Legislator Case Law & Legislation
2-19-20815/23 AI generated

2-19-20815/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-20815/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Haam Ehitus OÜ-lt, T Plt ja K-E Kilt solidaarselt A E kasuks Rahuldada A E hagi osaliselt nõude osas välja mõista Haam Ehitus OÜ-lt, T Plt

Legislator headnote

AI generated

2-19-20815/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Haam Ehitus OÜ-lt, T Plt ja K-E Kilt solidaarselt A E kasuks Rahuldada A E hagi osaliselt nõude osas välja mõista Haam Ehitus OÜ-lt, T Plt

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.03.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20815

Tsiviilasi

A E hagi Haam Ehitus OÜ, T P ja K-E K vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

6513,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A E (isikukood x)

Kostja 1 Haam Ehitus OÜ (registrikood 12518297)

Kostja 2 T P (isikukood x), lepinguline esindaja Ero

Liivik

Kostja 3 K-E K (isikukood x)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Haam Ehitus OÜ-lt, T Plt ja K-E Kilt solidaarselt A E kasuks

põhivõlg 2250 eurot ja seisuga 27.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 157,50

eurot, kokku 2407,50 eurot.

3. Rahuldada A E hagi osaliselt nõude osas välja mõista Haam Ehitus OÜ-lt, T Plt

ja K-E Kilt solidaarselt viivis 5% tasumata põhivõlalt 2250 eurot päevas alates

28.12.2019 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista Haam Ehitus OÜ-lt, T Plt ja K-E Kilt solidaarselt A E kasuks viivis

alates 28.12.2019 kuni 01.03.2021 summas 2092,50 eurot.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. A. E (hageja) ja Haam Ehitus OÜ (kostja 1) sõlmisid 28.12.2016 laenulepingu, millega

hageja andis kostjale 1 laenu 7600 eurot. Kostja 1 pidi laenu tagasi maksma hiljemalt

30.09.2017. Samal päeval sõlmis hageja T. Pga (kostja 2) ja K.-E. Kiga (kostja 3

käenduslepingu kostja 1 laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Käendajate

maksimumvastutuse summa on 8000 eurot. Kostja 1 ei täitnud algusest peale lepingut

nõuetekohaselt ning tasus makseid viivitusega ja suvaliselt. 29.12.2019 seisuga on kostja 1

tasunud 5350 eurot. Hageja nõuab kostjatelt võla summas 2250 eurot tasumist ja viiviseid

summas 157,50 eurot.

2. Hageja selgitas täiendavalt, et võla tasumise tähtaeg saabus 30.09.2017. Kostja saatis

11.12.2017 hagejale maksegraafiku, kuid ka seda ei täitnud. Kostja 2 pole vaielnud vastu

põhivõlgnevuse summale. Hageja kostja 2 kompromissiga ei nõustunud. Hageja arvutab

viivist alates 27.12.2018. Hageja teatas 24.08.2020 seisukohas, et soovib viivist välja nõuda

lepingujärgses määras 0,5% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates

28.12.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Hageja palub kostjatelt välja mõista 2250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 157,50

eurot ja alates 28.12.2019 viivis 0,5% päevas põhinõudelt (2250 eurot) kuni põhinõude

tasumiseni.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja 2 vaidles hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja 2 väitel on hageja

korduvalt olnud nõus maksetähtaega edasi lükkama. Kostja 1 ei ole pankrotis ja on toimiv

ettevõte. Käendajate vastu saab nõude esitada eelkõige siis, kui kostja 1 ei maksa laenu tagasi,

kuid hageja pole tõendanud, et kostja 1 oleks keeldunud raha tagastamisest või ei oleks

selleks majanduslikult suuteline. Hageja saatis kostjale 2 nõude 22.12.2019 andmata

mõistlikku aega kohustust täita. Hagist pole aru saada, kuidas on võlgnevus kujunenud ja mis

ajast on kostja 1 jäänud viivitusse. Kostja 2 tegi hagejale kompromissettepaneku, mille

kohaselt tasub kostja 2 hagejale 1/3 põhivõlgnevusest, s.o 750 eurot osamaksetena, igakuise

osamaksega summas 100 eurot.

5. Kostja 2 palub vähendada väljamõistetava viivise summat juhul, kui kohus otsustab hagi

kas osaliselt või täielikult rahuldada. Hageja poolt taotletud viivis ületab märkimisväärselt

põhivõlga. Viivisemäär 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning vastuolus heade kommetega.

Seisuga 22.10.2020 oleks viivisenõue 3375 eurot, mis ületab märkimisväärselt põhivõlga.

Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub kostja 2 hagejale 1/3

võlgnevuse põhiosast, so 750 eurot. Hageja pakutud kompromissiga ei nõustunud ning hagi

osalise rahuldamise korral palub kostja 2 kohaldada menetluskulude lahendamisel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 163 lg 2 sätestatut.

6. Teised kostjad hagile vastust ei esitanud.

KOHTUOTSSE PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

8. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks

järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud. Hageja ja kostja 1 sõlmisid

28.12.2016 laenulepingu, millega hageja andis kostjale 1 laenu 7600 eurot (tl 5-7). Kostja 1

pidi laenu tagasi maksma hiljemalt 30.09.2017 (lepingu p 1.2). Samal päeval sõlmis hageja

T. Pga (kostja 2) ja K.-E. Kiga (kostja 3) käenduslepingu kostja 1 laenulepingust tulenevate

kohustuste tagamiseks. Käendajate maksimumvastutuse summa on 8000 eurot (lepingu p 2.3).

Lepingu p 1.5 kohaselt kohustub kostja 1 tasuma hagejale viivist 0,5% päevas tähtajaks

tasumata summalt. Kostja 1 ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning tasus makseid viivitusega.

29.12.2019 seisuga on kostja 1 tasunud 5350 eurot.

9. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt võla summas 2250 eurot tasumist ja viiviseid summas

157,50 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 28.12.2019 viivis

0,5% päevas põhinõudelt (2250 eurot) kuni põhinõude tasumiseni.

10. Kohus täitis 28.09.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele

kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (t 72-73 pöördel).

11. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS

§ 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1). Kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval

(VÕS § 82 lg 1). Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 1 laenulepingu, mille kohaselt

pidi kostja 1 tagastama laenu hiljemalt 30.09.2017. Seega oli kohustuse täitmise tähtaeg

30.09.2017 ning alates sellest päevast on kostja 1 tasumata summa osas viivituses ning hageja

võib nõuda tasumata summa tasumist kohtu kaudu. Hageja väitel esitas kostja 1

maksegraafiku, millega hageja ei nõustunud. Seetõttu saabus kohustuse täitmise tähtaeg

30.09.2017.

12. Hageja väitel andis ta kostjale 1 7600 eurot. Kostja 2 vaidles vastu nõude suuruse

kujunemisele. Kostja 2 ei vaielnud vastu asjaolule, et hageja kostjale 1 laenu andis summas

7600 eurot. Kostja 2 ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et kohustus on täidetud

suuremas ulatuses, kui hageja väidab. Seega on põhivõlgnevuse jääk 2250 eurot.

13. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Kohustuse rikkumise

korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga

ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet

põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest

tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ning kahju hüvitamise eest (VÕS § 145 lg 2 ls 2).

Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui

talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida

(VÕS § 145 lg 2 ls 3).

14. Esitatud asjaoludel on hageja ja kostja 2 ja hageja ja kostja 3 vahel sõlmitud

käenduslepingud. Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks

võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku

isikuga (VÕS § 149 lg 1 ls 1). Kostja 2 väitis, et hageja on korduvalt nõustunud

maksetähtpäeva edasi lükkumisega. Kohus selgitas, et kui kostja 2 soovib tugineda asjaolule,

et maksetähtaeg saabus muul ajal kui hagis märgitud 30.09.2017, tuleb kostjal 2 selgelt välja

tuua, millal kostja 2 arvates maksetähtpäev saabus ja nimetatud asjaolu (tähtaja muutmise

kokkuleppe olemasolu ja kokkulepitud kuupäeva) ka tõendada. Kostja nimetatud asjaolusid

tõendanud ei ole.

15. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Käenduslepingus

on kokku lepitud, et „Juhul kui Võlgnik ei täida käesoleva lepingu punktis 1 nimetatud

lepingust ja/või selle muudatustest ja/või lisadest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja

nõuetekohaselt, võib Võlausaldaja nõuda käesoleva lepingu punktis 1 nimetatud lepingust

ja/või selle muudatustest ja/või lisadest tulenevate kohustuste täitmist omal äranägemisel kas

Võlgnikult ja/või Käendajalt ühiselt ja/või Käendajalt 1 ja/või Käendajalt 2.“ Seetõttu ei ole

kokku lepitud tingimuses, et käendajate vastu saab nõude esitada üksnes siis, kui

põhivõlgniku vastu ei ole nõuet võimalik rahuldada.

16. Riigikohus selgitas, et mitme käendaja korral on võimalik sõlmida osavastutusega

käenduslepingud (RKTKo 3-2-1-136-12, p 16). Kui ühiselt (st samas lepingudokumendis)

käendatakse sama kohustust ja eriti veel sama piirsummaga, ilma et oleks nt ajaliselt

piiritletud kohustuse erinevaid osasid, tuleb eeldada, et piirsummas nimetatud sama osa

kohustustest käendati solidaarselt (RKTKo 3-2-1-136-12, p 17). Teistsuguseks tõlgenduseks

saavad aluse anda esmajoones käenduslepingu tekst, lepingute sõlmimise asjaolud ning

käendatava kohustuse ulatus (RKTKo 3-2-1-136-12, p 17).

17. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad 2 ja 3 kostja 1 poolt täitmata jäänud kohustuse

eest solidaarselt. Kostjad on rikkunud maksekohustust ning hagi tuleb rahuldada põhinõude

2250 euro osas.

18. Kohus

analüüsib

hageja

viivisenõuet.

Kohus

tuvastas,

et

kostjad

rikkusid

maksekohustust. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Hageja märkis, et arvutab viivist

alates 27.12.2018 seadusjärgses määras. Esitatud asjaoludel on kostja 1 võlgnevust tasunud

osaliselt pärast lepingujärgse tähtaja saabumist. Kostja esitas vastuväited viivise arvestusele ja

suurusele. Seetõttu tuleb kohtul kontrollida hageja sissenõutavaks muutunud viivise arvestust.

Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele täpsustanud, missugune oli põhivõlgnevus

27.12.2018 seisuga. Hageja on üksnes öelnud, et põhivõlgnevus 27.12.2018 seisuga oli

suurem kui 2250 eurot. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 27.12.2019 võlgnevuse suuruseks

2250 eurot. Hageja on arvestanud kostjatele viivist perioodi 27.12.2018 kuni 27.12.2019 eest

157,50 eurot. Kui asuda seisukohale, et seisuga 27.12.2018 oli võlgnevuse suuruseks 2250

eurot, tuleb perioodi 27.12.2018 kuni 27.12.2019 seadusjärgseks viivisesummaks 366

viivituses oldud päeva eest 180,49 eurot. Seega nõuab hageja kostjatelt vähem viivist ning

viivisesumma 157,50 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.

19. Hageja palub kostjalt välja mõista viivist lepingujärgses määras 0,5% päevas alates hagi

esitamisele järgnevast päevast, so alates 28.12.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Lepingu p 1.5 kohaselt

kohustub kostja 1 tasuma hagejale viivist 0,5% päevas tähtajaks tasumata summalt (tl 5

pöördel). Kohus leiab, et sätestatud viivisemäär 0,5% päevas vastab lepingupoolte tahtele.

Hageja ja kostja1 leppisid notari poolt tõestatud lepingu p-is 1.5 viivisemääras 0,5% kokku ja

nimetatud määr ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult. Kohus on seisukohal, et hageja ei

kasutanud kostjaga 1 lepingu sõlmimisel tüüptingimusi, kuna laenuleping oli eelnevalt

läbiräägitud tingimustel sõlmitud leping. Viivisemäär 0,5% oli lepingu osaks ja oli

individuaalselt kokku lepitud. Kuigi kokkulepitud viivisemäär 0,5 % päevas on oluliselt

kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada

seadusega vastuolus olevaks ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust

kuritarvitava tingimusega. Samuti ei ole viivisemäär 0,5% päevas vastuolus heade

kommetega.

20. Kostja esitas taotluse viivise vähendamiseks kohtu arvates mõistlikuks peetava määrani.

Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist (VÕS § 113 lg 8). Kohus

leiab, et taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud. Kostja 2 on esile toonud, et seisuga

22.10.2020 on viivisesumma 3375 eurot ning ületab märkimisväärselt põhivõlga. Seisuga

01.03.2021 on viivisesumma perioodi 28.12.2019 kuni 01.03.2021 eest 4837,50 eurot. Kohus

vähendab sissenõutavaks muutunud viivist ning lähtub sellest, et välja mõistetav viivis kokku

ei ületaks käesoleval ajal oleva põhinõude suurust (2250 eurot). Seega vähendab kohus

viivise suurust ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise 2092,50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt välja viivise põhivõla ulatuses 2250 eurot

(157,50 + 2092,50 eurot). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vähendada suuremas summas

viivist, kuna pooled on sellises määras (0,5% päevas) kokku leppinud ning kostjatele oli

teada, et kohustuste õigeaegselt täitmata jätmisel tuleb tasuda viivist tasumata summalt 0,5%

päevas.

21. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2250 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2250

eurot. Kokku mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4500 eurot.

MENETLUSKULUD

22. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus on seisukohal, et tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest tuleb menetluskulud jätta

täielikult poolte endi kanda.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik