepingu p 3). Seejuures kehtestab müüja ostjale

limiidi 2 000 eurot, mille ulatuses saab kaupa osta makseviivitusega 30 päeva (lepingu

p 3.3).

37. Hageja on esitanud ka 4 arve-saatelehte (nr 4366, 31.03.2016 – t lk 9; nr 4973,

08.04.2016 – t lk 9 pöördel; nr 5076, 12.04.2016 – t lk 10 ja nr 6008, 26.04.2016 – t lk

10 pöördel). Kogusummas 2 141,94 eurot.

38. Kuigi hageja väidab, et eeltoodud arved on täies ulatuses tasumata, siis nõue on

esitatud osaliselt – summas 2 001,94 eurot.

39. Kostjad ei ole nõude olemasolule (OÜ vastu) ega suurusele vastuväiteid esitanud.

40. Need asjaolud loeb kohus TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Samadele sätetele

tuginedes loeb kohus tuvastatuks veel järgneva:

-

Tartu Maakohtu 20.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-4948 lõpetati OÜ

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (t lk 17 jj) ja OÜ kustutati

Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrist 08.09.2017 (t lk 14 jj). Osundatud

määruse kohaselt oli OÜ maksejõuetuse tekkimise aeg 2016 I poolaasta ja selle

tekkimise põhjuseks raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 tähenduses.

-

Kostja I oli OÜ juhatuse liige 02.03.2011-18.05.2016 ja Kostja II oli OÜ juhatuse liige

02.03.2011-22.12.2015 (t lk 14).

-

P K pöördus 05.02.2019 e-kirjaga hageja juristi poole ja selgitas, et ei ole OÜ 2015

majandusaasta aruannet koostanud ega allkirjastanud ning alates 23.12.2015 ei ole OÜ

tegevuses mistahes viisil osalenud (t lk 83).

-

Tartu Ringkonnakohtu 01.12.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8217 jäeti muutmata

Tartu Maakohtu 22.06.2017 otsus, millega mõisteti J Kilt Osaühing xxxx kasuks välja

kahju hüvitamiseks 50 000 eurot. Hagi aluseks oli laenuleping P K (võlausaldaja) ja J

Ki vahel summas 25 000 eurot ja osaluste müügilepingud samade poolte vahel, milles

müüjaks oli P K. Osaühing xxxx omandas nõuded P Klt.

Ringkonnakohus leidis küll, et osade (s.h OÜ osade) võõrandamise tehing oli

vormipuuduste tõttu tühine, kuid 15.12.2015 seisuga sai J K osade omanikuks (vt t lk

87 pöördel p 15). Seejuures on tsiviilasjas nr 2-16-8217 kohtud tuvastanud, et pooltel

oli vastastikku tahe OÜ osa müüa (P K) ja J Kil osta. Müügitehingu formaalse tühisuse

põhjustas see, et tegelikkuses müüdi osad teise hinnaga.

Seega ei tuvasta kohus, et P K oleks pärast juhatuse liikme ametiaja lõppemist OÜ-s

(s.o 22.12.2015) omanud mõjuvõimu või reaalset osalust.

2-19-28

-

Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-9126 on P Klt L K

kasuks välja mõistetud põhivõlg 14 000 eurot ja viivised. Nõude aluseks on OÜ osade

ostmisest loobumise fakt. Ettemaks osade eest oli aga tasutud (t lk 89 jj).

Osundatud otsus lükkab ümber hageja väite sellest, et kostjad I ja II tegutsesid koos.

Kostja II on esitanud tõendi, et kostja I ja II abielu lahutati xxxx (t lk 100). Kostja II

esindaja väitis 14.01.2021 toimunud kohtuistungil, et abikaasad lahutasid tüliga ning

nendevaheline sõbralik suhtlus pärast seda, oli välistatud. Seda kinnitab fakt, et L K

pöördus P K vastu nõudega kohtusse (tsiviilasi nr 2-16-9126).

Põhimõtteliselt võib hagejal olla õigus, et kui 08.12.2015 sai Kostja II OÜ-st 3 000

eurot, siis 09.12.2015 maksis ta selle raha Kostjale I (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus

tsiviilasjas nr 2-16-9126 p 1 teine lõik eelviimane lause, t lk 89 pöördel), kuid seda mitte

põhjusel, et poolte vahel oli koostöö, vaid vältimaks Kostja 1 nõuet enda vastu.

Muid tõendeid kostjatevahelise koostöö kohta pole hageja esitanud.

