3-20-2071/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

01.03.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2071

Haldusasi

Osaühingu Tabal kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 23.09.2020 otsuse tühistamiseks ja Tallinna linna

kohustamiseks vaadata uuesti läbi OÜ Tabal 04.07.2019

taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing Tabal, esindaja vandeadvokaat

Helvia Räägel

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja

Kenneth Rivis

Kolmas isik I – AUTOKS TC OÜ, esindaja

vandeadvokaat Risto Sidok

Kolmas isik II – OÜ Targa

Kolmandad isikud III ja IV – TT ja ET

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.01.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

TT ja ET määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse TT ja ET määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.01.2021 määruse

resolutsiooni p 2 peale haldusasjas nr 3-20-2071.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde 29.01.2021 määruskaebusele lisatud dokumendid

digitaalse toimiku lehekülgedel 319–336.

3. Rahuldada TT ja ET määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 20.01.2021

määruse resolutsiooni p 2.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 4, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühingu Tabal (OÜ Tabal) ning TT ja ET kaasomandis on Kadaka tee 185, Tallinn

kinnistu (katastritunnus 78405:502:3370, registriosa nr 17985501). Kinnistu koosseisu kuulub

sadeveekanalisatsiooni torustik (ehitisregistri kood 221269132), mille omanikuna on

ehitisregistrisse kantud OÜ Tabal.

3-20-2071

2(4)

2. OÜ Tabal esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) 04.07.2019 taotluse

(täiendatud 17.09.2020) kanda ta ehitisregistrisse Kadaka tee 183a ja Kadaka tee 183b

kinnistutel paikneva sadeveekanalisatsiooni torustiku (ehitisregistri kood 221269132)

omanikuna, sest Kadaka tee 185 paiknev torustik ulatub Kadaka tee 183a ja 183b kinnistuteni.

3. TLPA keeldus 23.09.2020 otsusega taotluse rahuldamisest.

4. OÜ Tabal esitas Tallinna Halduskohtule 23.10.2020 kaebuse TLPA 23.09.2020 otsuse

tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata uuesti läbi OÜ Tabal 04.07.2019 taotlus

kanda ta ehitisregistrisse Kadaka tee 183a ja Kadaka tee 183b asuvate kinnistute

sadeveekanalisatsiooni torustiku (ehitisregistri kood 221269132) omanikuna.

5. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 26.10.2020 määrusega menetlusse. Ühtlasi kaasas

halduskohus kolmandate isikutena menetlusse Kadaka tee 183a ja 183b kinnistute omanikud

AUTOKS TC OÜ ja OÜ Targa.

6. Tallinna Halduskohus kaasas 20.01.2021 määrusega kolmandate isikutena menetlusse TT

ja ET (resolutsiooni p 2) ning andis neile võimaluse kaebusele vastata (resolutsiooni p 3).

Kadaka tee 185 kinnistu on OÜ Tabal ning TT ja ET kaasomandis. HKMS § 20 lg 1 järgi kaasab

kohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse

otsustada tema õiguste ja kohustuste üle. Vaidluse all on TLPA 23.09.2020 otsuse õiguspärasus,

millega vastustaja ei rahuldanud kaebaja taotlust kanda ta Kadaka tee 183a ja 183b kinnistute

ehitisregistri registriosadesse Kadaka tee 185 sadeveekanalisatsiooni torustiku omanikuna.

Seega puudutab kohtuotsus Ti ja ET kui Kadaka tee 185 kaasomanike õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. TT ja ET paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu 20.01.2021 määruse

resolutsiooni p 2, millega nad kaasati haldusasja menetlusse kolmandate isikutena.

Sademeveetrassi omaniku kohta kande tegemisega ei otsustata TT ja ET õiguste üle. Neile

kuulub Kadaka tee 187a/1 kinnistu. Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 187a/1 kinnistutel on ühine

piir ja vastavalt 28.03.2018 kehtestatud detailplaneeringule on kavas kinnistute piire muuta.

Kadaka tee 185 kinnistu kaasomanikuks said nad vaid kinnistute piiride muutmise tõttu, mille

järel tekkis ajutine kaasomand. 03.07.2019 notariaalselt tõestatud kaasomandi mõttelise osa

müügilepingu lisaks oleva plaani järgi lahutatakse Kadaka tee 185 kinnistust osa ja see

liidetakse Kadaka tee 187a/1 kinnistuga. TT ja ET kustutatakse kohe pärast

maamõõtmistoimingute lõpetamist ja kinnistute piiride muutmist Kadaka tee 185 kinnistu

registriosast kaasomanikena. Sellel kinnistu osal, mis liidetakse Kadaka tee 187a/1 kinnistuga,

ei ole sademeeveetrassi, mille omaniku ehitisregistrisse kandmise üle vaieldakse. Seega ei

mõjuta asjas tehtav kohtuotsus TT ja ET õigusi ning nad võib menetlusest kõrvaldada. Nad ei

soovi, et neid kantaks ehitisregistrisse sademeveetrassi kaasomanikena põhjusel, et nad on

ajutiselt Kadaka tee 185 kinnistu kaasomanikud. Kuigi lühike osa trassist paikneb neile

kuuluval Kadaka tee 187a/1 kinnistul, kuulub see trass kaebajale ning nemad selle omandile ei

pretendeeri. Rajatis on tervik, mida saab ka hallata vaid tervikuna. Kadaka tee 187a/1 kinnistul

asuvale trassi osale on seatud servituut Kadaka tee 185 kinnistu igakordse omaniku kasuks,

mida saab teha üksnes eeldusel, et trass kuulub tervikuna teise kinnisasja omanikule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 20 lg 3),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea asja kiirema lahendamise huvides

3-20-2071

3(4)

vajalikuks küsida teiste menetlusosaliste seisukohta määruskaebusele. HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna

menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Selle sätte

eesmärk on tagada igaühele õigus olla teda puudutava (st tema õiguste või kohustuste tekkimist,

muutumist või lõppemist mõjutada võiva) kohtuasja arutamise juures ning see on imperatiivne,

andmata kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte (nt Riigikohtu

26.01.2004 otsus nr 3-3-3-1-04, p 7). Isik kaasatakse HKMS § 20 lg 1 järgi kolmanda isikuna

menetlusse üksnes juhul, kui asjas tehtav kohtulahend võib mõjutada tema õiguste või

kohustuste olemasolu, sisu või mahtu. Määrav on kohtuotsuse võimalik resolutsioon – asja

arutamisel võidakse otsustada isiku subjektiivsete õiguste või kohustuste üle juhul, kui nende

tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub sellest, kas kaebus kohtuotsuse resolutsiooniga

täielikult või osaliselt rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Kui HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud

tingimused kolmanda isiku kaasamiseks ei ole täidetud, ei ole tema menetlusse kaasamine

põhjendatud ning lähtuda tuleb põhimõttest, mille kohaselt lahendatakse haldusasi mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (HKMS § 2 lg 2). Kolmanda isiku menetluses

osalemine toob eelduslikult kaasa täiendava koormuse kohtule ja teistele menetlusosalistele

ning võib suurendada kohtumenetluse kulusid.

11. Halduskohus on ekslikult leidnud, et praeguses asjas tehtava kohtulahendiga võidakse

otsustada TT ja ET õiguste üle. Nende õigusi võiks puudutada kohtulahend, milles käsitletakse

Kadaka tee 185 asuva sadeveekanalisatsiooni torustiku omaniku ehitisregistrisse kandmist ja

kui neil oleks võimalik seeläbi saavutada enda kandmine ehitisregistrisse Kadaka tee 183a ja

183b sadeveekanalisatsiooni torustiku omanikuna. Praegu see nii ei ole. TLPA 23.09.2020

otsus

puudutab

Kadaka

tee

183a

ja

Kadaka

tee

183b

kinnistutel

paikneva

sadeveekanalisatsiooni torustiku omaniku kande tegemist ehitisregistrisse, mitte Kadaka tee

185 sadeveekanalisatsiooni torustiku omaniku kannet. TT-l ja E-il on õigus esitada

haldusorganile taotlus Kadaka tee 185 sadeveekanalisatsiooni torustiku omaniku kande

muutmiseks, kui nad leiavad, et nemad peaksid olema selle omanikud ning sel alusel nõuda

enese kandmist ka Kadaka tee 183a ja 183b sadeveekanalisatsiooni torustiku omanikuna

ehitisregistrisse. Määruskaebuse esitajad ei vaidlusta aga asjaolu, et Kadaka tee 185

kanalisatsioonitorustik kuulub kaebajale. TT ja ET on saanud Kadaka tee 185 kinnistu

kaasomanikuks 28.03.2018 kehtestatud detailplaneeringu tulemusel, millega otsustati muuta

kinnistute piire. 03.07.2019 notariaalselt tõestatud kaasomandi mõttelise osa müügilepingu

lisaks oleva plaani järgi lahutatakse Kadaka tee 185 kinnistust osa ja see liidetakse TT-le ja ET-

le kuuluva Kadaka tee 187a/1 kinnistuga. Liidetaval kinnistu osal ei asu sadeveekanalisatsiooni

torustikku. Eelnevast võib järeldada, et kokku on lepitud Kadaka tee 185 notariaalne

kasutamiskord, mis ei hõlma Kadaka tee 185 sadevee kanalisatsiooni torustikku. Ühtlasi ei ole

võimalik saavutada seda, et TT ja ET võiks kanda ehitisregistrisse sadeveekanalisatsiooni

torustiku omanikuna Kadaka tee 183a ja 183b kinnistute osas.

12. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebuse lisad 1–3 (dtl 319–336), sest

tõenditel on tähtsus määruskaebuse lahendamisel (HKMS § 62 lg 2).

13. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus TT ja ET määruskaebuse ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 20.01.2020 määruse resolutsiooni p 2.

14. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et edasikaebeõigust reguleerivaid HKMS § 21 lg-id

3-5 ja § 235 lg-t 1 tuleb koosmõjus tõlgendada selliselt, et praegune määrus on edasi kaevatav.

HKMS § 21 lg 3 sätestab, et kolmanda isiku menetlusse kaasamise määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Samas lubab HKMS

3-20-2071

4(4)

§ 21 lg 4 määruskaebuse esitamist kuni Riigikohtuni sellise määruse peale, millega on jäetud

kolmas isik kaasamata. Samuti on HKMS § 21 lg 5 kohaselt kahes astmes edasi kaevatav

määrus, millega kolmas isik kõrvaldatakse menetlusest. Neid sätteid koosmõjus tõlgendades ei

saa pidada seadusandja sooviga kooskõlas olevaks seda, et määruskaebuse esitamine on

välistatud sellise ringkonnakohtu lahendi peale, milles ringkonnakohus teeb kolmanda isiku

kaasamise määruse peale esitatud määruskaebust lahendades HKMS § 203 lg 2 ja § 200 p 3

alusel ise uue määruse, millega jätab kolmanda isiku kaasamata. Sellisel juhul tuleb

ringkonnakohtu hinnangul lähtuda HKMS § 21 lg-st 4, mille kohaselt on kolmanda isiku

kaasamata jätmise määrus edasi kaevatav kuni Riigikohtuni. Seda tõlgendust õigustab ka oht,

et kolmanda isiku kaasamata jäämisel väheneb kohtuotsuse seadusjõud ja välistatud ei ole

vajadus täiendava kohtuvaidluse järele. Sel põhjusel võib kolmanda isiku kaasamata jätmist

otsustav ringkonnakohtu lahend omada ka kaudset takistavat mõju asja edasisele menetlusele

(HKMS § 235 lg 1). Samal seisukohal oli ringkonnakohus 24.01.2018 määruses nr 3-17-2225.

(allkirjastatud digitaalselt)