2-19-6063/61 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-6063

Tsiviilasi

A.A.

hagi

B.B.

vastu

leppetrahvi

45 000 eurot

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

45 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

9. veebruar 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat I.I. Pilv

Vastustaja (kostja): B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), esindajad

vandeadvokaat Tambet Laasik

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2020 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. kanda.

3. Välja mõista A.A.lt B.B. kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 2226

eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

jätaotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 18.04.2019 maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu leppetrahvi 45 000 eurot

väljamõistmiseks. Lõplikes seisukohtades esitas hageja leppetrahvinõude alternatiivselt lepingu

p 2.1.17, p 2.1.18 või p 2.1.19 alusel.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ja C.C. (kes on praegu kostja abikaasa)

29.05.2018 osaühingu osa müügilepingu, mille esemeks oli X 26 200 euro suuruse

nimiväärtusega osa, mis moodustab 40% osakapitalist, ning X 6550 euro suuruse

nimiväärtusega osa, mis moodustab 10% osakapitalist.

Kostja on rikkunud lepingu punkti 2.1.17, mille järgi oli ta kohustatud vähemalt kolm aastat

ehk kuni 01.06.2021 mitte pakkuma X-le konkureerivat autoremonditeenust ärilistel

eesmärkidel Tartu linnas ja 25 km Xuses Tartu linnast isiklikult või kolmandate isikute kaudu,

välja arvatud juhul, kui sellest on hagejale eelnevalt vähemalt 60 päeva e-postiga ette teatatud.

Pooled leppisid kokku, et kostja suunab edaspidi kõik X-le saabuvad kõned hageja või D.D.

numbrile. 2018. a septembrist kuni hagihoiatuse kättesaamiseni ei saabunud X-le ühtegi kostja

suunatud klienti, millest võib järeldada, et kostja asus ise teenindama numbrile helistanud

kliente. Kostja on tegutsenud X autoremonditöökojas, mida kasutab X. 21.02.2019 lõuna paiku

seisis töökoja ees kostja auto Chrysler Concorde (X). Õhtul oli kostja auto ikka töökoja ees ning

töökojas toimus töö (tõstukitel oli vähemalt kolm autot ja töötas mitu inimest, väljas oli pargitud

6–7 autot). Seega toimus töökojas tihe töö iga päev hilisõhtuni. Hageja on töökoja ees märganud

ka X endise kliendi E.E. sõidukit. Pärast hagihoiatuse kättesaamist hakkas kostja pakkuma oma

teenuseid X remonditöökojas X. Kostja sõidukid Chrysler 300 (X) ja Chrysler Concorde (X)

(ja ka nt X endise kliendi F.F. sõiduk) on seisnud töökoja ees erinevatel päevadel ja

kellaaegadel, lisaks on kostja sõiduk olnud ühe päeva jooksul töökoja ees ümber pargitud.

Kostja on pärast osa võõrandamist soetanud varuosi ja tööriistu mahus, mis viitab äritegevusele.

Konkureeriva autoremonditeenuse osutamist kinnitab ka kostja 21.02.2019 teade, et ta soovib

60 kalendripäeva pärast alustada konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel Tartu

linnas ja 25 km Xuses Tartu linnast isiklikult või kolmandate isikute kaudu.

Kostja on rikkunud lepingu punkti 2.1.19, mille kohaselt kohustus ta vähemalt kolm aastat mitte

kasutama X tarnijaid, kliente, alltöövõtjaid ja kontakte ärilistel eesmärkidel isiklikult või

kolmandate isikute kaudu. Kostja osutab autoremonditeenust isikutele, kes olid X kliendid, ning

on käinud korduvalt X koostööpartnerite ja tarnijate juures kaupu soetamas koguses, mis viitab

äritegevusele.

Kostja on rikkunud lepingu punkti 2.1.18, mille järgi kohustus ta vähemalt kolm aastat mitte

pakkuma X-le konkureerivat tegevust ärilistel eesmärkidel isiklikult või kolmandate isikute

kaudu varuosade müügi ja vahendamisega kauplustes, edasimüüjate kaudu, e-poe kaudu või

posti teel. Arvestades kostja soetatud autovaruosade ja tööriistade mahtu ning mitmekesisust,

hõlmab selline tegevus ka varuosade müüki ja vahendamist.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teeb autoremonditöid isiklikuks otstarbeks. Kostja ei ole

teostanud ühtegi konkureerivat autoremonditööd ärilistel eesmärkidel, st tulu teenimiseks, ega

kasutanud X tarnijaid ärilistel eesmärkidel. Tööriistad ja varuosad on X-st soetatud isiklikuks

otstarbeks ja mobiilne tööriistakapp mittekonkureerivaks tegevuseks kostja põllumajandusega

tegelevale ettevõttele X. Alternatiivselt leidis kostja, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ning

palus seda vähendada nullini.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 8. oktoobri 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis hagejalt välja kostja

kasuks 3600 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja on rikkunud lepingu

p-st 2.1.17, p-st 2.1.18 või p-st 2.1.19 tulenevaid keelde.

E.E. kinnitab kõnesalvestises, et X parkinud sõiduk oli tema oma ja ta viis sõiduki kostja juurde,

et ta kontrolliks pihusteid, kuna kostja on kogu aeg seda bussi teinud. Kostja väitel pihustite

kontrollimine eesmärgiga aidata sõbral aru saada, kas auto vajab hooldust või remonti, ei ole

konkureeriva autoremonditeenuse osutamine ärilistel eesmärkidel. Kostja ei saanud abi

osutamisest rahalist kasu ning ei teostanud sisulist tööd.

Hageja on esitanud fotod selle kohta, et X autoremonditöökoja juures on märgatud X endiste

klientide X ja F.F. autosid (02.04.2019, 29.04.2019). Hageja elukaaslase G.G. kinnituskirja

kohaselt pildistas ta X garaaži juures kostja autot Chrysler Concorde ja X autot VW Golf

Cabriolet ka 10.05.2019 kell 10.09 ning 29.04.2019 tegi kaks pilti, kust on nähtav kostja

Concorde ja F.F. Dodge RAM. H.H. vande all antud ütluste kohaselt on ta näinud kostjat ringi

sõitmas X endise kliendi F.F. autoga.

X omaniku I.I. 09.07.2019 kirjaliku tunnistuse ja vande all antud ütluste kohaselt tunnevad nad

kostjaga teineteist pikka aega, on sõbrad ning käivad perekonniti läbi. I.I. on andnud kostjale

enda autosid kasutada, kuna kostjal vahepeal ei olnud autot. Ka 2019. a aprilli alguses oli tema

Volkswagen Golf kostja käes. Kostja on aidanud teda kui sõpra. Asjaolud, et I.I. mäletas valesti

kostja abikaasa eesnime ning ei osanud öelda kostja lapse nime, ei anna alust tema ütluste ja

kirjaliku tunnistuse arvestamata jätmiseks. I.I. sõnul tema naine viib kostja naisele last hoida.

Kostja on selgitanud, et läbi käivad eelkõige I.I. ja kostja abikaasad omavahel ning I.I. ja kostja

omavahel; I.I. nimetas kostja abikaasat J.J., kuna see on tema hüüdnimi.

Kostja venna K.K. 21.07.2019 kirjaliku tunnistuse ja vande all antud ütluste kohaselt on

tööandja andnud talle kasutada Dodge RAM-i. Töövälisel ajal on auto olnud kostja kasutada,

kui tal on vaja olnud. Autoremonditeenust ta F.F.le või tema ettevõtetele Dodge RAM-i

remontimiseks osutanud ei ole. Hoolduse tegi K.K. ise, kuid kostja on tellinud talle varuosasid.

L.L. kirjaliku tunnistuse ja vande all antud ütluste kohaselt on nad kostjaga head tuttavad.

Kostja ei ole tema autosid pärast X-st lahkumist remontinud. Nüüd käib L.L. autosid

remontimas X tänaval, kuid on vahepeal kostjalt nõu küsinud ja kostja on talle varuosasid

tellinud.

Eeltoodud

põhjendustel

ei

ole

tõendatud

kostja

poolt

X

endistele

klientidele

autoremonditeenuse osutamine ja nende kasutamine ärilistel eesmärkidel.

Kostja Facebook’i profiilil kuvatav info võis X endisi ja potentsiaalseid kliente eksitada, kuid

ei saa tõendada konkurentsi osutamise keelu rikkumist. Kostja poolt edasi suunatud klientide

vähesusest ei saa järeldada konkurentsi osutamise keelu rikkumist. Hageja väljatoodud asjaolud

ei võimalda järeldada, et kostja asus ise teenindama numbrile helistanud kliente.

Hageja esitatud fotomaterjal kinnitab üksnes kostja ja kolmandate isikute autode paiknemist

autoremonditöökodade juures. Fotod ei võimalda teha järeldust, et töökojas toimus kostja

osavõtul tihe töö iga päev hilisõhtuni.

M.M. kinnituskirjast ja vande all antud ütlustest ning N.N. vande all antud ütlustest nähtuvalt

on M.M. ja N.N. näinud kostjat X garaažis tööd tegemas üksnes mõned korrad. Puuduvad

andmed, milliseid autosid kostja remontis. O.O. kirjaliku tunnistuse ja vande all antud ütlustega

on tõendatud, et kostja autod on ka niisama garaaži juures seisnud või on kostja käinud tema

juures kohvi joomas ja juttu ajamas. Fotod, M.M. kinnituskiri ja tunnistajate ütlused ei võimalda

lugeda tõendatuks kostja poolt konkureeriva autoremonditeenuse osutamist ärilistel

eesmärkidel. Hageja ei ole tõendanud mitte ühtegi juhtumit, mil kostja on tasu eest

autoremonditeenust osutanud.

X, X, X, X, X, X ja X vastustest nähtuvalt ei ole kostjale, tema abikaasale ega nendega seotud

ettevõtetele alates 29.05.2018 kuni kohtu nõudele vastamiseni arveid väljastatud. Seega hageja

väide, et kostja on soetanud varuosasid ja tööriistu 9–10 ettevõttelt, ei ole tõendatud.

Kõnesalvestistelt nähtub, et kostja on X koostööpartnerite X ja X juures käinud, aga puuduvad

andmed, millises mahus kaupu on kostja ostnud ja mis otstarbel. P.P. tunnistus kinnitab, et

kostja on varuosasid ostnud ka X. Samas hinnang varuosade koguse osas on kontrollimatu.

Seetõttu ei võimalda kinnitus teha järeldust, et kostja on X ärilistel eesmärkidel kasutanud.

X on 23.10.2018 kuni 29.01.2010 [õige kuupäev 29.01.2019] esitanud X-le arveid summas

4517,61 eurot. Kostja on selgitanud, et 397,10 euro ulatuses on ta tooteid tagastanud. Ostetud

tööriistade ja varuosade maht ei ole sedavõrd suur, et ainuüksi sellest võiks järeldada nende

soetamist ärilistel eesmärkidel autoremonditeenuse osutamiseks, varuosade müügiks või

vahendamiseks. Kuna hageja ei esitanud tõendeid varuosade ja tööriistade soetamise kohta

ärilistel eesmärkidel, ei olnud kostjal kohustust esitada tõendeid selle kohta, milleks ta iga

varuosa ja tööriista kasutas. Tõendatuks saab lugeda, et mobiilse tööriistakapi ostis kostja oma

ettevõttele X. L.L. ja kostja vend K.K. kinnitasid, et kostja on aidanud tellida varuosasid, ei ole

remonti teostanud, I.I. ütluste kohaselt on kostja aidanud teda kui sõpra.

Eeltoodud põhjendustel ei ole kostja lepingurikkumisi võimalik lugeda tõendatuks tulenevalt

kostja soetatud varuosade ja tööriistade mahust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2020 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja

kanda. Alternatiivselt saata asi tagasi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus jätnud koosmõjus hindamata hagi põhistavad olulised faktid ja tõendid:

a) kostja poolt suures mahus autovaruosade ostmine, mille kasutamist isiklikeks vajadusteks

pole kostja tõendanud;

b) minimaalselt tuvastatud remonditud autode arv (17 erinevat autot) ja mudelid, mida pole

võimalik käsitleda 3–4 sõbra auto remondina;

c) samasuguste varuosade korduv ostmine lühikese perioodi jooksul väidetavalt samade

„sõprade“ auto remontimiseks, mis ei ole tavapärane, vaid peaks olema erakordne ja tingitud

eelnevast ebakvaliteetsest remondist (mida pole tõendatud);

d) kostja poolt selliste tööriistade ja seadme korduv ostmine, mida kasutatakse

autoremonditöökodades, mitte eramajapidamises enda tarbeks;

e) „sõbra“ ettevõttele kuuluvatele erinevatele autodele hooldus- ja remonditööde teostamine,

mille ajaline maht ja maksumus on märkimisväärsed ning ei sobitu „sõbra aitamise“ alla;

f) kostja kahes töökojas (X ja X) sagedane viibimine ja korduvad tööriietes töötamise faktid

olukorras, kus isik tegeles samal ajal marjakasvatuse ja õpingutega;

g) autokauplustes jaekliendina sularaha eest ja isikuliselt fikseerimata ostude märkimisväärselt

suures ulatuses tegemine, mistõttu poodide vastustest ei nähtu kogu müügikäive;

h) samaaegselt hageja hagihoiatusega kostja teate esitamine hagejale konkureeriva

autoremonditeenuse alustamise kohta;

i) kostja äsja asutatud marjakasvatusettevõtte X käibe mitmekordne kasv IV kvartalis 2018 ja

I kvartalis 2019 (20 451 eurot ja 13 912 eurot);

2) on kohus rikkunud selgitamiskohustust, üllatusliku otsuse keeldu ja pole viinud eelmenetlust

läbi nõuetekohaselt. Kohus ei juhtinud tähelepanu sellele, et ta ei pea hageja tõendeid piisavaks.

Tunnistajate ütlused ei lükka ümber hageja kirjalikke tõendeid, millest nähtub kostja äritegevus

ja autokaupade soetamine suures mahus, mis ei ole omane eratarbimisele. Kohus ei ole

kirjalikke tõendeid sisuliselt uurinud. Kohus on rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kohus kuulas 20.01.2020 kohtuistungil üle neli kostja tunnistajat ilma, et oleks tunnistajate

istungile kutsumisest hagejale teatanud. Sellega oli hagejalt võetud võimalus end tunnistajate

ülekuulamiseks ette valmistada. Kohus ei ole käsitlenud hageja vastuväiteid kostja

ebausutavatele ja vastuolulistele selgitustele. Kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja

valikuliselt, tõendite usaldusväärsust ja elulist usutavust kriitiliselt käsitlemata;

3) on kohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja ei ole osutanud autoremonditeenust ärilistel

eesmärkidel ehk ei ole rikkunud konkurentsikeeldu lepingu p 2.1.17 mõttes.

Kostja osutas regulaarselt autoremonditeenust kahes töökojas. Kostjat on korduvalt nähtud

töötamas tööriietes X töökojas, milles osutab teenust X. Samuti tegi kostja tööriietes korduvalt

erinevate autode remonditöid X töökojas, mis kuulub X-le (tunnistaja M.M. kirjalik tunnistus

ja ütlused; tunnistaja N.N.i ütlused). Tunnistajate ütlustest ja fotodelt nähtub, et kostja tegutses

nimetatud töökodades erinevatel päevadel ja terve tööpäeva ulatuses. 21.02.2019 lõuna paiku

seisis X töökoja ees kostja auto registreerimismärgiga X. Õhtul oli kostja auto ikka töökoja ees

ning töökojas toimus töö: tõstukitel oli vähemalt kolm autot, väljas oli pargitud 6–7 autot.

Kostja auto on olnud korduvalt pargitud X töökoja ees ja on olnud ka ümber pargitud, mis

tähendab, et sõidukit kasutati tööpäeva jooksul. Samal ajal seisis X töökoja ees X kliendi F.F.

sõiduk. Kostja vend K.K. on viibinud nii X kui X töökojas ning parandanud seal koos kostjaga

traktoreid. Tunnistaja K.K. kinnitas, et kostja teenib elatist autode remondiga.

Eeltoodud tõendite alusel on kogumis teiste hageja tõenditega (eelkõige autovaruosade

regulaarse ostmisega märkimisväärses koguses, auto remonditöödeks kasutatavate spetsiifiliste

seadmete soetamisega ning kostja marjakasvatusettevõtte sügis-talvise käibega IV kv 2018 –

I kv 2019 kokku ca 34 500 eurot) kinnitamist leidnud, et kostja tegutses hagejaga

konkureerivalt autoremonditöödes. Seejuures osutas kostja hagejale keelatud konkurentsi läbi

selle, et teostas autoremonti hageja äriühingu klientidele. Kohus pole tähelepanu pööranud

tööde mahtudele, ajakulule, varuosade soetamise sagedusele ja maksumusele;

4) on kohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja ei ole suures mahus autovaruosi vahendanud

ärilistel eesmärkidel ja ei ole rikkunud konkurentsikeeldu lepingu p 2.1.18 mõttes.

X on kolme kuu jooksul müünud 17 erineva auto varuosi ja spetsiifilisi tööriistu (nt auto

lõdvikute, auto tüüblite ja auto lõdvikute klambrite eemaldamise tööriistad, 2 õlikogumise

vanni), mida tavaliselt ostavad remonditöökojad, kostja ettevõttele X, mille tegevusala on

marjakasvatus. X on tasunud varuosade eest 4121 eurot. Kostja pole selgitanud, kuidas toimus

sõpradega varuosade eest arveldamine ega lükanud ümber fakti, et autoremonditööde käivet

kinnitab X käive IV kvartal 2018 – I kvartal 2019. Kostja selgitus 19.01.2020 seisukohas X

tabeli suhtes on vastuoluline. Kostja ei ole tõendanud, et „sõbrad“ on talle tasunud varuosade

eest. X müügijuht R.R. väitis istungil, et varuosadel saab vaid isiklikult järel käia. 19.12.2018

ja 28.12.2018 on kostja ostnud puhastuspastat kätelt mootoriõli maha pesemiseks. Sellest saab

järeldada, et kostja on nädala jooksul aktiivselt tegelenud autoremonditöödega.

Tunnistaja P.P. (Osaühingu X Tartu kaupluse juhataja) kinnitas, et kostja on alates 29.05.2018

pidevalt külastanud nimetatud poodi ja ostnud suures mahus autovaruosi, mida tavaliselt

ostavad autoremonditöökojad. Kuna kostja tasus sularahas või kaardimaksega kui jaeklient, ei

olnud võimalik väljastada arvete nimekirja kaupade mahus ja maksumuses. Seega X vastusest

nähtuv summa 4121 eurot hõlmab kostja oste vaid osaliselt.

Kõnesalvestisest X esindajaga nähtub, et kostja on käinud korduvalt X koostööpartnerite ja

tarnijate juures kaupu soetamas. Tunnistaja R.R. väitis, et kostja ostab temalt varuosi mõnikord

paar korda päevas.

X on käibedeklaratsioonide koondandmetest nähtuvalt 2018. aastal sisendkäibemaksu maha

arvanud 4229,93 eurot. Samas on ettevõtte põhivara soetamiseks tasutud käibemaks vaid

326,65 eurot. Seega kostja ettevõte on soetanud suures mahus kaupa. Kostja pole tõendanud, et

need kulud olid seotud marjakasvatusega;

5) on kohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja ei ole X kliente ja tarnijaid kasutanud ning ei ole

rikkunud konkurentsikeeldu lepingu p 2.1.19 mõttes.

Kostja osutas remonditeenust X klientidele. Tunnistaja E.E. kinnitab kõnesalvestises, et viis

oma sõiduki kostja juurde remonti, kuna kostja on alati tema sõidukit remontinud. F.F.

kõnesalvestisest nähtub, et kostja ostis rehvid ja tegi tema Dodge RAM-le tehnilise ülevaatuse.

F.F. kinnitas, et kostja tegutseb X. Kuna ühe kliendi tunnistusega on tõendatud, et lisaks ostetud

varuosale on teostatud ka töö: ülevaatus, saab sellest tuletada, et ka teistele isikutele ostetud

varuosadele lisaks on teostatud töid. Tunnistaja I.I. kinnitas, et tegemist ei ole kostja isikliku

sõbraga ja ta on kostja teenuseid tarbinud tasuta tavapärase kliendi, mitte sõbrana. I.I. väitel

andis ta oma auto kostjale kasutamiseks, sest nende perekonnad on lähedased. Samas ei suutnud

tunnistaja nimetada kostja abikaasa eesnime. Tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed.

5. B.B. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole kostja teostanud ärilisel eesmärgil autoremonti. Kostja auto registreerimismärgiga X

seisis sel perioodil püsivalt X töökoja ees, sest sellel ei olnud ülevaatust, kindlustust ega

talverehve. Tunnistaja M.M. on hoolimata kostja igapäevasest jälitamisest näinud teda X

tänaval kahel või kolmel korral ning tunnistaja N.N. kahel korral. Ka tunnistaja K.K. ütlused ei

tõenda kostja konkureerivat ärilist tegevust. Apellant viitab tunnistaja K.K. ütlustele

valikuliselt;

2) ei ole kostja vahendanud autovaruosi ärilisel eesmärgil. Sõprade tellimisel on ostetud tooteid

1581,38 euro eest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et X oleks teeninud midagi

autoremondist või varuosade müügist. Hageja väidetud spetsiifiliste esemete maksumus on

kokku 84,20 eurot + km. Kolme kuu vältel 1581,38 euro eest varuosade ostmine on väga väike

maht ja vastab sellele, et varuosad on ostetud kostja enda ning pereliikmete ja sõprade autode

remondiks. Hageja väiteid ei kinnita ka P.P. kiri, milles ei ole ostude kohta konkreetseid

andmeid. P.P. alustas Osaühingus X tööd juulis 2019, kuid kinnituse on ta andnud perioodi

kohta alates 29.05.2018. Seda, millises mahus on kostja varuosi ostnud, ei tõenda ka kõne X

esindajaga ega R.R. ütlused. Kostja ei pea tõendama, et X käibedeklaratsioonides kajastatud

kulud on seotud marjakasvatusega. Hageja peab tõendama, et käibedeklaratsioonid tõendavad

kostja poolt autoremonditeenuse ärilist osutamist. Hageja ei ole seda teinud. Raamatupidaja

kinnitus lükkab ümber spekulatsiooni, nagu oleks X ostnud suures koguses varuosi;

3) ei ole kostja kasutanud X kliente ega tarnijaid ärilisel eesmärgil. E.E., F.F. ja I.I. on kostja

sõbrad, kes tulid X-st teenust saama vaid seetõttu, et seal töötas kostja. Teenuse osutamine

kolmele inimesele, kes olid juba varasemalt kostja sõbrad, ei viita ärilistele eesmärkidele;

4) oli autoremonditeenus, varuosade müük ja vahendamine ning tarnijate ja klientide kasutus

keelatud juhul, kui tegemist on konkureeriva tegevusega ärilistel eesmärkidel. Lepingu eesmärk

oli kaitsta hagejat selle eest, et kostja ehitab üles uue konkureeriva autoremonditöökoja. Hageja

ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks teeninud oma lähedaste ja sõprade autode

remondist tulu või et hageja oleks tulust ilma jäänud. Lisaks on tegemist erinevate

turusegmentidega. Hageja on oma tegevuse määratlenud konkreetsete Ameerika ja Inglise

autode (Chrysler, Jeep, Dodge, Chevrolet, Cadillac, GMC, Buick, Pontiac, Ford, Hummer,

Corvette, Mustang, Land Rover, Jaguar) remondi ja hooldusega. X arvete koondtabelis

kuuluvad vaid kuus autot nende markide hulka. Pidades silmas teenuse väikest mahtu ning et

see osutati lähedastele ja sõpradele, puudus remondil äriline eesmärk;

5) juhul kui kohus tuvastab konkurentsikeelu rikkumise, tuleb leppetrahvi vähendada nullini.

Kostja rikkumine on sedavõrd väikesemahuline, et sellega ei ole osutatud hagejale reaalset

konkurentsi ega põhjustatud kahju ning leppetrahv on selgelt ebaproportsionaalne;

6) ei saa hageja esitada apellatsioonimenetluses leppetrahvinõuet samaaegselt kõigi lepingu

punktide alusel, kuna maakohtus selgitas hageja, et nõuded on alternatiivsed;

7) tuleb hageja maakohtus esitatud fotod (hagiavalduse lisad 10, 11, 15, 19.06.2019 seisukoha

lisa 2) arvata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 3 p 1 alusel tsiviilasja

materjalide hulgast välja. M.M. on aktiivselt tegelenud kostja jälitamisega tema tegevuse kohta

tõendite kogumise eesmärgil, mis on karistusseadustiku § 137 lg-s 1 sätestatud kuritegu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

8. oktoobri 2020 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel

vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.

7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele

esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult

jätnud hagi rahuldamata.

7.1. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et maakohus ei viinud nõuetekohaselt läbi

eelmenetlust, kuna rikkus nii selgitamiskohustust kui võrdse kohtlemise põhimõtet.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei kujuta endast

menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohtuotsuse

tühistamise toovad kaasa üksnes sellised rikkumised, mis võisid mõjutada asja lahendamise

tulemust. Kui menetlusosaline leiab, et maakohus on rikkunud eelmenetluse nõudeid ja see võis

mõjutada asja lahendamise tulemust, on menetlusosalisel võimalik menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõendamiseks esitada asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 652 lg 3 p 2). Praegusel

juhul ei ole hageja esitanud ringkonnakohtule tõendeid, näitamaks, et ta oleks kohtu selgituse

tulemusel saanud oma nõudeid täiendavalt ja usaldusväärselt tõendada.

Riigikohus on 29.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15 asunud seisukohale, et juhul, kui

pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle, ei ole kohtul kohustust selgitada pooltele

eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude

rahuldamisest. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma

nõude rahuldamiseks ning seda eriti olukorras, kus pooli esindavad menetluses advokaadid.

Asja materjalidest nähtuvalt esindas hagejat maakohtu menetluses vandeadvokaadist esindaja

ning maakohtu 30.09.2019 istungil (I kd, tl 185-187) selgitas maakohus pooltele tõendite

esitamise vajadust.

7.2. TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 442 lg 8 sätestab muu

hulgas, et kohus peab kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab

ta seda otsuses põhjendama.

Maakohus on kõiki esitatud tõendeid hinnanud eelnimetatud sätetes esitatud põhimõtteid

järgides ning asunud põhjendatud seisukohale, et hageja nõue ei ole tõendatud. Seejuures on

kohtuotsuse põhjendustest arusaadav kohtu siseveendumuse kujunemine ning see, miks asjas

kogutud tõendid ei kinnita hagi aluseks olevaid asjaolusid. Üksnes asjaolu, et hageja ei nõustu

maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei tähenda tõendeid oleks valesti hinnatud.

7.3. Asja materjalide kohaselt nõudis hageja leppetrahvi alternatiivselt lepingu p-de 2.1.17,

2.1.18 või 2.1.19 järgi (II kd, tl 171-175).

Nimetatud lepingu punktide järgi oli kostjal keelatud osutada hagejale konkurentsi järgnevalt:

lepingu p 2.1.17 keelas kostjal osutada konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel,

lepingu p 2.1.18 keelas konkureeriva tegevuse ärilistel eesmärkidel isiklikult või kolmandate

isikute kaudu varuosade müügi ja vahendamisega ning lepingu p 2.1.19 keelas kasutada

tarnijaid, kliente, alltöövõtjaid ja kontakte ärilistel eesmärkidel (I kd, tl 21-22). Kõik nimetatud

lepingu punktid sätestasid ühtemoodi, et iga konkreetse rikkumise eest võib hageja nõuda

leppetrahvi kuni 20 000 eurot. Lõplikes seisukohtades maakohtus on hageja kinnitanud, et

maksimaalne leppetrahvi summa, mida ta võiks kostjalt nõuda, on 1 240 000 eurot.

Vaidlusaluse lepinguga ettenähtud konkurentsikeelu eesmärgiks on kaitsta hageja

majanduslikku huvi. See tähendab, et kostjal ei ole keelatud mitte igasugune töö konkurendi

juures, vaid üksnes selline töö ja tegevus, mis võib hageja majandustegevust (Ameerika ja

Inglise autode remont ja hooldus) kahjustada. Seega on leppetrahvi nõude eelduseks

konkureeriv tegevus hageja tegevusalal ning selline tegevus peab toimuma ärilisel eesmärgil.

Nimetatud asjaolude tõendamiskoormis lasub hagejal.

Kuna leppetrahvi nõue lepingu p-de 2.1.17, 2.1.18 või 2.1.19 rikkumise eest oli esitatud

alternatiivselt, siis kohaldub antud vaidluse lahendamisele TsMS § 442 lg 8 viimane lause.

7.4. Lepingu p-des 2.1.17, 2.1.18 ja 2.1.19 on pooled leppinud kokku, et iga konkreetse

rikkumise eest on ostjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 20 000 eurot. Hageja lõplikest

seisukohtadest nähtuvalt on kostja rikkunud lepingu p-i 2.1.17 kokku 17-l korral, lepingu

p-i 2.1.18 kokku 31-l korral ja lepingu p-i 2.1.19 kokku 32-l korral. Seega on hageja lähtunud

leppetrahvi nõude esitamisel sellest, et kostja on rikkunud lepingut kokku 80-l korral. Kuivõrd

kostja poolt toimepandud lepingu rikkumiste tõendamiskoormis lasub hagejal, siis on hageja

kohustus tõendada kostja poolt 80 lepingu rikkumise toimepanemist. Ringkonnakohus rõhutab

siinjuures, et kuigi hageja vähendas 1 240 000 euro suurust leppetrahvi nõuet 45 000 euroni, ei

tähenda see seda, et hageja ei peaks kostjale etteheidetavaid lepingurikkumisi eraldi tõendama.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste (apellatsioonkaebuse p-d 3.30-3.57) kohaselt ei ole hageja

eelnimetatud lepingus kokkulepitud tingimusi oluliseks pidanud ning rõhutanud, et kõiki

tõendeid tuleb hinnata kogumis. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et hageja

selline lepingu p-de 2.1.17, 2.1.18 ja 2.1.19 tõlgendus kinnitab maakohtu järeldust, et hageja

nõue ei ole tõendatud. Seejuures möönab ka hageja apellatsioonkaebuse kokkuvõttes

(apellatsioonkaebuse p 4.1), et mõned tema nõuetest võivad olla tõendamata.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja poolt märgitud kostja ulatuslik konkureeriv tegevus

pidanuks avaldama kahjulikku mõju hageja majandustegevusele ning seda oleks saanud hageja

tõendada (näiteks käibe ja kasumi langus vaidlusalusel perioodil). Sellistele asjaoludele ei ole

hageja tuginenud ega vastavaid tõendeid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendavast osast (maakohtu otsus lk 5-10) nähtuvalt on maakohus käsitlenud

eraldi kõiki kolme väidetavat kostja poolt toimepandud konkurentsipiirangu rikkumist. Nagu

ringkonnakohus eelnevalt märkis, vastab maakohtu otsus selles osas TsMS § 442 lg-s 8

ettenähtud nõuetele.

7.4.1. Autoremonditeenuse osutamine (lepingu p 2.1.17).

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõendavad eelkõige tunnistajate M.M.i ja N.N.i

ütlused, kes on mõlemad näinud kostjat kahel kuni kolmel korral X autoremonditöökojas, kostja

konkureerivat autoremonditeenuse osutamist ärilistel eesmärkidel. Samas on hageja jätnud

tähelepanuta, et X autoremonditöökoja omaniku S.S. ütluste kohaselt on B.B. käinud tema

garaažis enda autot ja põllutehnikat hooldamas ja remontimas. Tunnistaja K.K. on kinnitanud,

et on käinud vennaga (kostjaga) mõlemas garaažis traktoreid parandamas ja raha ei ole ta selle

eest saanud. Kuigi hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette tõendite kogumis

hindamata jätmist, on ta jätnud tähelepanuta, et tunnistajate M.M.i ja N.N.i ütlused ei lükka

ümber X autoremonditöökoja omaniku S.S.i ütlusi, mille kohaselt on ta lubanud oma tuttaval

B.B.l garaažis remontida oma autot ja põllutehnikat, mis ei ole käsitletav ärilisel eesmärgil

autoremonditeenuse osutamisena. Hageja esitatud fotod tõendavad kostjale kuuluva sõiduki

parkimist X tänava töökoja juures, kuid ei tõenda kostja poolt ärilisel eesmärgil

autoremonditeenuse osutamist. Konkureeriva teenuse osutamine X asuvas garaažis on

apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõendatud 21.02.2019 tehtud fotodega ning

tunnistaja K.K. ütlustega, mille kohaselt käis ta abistamas venda traktorite parandamisel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka X asuvas garaažis autoremonditeenuse osutamine

ärilisel eesmärgil ei ole tõendatud.

7.4.2. Varuosade müük ja vahendamine kauplustes, edasimüüjate ja e-poe kaudu või posti teel

(lepingu p 2.1.18).

Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks müünud või vahendanud varuosi kauplustes,

edasimüüjate ja e-poe kaudu või posti teel.

Hageja on seisukohal, et kuna kostja on ostnud 2018 oktoobrist kuni 2019 veebruarini oma

äriühingu (X) kaudu 4121 euro eest erinevaid tööriistu ja varuosasid, siis selline kostja tegevus

viitab varuosade müügile ja vahendamisele ärilisel eesmärgil.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja seisukoht ei ole põhjendatud. Lepingu p 2.1.18

järgi ei ole keelatud varuosade ja tööriistade ostmine. Kostjale saaks ette heita lepingu p 2.1.18

rikkumist, kui oleks tuvastatud ostetud tööriistade ja varuosade müük või vahendus ärilisel

eesmärgil kauplustes, edasimüüjate ja e-poe kaudu või posti teel. Tõendeid sellise kostja

tegevuse kohta ei ole hageja esitanud. Kõik hageja poolt esiletoodud asjaolud ((varuosade maht

ja tööriistade spetsiifilisus (näiteks kaks õlikogumise vanni, pasta käte puhastamiseks), X käibe

kasv)) on oletuslikud ega tõenda varuosade müüki või vahendustegevust. Seejuures ei ole

hageja viidanud ühelegi isikule, kellele oleks kostja mõne varuosa või tööriista edasi müünud.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud maakohtule selgitused varuosade ja tööriistade

soetamise kohta (näiteks 1023,91 euro eest osteti mobiilne tööriistakast X-le) ning pelgalt see,

et hageja ei pidanud kostja selgitusi usutavaks, ei tõenda kostja poolt lepingu p 2.1.18 rikkumist.

7.4.3. X tarnijate, klientide, alltöövõtjate ja kontaktide kasutamine (lepingu p 2.1.19).

Hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud tunnistajate F.F.i ja I.I.i ütlused ning E.E. ja hageja

telefonivestluse salvestis ei tõenda, et kostja osutas nendele isikutele kui X klientidele ärilisel

eesmärgil autoremonditeenust. Nimetatud isikud on kostja pikaajalised sõbrad ning seetõttu on

usutav nende ütlustest nähtuv, et kostja poolt mõningatel kordadel remonditeenuste osutamine

ja erialase nõu andmine on toimunud tasuta.

7.5. Tunnistaja K.K. (kostja vend) on maakohtu 20.01.2020 istungil muu hulgas väitnud, et

vend teenib elatist auto remondiga. Hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, et nimetatud

tunnistaja K.K. ütlusega on tõendatud lepingu p 2.1.17 rikkumine, s.o autoremonditeenuse

osutamine ärilisel eesmärgil.

Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu ning märgib siinkohal järgmist. Tunnistaja K.K. ütlused ei

piirdu hageja poolt nimetatud lausega, s.o „Elatist teenib vend auto remondiga“ (II kd, tl 83).

Lisaks nähtub tunnistaja K.K. ütlustest, et vend on tellinud talle varuosasid, ta on viibinud

vennaga nii X kui X tänava garaažides ja parandanud seal traktoreid. Töötasu ei ole ta vennalt

saanud. Kuivõrd tunnistaja K.K. ütlustest ei nähtu, millal (kas enne või pärast vaidlusaluse

lepingu sõlmimist) kostja (tunnistaja vend) auto remondiga elatist teenib, siis muude tõendite

puudumisel ei ole võimalik tuvastada, et kostja on rikkunud lepingu p-i 2.1.17 ja osutanud

konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel. Nimetatud ebaselguse tunnistaja K.K.

ütlustes oleks saanud kõrvaldada, kui hageja oleks maakohtu istungil esitanud tunnistajale

täpsustavad küsimused kostja poolt elatise teenimise kohta. Samuti oli hagejal võimalik esitada

ringkonnakohtule taotlus tunnistaja K.K. täiendavaks ülekuulamiseks. Sellist taotlust

apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule ei esitatud.

Seetõttu ei tõenda tunnistaja K.K. ütlused kostja poolt elatise teenimist autoremonditeenuse

osutamise teel pärast osaluse müüki.

8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Seega peab hageja hüvitama kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulud.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi

seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele kokku 10 tunni 35 minuti ulatuses (1778

eurot) , millele lisandub ajakulu seoses ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega ja istungil

osalemisega (sh menetluskulude nimekirja ja vastuväite hageja menetluskulude nimekirjale

koostamine) 2 tunni ja 40 minuti ulatuses (448 eurot). Kokku moodustab kostja lepingulise

esindaja kulu õigusabile 2226 (koos käibemaksuga) eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kostja õigusabikulud apellatsiooniastmes on põhjendatud ja vajalikud

TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Samuti on põhjendatud kostja lepingulise esindaja õigusabi

osutamise tunnitasumäär 140 eurot.

Seetõttu tuleb hagejale kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 2226 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja