2-20-138628/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-138628

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. M. (M.) vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1593 eurot 65 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115, Harju maakond.

Hageja lepinguline esindaja: T. I.

e-post XXX

Kostja: A. M. , isikukood XXX; XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. M. (M.) vastu

võla väljamõistmiseks.

2. Mõista A. M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 1260 eurot 27 senti (sealhulgas põhivõlg 992 eurot 32 senti, intress 130 eurot 47 senti,

võla sissenõudmise kulu 35 eurot ja viivis alates 19. veebruarist 2020 kuni

7. detsembrini 2020 summas 102 eurot 48 senti);

2.2. viivis põhivõlalt 992 eurolt 32 sendilt alates 8. detsembrist 2020 kuni põhivõla

992 euro 32 sendi tasumiseni määras 12,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. M. (M.) vastu rahuldamata osas, milles aktsiaselts

PlusPlus Capital palub mõista A. M. aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja põhivõla

suuremas summas kui 992 eurot 32 senti ja viivise suuremas määras kui 12,90% aastas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 87% A. M. ja 13% aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.

7. Mõista A. M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 321 eurot 3 senti.

8. Mõista A. M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest

välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud

2. veebruaril 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

esitanud tähtaegselt kohtule vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt

antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid O. F. ja kostja 2. mail 2019 osamaksetega tasumise

müügilepingu, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et O. F. on kõik lepingust tulenevad

nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile E.A. Kostja kohustus tasuma igakuise osamakse 15.

kuupäevaks. Esimene makse tuli tasuda 15. juunil 2019 summas 36 eurot 91 senti. Viimane

osamakse tuli tasuda 15. mail 2023 summas 36 eurot 91 senti. Osamaksete suurus oli seega 36

eurot 91 senti. Intressimäär oli 12,90% aastas.

Hagiavalduse kohaselt jättis kostja alates 15. septembrist 2019 kuni lepingu ülesütlemiseni

18. veebruaril 2020 tasumata põhiosamaksed kokku 229 eurot 99 senti ja intressi maksed

130 eurot 47 senti. Hagiavalduse kohaselt oli 15. detsembri 2019 tasumata põhiosamakse

suurust 154 eurot 42 senti. Hagiavalduse kohaselt oli aga kõigi tasumisele kuuluvate igakuiste

põhi- ja intressiosamaksete suurus kokku 36 eurot 91 senti, so vähem kui 154 eurot 42 senti.

Kohus leiab arvestades hagiavalduses märgitud osamaksete suurust ja asjaolu, et 36 eurost

91 sendist 15. detsembri 2019 intressi osamakse lahutamisel saadav summa on 15 eurot

42 senti, et 15. detsembri 2019 osamakse tuli tasuda ja on tasumata 15 euro ja 42 sendi

ulatuses, mitte 154 euro 42 sendi ulatuses. Kostja jättis alates 15. septembrist 2019 kuni lepingu

ülesütlemiseni 18. veebruaril 2020 seega tasumata põhiosamaksed kokku 90 eurot 99 senti ja

intressi maksed 130 eurot 47 senti. Hagiavalduse kohaselt on pärast ülesütlemist tasumata

põhiosamaksete summa 901 eurot 33 senti.

E. A. teavitas 4. veebruaril 2020 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 18.

veebruaril 2020 võlgnevuse tasumise kohustust. Kostja ei täitnud oma kohustusi 18.

veebruariks 2020. E. A. luges lepingu ülesöelduks. E. A. loovutas 3. märtsil 2020 nõuded

hagejale.

Hageja võib lepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 ja 2, § 402 lg 1, § 416 lg 1 ja 3,

§ 195 lg 2, 5 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt tasumata põhiosa 992 euro 32 sendi (90,99 +

901,33) tagastamist ja intressi 130 euro 47 sendi tasumist. Hagi tuleb selles osas rahuldada.

Hageja palub mõista kostjalt põhiosa tagastamisega viivitamise eest välja viivis alates

19. veebruarist 2020 kuni 7. detsembrini 2020 määras 0,04% päevas, kokku 131 eurot 69 senti.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku

leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et

maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi

(Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagiavalduse kohaselt

pidi kostja tasuma intressi 12,90% aastas. Hageja võib lepingu ning VÕS § 415 lg 1 ja

§ 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt põhiosa 992 euro 32 sendi tagastamisega viivitamise eest

viivist määras 12,90% aastas. Hageja viivisenõe ajavahemiku 19. veebruar 2020 kuni

7. detsember 2020 on seega põhjendatud summas 102 eurot 48 senti. Hageja viivisenõue on

alates 8. detsembrist 2020 põhjendatud määras 12,90% aastas. Hageja viivise nõue tuleb

vastavas osas rahuldada ja jätta ülejäänud osas rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt toimetas hageja esindaja kostjale kolm võlateatist. Hageja võib

VÕS § 115 lg 1 ja § 1132 lg 2 järgi nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas

35 eurot. See nõue tuleb rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldas hagi ligikaudu 87% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1

alusel 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 225 eurot ja esindajakulu 420 eurot

(koos käibemaksuga), kokku 645 eurot. Hageja kandis menetluskulusid esindaja poolt

dokumentide komplekteerimise ja analüüsi ning hagiavalduse koostamise tõttu, ajakulu

3,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole menetluses

toiminguid teinud. Kostjal ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulude ja

viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud

dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga.

Hageja esindajakulud on seega põhjendatud ja vajalikud 144 euro ulatuses (sh käibemaks).

Kuna kohus jättis 87% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

hageja menetluskulud 321 eurot 3 senti [(225 + 144) * 0,87]. Hageja ülejäänud menetluskulud

jäävad hageja kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis

märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik