2-20-117438/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-117438

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XX ja YY vastu

solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. jaanuari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ja YY apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Krediidikaitse

Grupp

OÜ

(registrikood

11693223), lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas

Kostja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Igor Sumarok

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Harju Maakohtu 20. jaanuaril 2021 tsiviilasjas nr 2-20-117438 tehtud

otsuse peale esitatud XX ja YY apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt XX ja YY

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 6. mail 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Oguy Njemanze OÜ-lt ja XX-lt (kostja I) 5818,09 euro ja viivise

väljamõistmiseks. Kostja I esitas makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas

11. augusti 2020. a määrusega hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.

2 (3)

2. Hageja esitas 18. augustil 2020 Harju Maakohtule kostja I ja YY (kostja II) vastu hagi,

milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4817,45 eurot,

intress 791,72 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1060,63

eurot ja viivis 0,17% põhinõude (4817,45 eurot) tasumata osalt päevas alates 19. augustist 2020

kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8330,20 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (laenuandja) ja Oguy Njemanze OÜ (endine

nimi ZEYZE OÜ) (laenusaaja) 10. detsembril 2018 laenulepingu (laenuleping), mille kohaselt

andis laenuandja laenusaajale laenu 7500 eurot ja laenusaaja kohustus tasuma laenusumma

kasutamise eest intressi 5% kuus. Laenuandja sõlmis kostjatega 10. detsembril 2018

käenduslepingud (käenduslepingud), mille järgi vastutavad kostjad laenusaaja tagastamata

laenusumma, tasumata intresside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige

leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ja kahju

hüvitamise eest, summas kuni 15 000 eurot. Laenulepingu kohaselt tuli laen koos intressiga

tagastada vastavalt maksegraafikule hiljemalt 7. detsembril 2020. Laenulepingu rikkumise tõttu

ütles laenuandja laenulepingu 28. aprillil 2020 erakorraliselt üles, mistõttu on kogu

laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks. Laenuandja on nõudnud kostjatelt

võlgnevuse tasumist, aga kostjad ei ole võlgnevust tasunud.

Hageja ja laenuandja sõlmisid 4. mail 2020 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas

laenuandja laenulepingust ja käenduslepingutest tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja

teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval. Ka hageja on nõudnud uue võlausaldajana

kostjatelt võlgnevuse tasumist, kuid kostjad ei ole võlgnevust tasunud.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole hageja piisaval määral

tõendanud nõude olemasolu ja suurust ning nõue on ebaselge. Hageja ei ole tõendanud, et laenu

andmisel tehti põhivõlgnikule nõuetekohane riskianalüüs ja veenduti tema suutlikkuses

lepingut täita. Samuti ei ole hageja tõendanud ülesütlemisavalduste ja muude dokumentide

kätte toimetamist laenusaajale ja kostjatele, mistõttu ei saa lugeda lepingut üles öelduks. Hageja

ei ole tegutsenud mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest lähtudes, sest hageja ei ole kasutanud

kõiki võimalikke vahendeid oma nõuete rahuldamiseks ning hageja jaoks oleks mõistlikum ja

kasulikum pöörduda kohtusse laenusaaja, mitte kostjate vastu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 20. jaanuari 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistis

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4817,45 eurot, intressi 791,72 eurot,

viivise 1060,63 eurot ja viivise määraga 0,17% päevas põhinõude (4817,45 eurot) tasumata

osalt alates 19. augustist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8330,20 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja menetluskulud 1182 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on laenulepingu erakorralise ülesütlemise avaldus edastatud

laenulepingus märgitud e-posti aadressile. Hageja nõude kujunemine on arusaadav, sest hageja

on arvestanud laekunud summad erinevate kohustuste täitmiseks kooskõlas võlaõigusseaduse §

88 lg-ga 8. Hageja ei ole kasutanud oma õigusi pahauskselt ega rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja nõuded on õiguslikult põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

5. Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3 (3)

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus piisavalt analüüsinud kõiki asjaolusid ja tõendeid

ning on jätnud kostjate vastuväited hindamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta hindas

põhivõlgniku krediidivõimekust. Riskide hindamise kohustust ei võta hagejalt ära asjaolu, et

kostja I oli laenu saamise ajal põhivõlgniku juhatuse liige. Maakohus ei analüüsinud kostjate

väiteid selle kohta, et hageja tegutseb pahauskselt, sest ei nõua võlgnevuse tasumist

laenusaajalt, vaid pöördus kohtusse hagiga kostjate vastu. Samuti ei ole hageja nõuded

kontrollitavad ega arusaadavad. Lisaks on hageja menetluskulud ülepaisutatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus

leiab,

et

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja § 637 lg 1 p 3 alusel keelduda, kuivõrd

apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.

7. Ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 1 p 3 järgi menetlusse, kui

apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda

menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. TsMS

§ 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses

kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 15 sätestab, et apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Maakohus määras hagihinnaks 9659,03

eurot. Kuivõrd kostjad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, siis on kaebuse hind 9659,03 eurot ning

nõutav riigilõiv RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 550 eurot.

8. Ringkonnakohus andis 17. veebruaril 2021 puuduse kõrvaldamiseks tähtaja, hoiatades

ühtlasi, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostjate lepinguline esindaja sai

eelnimetatud määruse (e-kiri) kätte 18. veebruaril 2021. Kostjate lepinguline esindaja taotles

ringkonnakohtult 19. veebruaril 2021 tähtaja pikendust riigilõivu tasumiseks kuni

25. veebruarini 2021, millise taotluse ringkonnakohus 20. veebruaril 2021 rahuldas, selgitades,

et kostjatel on aega puuduse kõrvaldamiseks kuni 25. veebruarini 2021.

9. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kostjad ringkonnakohtule esitanud riigilõivu

tasumist tõendavat dokumenti, ka ei ole kaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu makse

laekumine tuvastatav kohtute infosüsteemist. Kuna kostjad on jätnud puuduse kõrvaldamata,

tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostjate kanda. Kuivõrd hagejal ei saanud

apellatsioonimenetluses

välja

mõistmisele

kuuluvaid

menetluskulusid

tekkida,

siis

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

11. Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuivõrd

apellatsioonkaebus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebust kostjatele tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võivad apellandid esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)