1-18-3894/45 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 2 2. märts 2021

Kriminaalasi

nr 1-18-3894

Tartu vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna

erakorraline ettekanne taotlusega Toomas Pajumäele

määratud karistuse täitmisele pööramiseks

Kohtulahend

Tartu Maakohtu 07. mai 2018 otsus T. Pajumäe

süüdimõistmises KarS § 424 lg 2, KarS § 4231 ja KarS §

280 lg 2 järgi ja tema karistamises liitvangistusega 5 aastat

8 kuud 21 päeva. Tartu Maakohtu 06.07.2020 määrusega

vabastatud KarS § 76 lg 5 vangistusest tingimuslikult enne

tähtaega, määratud katseaeg kuni 26.01.2024 ning

käitumiskontroll 18 kuud. Määratud T. Pajumäele

käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 1 kontrollnõuded ja

lisakohustused: sh kohustus mitte tarvitada alkoholi,

registreerida ennast Töötukassas või otsida endale töökoht,

alluda 6 kuuks elektroonilisele valvele. Katseaja lõpp

26.01.2024, käitumiskontrolli lõpp 22.01.2022

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine (kohtuistung 22.02.2021)

Kohtunik

Kadi Aavik

Taotluse esitaja

Kriminaalhooldusametnik Pirje Lehtna-Sisask (e-post:

pirje.lehtna-sisask@just.ee)

Süüdimõistetu/kriminaalhooldusalune

TOOMAS PAJUMÄGI

isikukood

38606216013;

määratud

elukoht:xxxxxx

xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Jätta taotlus rahuldamata.

Pikendada Toomas Pajumäele Tartu Maakohtu 6. juuli 2020 määrusega nr 1-18-3894

määratud käitumiskontrolli aega 6 kuu võrra, s.o kuni 22.07.2022, ja jätta kehtima talle kõik

nimetatud määrusega rakendatud kohustused.

Jätta rahuldamata T. Pajumäe taotlus vähendada kriminaalhooldaja juures läbiviidavate

vastuvõttude arvu.

Edastada kohtumäärus süüdimõistetule ja kriminaalhooldusametnikule.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva

jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Toomas Pajumägi on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 07.05.2018 otsusega KarS § 424 lg 2,

KarS § 4231 ja KarS § 280 lg 2 järgi, liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 7 kuud. Karistust

suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 13.07.2017 otsusega nr 1-17-6422 mõistetud

ärakandmata vangistuse 3 aasta 1 kuu 21 päeva võrra ning loeti T. Pajumäele kandmisele

kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 5 aastat 8 kuud 21 päeva (tl 56-59). Otsus jõustus 23.05.2018.

2. Tartu Maakohtu 06.07.2020 määrusega vabastati T. Pajumägi vanglast ennetähtaegselt (tl 114-

120). KarS § 76 lg 5 alusel määrati T. Pajumäele vabanemisel katseaeg tema karistusaja lõpuni

ehk kuni 26.01.2024 ning allutati ta 18 kuuks alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile

ja täitma KarS § 75 lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 9

tulenevaid kohustusi, s.o alkoholi tarvitamise keeld, otsida endale töö või registreerima ennast

Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul alates vabanemisest ja alluda elektroonilisele valvele kestusega 6

kuud alates elektroonilise järelevalve seadme tema keha külge kinnitamisest. Kohtumäärus jõustus

22.07.2020.

3. Kriminaalhooldusametnik

on

15.02.2021

esitanud

kohtule

erakorralise

ettekande

käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu T. Pajumäe kohta (tl 124-126). Erakorralise ettekande

esitamise põhjuseks on asjaolu, et T. Pajumägi ei allunud elektroonilisele valvele, ei ole korduvalt

ilmunud ametniku vastuvõtule ning tuvastatud on alkoholi tarvitamine.

4. Ettekande kohaselt paigaldati T. Pajumäe keha külge ja tema elukohta GPS põhimõttel toimiv

elektroonilise valve seade 22.07.2020, millega kaasnes isikul endal kohustus järjepidevalt kodus

oma jala külge kinnitatud seadet laadida. Antud kuupäeval tutvustati isikule ka reegeid ja juhiseid

seoses elektroonilise valvega ning kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi. Isikul vahetati

elukohas järelevalve seade 13.08.2020 teistsuguse põhimõttega seadme vastu ning juhendati uuesti

elektroonilise valve nõuete täitmist ja seadme kasutamist. T. Pajumägi rikkus järjepidevalt

elektroonilise valvega kaasnevaid kohustust.

5. GPS põhimõttega elektroonilise valveseadmega tuvastatud rikkumised:

-

isik ei laadinud elektroonilise valve seadme jalavõru vastavalt 22.07.2020 tehtud

juhendamisele järgnevatel kuupäevadel: 25.07, 28.07, 29.07, 30.07, 02.08, 04.08, 06.08.,

07.08, 08.08, 09.08 ja 10.08.2020. GPS seadme mittelaadimisega lõi T. Pajumägi tahtlikult

olukorra, kus ta ei olnud mitmete tundide vältel elektroonilise järelevalve all olijana

kontrollitav: 29.07.2020 kell 02:51-10:18, 30.07.2020 kell 21:03-21:46, 04.08.2020 kell 23:32

kuni 05.08.2020 kell 10:44, 06.08.2020 kell 23:27 kuni 07.08.2020 kell 14:37, 09.08.2020

kell 14:39-19:53 ja 10.08.2020 kell 00:36-21:21 (tl 127-129);

6. T. Pajumägi on ilma ametniku eelneva loata muutnud elukohta paigaldatud kodujärelevalve

seadme (Beacon) asukohta, kuigi 22.07.2020 seadme paigaldamisel on isikut juhendatud, et antud

tegevus on keelatud. Isik takistas järelevalve teostamist, kolides omavoliliselt peamajast, kuhu sai

paigaldatud kodujärelevalve seade tagamaks elektroonilise valve toimimist siseruumides,

kõrvalmajja. Kõrvalmaja ei toetanud tehniliselt elektroonilise valve toimimist (tl 130).

7. Pärast elektroonilise valve seadme vahetust 13.08.2020 tuvastatud rikkumised:

-

15.10.2020 ajakava kohaselt oli planeeritud töötamine ajavahemikus 6:45-18:15. Isik lahkus

elukohast 6:33, põhjendades rikkumist kella mitte vaatamisega ning jõudis koju 17:52, kuid ei

teavitanud oma varasemast jõudmisest valvekeskust põhjendas mitte teavitamist

unustamisega;

-

18.10.2020 ajakava kohaselt oli planeeritud töötamine ajavahemikus 6:45-10:40, kuid isik ei

lahkunud, ega teavitanud sellest õigeaegselt. Valveametnik helistas kell 6:58, siis isik teavitas,

et ei lahku tööle. Isik ei läinud ajakava kohaselt tööle ning ei teinud taotlust ajakava

muutmiseks;

-

20.10.2020 esitas isik palve pikendad tööpäeva tunni võrra. s.o kuni kella 19:15ni. T. Pajumägi

jõudis koju kell 18:37, aga teavitas valvekeskust alles kell 18:56 varasemast koju jõudmisest,

kuigi kohustus on koheselt teavitada;

-

21.10.2020 ajakava kohaselt pidi isik kodus olema 18:15, kuid koju jõudis 18:41. Valvekeskus

võttis ise ühendust kell 18:28 ning isik teavitas et jõuab koju 15 min hiljem. T. .Pajumägi ei

teavitanud takistustest õigeaegselt;

-

22.10.2020 esitas samal päeval taotluse tööpäeva pikendamiseks tunni võrra, s.o kuni kella

19:15ni. T. Pajumägi jõudis koju kell 18:07. Isik ei teavitanud varem liikuma hakkamisest ega

varem koju jõudmisest kriminaalhooldusametnikku ega valvekeskust;

-

23.10.2020 ajakava kohaselt pidi isik töölt koju jõudma kell 18:15, kuid saabus 17:28. Teavitas

valvekeskust kell 17:08, et jõuab varem, koju kuid ei helistanud reaalselt koju jõudes;

-

24.10.2020 (ajavahemikus 6:42-17:19), 26.10.2020 (ajavahemikus 06:38-19:05) ja 30.10.2021

(ajavahemikus 06.37-17.23) lahkus tööle omavoliliselt ilma ametniku poolt eelnevalt

kinnitatud ajakavata;

-

28.10.2020 oli isikule planeeritud tööpäev 8-17, kuid isik oli elukohast eemal 6:00-18:19;

-

31.10.2020 lahkus kell 6:44 omavoliliselt ilma eelnevalt kinnitatud ajakavata tööle. Naasis kell

18:06, kuid teavitas valvekeskust oma koju jõudmisest kell 18:41. Taotlus ajakava

koostamiseks oli saadetud ametnikule e-kirjaga peale tööpäev lõppu;

-

04.11.2020 lahkus isik omavoliliselt 6:40-18:23. 05.11.2020 oli isikule planeeritud tööpäev

6:45-18:15, kuid isik lahkus elukohast kell 6:29;

-

06.11.2020 koostatud ajakava töötamiseks ajavahemikul 6:45-18:15. Isik väljus ajakavast

ettenähtust varem kell 6:37. Teavitas valvekeskust kell 17:13, et hilineb tunni võrra. Tegelikult

saabus elukohta tagasi kella 19:15 asemel 19:47;

-

09.11.2020 ajakavas oli planeeritud töötamine, kuid isik ei läinud tööle ega teinud taotlust

ajakava muutmiseks;

-

10.11.2020 oli ajakavas planeeritud töötamine ajavahemikul 6:45-18:15. T. Pajumägi lahkus

kell 6:23 ja naasis kell 17:22 ega teavitanud oma varasemat koju jõudmisest valveametnikku;

-

11.11.2020 ja 12.11.2020 kuupäevaks oli isik planeeritud tööle ajavahemikus 6:45-18:15, kuid

T. Pajumägi ei läinud ajakava kohaselt tööle ning ei teinud taotlust ajakava muutmiseks;

-

17.11.2020 lahkus omavoliliselt ilma ajakavata kell 6:49 tööle, kuna enda sõnul oli saanud

õhtu varem kinnituse, et peab tööle minema. Ametnikule edastas e - kirja 17.11.2020 kell 6:44.

Naasis kella 18:15 asemel 17:59, kuid ei teavitanud sellest;

-

19:11.2020 ajakava kohaselt pidi lahkuma elukohast kell 7:10 kriminaalhooldusametniku

vastuvõtule, kuid ei ilmunud 05.11.2020 registreerimisel koostatud ajakava kohaselt

vastuvõtule;

-

20.11.2020 ajakava kohaselt pidi isik elukohast eemal olema kell 7:10-16:30, kuid naasis

15:12 ega teavitanud sellest valvekeskust ega kriminaalhooldusametnikku.

8. Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 3 alusel on isikul kohustus esitada tõendeid oma elatusvahendite

ning kohustuste täitmise kohta. T. Pajumägi on keeldunud vastavasisulisi dokumente ametnikule

edastamast (tl 150-152). Samuti oli määratud täiendav kohustus võtta end arvele Eesti Töötukassas

või asuda tööle 1 kuu jooksul vabanemisest. 01.09.2020 seisuga ei olnud isik esitanud ametnikule

tõendit oma tööle asumise ega Töötukassas arveloleku kohta (tl 151).

9. Ametnike poolt 03.12.2020 kell 22:25 ette teatamata kodukülastusel tehtud kohustuste

kontrollil tuvastati T. Pajumäel joove 0,404 mg/l kohta väljahingatavas õhus (tl 153-153p).

Alkoholi tarvitades rikkus Toomas Pajumägi KarS § 75 lg 2 punkt 2 nimetatud ja talle määratud

kohustust mitte tarvitada alkoholi.

10. Samuti ei ilmunud T. Pajumägi registreerimisele 11.08.2020, 30.09.2020 ja 06.10.2020,

kuna ei esitanud ametnikule elektroonilise valve ajakava sisendit ja vajalikku informatsiooni

vastavalt 22.07.2020 allkirjastatud juhendile. Samuti ei ilmunud 03.11.2020 registreerimisele,

kuid saatis peale ametniku pärimist 04.11.2020 vastu e-kirja, et on olnud pühapäeva õhtust saadik

kõrge palavikuga haige (tl 137), kuid küsib sama kirjaga endale töötamise graafikut 03.11-

13.11.2020 ajavahemikuks. Arstitõendit ametnikule hilisemalt ei esitanud. T. Pajumägi ei ilmunud

ka 05.11.2020 registreerimisel kinnitatud ajakavas kinnitatud registreerimisele 19.11.2020.

Valvekeskus helistas hooldusalusele kell 7:54 ja isik teatas ei olnud liikumisest teadlik ega välju

täna. Veel jättis isik ametniku vastuvõtule ilmumata 16.12.2020 ja 25.01.2021 (tl 154). T.

Pajumägi on korduvalt rikkunud KarS § 75 lõike 1 punkti 2 kohast käitumiskontrolli.

11. Kriminaalhooldaja märgib, et esimene kohtumine kriminaalhooldusosakonnas toimus

28.07.2020. Kokku on isikut registreerimisele kutsutud 15 korda. T. Pajumägi ei ole kohale

ilmunud kuuele kohtumisele (30.09.2020, 06.10.2020, 03.11.2020, 19.11.2020, 16.12.2020,

25.01.2021). Samuti jättis T. Pajumägi oma järelevalve seadme ajavahemikul 25.07.2020 -

10.08.2020 üheteistkümnel päeval laadimata (tl 127), luues sellega olukorra, kus ta ei olnud

rohkem kui kahe nädala vältel korduvalt elektroonilise järelevalve all olijana kontrollitav. Nii

esmakohtumisel kui ka järgnevatel kohtumistel, kui ka e-kirjavahetuses on isikule selgitatud, et

jalavõru peab igapäevaselt laadima ning see on isiku enda vastutus. Isiku magamisaseme juurde

paigaldati järelevalve seade, mille eesmärk oli tagada elektrooniline valve siseruumis.

12. T. Pajumäele selgitati ka liikumise ajakava koostamise põhimõtteid – selgitati, et ajakava

tuleb koostada minutilise täpsusega ning sellest tuleb kinni pidada ning kõik ajakava taotlused

tuleb esitada kirjalikult ja põhjendatult. Samuti selgitati, et liikumise kirjalik taotlus tuleb

hooldusalusel edastada ametniku meilile vähemalt kaks tööpäeva enne liikumist ametniku meilile.

Kõik juhendid anti T. Pajumäele kirjalikult, isik allkirjastas need ja kinnitas, et sai neist aru (tl

159-163).

13. Esmakohtumisel anti T. Pajumäele kutse kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

tulemise ajaga ja selle kestvusega (tl 164). Samuti andis kriminaalhooldusametnik isikule

küsimustiku, mille hooldusalune pidi täidetult vastuvõtule kaasa võtma. T. Pajumägi saatis

esimese ajakava taotluse õigeaegselt mõningate puudustega. Ametnik saatis isikule õigesti

vormistatud ja kinnitatud ajakava vastu (tl 165-166).

14. T. Pajumägi on alates 22.07.2020 arvel Eesti Töötukassas, aga isikul ei olnud seda

tõendavaid dokumente esitada 28.07.2020 registreerimisel. Isik tunnistas, et elatub mitteametlikest

sissetulekutest ning sõbrad toetavad majanduslikult – selgitatud, et siis peab sõbra käest võtma

kirjaliku kinnituse, et viimane teda üleval peab. T. Pajumägi sai korraldusest aru, kuid tõendit ei

esitanud. Tõendi Eesti Töötukassas arveloleku kohta esitas isik ametnikule 01.09.2020.

15. Samuti oli poolikult täidetud ametniku küsimustik 28.07.2020 registreerimiseks. Isik

põhjendas puudujääke ajapuudusega, kuid keeldus selgitamast, millega enda aega sisustab. Isik

pidi koos võlgnevuste dokumentidega esitama Töötukassa otsuse ja täidetud ankeedi ametniku

meilile hiljemalt 03.08.2020. Samuti selgitati isikule uuesti üle, et ta peab esitama ajakava taotluse

kaheks nädalaks ametniku meilile vähemalt 2 täispikka tööpäeva enne järgmist vastuvõttu. Uueks

vastuvõtu ajaks määrati 11.08.2020, millest tulenevalt oleks pidanud T. Pajumägi saatma ajakava

taotluse 07.08.2020 hommikuks. Vastuvõtul ei saanud ajakava koostada kuna, hooldusalune ei

osanud öelda, kas liigub vastuvõtule autoga või bussiga.

16. T. Pajumägi saatis ajakava taotluse alles 10.08.2020 ning ametnikul ei olnud võimalik

liikumist süsteemi enam sisestada. Kriminaalhooldusametnik vastas isikule kirjalikult, et tegemist

on temapoolse rikkumisega ning uueks ajaks määrati 01.09.2020. Isikule meenutati, et tal on

saatmata eelmisel registreerimisele tehtud kokkulepetele vastavalt dokumendid. T. Pajumägi

vastas kirjalikult, et püüab edaspidi reegleid järgida.

17. T. Pajumäele paigaldati 13.08.2020 teistsuguse põhimõttega elektroonilise järelevalve seade

(koduvalveseade) ning jalavõru. T. Pajumäe liikumine oli oluliselt piiratum ning ka oma enda

elukoha väliterritooriumil ei olnud võimalik kõikjale ilma eelneva kokkuleppeta minna.

18. Selgitades 24.08.2020 taaskord elektroonilise valve süsteemis esinenud häireid (tl 130),

kirjutas isik, et magab valveseadmest 2 tuba eemal ja järelikult ei kuulnud kui valvekeskusest

helistati. Seade paigaldatakse isiku peamisse viimiskohta elukohas ehk samasse tuppa, kus isik

magab vältimaks häirete teket. 24.08.2020 on registreeritud 7 häiret. Valvekeskus on helistanud

ajavahemikus 00:49-02.55 viiel korral aga kordagi pole kõnedele vastatud.

19. Registreerimisel 01.09.2020 tuletati T. Pajumäele meelde liikumise piire ning selgitati, et

kui tahab teha kodus midagi, mis jääb raadiusest välja, tuleb selleks koostada ajakava ning õppida

aega planeerima. Isikuga arutati elatusvahendite osa ja T. Pajumägi oli veendumusel, et

elektroonilise valve ajal tööle ei lähe ning elektroonilise valve lõppedes lahkub Soome tööle.

Isikule selgitati, et ametnikul ei ole alust teda Soome lubada. Samuti meenutati isikule, et tal on

saatmata enda võlgnevuste dokumendid vastavalt kokkuleppele ja Töötukassas arvele võtmise

otsus – isik oli arvamusel, et pole Töötukassas arvel kuna oli unustanud õigeaegselt esitada

vabastamisõiendi. Isik edastas ametnikule Töötukassa e-kirjad otsustega, millest selgus, et isik oli

alates 29.07.2020 töötuna arvel, aga Töötutoetust ei olnud talle määratud, kuna isik jättis seatud

tähtajaks 05.08.2020 vabastamisõiendi esitamata. Lubatud tõendit elatusvahendite kohta ei olnud

T. Pajumägi ametnikule esitanud, põhjendas seda unustamisega. Isik selgitas, et tal on mälu kehv

ning avaldas vastumeelsust tarbetute kohustuste üle, näiteks kriminaalhoolduses käimine. Uus aeg

määrati järgmiseks nädalaks 08.09.2020 kell 09.45. Ametnik küsis kontrolliks T. Pajumäe käest

üle, et millal ta siis liikumiseks ajakava esitama peab – hooldusalune oskas vastata, et sama nädala

reede hommiku kella 8ks.

20. Ametnik helistas isikule 07.09.2020, kuna ajakava, mis pidi olema esitatud reedeks

04.09.2020 oli esitamata. Isik vastas, et unustas ja protestis, et miks peab nii tihti käima vastuvõtul.

Isik saatis hiljem veel e- kirja, kas saab uue aja. Vastatud kirjalikult, et peab siiski tulema esialgsel

ajal 08.09.2020. Isik väljendas igal registreerimisel selget vastumeelsust kriminaalhoolduse suhtes

ja oli seisukohal, et ei kavatse enam kunagi uut kuritegu sooritada ega alkoholi tarvitada.

21. T. Pajumägi oli seisukohal, et teda ei huvita, millele ta alla kirjutanud on ning kui on vaja

tööl käia, siis tuleb tööl käia – väljendas seda seisukohta igal registreerimisel. Ametniku hinnangul

vältis T. Pajumägi teadlikult registreerimiseks ajakavade saatmist. Kui ametnik tegi ajakava

registreerimise ajal (05.11.2020), siis unustas vastuvõtule tulla (19.11.2020). Samas kui oli vaja

registreerimisele tulla, aga ajakava ei olnud ametniku algatusel saadetud, siis teadis isik täpselt

valvekeskusele helistada, kas ajakava on või mitte. Töötamisega seoses jättis isik järjepidevalt

ajakavasid esitamata ja/või muutmata ning käis tööl nii nagu ise arvas, arvestamata ajakavas

olevaid kuupäevi või kellaagasid.

22. Isikut kohustati ajakava kohaselt ootama kriminaalhooldusosakonnas, kuid isik eiras seda

aktiivselt. Registreerimise ajal 30.11.2020 ei tehtud ajakava, kuna polnud infot, kas isik saab

16.12.2020 ID- kaardile järgi minna. T. Pajumägi pidi 14.12.2020 saatma ajakava taotluse, et kas

käib enne vastuvõttu ära ID kaardi järel või mitte, kuid 16.12.2020 avastas alles lõuna ajal, et ei

saa vastuvõtule tulle, kuna puudub ajakava (oleks pidanud kell 7 juba kodust väljuma, tl 155).

Uueks ajaks anti Covid-19 viiruse isolatsioonist tulenevalt 07.01.2021 – isik ütles kirjalikult, et

liikumine sama, mis varasemalt (tl 167-168). T. Pajumgi ei avaldanud soovi minna järgi oma ID-

kaardile. Ajakava kohaselt pidi bussilt otse osakonda tulema, kuid ei tulnud. Hiljem selgitas, et oli

ID-kaardil järel käinud. Viimasel registreerimisel sai temaga ekstra kokkulepitud, et järgmine

registreerimine jääb pärast elektroonilise valve perioodi, kuna isik ei viitsi ajakavadega

majandada. Samal kohtumisel oli isik veendunud, et läheb peale registreerimist tööle edasi.

23. T. Pajumägi kirjutas 21.01.2021, et tahaks, et võru maha võtmisel registreerimine toimuks,

kuna pole mõistlik töölt eemal olla (tl 156). Ametnik K. Keldo talle seda ei võimaldanud, kuna

isikule sai ekstra valida antud, millal ta vastuvõtule tuleb. Isik 25.01.2021 registreerimisele kohale

ei ilmunud ja rohkem ise ühendust ei võtnud. Erakorralise ettekande esitamise kuupäevaga ei ole

isikut karistusregistri andmetel katseajal uute õigusrikkumiste eest karistatud.

24. T. Pajumäe ametnik K. Keldo ei jõudnud isiku süstemaatilisi rikkumisi fikseerida seoses

oma töökohustuste rohkusega. Erakorralise ettekande koostanud kriminaalhooldusametnik on

arvamusel, et senist kriminaalhooldust saab pidada väga problemaatiliseks (või mitterahuldavaks).

T. Pajumäe käitumine näitab hoolimatut suhtumist talle antud võimalusse kanda karistust

vabaduses. Isik on olnud teadlik kontrollnõuete ja lisakohustuste olemusest ning nende täitmata

jätmise tagajärgedest. Sellegipoolest ei ole ta soovinud või suutnud käituda kokkulepitud

kohustuste kohaselt, sealhulgas alkoholi tarvitamisest hoiduda.

25. Tuginedes eeltoodule pole kriminaalhooldusametniku hinnangul T. Pajumägi motiveeritud

täitma temale tingimisi vangistusega kaasnenud nõudeid. Isik on järjepidevalt rikkunud

elektroonilise valvega kaasnevaid nõudeid, registreerimiskohustust ning tuvastatud on

alkoholijoove, mis näitab selgelt T. Pajumäe suhtumist vastutuse võtmisesse. Sellest tulenevalt

teeb ametnik ettepaneku pöörata T. Pajumäele määratud karistuse kandmata jäänud osa täitmisele.

KOHTUISTUNG 22.02.2021

26. T. Pajumägi istungile kaitsjat ei taotlenud. T. Pajumägi taotles kohtuistungil mh, et ta

sooviks jätkata kriminaalhooldust nii, et vastuvõtte saaks läbi viia 1 korra kuus. Praegu on see 2

korda kuus, aga tema töö on selline, mis ei luba väga eemal olemist. T. Pajumägi selgitas, et ta ei

ole rikkunud tahtlikult elektroonilise valve tingimusi ega ei ole liigutanud omatahtsi GPS

seinaadapterit. Ükski võru piirkonnast välja liikumine pole olnud tahtlik. Kõik on seotud

töölkäimise ja kodus tegutsemisega. Nüüd tal ei ole enam 2 nädalat jalavõru küljes olnud. Seoses

alkoholitarvitamise keeluga märkis T. Pajumägi, et üldiselt ta ei tarbi alkoholi. Ta ei ole peas küll

päris karsklaseks saanud, aga ta hoiab eemale. T. Pajumägi avaldas, et tal on nüüd ka uus elukoht

ja ta soovib asuda sinna elama. Järgmisel kohtumisel oleks teinud ka selle kriminaalhooldajale

teatavaks, et see kooskõlastada. Uue elukoha aadress on xxxxxxxxx x xxxxxxxx xxxxx

xxxxxxxxxxx. Oma asju ei ole ta veel sinna viinud, aga plaan on minna sinna lõplikult elama.

27. Kriminaalhooldaja märkis seoses T. Pajumäe taotlusega käia üks kord kuus vastuvõtul, et

vastuvõtul käimiste graafik tuleneb kriminaalhoolduse standarditest, mida ametnikul pole õigust

muuta, see selgitatakse välja isiku kohtlemistasemest riskihindamisel. Kriminaalhooldaja avaldas,

et ta jääb oma kohtule esitatud taotluse juurde. Isik on rikkunud kriminaalhooldusel elektroonilise

valve tingimusi, kuid kahjuks ei ole jah tehtud talle ühtegi kirjalikku hoiatust. Kui on selline hulk

rikkumisi, oleks tulnud ammu reageerida. On positiivne, et T. Pajumäel on kindel töökoht, kuid

samas on toimunud pikema aja jooksul palju kohustuste rikkumisi. On jäänud mulje, et T.

Pajumägi ei saanud peale vanglast vabanemist aru, et tema karistus pole lõplikult kantud ja ta

suhtus ükskõikselt kõikidesse kohustustesse. Üks asi on elektroonilise ajakava rikkumine, seda oli

vist 17 korda, aga ta jättis ka võru laadimata 11 korral ja 6 päeval polnud ta elektrooniliselt jälgitav.

Lisaks ei ole ta ilmunud 6 korral registreerimisele, mis pole suuremas osas elektroonilise valvega

soetud. Ta ei esitanud tõendeid selle kohta, et on ennast Töötukassas arvele võtnud. Lisaks pidi ta

seda kuu aja jooksul tegema, ehk pidi tõendi esitama 22.08, aga ta tegi seda tunduvalt hiljem ja

esitas tõendi 01.09. Lisaks on olnud alkoholikeelu rikkumine. Neid rikkumisi on veel ja see on

toimunud suhteliselt lühikese kriminaalhooldusaja jooksul, hooldus on kestnud vaid veidi üle

poole aasta. Küsimusi tekitab ka edasine registreerimistel käimine, sest T. Pajumägi tõi ka ise

välja, et 2 korda kuus käimine on tema jaoks liig. Kriminaalhooldajal ei ole veendumust, et

kriminaalhooldus saab selle jätkudes korrektselt toimida. Ka istungil on T. Pajumägi avaldanud,

et on asunud elama uude elukohta ning see on tegelikult uus rikkumine. Selle eest teeks

kriminaalhooldaja kirjaliku hoiatuse, kui nad ei oleks juba kohtus.

KOHTU PÕHJENDUSED

28. KarS § 76 lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud

kohustusi, ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud

kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus

määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli

aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

29. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud ettepanekut,

rikkumiste kirjeldust, senist kriminaalhoolduse käiku, sh positiivse asjaoluna seda, et T. Pajumägi

on leidnud endale kindla töökoha ning T. Pajumäe ja kriminaalhooldusametniku kohtuistungil

antud selgitusi, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb käesoleval

ajahetkel jätta rahuldamata.

30. Tartu Maakohtu 06.07.2020 määrusega määras kohus KarS § 76 lg 5 alusel T. Pajumäele

katseaja kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 26.01.2024, ning allutas ta 18 kuuks alates

06.07.2020 kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile. Samuti kohaldati tema suhtes

elektroonilist valvet kestusega 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme tema keha külge

kinnitamisest. Ettekandest nähtuvalt algas T. Pajumäe kriminaalhooldus 22.07.2020 ning see lõpeb

22.01.2022, sh rakendati elektroonilist valvet perioodil 22.07.2020-22.01.2021. Seega on

kriminaalhooldaja poolt kohtule esitatud erakorralise ettekande esitamise ajaks elektroonilise

valve kohustus lõppenud, kuid käitumiskontrollile allumise kohustus kehtib T. Pajumäe suhtes

veel kuni 22.01.2022.

31. Kriminaalhooldaja on üheks erakorralise ettekande esitamise põhjuseks välja toonud asjaolu,

et T. Pajumägi rikkus temale kohaldatud elektroonilise valve tingimusi. Ettekandest nähtuvalt on

rikkumisi tuvastatud juba mõni päev pärast elektroonilise valve seadme kinnitamist isiku jala

külge, kuid vaatamata jätkuvatele rikkumistele ei ole kriminaalhooldusametnik pidanud vajalikuks

reageerida T. Pajumäe poolt toimepandud rikkumistele mitte ühegi kirjaliku hoiatusega. Samuti ei

ole kriminaalhooldusametnik seni ebarahuldavalt kulgenud kriminaalhoolduse ajal esitanud

aegsasti kohtule elektroonilisele valvele allumise kohustuse tähtaja jooksul erakorralist ettekannet.

Kohus leiab, et kuivõrd T. Pajumäele kohaldatud elektroonne valve on lõppenud juba 22.01.2020,

kuid kriminaalhooldaja on esitanud ettekande kohtule 15.02.2020, s.o peaaegu üks kuu hiljem, ei

ole põhjendatud käesoleva taotluse lahendamisel ettekandes välja toodud elektroonilise valve

rikkumisi süüdistatavale ette heita määral, mis tingiksid tema kandmata karistuse käesoleval

ajahetkel täitmisele pööramise.

32. Samuti on kriminaalhooldaja välja toonud erakorralise ettekande esitamise põhjuseks ka

asjaolu, et T. Pajumäel on tuvastatud alkoholi tarvitamine. Ametnike poolt 03.12.2020 kell 22:25

ette teatamata kodukülastusel tehtud kohustuste kontrollil tuvastati T. Pajumäel joove 0,404 mg/l

kohta väljahingatavas õhus (tl 153-153p). Samuti ei ole T. Pajumägi korduvalt ilmunud ametniku

vastuvõtule. Kokku on isikut kutsutud registreerimisele 15 korda, kuid T. Pajumägi ei ole kohale

ilmunud 6 kohtumisele (30.09.2020, 06.10.2020, 03.11.2020, 19.11.2020, 16.12.2020,

25.01.2021). Kohtuistungil T. Pajumäe poolt antud selgituste kohaselt oli alkoholi tarvitamine

ühekordne eksimus ning edaspidi lubab T. Pajumägi hoiduda alkoholi tarvitamisest. Samuti

selgitas T. Pajumägi, et tulenevalt oma ametist ei saa ta olla tööst väga palju eemal ning seetõttu

võiks olla kriminaalhooldaja juures vastuvõtte vähem, näiteks üks kord kuus.

33. Kohus selgitab puutumuses isiku poolt esitatud taotlusega vähendada kriminaalhooldaja

juures läbiviidavate vastuvõttude arvu, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kohtul ei ole

võimalik muuta kriminaalhooldaja poolt kindlaksmääratud vastuvõtu sageduste arvu. KarS § 75

lg 1 p 2 järgi peab kriminaalhooldusalune ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldaja vastuvõttudel käimise sagedus

selgitatakse seega välja ja määratakse kindalaks kriminaalhooldaja poolt riskihindamisel. Kohtu

hinnangul ei ole mõistlik senist registreerimissagedust muuta olukorras, kus kriminaalhooldus T.

Pajumägi suhtes pole kestnud veel aastatki, kuid vaatamata sellele on esinenud arvukalt

käitumiskontrolli rikkumisi. Konkreetne registreerimiskordade määramise õigus on aga seaduse

alusel kriminaalhooldajal, mitte kohtul.

34. Kuigi kohus leidis eelnevalt, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb käesoleval hetkel

jätta rahuldamata, on kohtu hinnangul rohkete üleastumiste tõttu põhjendatud pikendada T.

Pajumäele määratud käitumiskontrolli aega 6 kuu võrra, s.o kuni 22.07.2022. See annab kohtu

hinnangul T. Pajumäele täiendava võimaluse näidata oma suutlikkust, tahet ja meelekindlust

hoiduda edaspidi mistahes kontrollnõuete rikkumisest. Kohus selgitab, et lisaks suulistele

lubadustele peab T. Pajumägi tahtejõudu üles näidates astuma kindlaid samme, et vältida

edaspidiseid libastumisi ning ärakandmata vanglakaristuse täitmisele pööramist. Selleks tuleb T.

Pajumäel jätkuvalt täita Tartu Maakohtu 06.07.2020 määratud kohustusi, sh lisakohustust mitte

tarvitada alkoholi. Kohus selgitab, et kohustuste täitmisesse tuleb T. Pajumäel suhtuda tõsiselt,

kuivõrd käitumiskontrolli mõte on anda süüdimõistetule võimalus end heast küljest näidata, olles

mh õiguskuulekas ning katseaja lõppedes vabaneda ära kandmata reaalsest vangistusest.

Käitumiskontrolli ajal registreerimiskohustuse, loa küsimise kohustuse või lisakohustuste tahtlik

või ükskõikne, ametnikele vastanduv, enda soove ja nägemust tähtsamaks pidav, eiramine

viimasele aga kaasa ei aita. Käitumiskontrolli nõuete jätkuva rikkumise korral tuleb

kriminaalhooldajal pöörduda erakorralise ettekandega uuesti kohtu poole ning sellisel juhul ei ole

välistatud ka ärakandmata vanglakaristuse täitmisele pööramine.

35. Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Aavik

kohtunik