2-20-1487/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1487

Kohtuasi

YY hagi QQ vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vladimir Makarov

Kostja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja CC, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. septembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-1487.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-1487 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. Pooled on kokku leppinud muuta Harju Maakohtu 31. mai 2016. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-15-14709 YY-lt välja mõistetud elatise suurust selliselt, et

välja mõista YY-lt QQ ülalpidamiseks elatis 250 eurot kuus alates

28. jaanuarist 2020 kuni QQ täisealiseks saamiseni.

2.2. 28. jaanuarist 2020 kuni 1. märtsini 2021 (kompromissi tähtaeg) on YY

tasunud tsiviilasjas nr 2-15-14709 tehtud otsuse kohaselt elatist 3796 (= 13 x

292) eurot. Lähtuvalt käesoleva kompromissi arvestusest, et elatis 250 eurot

kuus kuulub tasumisele tagantjärele (13 x 250 = 3250 eurot), on YY enam

tasunud 546 eurot.

YY tasub elatist CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

selgitusega „elatis“ alljärgnevalt:

2.2.1 20. märtsiks 2021 96 eurot;

2.2.2 alates 20. aprillist 2021 kuni 20. detsembrini 2021 200 eurot kuus;

2.2.3 alates 20. jaanuarist 2022 kuni QQ täisealiseks saamiseni 250 eurot

kuus.

2.3. Täitemenetluse kulud kannab YY.

2.4. Pooled teavitavad käesolevast kompromissist kohtutäitur Kaire Põltsi.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud QQ-le riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud maa- ja ringkonnakohtus, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

2 (3)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule kolme päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. YY (hageja) esitas 28. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule QQ (kostja) vastu hagi, milles

palus muuta Harju Maakohtu 31. mai 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-14709 välja

mõistetud elatise suurust ja mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis 150 eurot kuus alates hagi

esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 29. septembril 2032.

Hagejalt mõisteti Harju Maakohtu 31. mai 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-14709 välja

igakuine elatis poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale vastavas ulatuses

alates 1. oktoobrist 2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja on XX.XX.XXXX

sündinud raske ja haruldase puudega lapse isa. Puudest tingituna vajab laps ööpäevaringset

spetsiifilist hooldust ja järelevalvet ning lapse sünnist alates on hageja ametlikult tema hooldaja.

Hagejal ei ole kindlat töökohta, vaid ta teeb aeg-ajalt mitteametlikult pottsepa tööd. Hageja

majanduslik olukord on oluliselt muutunud, mistõttu ei saa ta anda kostjale ülalpidamist

suuremas summas kui 150 eurot kuus. Hageja palub elatise suuruse määramisel arvestada

lapsetoetust 60 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjale teadaolevalt ei vaja

hageja laps ööpäevaringset hooldust. Alust on arvata, et hageja varjab oma sissetulekuid ja

varalist seisu. Tõele ei vasta see, et hageja ei suuda tervislikel või mistahes muudel põhjustel

tööd teha. Varasemalt on hageja tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana. Hagejal on ka

pottsepa kutsetunnistus. Kostjale teadaolevalt on hageja varasema elatisvaidluse järgselt

omandanud järgmise taseme. Samuti on hageja varasema elatisvaidluse järgselt sõlminud

abieluvaralepingu, millega ta on teadlikult halvendanud oma majanduslikku olukorda.

3. Harju Maakohus jättis 30. septembri 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi

rahuldamata. Vastavalt 14. aprilli 2020. a kohtumäärusele, millega anti kostjale riigi õigusabi

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jättis maakohus riigi õigusabi kulud riigi

kanda ja kõik muud menetluskulud hageja kanda.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus jättis arvestamata, et hageja täisealine laps ei saa väljaspool kodu iseseisvalt liikuda,

mistõttu ei saa hageja täistööajaga töötada. Lapsele on määratud töövõimekaotus 100% ja talle

makstakse töövõimekaotuse toetust ligikaudu 440–450 eurot kuus. Samuti makstakse talle

sotsiaaltoetust 49 eurot ja tema töötasu suurus on 100 eurot kuus. Hageja sissetulek on

hooldajatoetus 100 eurot kuus. Kohus leidis ebaõigesti, et põhjendatud ei ole osa kostja

vajaduste katmine lapsetoetusega. Kostja tavaline elulaad ja vajadused on hagejale teadaolevalt

elatise miinimummäärast väiksemad. Samuti ei panusta kostja teine vanem võrdselt kostja

ülalpidamisse.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Pooled esitasid ringkonnakohtule 1. märtsil 2021 kinnitamiseks kompromissi, milles

paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist kirjalikus menetluses.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

8. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud kohtule, et nad on teadlikud TsMS §-des 430

ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Perioodiliste

maksete kohustuse osas on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist TsMS § 459 järgi.

9. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

10. Pooled saavad kompromissilepingus otsustada menetluskulude jaotuse (TsMS § 168 lg 3).

Vastavalt kokkuleppele jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kostjale on

maakohtu 14. aprilli 2020. a määrusega antud riigi õigusabi praeguse tsiviilasja menetluses

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kolleegium märgib, et pooled ei saa

menetlusabi kohta kompromissilepingus kokku leppida, et kostjale riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda. Kolleegium jätab TsMS § 190 lg 7 alusel

kompromissi sõlmimise tõttu kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud maa-

ja ringkonnakohtus riigi kanda.

11. Menetluse lõpetamise määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse (TsMS § 433

lg 1). Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani (TsMS § 661

lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)