Legislator Case Law & Legislation
2-20-127700/6 AI generated

2-20-127700/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-20-127700/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaühingu Aktiva Finants hagi L. B. i vastu võlgnevuse ja viivise Välja mõista L. B. ilt osaühingu Aktiva Finants kasuks L. B. i ja Elisa Eesti AS-i vahel

Legislator headnote

AI generated

2-20-127700/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: B. i vastu võlgnevuse ja viivise Välja mõista L. B. ilt osaühingu Aktiva Finants kasuks L. B. i ja Elisa Eesti AS-i vahel

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.märts 2021. a, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1 Tartu

Tsiviilasi nr

2-20-127700

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi L. B. i vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

242,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants - registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. - XXX; asukoht XXX

e-post XXX

Kostja: L. B. - isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühingu Aktiva Finants hagi L. B. i vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista L. B. ilt osaühingu Aktiva Finants kasuks L. B. i ja Elisa Eesti AS-i vahel

26.10.2014. a sõlmitud liitumislepingu nr 3475095 ning arvete nr 2022141250, nr

2022312553, nr 2022544000 ja nr 2022873241 alusel:

2.1. 200 (kakssada) eurot 66 senti, sealhulgas põhivõlg 169,66 eurot ning viivis perioodil

19.11.2018. a – 02.03.2021. a 31 eurot;

2.2. viivis tasumata põhivõlalt (169,66 eurot) alates 03.03.2021. a kuni põhivõla

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu summas 30 eurot väljamõistmise osas.

4. Jätta menetluskulud 87% ulatuses L. B. i kanda ja 13% ulatuses osaühingu Aktiva Finants

kanda.

5. Määrata osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 315 eurot.

6. Mõista L. B. ilt osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 274 (kakssada

seitsekümmend neli) eurot 05 senti.

7. Mõista L. B. ilt osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu menetluses on osaühing Aktiva Finants (hageja) hagi L. B. i (kostja) vastu 228,85 euro

(võlgnevus 169,66 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 29,19 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja 26.10.2014. a sõlminud Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu nr

3475095 ja telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingu. Elisa Eesti AS esitas

ajavahemikul 01.08.2018. a – 1.11.2018. a kostjale tasuliste teenuste kasutamise eest arved,

mida kostja ei ole tasunud. Elisa Eesti AS loovutas 22.01.2020. a nõude kostja vastu

osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kohus võttis 13.01.2021. a hagi menetlusse ning andis kostjale aega 28 päeva määruse

kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue tema elukoha aadressil isiklikult kätte 21.01.2021. a. Kostja ei esitanud kohtu määratud

aja jooksul ega ka hiljem vastust hagiavaldusele.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada

osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja

põhjendava osa, märkides üksnes järgmist.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 169,66 eurot ning viivis perioodil

19.11.2018. a – 02.03.2021. a 31 eurot; samuti viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätesatud määras alates 27.02.2021. a kuni põhivõla (169,66 eurot) tasumiseni.

Hagi tuleb jätta rahuldamata sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmise osas.

Kostja on sissenõudmiskulu väljamõistmist taotlenud VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel. Osundatud

säte näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja on palunud välja mõista sissenõudekulu kirjade saatmise, telefonikõnede, päringute

koostamise, kontaktandmete otsimise, kontrollimise ja töötlemise jms eest. Hageja esitatust ei

nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses.

VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust

kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu

nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle

ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V.

Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580).

Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudekulude osas.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 87% ulatuses kostja kanda ning 13% ulatuses

hageja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 240 eurot,

kokku 315 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus

põhjendatud. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ning menetluse

kestust, on ka hageja õigusabikulud kohtu hinnangul 240 euro ulatuses põhjendatud.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 274,05 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

kohtunik