-

AS LHV Panga OÜ pangakaart ja internetipanga kasutamise õigus oli muuhulgas L Kl,

aga P Kl ei olnud (t lk 117). AS SEB Pank ja Luminor Bank AS-i pangakaarti OÜ-l ei

olnud ja mõlema panga internetipanga kasutamise õigus oli mõlemal kostjal (t lk 123-

143).

Kuna OÜ internetipanga kasutamise õigus oli mitmel isikul (nt lisaks kostjatele ka B P,

K S ja J Kl) ja tõendeid selle kohta, kes täpselt OÜ nimel pangaülekandeid tegi, siis ei

saa kohus tõsikindlalt tuvastada, kas kostja I või II tegi OÜ nimel ülekandeid 2016 I

poolaastal.

-

OÜ 2015 majandusaasta aruande on koostanud Kostja I ja J K (t lk 50) ning P K ei ole

selle koostamises osalenud. Aruandeaasta kahjum oli – 21 415 eurot (t lk 44), kuid

omakapital oli siiski positiivne (10 706 eurot), vt t lk 49 pöördel.

Hageja on palunud jätta majandusaasta aruanne tõendina arvestamata TsMS § 238

alusel, kui ebausaldusväärne (t lk 79 pöördel, p 13.6.5 jj).

Juhul, kui tõendit arvestatakse, palub hageja hinnata seda koosmõjus OÜ pankroti

raugemismäärusega, mille kohaselt kuulus 2015 majandusaasta aruande kohaselt OÜ-

le põhivara väärtuses 55 783 eurot. 2 sõidukit on vallasvarana müüdud 22.05.2016

Xxxx OÜ-le, mille juhatuse koosseisus perioodil 06.04.2015-07.112016 oli Kostja I.

Kuhu kadus OÜ vara, ei õnnestunud ajutisel halduril välja selgitada (t lk 80, p 13.7).

Kohtul puudub võimalus enamat tuvastada, kui ajutisel pankrotihalduril (järeldused

kajastuvad Tartu Maakohtu 20.06.2017 määruses, mis on tehtud OÜ pankrotiasjas, t lk

17 jj), sest kohtule pole esitatud majandusaasta aruande aluseks olevaid materjale, ega

tõendeid selle kohta, kas OÜ 2015 majandusaasta aruandes kajastatu vastab heale

raamatupidamistavale ja kas andmeid on õigesti kirjendatud või mitte. See, et OÜ osutus

olevat hiljem maksejõuetu, ei tähenda vältimatult, et 2015 majandusaasta aruanne on

tervikuna ebausaldusväärne. OÜ pankroti raugemismääruses on nenditud, et ajutisel

halduril ei õnnestunud välja selgitada, mis sai OÜ varadest. Seejuures on varade algseisu

aluseks võetud 2015 majandusaasta aruanne.

41. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et OÜ pankrotisituatsioon kujunes välja 2016 I

poolaastal, mil OÜ juhatuse liikmeks oli Kostja I, OÜ varadest võõrandati 2 sõiduautot

Kostja I kontrolli all olevale ettevõttele Xxxx OÜ. Kostja II oli OÜ juhatuse liige kuni

22.12.2015 ning hilisemaid tõsikindlaid seoses OÜ-ga, kohus ei tuvastanud.

2-19-28

Kohus ei tuvasta, et Kostja II oleks pärast juhatusest lahkumist 22.12.2015 jätkanud

ettevõtte faktilise juhina ka vaatamata sellele, et Kostja II oli OÜ-le kuni 22.05.2016

kuulunud XXXX tehnilises passis märgitud üheks kasutajaks. Kostja II faktilist

sõiduauto kasutamist ei ole tsiviilasjas tõendatud.

42. Hageja on praeguses tsiviilasjas oma nõude alusena toonud esile eelkõige selle, et

kostjad, olles OÜ juhatuse liikmed, jätsid õigeaegselt esitamata OÜ pankrotiavalduse ja

jätkasid hagejalt kauba ostmist maksejõuetuse situatsioonis.

43. Äriühingu juhtorganite liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad

rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või

sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-7-10, p 30; tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10; tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12). Sel

juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus Võlaõigusseaduse (VÕS) §-l 1043 ja § 1045

lg 1 p-l 7.

44. Selleks, et võlausaldaja saaks esitada oma lepingupartneri juhatuse liikme vastu

kahju hüvitamise nõude, peab juhatuse liige olema pannud toime õigusvastase teo,

milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult

selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (vt nt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12; tsiviilasjas nr 2-17-16889).

Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu

püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt nt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12). ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki

kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara

võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult

suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine

tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses,

mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda.

Seega võib kahju tekitamine olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi õigusvastane.

45. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude

aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest

vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Eelnevast tulenevalt peab hageja

hagi rahuldamiseks vähemalt üldjuhul iga nõutava kahjuhüvitise osa puhul tõendama

kõik kahju hüvitamise nõude eeldused. Eelkõige peab hageja tõendama, et kogu tema

nõutud kahju on põhjustanud just kostja väidetav rikkumine.

46. ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse

hindamiseks tuleb tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning tekkis

juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus. Seejärel saab kohus hinnata, kui

suures ulatuses oleks võlausaldaja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik

rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes

tegeliku olukorraga. See tähendab, et kindlaks tuleb teha vahe hageja nõuete

hüpoteetilise ja tegeliku rahuldamise määra vahel.

Seega tuleb kahju olemasolu ja suuruse hindamiseks tulenevalt VÕS § 127 lg-test 1 ja 4

võrrelda hageja varalist olukorda olukorraga, milles ta oleks olnud juhul, kui kostja(d)

ei oleks ÄS § 180 lg-t 51 rikkunud. Vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-50307 p

19.1.

47. Hageja ei ole kohtu ette toonud, millal täpselt OÜ maksejõuetuks muutus.

Hagiavalduse p-s 1.8.5 viitab hageja maksuvõla tekkimise ajale 11.04.2016, OÜ nime

2-19-28

muutmisele 18.05.2016 juhatuse liikmete asendamisele 19.05.2016 ja vallasvara

võõrandamisele 22.05.2016. Alates juunist 2016 OÜ majandustegevus soikus.

Läbivalt on hageja märkinud, et OÜ muutus maksejõuetuks 2016 I poolaastal. Sellele ei

ole kostjad vastu vaielnud.

48. Samuti ei ole hageja esile toonud, millal pidid kostjad esitama kohtule avalduse OÜ

pankroti välja kuulutamiseks.

49. Arvestades hageja esile toodut, et maksejõuetus tekkis 2016 I poolaastal, siis oleks

Kostja I pidanud esitama OÜ pankrotiavalduse hiljemalt 20.07.2016 või varaseimalt

01.05.2016 (20-päeva möödumisel maksuvõla tekkimisest 11.04.2016 (ÄS § 180 lg 51).

Kostja II ei saanud seda rikkumist toime panna, kuna ta ei olnud alates 23.12.2015 enam

OÜ juhatuse liige ei faktiliselt ega juriidiliselt.

50. Hageja ei ole esile toonud, milline oleks olnud OÜ varaline seis ja hageja

väljavaated oma nõude rahuldamiseks siis, kui Kostja I oleks pankrotiavalduse

õigeaegselt esitanud.

51. Kohus oletab, et juhul, kui Kostja I oleks pankrotiavalduse esitanud 01.05.2016 või

20.07.2016, siis esimesel juhul oleks OÜ omandis olnud veel kaks sõiduautot (mis

võõrandati 22.05.2016) ning seega tõenäoliselt oleks OÜ varaline seis olnud erinev

võrreldes sellega, et võlausaldaja esitas tsiviilasjas nr 2-17-4948 pankrotiavalduse

28.03.2017 (t lk 17 pöördel) ja pankrot jäeti välja kuulutamata raugemise tõttu.

52. Samas ilmneb Tartu Maakohtu 20.07.2017 määrusest tsiviilasjas nr 2-17-4948 p-st

3.4, et OÜ võlad kokku olid vähemalt 29 899, 06 eurot ja kaks sõiduautot (millest Xxxx

oli aastast 2002 – t lk 18 pöördel, p 2.3.1 ja Xxxx aastast 2008 – ibid) ei oleks

ligilähedaseltki katnud võlgnevusi, siis ei oleks pankrotiavalduse õigeaegne esitamine

hagejal kahju tekkimist suutnud ära hoida.

Hageja ei ole ka esile toonud, kui palju võõrandatud sõiduautode väärtus kokku oleks

olnud.

53. Kuna kohus ei tuvasta, et hagejal oleks jäänud kahju olemata või see oleks väiksem

juhul, kui Kostja I oleks täitnud oma kohustuse esitada õigeaegselt OÜ pankrotiavaldus,

siis ei tuvasta kohus, et hagejal oleks Kostja I poolt ÄS § 180 lg 51 rikkumise

tulemusena kahju VÕS § 127 mõttes tekkinud.

54. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi Kostjate I ja II vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

55. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

56. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kostjate I ja II suhtes tuleb kostjate I ja II

menetluskulud jätta hageja kanda.

57. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

58. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust

ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

2-19-28

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik