3-20-292/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-292 Määruse kuupäev

2. märts 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tegevuse (liikumispiirangud 20 päeval ajavahemikul 31. augustist 2019 kuni 5. veebruarini 2020) õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo RESOLUTSIOON Jätta kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 11. veebruaril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et Viru Vangla piiras õigusvastaselt tema liikumisvabadust 31. augustil 2019, 1. septembril 2019, 8. septembril 2019, 28. septembril 2019, 30. septembril 2019, 12. oktoobril 2019, 19. oktoobril 2019, 20. oktoobril 2019, 3. novembril 2019, 20. novembril 2019, 21. novembril 2019, 2. detsembril 2019, 22. detsembril 2019, 17. jaanuaril 2020, 19. jaanuaril 2020, 25. jaanuaril 2020,

30. jaanuaril 2020, 2. veebruaril 2020, 3. veebruaril 2020 ja 5. veebruaril 2020. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat 2. detsembril 2019 terve päeva suletud kambris ning ülejäänud eelnevalt nimetatud 19 päeval sai ta osakonnas liikuda vähem kui neli tundi päevas (vangla sisekorraeeskiri § 8 lõige 1). Kaebaja viitas, et liikumisvabaduse piiramisega kaasnes telefoni kasutamise piirang. Tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil kaitseks vangla jätkuva õigusvastase tegevuse vastu. Lisaks palus kaebaja tuvastada, et vangla on vaidlusaluse tegevusega rikkunud hea halduse tava, alandanud kaebaja inimväärikust ja selline olukord ei pea vangistusega paratamatult kaasnema.

2. Kohus selgitas 18. detsembri 2020. a määruses, et mõistab, et kaebaja on esitanud vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses kaebaja liikumisvabaduse piiramisega

20 päeval (loetletud määruse punktis 1) ajavahemikul 31. augustist 2019 kuni 5. veebruarini 2020. Samuti selgitas kohus, et kaebaja esitatud taotlust selle tuvastamiseks, et vaidlusalune tegevus rikub hea halduse tava, alandab kaebaja inimväärikust ja selline olukord ei pea vangistusega paratamatult kaasnema, ei saa tõlgendada eraldiseisva nõudena, vaid see tuleb

3-20-292

lugeda hõlmatuks kaebaja esitatud tuvastamisnõudega. Kohus võttis tuvastamiskaebuse menetlusse.

3. Vastustaja palus 19. veebruari 2021. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja viitas sellele, et V7 osakonna lukustamise tingis see, et ettenägematute asjaolude tõttu nappis järelevalve tegemiseks ametnikke, samuti oli erandkorras vaja teha remonttöid.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohtu menetluses on kaebaja kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja liikumisvabaduse piiramisega 20 päeval (loetletud määruse punktis 1) ajavahemikul 31. augustist 2019 kuni 5. veebruarini 2020. Kaebaja põhjendas tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga.

5. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

6. Kohus osutas 18. detsembri 2020. a määruses, et Tartu Ringkonnakohus on 27. juunil 2019 haldusasjas nr 3-19-603 tehtud määruse punktis 14 leidnud, et sarnaste olukordade tekkimine ja vangla poolt samaselt toimimine (s.o kaebaja hoidmine lukustatud kambris ning V7 ja V8 osakondade lukustamine, välja arvatud korralduses nimetatud kellaaegadel) ei ole välistatav, mistõttu luges ringkonnakohus viidatud asjas kaebaja preventiivse huvi piisavaks vastava tuvastamisnõude esitamiseks. Kohus lisas, et vaatamata Viru Vangla 23. augusti 2019. a kirjas väljendatud lubadusele teha endast olenev, et vältida eluosakonna lukustamist ajal, kui osakond peaks olema päevakava järgi avatud (Tartu Halduskohtu 24. jaanuari 2020. a määrus asjas nr 3-19-1714, punkt 9), nähtub praeguses asjas esitatud kaebusest ja Viru Vangla

20. juuli 2020. a vastusest, et sarnaste olukordade tekkimine ning kaebaja eluosakonna (osaliselt) lukustamine ei ole jätkuvalt välistatav. Kohus luges ka praeguses asjas esitatud tuvastamiskaebuse lubatavaks preventiivse huvi põhjendusel.

7. Kaebeõigus tuvastamisnõudega halduskohtusse pöördumiseks on oluliselt kitsendatud võrreldes näiteks tühistamisvõi kohustamisnõude või kahju hüvitamise nõude esitamise õigusega. Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-8-11; 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-61-13 ja 3-3-1-22-15). Hilisemas praktikas on Riigikohtu halduskolleegium rõhutanud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Kui võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole võimatu või ebamõistlikult raske, ei ole täidetud tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium. (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, punktid 23.1 ja 23.6.) Ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lõike 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt ei saa preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse lubatavust jaatada ainuüksi selle põhjal, et vangla sarnase tegevuse kordumine ei ole välistatud. Hinnata

3-20-292

tuleb ka seda, kas sarnase olukorra kordumisel on õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis võimatu või ebamõistlikult raske. Kui ei ole võimatu või ebamõistlikult raske, siis ei ole tuvastamiskaebus lubatav, sest täidetud ei ole tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium.

8. Kui osakonnas, kus kaebaja paikneb, peaks vangla jälle kambrid sulgema ajal, kui need peaksid päevakava järgi olema avatud, on kaebajal olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kaebaja saab kohe esitada vanglale kohustamisvaide nõudega avada kambrid viivitamatult. Samuti saab kaebaja esitada hüvitamisnõude. Järelikult ei ole täidetud tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium, sest võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole praegusel juhul võimatu või ebamõistlikult raske. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus jätab kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kaebuse HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 ja § 121 lõike 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)