Legislator Case Law & Legislation
3-20-2396/18 AI generated

3-20-2396/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-20-2396/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Xile 25. novembril 2020. a ettekirjutuse nr X esitas 1. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja palus

Legislator headnote

AI generated

3-20-2396/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: novembril 2020. a ettekirjutuse nr X esitas 1. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja palus

Keywords

AI generated
inadequate service provision homework contract missing case documents authorization to sue abusive claim by landlord legal malpractice
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2021, Tartu

Haldusasja number

3-20-2396

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. novembri

2020.

a

lahkumisettekirjutuse

nr 1052236782

tühistamiseks,

alternatiivselt

ettekirjutusega

kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks ja esialgse

õiguskaitse taotlus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. detsembri

2020. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Y

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Tagastada Xi määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7, § 207 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Xile 25. novembril 2020. a ettekirjutuse nr

1052236782 Eesti Vabariigist lahkumiseks ja kohaldas isiku suhtes sissesõidukeeldu Schengeni

alale kuueks kuuks.

2. X esitas 1. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja palus

peatada 25. novembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052236782 täitmine ehk keelata enda

väljasaatmine. Alternatiivselt taotles kaebaja keelata lahkumisettekirjutuse sunniviisiline

täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni samas haldusasjas. Kaebaja soovis, et

oleks tagatud tema Eestis viibimise õigus kuni põhikaebuse kohta tehtud kohtulahendi

jõustumiseni.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 2. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas PPA 25. novembri 2020. a lahkumisettekirjutuse

nr 1052236782 sunniviisilise täitmise 30 päevaks.

4. Tartu Halduskohus võttis 22. detsembri 2020. a määrusega menetlusse Xi kaebuse PPA 25.

novembri 2020. a lahkumisettekirjutuse nr 1052236782 tühistamiseks, alternatiivselt

ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks.

5. Tartu Halduskohus tühistas 30. detsembri 2020. a määrusega Tartu Halduskohtu

2. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kohaldatud esialgse õiguskaitse.

Halduskohus leidis, et PPA-le ja kohtule ei ole teada, kas kaebaja viibib jätkuvalt Eesti

Vabariigis või mitte. PPA-l puudub info kaebaja piiriületuste kohta ja menetluses märgitud

kontakttelefoni kaudu ei õnnestu kaebajaga suhelda. Kaebaja esindaja ei ole vastu võtnud

22. detsembri 2020. a määrust ega teavitanud kohut, kas kaebaja leiab jätkuvalt, et temale

tekivad raskesti kõrvaldatavad tagajärjed juhul, kui kohus esialgse õiguskaitse määruse

tühistab.

Kaebaja käesoleval ajal Eestis töötamine on ebaselge, kuna isik ei ole kättesaadav. Kaebaja ei

ole kohtumenetluses osalenud ning tema esindaja viivitas kohtudokumentide vastuvõtmisega.

PPA kinnitusel viibis kaebaja Eesti Vabariigis seadusliku aluseta alates 3. oktoobrist 2020.

PPA-le ei ole kaebaja olnud kättesaadav. Eelnevaid asjaolusid arvestades jääb mulje, et kaebaja

hoiab menetlusest kõrvale.

Kaebaja saab oma õigusi kaitsta kohtumenetluses ka edaspidi kirjalike avalduste tegemisega

ning ei pea selleks Eestis viibima. Kaebajal on volitatud esindaja. Kaebajal puudub praegu Eesti

Vabariigis viibimiseks alus. Isiku õiguste kõrval tuleb samaväärselt arvestada ka avalike

huvidega. Puudub vajadus kaitsta kaebajat kohtumenetluse ajal väljasaatmise eest. Kohus ei

pea tõenäoliseks, et kaebajale saaksid kaasneda tagajärjed, mille ärahoidmiseks oleks

õigustatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. Käesolev määrus jõustub teatavakstegemisel.

6. X esitas esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 30.

detsembri 2020. a määruse tühistamiseks.

Määruskaebuses leitakse, et kaebaja ei kujuta endast Eesti Vabariigile ohtu ja tema suhtes

esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi. Kaebaja töötab ametlikult Poola

ettevõttes, mis osutab Eestis ehitusteenust. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras

haldusakti täitmise peatamist kuni põhikaebuse asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Haldus-

ega ringkonnakohus ei kohustanud oma 22. detsembri 2020. a määrustes kaebajat teatama, kas

tema hinnangul tekivad talle raskesti kõrvaldatavad tagajärjed kui kohus esialgse õiguskaitse

määruse tühistab. Nõustuda ei saa halduskohtu ennatliku seisukohaga, et kaebaja ei ole

kättesaadav. Kaebaja pöördus kohtusse esindaja vahendusel ja kõik kontaktandmed edastati

kohtule. Kaebaja lepingulise esindajaga ei ole ühendust võetud. Halduskohus rikkus

selgitamiskohustust, kuna ei põhjendanud, mille alusel asus seisukohale, et kaebaja hoiab

kohtumenetlusest eemale ning kaebaja ja tema esindaja ei ole näidanud üles huvi õiguskaitse

jätkumisele. Kaebaja esindaja ei viivitanud kohtudokumentide vastuvõtmisega, vaid võttis need

vastu esimesel tööpäeval pärast jõulupühi. Kaebaja kinnitab jätkuvat huvi esialgse õiguskaitse

jätkumiseks.

Halduskohtu hinnang, et kaebaja saab enda õigusi kaitsta ka siis, kui on Eesti Vabariigist

lahkunud, on ennatlik ja ebaõige, kuna kaebaja eesmärk on seadustada enda Eesti Vabariigis

viibimine ja töötamine. Kui kaebajat kohustatakse ettekirjutuse alusel Eesti Vabariigist

lahkuma, kaob tal võimalus ja õigustatud huvi enda õiguste edasiseks kaitseks. Raskesti

kõrvaldatav tagajärg ettekirjutuse sundtäitmisel on asjaolu, et kaebaja kaotab enda töökoha

Poola ettevõttes, mis majandusseisu arvesse võttes on äärmisel raske.

7. PPA andis 15. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule teada, et haldusasja nr 3-20-2396 juurde

esitatud Ya volikirja näol võib olla tegemist võltsinguga. Tartu Halduskohus andis 19. jaanuari

2021. a määrusega 15-päevase tähtaja Yale esitada kohtule uus notariaalselt kinnitatud volikiri

või dokument, millest nähtuks, et X kiidab eelnevad Ya poolt tehtud menetlustoimingud

haldusasjas nr 3-20-2396 heaks. Samuti tuli Yal kohtule teatada kaebaja sidevahendite andmed.

Tartu Ringkonnakohus teavitas 25. jaanuari 2021. a kirjaga Ya, et kuna halduskohus kontrollib

tema esindusõiguse olemasolu, lahendab ringkonnakohus halduskohtu 30. detsembri 2020. a

määruse peale esitatud määruskaebuse pärast Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2021. a

määrusega nõutud tõendite ja andmete esitamist.

8. Y teatas 4. veebruari 2021. a e-kirjaga Tartu Halduskohtule, et tal ei ole õnnestunud saada

klientidega kontakti, et kohtunõudele vastata. Tartu Halduskohus jättis 8. veebruari 2021. a

määrusega Xi kaebuse läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2020. a

määruse peale tuleb tagastada.

10. Käesolevas haldusasjas esitas kaebuse Tartu Halduskohtule ja kõik edasised

menetlusdokumendid kaebaja Xi nimel tema lepinguline esindaja Y. Kaebuse lisana esitati

volikiri, millega X volitas Ya esindama end tsiviil-, kriminaal-, haldus- ja muudes asjades kõigis

kohtu ja ametiasutustes kõigi õigustega, mis seaduses on ette nähtud hagejale, kostjale,

kolmandale isikule ja kahjukannatajale, sh sõlmima ettevõtte nimel kokkuleppeid menetluste

lõpetamiseks kohtuväliselt. Volikirja kehtivuseks oli märgitud 1. detsember 2020 kuni volituse

tagasivõtmiseni ja antud edasivolitamise õiguseta.

11. Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2020. a määruse peale esitas 6. jaanuaril 2021 Tartu

Ringkonnakohtule määruskaebuse samuti Xi esindajana Y. Määruskaebusele ei olnud lisatud

Ya esindusõigust tõendavaid dokumente.

12. PPA teatas 15. jaanuaril 2021 kohtule, et mitmes haldusasjas, s.h asjas nr 3-20-2396 esitatud

volikirja näol võib olla tegemist võltsinguga, s.t Ya volikirjal olev allkiri ei vasta isiku poolt

illegaalimenetluses antud ning ka isikute reisidokumendis olevale allkirjale. Tartu Halduskohus

leidis käesoleva haldusasja 19. jaanuari 2021. a määruses, et Yal ei ole võimalik kujunenud

olukorras lubada menetluses kaebaja esindajana osaleda kohtule 1. detsembril 2020 esitatud

volikirja alusel ja kohustas Ya esitama kohtule uus notariaalselt kinnitatud volikiri või

dokument, millest nähtuks, et X kiidab eelnevad Ya poolt tehtud menetlustoimingud

haldusasjas nr 3-20-2396 heaks. Samuti tuli Yal kohtule teatada kaebaja sidevahendite andmed.

13. Kuna halduskohus oli alustanud Ya esindusõiguse kontrollimist, teavitas ringkonnakohus

25. jaanuari 2021. a kirjaga Ya, et lahendab esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.

detsembri 2020. a määruse peale pärast seda, kui Y on esitanud halduskohtu 19. jaanuari 2021.

a määrusega soovitud tõendid ja andmed kohtule.

14. Y vastas halduskohtule, et tal ei õnnestunud saada kontakti esindatavaga ning ei esitanud

kohtule soovitud tõendeid esindusõiguse kinnituseks.

15. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187

lg 3 p 4 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel

esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu.

Y ei ole haldusasjas nr 3-20-2396 haldus- ega ringkonnakohtule põhistanud ega kinnitanud oma

esindusõiguse olemasolu. Seega on tõendamata, et Yal oli Xi nimel õigus esitada määruskaebus

Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2020. a määruse tühistamiseks.

16. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt tagastab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 30. detsembri 2020. a määruse peale HKMS § 187 lg 3 p 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)