2-20-10832/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-10832

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-10832

Tsiviilasi

AS-i Olerex hagi UÜ WagdlandPro ja R.P. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

7091,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Olerex (registrikood: 10136870; asukoht:

Võru 79, 50112 Tartu)

Hageja lepinguline esindaja R.R. (e-post: XXX).

Kostja I UÜ WagdlandPro (registrikood: 14935266;

asukoht:

Poordi

tn

3,

10156

Tallinn;

e-post:

pacificconsultinc@gmail.com)

Kostja

II

R.P.

(isikukood:

XXX;

elukoht

rahvastikuregistri järgi: XXX; e-post: XXX; XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista UÜ-lt WagdlandPro ja R.P. välja solidaarselt AS-i Olerex kasuks:

2.1. hagi esitamise, s.o 28.07.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus

7091,12 eurot (sh põhivõlgnevus 6024,70 eurot ja viivisevõlgnevus 1066,42

eurot) ning

2.2. viivis 0,15% päevas tasumata põhivõlgnevuse summalt alates 29.07.2020 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid R.P. mitte rohkem kui 9908,88 eurot.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt UÜ WagdlandPro ja R.P. kanda.

4. Mõista UÜ-lt WagdlandPro ja R.P. solidaarselt välja AS-i Olerex kasuks

menetluskulu 600 eurot.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik, kohtu põhjendused

AS Olerex esitas 28.07.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse hagi O.S.G. (registrikood:

11240196) ja R.P. vastu kohustuse täitmise ja viivise nõudes, paludes kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevuse

7091,12 eurot (sh põhivõlgnevus 6024,70 eurot ja viivisevõlgnevus 1066,42 eurot) ning

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, määraga 0,15%

päevas tasumata põhisummalt iga viivitatud päeva eest alates 29.07.2020 kuni põhinõude

täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on hageja ja O.S.G. vahel sõlmitud

kliendikaardi leping nr XXX ja selle XX.XX.XXXX sõlmitud redaktsioon ning hageja ja

R.P. vahel sõlmitud käendusleping kliendikaardi lepingust nr XXX tulenevate nõuete

täitmise tagamiseks.

Kohus võttis 17.08.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjatele hagile

vastamiseks tähtaja 20 päeva alates määruse kättesaamisest.

Äriregistri andmetel O.S.G. kustutati XX.XX.XXXX registrist seoses ühinemisega U.G.O. -

ga (registrikood XXX), U.G.O. kustutati seejärel XX.XX.XXXX registrist seoses

ühinemisega UÜ-ga WagdlandPro (registrikood 14935266).

17.12.2020 määrusega asendas kohus menetluses O.S.G. ja lubas menetlusse astuda tema

üldõigusjärglasel UÜ WagdlandPro, andes viimasele hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva

alates määruse kättesaamisest.

TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude R.P.

10.11.2020 ja UÜ-le WagdlandPro 28.01.2021 avalikult kätte toimetatuks dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi

tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jäämist.

Hagiavaldusest nähtuvalt oli käenduslepingu järgi kostja II vastutuse maksimumsumma 17

000 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, määraga 0,15% päevas, ega ole viivisenõuet käendaja vastutuse

maksimumsummat arvestades piiranud.

Riigikohus on küll selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat

üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate

nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja

käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu 12.03.2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-8-13, p 12). Samuti tuleneb viidatud Riigikohtu otsusest, et tuleb arvestada, millisest

õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus

on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt

põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab

kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt

sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast

sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest.

Kohus märgib, et kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast

endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist, mis ületab käendaja

vastutuse piirmäära, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Käesoleval juhul ei ole hageja aga hagiavalduses tuginenud kostja II kui käendaja enda

viivitusele. Hagis on tuginetud kliendikaardi lepingust tulenevate kohustuste rikkumisele,

mille eest kostja II vastutab käendajana solidaarselt kostjaga I. Seega leiab kohus, et kostjalt

II

välja

mõistetavat

viivist

tuleb

piirata

9908,88

euroga

(käendaja

vastutuse

maksimumsumma 17 000 eurot – hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus

7091,12 eurot).

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 600 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning

asjaolu, et nõude esitamisel ulatuses, milles kohus selle rahuldas, oleks hageja pidanud

tasuma riigilõivu sama palju, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja § 162 lg-st 4

põhjendatuks jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 600 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik