2-19-10092/53 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedsolidaarvõlgnikelt hageja Oxxx Oxx kasuks alates 27.02.2021. a viivis põhivõlalt Jätta menetluskulud kostjate Lxxxx Oxx, Sxxxxxx Oxxxja Sxxxxxxxx Oxx kanda.
Legislator headnote
AI generated2-19-10092/53 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: a viivis põhivõlalt Jätta menetluskulud kostjate Lxxxx Oxx, Sxxxxxx Oxxxja Sxxxxxxxx Oxx kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 (17)
2-19-10092
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.02.2021. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-10092
Tsiviilasi
Oxxx Oxx, Oxx Oxx hagi Lxxxx Oxx, Sxxxxxx Oxx,
Sxxxxxxxx Oxx vastu täitmisnõudes, teise isiku kasuks
tehtud kulutuste hüvitamise ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja
I/vastukostja
I:
Oxxx
Oxx
(isikukood:
xxxxxxxxxxx;
elukoht:
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
maakond; e-post:
Lepinguline
esindaja:
advokaat
Birje
Kalmus
(Advokaadibüroo LMP OÜ; e-post: birje.kalmus@lmp.ee);
Kostja
I/vastuhageja
I:
Lxxxx
Oxx
(isikukood:
xxxxxxxxxxx;
elukoht:
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
xxxxxx maakond; e-post:
Kostja II/vastuhageja II: Sxxxxxx Oxx (isikukood:
xxxxxxxxxxx);
Kostja III/vastuhageja III: Sxxxxxxxx Oxx (isikukood:
xxxxxxxxxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
Menetlustoiming
29.01.2021. a;
Lõpplahend
2 (17)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista kostjatelt Lxxxx Oxx, Sxxxxxx Oxx ja Sxxxxxxxx Oxx kui
solidaarvõlgnikelt hageja Oxxx Oxxxkasuks 6096,83 eurot, millest 4936,74 eurot
on põhivõlg, 130,98 eurot intress ja 1029,11 eurot seisuga 26.02.2021. a
sissenõutavaks muutunud viivis.
3. Välja mõista kostjatelt Lxxxx Oxx, Sxxxxxx Oxx ja Sxxxxxxxx Oxx kui
solidaarvõlgnikelt hageja Oxxx Oxx kasuks alates 27.02.2021. a viivis põhivõlalt
VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
1. Jätta menetluskulud kostjate Lxxxx Oxx, Sxxxxxx Oxxxja Sxxxxxxxx Oxx kanda.
2. Välja mõista kostjatelt Lxxxx Oxx, Sxxxxxx Oxx ja Sxxxxxxxx Oxx solidaarselt
hageja Oxxx Oxx kasuks menetluskulud summas 2460,20 eurot, sh 425 eurot
hagilt tasutud riigilõiv ning 2035,20 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.
3. Välja mõista kostjatelt Lxxxx Oxxx Sxxxxxx Oxx ja Sxxxxxxxx Oxx solidaarselt
hageja Oxxx Oxx kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2-lauses
ettenähtud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale Oxxx Oxxxriigilõiv summas 37,50
eurot.
Riigilõiv
tagastada
hageja
Oxxx
Oxx
arveldusarvele
nr
EE052200221055850136.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Hagejad Oxxx Oxx ja Oxx Oxx esitasid 04.07.2019. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (I
kd, tl 1-4) täitmis nõudes, teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamise ja viiviste nõudes.
Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Lxxxx Oxx ja tema alaealised lapsed Sxxxxxx Oxx ning
Sxxxxxxxx Oxx xxxxxxxxxxx a surnud Gxxx Oxxx pärijateks. Pärimistunnistus on tõestatud
26.01.2015. a. Hagejad on Gxxx Oxxx vennad. Pärandaja sõlmis 05.04.2012. a DNB Liising
AS-ga liisingulepingu, mille käendajateks oli hageja I. 22.02.2017. a sõlmisid hageja I ja
DNB Liising AS võla tasumise kokkuleppe, millega hageja I kohustus käendajana tasuma
pärandaja võla summas 4936,74 eurot ja intressi summas 130,98 eurot, kokku 5067,72 eurot.
Hagiavalduse esitamise ajaks on hageja I pärandaja eest kogu võlgnevuse vastavalt
maksegraafikule tasunud. Lisaks tasus hageja I pärandaja pärimismenetluse kestel tekkinud
liisingulepingust nr 210861 tuleneva võlgnevuse summas 210 eurot. 15.02.2015. a esitas
hageja I kostjale I kui pärandaja õigusjärglasele sellekohase arve, mida kostja I pole aga
tasunud.
3 (17)
Pärandaja on sõlminud ka laenulepingu AS-ga Eesti Krediidipank. Hageja II tasus pärandaja
majalaenu võlgnevuse makseid järgmiselt: 03.09.2014. a 91 eurot ning 18.11.2014. a 100
eurot. Hagejate ja pärandaja õde Exx Rxxxxxx tasus samuti laenulepingust tulenevaid
võlgnevusi ning loovutas enda võla sissenõudmise õiguse hagejale II. Exx Rxxxxxx tasus
võlgnevust järgmiselt: 17.07.2013. a 286,88 eurot, 24.07.2013. a 0,70 eurot, 07.08.2013. a
100 eurot, 04.10.2013. a 180 eurot, 13.12.2013. a 180 eurot, 15.02.2014. a 180 eurot,
18.05.2014. a 200 eurot ning 08.07.2014. a 200 eurot. Laenulepingust tuleneva võlgnevuse
maksete tasumise eest võlgnevad kostjad pärandaja õigusjärglastena hagejale II kokku
1518,58 eurot.
Lisaks on hageja II kandnud pärandaja matuse kulusid kokku 644 euro ulatuses. Hageja II on
tasunud matusekuludena 207 eurot Võru Matusetalitusele, 140 eurot Võru kalmistule ning
393 eurot toitlustamise eest OÜ-le Jxxxxxxx kaubandus. ExxxRxxxxxx on saanud Lxxxx
Vallvalitsuselt 96 eurot matusetoetust, mis on hageja II poolt kantud matusekuludest maha
arvestatud.
Kokku on kostjatel pärandaja õigusjärglastena hagejate ees täitmata kohustusi 7440,30 euro
ulatuses. 29.06.2018. a esitasid hagejad kostjalale I kohtuvälise nõude kohustuste täitmiseks,
kuid kostjad ei ole võlgnevusi hagiavaluse esitamise ajaks likvideerinud.
Kuivõrd Gxxx Oxxx pärijateks on lisaks kostjale I ka tema alaealised lapsed, viidi PärS § 136
lg-st 1 tulenevalt läbi kohustuslik pärandvara inventuur. Tulenevalt PärS § 142 lg 1 p-dest 1-3
on käsitletud nõuded esimese ning teise järjekoha nõuded ning need tuli täita pärandvara
arvelt.
Hageja I hinnangul on tal kostjatelt õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist summas 5067,72
eurot, kuivõrd eksisteerib kehtiv võlasuhe - kostjatele on Gxxx Oxxx pärijatena üle läinud
pärandaja kohustused, sh kohustus tasuda Gxxx Oxxx kohustuse täitnud käendajale rahaline
nõue tema poolt rahuldatud ulatuses, kostjad pole kohustust täitnud ning puuduvad vastutusest
vabanemise alused.
Kuivõrd hageja I tasus liisinguandjale ka pärandaja pärimismenetluse kestel tekkinud
liisingulepingust tuleneva võlgnevuse summas 210 eurot, olemata selleks õigustatud ega
kohustatud, on hagejal I õigus kostjatelt nõuda ka 210 euro hüvitamist, sest kostjad on
nimetatud summa tasumata jättes hoidnud raha kokku, st rikastunud 210 euro ulatuses.
VÕS §-st 1041 tulenevalt on hagejal II õigus laenulepingust tuleneva võlgnevuse maksete
tasumise eest nõuda 1518,58 eurot. Hageja II tasus Gxxx Oxxx võlgnevusi, olemata selleks
õigustatud ega kohustatud ning kostjad on selle summa ulatuses raha kokku hoidnud, st
rikastunud 1518,58 euro ulatuses. VÕS §-st 1041 tulenevalt ei olnud hageja II kohustatud
tasuma matusekulusid, kuivõrd matusega kaasnevate kulutuste tasumise kohustus on seaduse
kohaselt pärijatel ehk kostjatel. Seetõttu on kostjad kulude mittetasumisega hoidnud kokku
644 eurot, seega rikastunud hageja II kulul nimetatud summa ulatuses.
29.06.2018. a kohtuvälise nõude esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summadelt
arvestavad hagejad viivist seadusjärgses määras alates 29.06.2018. a. Hagiavalduse esitamise
seisuga on seega sissnõutavaks muutunud viivis summas 460,12 eurot. Kohtuvälise nõude
esitamise järgselt sissenõutavaks muutunud summadelt arvutavad hagejad viivist alates
konkreetse summa sissenõutavaks muutumise hetkest, st kokku summas 84,59 eurot. Kokku
nõuavad hagejad kostjatelt hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise
tasumist summas 544,71 eurot.
4 (17)
Hagejad taotlevad mõista kostjatelt hageja I kasuks välja võlgnevuse summas 7440,30 eurot.
Mõista välja kostjatelt hageja II kasuks välja võlgnevus summas 1518,58 eurot ning 644
eurot. Mõista kostjatelt hagejate kasuks välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks
muutunud viivis 544,71 eurot ning viivis TsMS § 367 alusel VÕS §-s 113 sätestatud suuruses
hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Kohus võttis hagi 11.07.2019. a määrusega (I kd, tl 37-38) menetlusse ja kohustas kostjat
hagile kirjalikult vastama.
3. 05.08.2019. a saabus kohtule kostjate vastus hagiavaldusele (I kd, tl 46-48). Kostjad ei võta
hagi õigeks ning ei tunnista hagiavalduses nende vastu suunatud nõudeid.
Hageja I nõuab hagiavalduses summa 5067,72 eurot tasumist kostjatelt. Kostjad on esitanud
vastuhagi eeltoodud summa tasaarveldamiseks ja/või täielikuks või osaliseks välistamiseks.
Kostjad leiavad, et selline hageja I nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja I kinnitab,
et tal on vastunõuded hagejatele I ja II, Gxxx Oxxx õele ja emale. Kostja I väidab, et Gxxx
Oxx ema ja õde käisid pärast Gxxx surma xxxxxxxxxxx a ilma kostjaid teavitamata pangas ja
sõlmisid seal kokkuleppeid ilma pärijatega rääkimata. Gxxx Oxxx ema ja õde otsustasid, et
maksavad ise pangalaenu ära. Eeltoodud asjaolusid soovib kostja I tõendada enda ütlustega
vande all.
Lisaks kinnitab kostja I, et Gxxx Oxx on rääkinud, et Gxxx ema oli varasemalt võtnud oma
elukohana oleva xxx kinnistu, xxxxx vald tarbeks pangalaenu ja SMS-laene, millest tulenevad
kohustused võttis GxxxxOxx 2008. a või 2009. a üle, et isakodu ei müüdaks võlgnevuste
katteks. Kostja I märgib, et laenukohustuse, mida Gxxx Oxxxvõttis heast tahtest üle, arvestati
14.09.2016. a xxx kinnistu mõttelise osa müügitehinguga kostja I saadavast ostusummast
pahatahtlikult maha. Exx Rxxxxxx sai 14.09.2016. a tehinguga kogu xxx kinnistu omanikuks,
kus elab koos perekonnaga, samuti elab seal Gxxx Oxxx ema. Hüpoteegid kustutati. Kostjate
hinnangul on hagejate käitumine hea usu vastane ning hagejate haginõude maksmapanek
välistatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu.
Kostja I leiab, et hagiavalduse punktis 1.4 märgitud laenulepingust tulenev nõue summas 210
eurot on aegunud. Hagiavalusest tuleneb, et hageja I tasus summa 27.11.2014. a. Hageja I
nõuab summat alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja I viitab TsÜS § 151 lg-le 1. Juhul, kui
kohus leiab, et tegemist ei ole aegunud nõudega, siis esitab kostja I ka sisulise vastuväite
nõudele. Hagis nõutav summa on suurem kui 27.10.2014. a teatises nõutud summa. Hagi
lisast 5 ning DNB teatisest 27.10.2014. a nähtub, et nõue oli 208,96 eurot, hageja I tasus ise
rohkem, st 210 eurot. Eeltoodut arvestades ei tunnista kostja I nõuet.
Kostja I märgib, et hageja II nõuehagiavalduses (punktides 1.5-1.7) kokku summas 1518,58
on aegunud. Hagiavalduse kohaselt tasuti summad 17.07.2013. a kuni 18.11.2014. a. Hageja
II nõuab summat alusetu rikastumise sätete alusel (TsÜS § 151 lg 1). Juhul, kui kohus leiab,
et nõue ei ole aegunud, esitab kostja I ka sisulised vastuväited eeltoodud nõudele. Kostja I
kinnitab, et igakord, kui nad Gxxx Oxxxxx Exx Rxxxxxxxx külas käisid või viimane käis
kostjal külas, andis Gxxx Oxx õele sularaha, et viimane maksaks Gxxx Oxxx eest pangalaenu
makseid pangale tagasi. Igakuine üleantav summa võis olla 180 eurot. Neid asjaolusid soovib
kostja I tõendada enda ütlustega vande all.
Tulenevalt VÕS § 171 lg-st 1 on kostjal I vastuväiteid nõude loovutamise osas. 14.04.2019. a
kokkulepet näeb kostja I esmakordselt. Loovutatud on aegunud nõue, mida kostjad ei pea
täitma.
5 (17)
Hagejad nõuavad matusekulude hüvitamist kokku summas 644 eurot. Kostjad leiavad, et
matuse kulude nõue on hagiavalduse esitamise ajaks aegunud. Juhul, kui kohus ei tuvasta
nõude aegumist, esitavad kostjad ka sisulise vastuväite nõudele. Kostjad eeltoodud
matusekulude nõuet ei tunnista. Kostja I on seisukohal, et hagejad on matusekuludega seotud
faktilisi asjaolusid esitanud moonutatult. Kostja I rõhutab, et pärast Gxxx Oxxx surma
leppisid OxxxOxx ja Lxxxx Oxx kokku, et Gxxx Oxxx matusega seotud kulud jagatakse
selliselt, et Lxxxx Oxx tasub Tartus tehtud kulutused ja Oxx Oxx tasub peielaua eest ilma
hilisema hüvitamiseta. Sellise ettepaneku tegi OxxxOxx ise. Lisaks osundab kostja I, et kui ta
hiljem soovis näha Oxx Oxx poolt tasutud matusekulude arvet, siis seda talle ei näidatud.
Nimetatud asjaolusid soovib kostja I tõendada enda ütlustega vande all. Lxxxx Oxx tasus
vastavalt kokkuleppele oma osa matusekuludest matuse päeval sularahas 18.10.2014. a arve
nr 183/14 alusel. Lxxxx Oxx tasus kokku 648,44 eurot. Arvestades eeltoodut, on Lxxxx Oxx
käitunud vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ning seega ei ole nõude esitamiseks alust.
Kostjad ei nõustu ka viivise nõudega, kuna viivist on arvestatud aegunud nõudelt.
Arvestades eeltoodut, taotlevad kostjad kohtul kohaldada aegumist (TsÜS § 143) hagejate
järgmiste nõuete osas: liisingulepingust tulenev nõu summas 210 eurot, laenulepingust
tulenev nõue 1518,58 eurot ja matusekulude nõue 644 eurot. Seoses aegumisega jätta hagi
rahuldamata. Kõik menetluskulud jätta hagejate kanda. Kostjad on seisukohal, et asi on
võimalik lahendada kompromissiga.
4. 05.08.2019. a esitasid kostjad kohtule ka vastuhagi (I kd, tl 51-53). Esitatud asjaolude
kohaselt sõlmisid GxxxxOxx ja Oxxx Oxx 25.06.2013. a laenulepingu, mille kohaselt Gxxx
Oxx andis OxxxxOxxxxx 25.06.2013. a laenu summas 4300 eurot. Laenusumma 4300 eurot
üleandmist tõendavad hagejad maksekorraldusega, mille Lxxxx Oxx leidis Gxxx Oxx
rahakoti vahelt peale viimase surma, s.o pärast xxxxxxxxxx. a. Lxxxx Oxx kinnitab, et
laenusumma on tagastamata. Nimetatud asjaolusid soovib Lxxxx Oxxxtõendada enda
ütlustega vande all.
Oxxx Oxx tegi Lxxxx Oxxxxx ettepaneku pärast Gxxx Oxxx surma, et Lxxxx Oxx müüks
Gxxx Oxxx poolt liisitud sõiduki Chevrolet Captiva, registreerimismärgiga xxxxxxx Lxxxx
Oxx andis sõiduki Oxxx Oxxxxx üle 2014. a novembris, et viimane sõiduki Tallinnas müüki
paneks. Sõiduki ligikaudne väärtus oli 32 000 eurot. Üleandmisel Oxxx Oxxxxx oli sõiduk
heas korras, ilma puudusteta ja odomeetri näit oli 90 000 km. Umbes nelja kuu möödudes
sõiduki üleandmisest räägiti Lxxxx Oxxxxx, et Oxxx Oxxxsõidab autoga ise Tallinnas ning ei
ole sõidukit müüki pannudki. 21.03.2015. a läks Lxxxx Oxxxsõidukit ära tooma ning koostas
eelnevalt sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti. Oxxx Oxxxaktile alla ei kirjutanud ning
keeldus ka sõiduki välja andmisest. Kohale kutsuti politsei. Seoses politsei sekkumisega
kirjutas Oxxx xxx 21.03.2019. a ise uue üleandmise-vastuvõtmise akti, millele ta koos
elukaaslasega ka alla kirjutas. Sõiduk koos võtmete, tehnilise passi ja hooldusraamatuga anti
Lxxxx Oxxxxx üle 21.03.2015. a. Odomeetri näit üleandmisel oli 94 140.
Sõiduk viidi hageja I poolt koheselt Chevrolet esindusse, kus sõidukil avastati hulgaliselt
puudusi ning rikkeid. Lxxxx Oxx esitas taotluse, et kohus nõuaks Autospirit Tartu OÜ-lt välja
dokumendid sõiduki tehnilise seisukorra kohta pärast üleandmist 21.03.2015. a ja andmed
samaväärse sõiduki kasutusrendi hinna kohta perioodil november 2014. a kuni 21.03.2015. a.
Hagejatele kui Gxxx Oxxx pärijatele läks üle pärandvara xxxxxxxxxx. a seisuga, sh
xxxxkinnistu, registriosa numbriga 2127241. ½ osas olid nad ühisomanikud kuni 21.09.2016.
a. xxxxxxxx OÜ kinnitab, et on sõlminud xxxxkinnistu kasutamiseks Ixxx Oxxxxx tähtajatu
6 (17)
rendilepingu ning xxxxxxxx OÜ on tasunud renti Ixxx Oxxxpangakontole 2015. a eest 305,80
eurot ja 2016. a eest 308,50 eurot. Ixxx Oxx ega kinnistu kaasomanik ExxxRxxxxxx ei ole
hagejatele sellest rendist ½ osa tasunud.
Kahju hüvitamise nõuete aluseks on VÕS § 115. Hagejatel on nõudeõigus kostjate vastu, sest
kostjad on kohustusi rikkunud ja kostjad vastutavad kohustuste rikkumise eest.
Hageja esitas taotluse menetlusabi saamiseks.
5. 11.09.2019. a esitasid Oxxx Oxx ja Oxx Oxx kohtule seisukohad kostja vastusele ja
nõuetest osalise loobumise avalduse (I kd, tl 85-86).
Kostjad väidavad, et on esitanud vastuhagis hagejate nõude 5067,72 eurot tasaarvestamiseks
või välistamiseks. Ometigi ei ole kostjad selgitanud, milline on nende väidetav nõue, millega
kostjad hagejate nõude tasaarvestavad. Hagejatele teadaolevalt ei ole kostjatel nende vastu
nõuet, millega nad saaksid enda kohustuse tasaarvestada.
Kostjad on küll viidanud hea usu põhimõttele, kuid ei ole esitanud ühtegi põhjust ega
selgitanud, mis põhjusel on hagejate nõue nende hinnangul hea usu põhimõttega vastuolus.
Lisaks on kostjad kinnitanud, et neil on vastunõuded hagejatele ja Gxxx Oxxx õele ja emale.
Kostjad ei ole aga toonud välja enda väidetavaid nõudeid ega nende nõuete aluseid. Samuti
juhivad hagejad tähelepanu asjaolule, et kolmandad isikud, Gxxx Oxxx õde ja ema ei ole
antud juhul menetlusosalised ning väidetavad nõuded nende vastu ei puutu antud juhul seega
asjasse. Hagejad leiavad, et juhul, kui kolmandad isikud on käinud pangas, ei ole neil suure
tõenäosusega volitusi sõlmida kokkuleppeid, mis neid ei puuduta või mis tekitaks kohustusi
kolmandatele isikutele. Arusaamatuks jääb selle kõige seos käesoleva tsiviilasjaga. Juhl, kui
kostja on sõlminud müügilepingu, siis on kostja tehingupoolena ise leppinud tehingu
tingimustes kokku.
Hagejad loobuvad oma nõudest osaliselt, s.o hagiavalduse punktis 1.4 (ja 2.5.4) nimetatud
pärimismenetluse kestel tekkinud liisingulepingust nr 210861 tuleneva võlgnevuse summas
210 eurot nõudest, hagiavalduse punktis 1.7 (ja 2.6) nimetatud laenulepingust tuleneva
võlgnevuse maksete tasumise 1518,58 euro nõudest ning hagiavalduse punktis 1.8 (ja 2.7)
nimetatud matusekukude nõudest. Seega loobuvad hagejad kokku esitatud nõuetest 2372,58
euro ulatuses. Hagejad loobuvad ka vastava summa pealt arvestatud viivisenõudest. Seega
loobuvad hagejad viivisenõudest enne hagiavalduse esitamist summas 192,93 eurot. Eelnevast
tulenevalt jääb hagejate viivisenõudeks enne hagiavalduse esitamist summalt 5067,72 eurot
412,08 eurot. Hagejad taotlevad lõpetada menetlus osas, milles hagejad on hagist loobunud, st
2 372,58 euro ulatuses ning ülejäänud osas rahuldada hagiavaldus.
6. Kohus keeldus 29.10.2019. a määrusega (I kd, tl 96-97) kostjate vastuhagi menetlusse
võtmisest osas, milles taotletakse mõista välja Ixxx Oxxxxx ja Exx Rxxxxxxxxx solidaarselt
Lxxxx Oxxxx SxxxxxxxOxx ja Sxxxxxxxx Oxx kasuks võlgnevus 307,15 eurot, kuna
vastuhagi ei vasta selles osas TsMS 373 lg 1 p-de 1, 2, 3 tingimustele. Selles osas on
võimalik võtta vastuhagi menetlusse eraldi hagina. Selles osas vastuhagi menetlemiseks eraldi
hagina tuleb hagejatel hagi esitada vormistatuna viisil, et seda on võimalik menetleda eraldi
hagina ja tasuda nõudelt riigilõiv. Kohus määras TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
7. 27.12.2019. a määrusega (I kd, tl 107-108) kohus võttis vastu hagejate Oxxx Oxx ja Oxx
Oxx osalise loobumise hagist kokku summas 2372,58 eurot, mis koosneb pärimismenetluse
kestel tekkinud liisingulepingust nr 210861 tulenevast võlgnevusest summas 210 eurot,
7 (17)
laenulepingust tulenevatest maksetest summas 1518,58 eurot ja matusekulude nõudest 644
eurot. Kohus lõpetas selles osas menetluse tsiviilasjas nr 2-19-10092 Oxxx Oxx ja Oxx Oxx
hagis Lxxxx Oxx, Sxxxxxx Oxx ja Sxxxxxxxx Oxx vastu. Lisaks määras kohus, et
LxxxxxOxx, Sxxxxxx Oxxxxja Sxxxxxxxx Oxx nõuet Ixxx Oxx ja Exx Rxxxxxx vastu
307,15 euro saamiseks eraldi hagina ei menetleta, kuna selleks nõutavad tingimused on
täitmata. Kohus keeldus vastuhagejate Lxxxx Oxx, Sxxxxxx Oxx ja Sxxxxxxxx Oxx
vastuhagi menetlusse võtmisest osas, milles taotletakse mõista välja Oxxx Oxxxxx Lxxxx
Oxx,
Sxxxxxx
Oxx
ja
Sxxxxxxxx
Oxx
kasuks
sõiduki
Chevrolet
Captiva,
registreerimismärgiga xxxxxx kasutamisest tekkinud kahju hüvitis ja võlgnevus. Vastuhagis
esitatud andmete alusel ei ole võimalik määratleda ei hagi eset, hagi alust ega hinda. Kohus
määras Lxxxx Oxxxxx, Sxxxxxx Oxxxxx ja Sxxxxxxxx Oxxxxx menetlusabi, võimaldades
tasuda riigilõivu 350 eurot igakuiste osamaksetena 50 eurot kuus.
8. Kohus keeldus 28.02.2020. a määrusega (I kd, tl 119-120) vastuhagejate Lxxxx Oxx,
Sxxxxxx Oxxxja Sxxxxxxxx Oxx vastuhagi 4300 euro saamiseks menetlusse võtmast.
Vastuhagi kuulub tagastamisele. Kohus määras, et asjas jätkub menetlus Oxxx Oxx ja Oxx
Oxx hagis kostjate vastu 5067,72 euro saamiseks, lisandub sissenõutavaks muutunud viivise
nõue 412,08 eurot ja viivis edaspidi TsMS § 367 alusel. Kohus määras pooltele täiendava
tähtaja nõuete ja vastuväidete täiendavaks põhjendamiseks ja tõendamiseks.
9. 23.03.2020. a saabus kohtusse hageja Oxxx Oxx kirjalik seisukoht (I kd, tl 125-126).
Hageja täpsustab, et pärast osalist nõudest loobumist on asjas vaid üks hageja, Oxxx Oxx,
kelle ees on võlgnevus 5067,72 tekkinud. Pärandaja sõlmis 05.04.2021. a DNB Liising AS-ga
liisingulepingu, mille käendajaks oli hageja. 22.02.2017. a sõlmisid hageja ja DNB Liising
AS võla tasumise kokkuleppe, millega hageja I kohustus käendajana tasuma pärandaja võla
summas 4936,74 eurot ning intressi summas 130,98 eurot, s.o kokku 5067,72 eurot. Hagi
esitamise hetkeks oli hageja pärandaja eest kogu võlgnevuse vastavalt maksegraafikule
tasunud. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjatelt tehtud kulutuste hüvitamist summas
5067,72 eurot. Hageja esitas viivisearvestuse. Kokku nõuab hageja kostjatelt hagiavalduse
esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 360,45 eurot ning
taotlevad viivise välja mõistmist seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagiavalduse
esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
Hageja täpsustab hagihinda seoses 11.09.2019. a osalise loobumisega hagist. Hagihind on
5834,70 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 500 eurot, kuid hagilt hinnaga 5834,70 eurot
tuleb tasuda riigilõiv 425 eurot. Hageja palub kohtul tagastada enammakstud riigilõivu 75
eurot.
10. 17.04.2020. a esitasid kostjad kohtule kirjaliku seisukoha (I kd, tl 134-136). Kostjad on
seisukohal, et hageja esitatud nõude rahuldamine sõltub täiendavalt põhivõlgniku ja panga
vahelise lepingu lõppkuupäevast, nõuete sissenõutavaks muutumisest ning sellest, et
põhivõlgnik Gxxx Oxx ei ole hageja I ja DNB Liising AS vahel 23.02.2017. a sõlmitud võla
tasumise kokkuleppe nr 442820 osapool.
Kostjad nõustuvad, et VÕS § 152 lg 1 kohaselt läks pärast hageja I kui käendaja poolt Gxxx
Oxx kohustuste täitmist hagejale I üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku Gxxx Oxx vastu.
Tuginedes VÕS § 152 lg 1 lausele 3, kohaldatakse tagasinõude aegumisele VÕS §-s 70
sätestatut. Käendaja tagasinõude esitamise õigus sõltub seega põhivõlgniku enda kohustuste
aegumise tähtajast.
8 (17)
Sõltumata asjaolust, kas käendaja sõlmib sissenõudjaga kokkuleppeid nõude ajatamiseks, ei
mõjuta käendaja ja sissenõudja kahepoolsed kokkulepped põhivõlgniku nõuete aegumist.
Oluline on tähele panna, et käendusleping ja liisinguleping on eraldiseisvad lepingud, millest
tulenevad võlgnikule ja käendajale eraldiseisvad konkreetsed kohustused. Kostjad viitavad
Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-12-10. Üldreeglina aeguvad põhivõlgniku ja käendaja vastu
suunatud nõuded samal ajal, kuna võlausaldaja nõuded muutuvad sissenõutavaks ja hakkavad
aeguma nii põhivõlgniku kui ka käendaja vastu samal ajal. Tulenevalt aga võimalikust nõuete
ajatamisest ja lõpptähtaja muutumisest võib põhivõlgniku ja käendaja vastu suunatud nõuete
aegumine olla erinev.
Kostjad selgitavad, et Gxxx Oxxx ja DNB Liising AS vahel 05.04.2012. a sõlmitud
liisingulepingu nr 210861 kohta esitas pank 23.07.2015. a teatise liisingulepingu ülesütlemise
kohta. Teatise kohaselt oli nimetatud liisinguleping ülesse öeldud alates järgmisest päevast
pärast täiendava 14 päevase võlgnevuse tasumise tähtaja möödumist. Kuna kostjad ega hageja
I liisingulepingust ja käenduslepingust tulenevat võlgnevuse tasumise kohustust ei täitnud, oli
alates 08.08.2015. a Gxxx Oxx ja DNB Liising AS vahel sõlmitud liisinguleping nr 2100861
ülesse öeldud. Ülesütlemise teatise kohaselt kohustus käendaja pärast liisingulepingu
ülesütlemist andma üle liisingulepingu eseme ning kohustus hüvitama kõik liisingulepingu
ülesütlemisega seotud kulutused ning kahju.
Kostjatele teadaolevalt võõrandati Gxxx Oxx ja DNB Liising AS vahel liisingulepingu
esemeks olnud sõiduk 02.09.2015. a. Sõiduki võõrandamise järel tekkis müügikahju, mille
hüvitamise kohustus oli põhivõlgnikul ja käendajatel solidaarselt. Liisingu poolt 23.07.2015. a
liisingulepingu ülesütlemise teate kohaselt tekkis käendajatel liisingulepingu ülesütlemisega
seotud kahju ja kulutuste hüvitamise kohustus liisingulepingu ülesütlemise hetkest. Kuna
liisinguleping on ülesse öeldud alates 08.08.2015. a, muutusid kõik kohustused alates sellest
hetkest sissenõutavaks. Liisingulepingust tulenevad DNB Liising AS nõuded Gxxx Oxxx kui
põhivõlgniku vastu aegusid hiljemalt 08.08.2018. a. VÕS § 70 lg 1 kohaselt aegusid sellel
hetkel ka hageja I tagasinõuded põhivõlgniku ja kostjate kui põhivõlgniku õigusjärglaste
vastu.
Sõltumata asjaolust, et hageja I on sõlminud DNB Liising AS-ga võla tasumise kokkuleppe
442684, ei ajatanud nimetatud kokkulepe Gxxx Oxx kohustuste täitmist. Nimetatud
kokkuleppe osapooleks ei ole Gxxx Oxx ning tegemist oli käendaja ja DNB Liising AS
vahelise iseseisva kahepoolse täitmiskohustuse ajatamisega. Hageja pöördus nõudega
kohtusse 04.07.2019. a ning seega ei ole aegunud tagasinõuded maksete osas, mis on tehtud
pärast 04.02.2019. a. Hagiavalduse kohaselt kohustus hageja I tasuma võlgnevuse viimase
osamakse summas 211,10 eurot hiljemalt 28.02.2019. a. Kostjad võtavad nimetatud osas
nõude õigeks, kui nimetatud kohustuse täitmine toimus pärast 04.02.2019. a. Aegumise
hindamiseks soovivad kostjad nimetatud makset tõendava maksekorralduse esitamist.
Olemasolevad tõendid ei kinnita hageja I poolse kohustuse täitmise tähtaega. Kostjad on
seisukohal, et viivise nõudmine enne hagiavalduse esitamist on põhjendamatu, kuna hageja I
ei ole kostjatelt enne hagiavalduse esitamist nõudnud aegumata kohustuse täitmist.
Kostjad rõhutavad, et menetluse jätkumine hageja I ja hageja II osas on oluline, kuna kohus ei
ole määranud kindlaks hageja II osalemisega seotud menetluskulude jaotust ja suurust.
11. 15.05.2020. a esitas hageja kohtule seisukoha tsiviilasjas nr 2-19-10092 (I kd, tl 142-145).
Hageja leiab, et hagejad ei ole menetluse jooksul korduvalt nõuet täpsustanud ning osaliselt
loobunud. Hageja on vaid 11.09.2019. a osaliselt esialgsest nõudest loobunud ning kohus on
9 (17)
loobumise 27.12.2019. a määrusega vastu võtnud ja vastavas osas menetluse lõpetanud.
Käesolevalt puudub vaidlus, et hageja on täitnud põhivõlgniku kohustuse. Samuti puudub
vaidlus, et eeldused tagasinõude tekkimiseks on täidetud.
Hageja käendajana on 22.02.2017. a sõlminud võlausaldajaga kokkuleppe võlgnevuse
tasumiseks, milles lepiti kokku ka maksegraafik. Kohustus tulenes seega käenduslepingust.
Nõue aegub kuue kuu möödumisel peale võlgnevuse täitmist solidaarvõlgniku poolt. Sama
põhimõtet on väljendanud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-178-10. Kohustus võlgnevus tasuda
saabus hagejale 28.02.2019. a. Viimane ülekanne on tehtud 06.03.2019. a. Seega algab
aegumine kuupäevast, mil hageja tegi viimase ülekande. Kuivõrd hagiavaldus on esitatud
04.07.2019. a, enne kuue kuu möödumist peale viimase ülekande tegemist, ei ole nõue
aegunud. Antud juhul on hageja täitnud käendussuhtest tuleneva kohustuse võlausaldaja ees,
mille kohustus tulenes tema ja võlausaldaja kokkuleppest. Seega on hagejal tekkinud õigus
nõuda kostjatelt kui põhivõlgnikult kohustuse täitmist, mis on hageja poolt täidetud.
Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on tasunud käenduslepingust tuleneva kohustuse
võlausaldajale vastavalt kokkuleppele ning kohustus sai täidetud pärast kokkuleppes näidatud
osamaksete tasumist, seega 06.03.2019.a. VÕS § 153 lg 1 p 1 kohaselt käendus lõpeb
käendusega tagatud kohustuse lõppemisega ehk vastava kohustuse täitmisega põhivõlgniku
või käendaja poolt. Hageja on tasunud maksed ning täitnud kohustuse täielikult 06.03.2019.a.
Seega on hageja käenduslepingust tuleneva kohustuse täitnud 06.03.2019.a ning esitanud
sellest vähem kui kuue kuu möödumisel nõude kostja kui põhivõlgniku kohustuse täitmise
eest põhivõlgnikule. Seega ei ole nõue aegunud.
Hageja hinnangul tekib käendaja ja põhivõlgniku vahele sisesuhtest tulenev võlasuhe, mille
näol on tegemist käenduslepingu tüüpi lepinguga. Teenus, mille käendaja põhivõlgnikule
sellise käenduslepingu tüüpi lepingu alusel osutuma kohustub, seisneb käenduslepingu
sõlmimises võlausaldajaga ja sellest tulenevas kohustuses täita vajadusel põhivõlgniku asemel
viimase kohustused võlausaldaja ees. Vastavalt lepingulise suhte sisuks on ka põhivõlgniku
kohustus hüvitada käendajale tema poolt seoses käenduslepinguga kantud kulud, sh
käenduslepingu sõlmimisega kui ka põhivõlgniku kohustuse täitmisega kantud kulud. Hageja
viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-153-10.
Kostja on jätnud tähelepanuta, et liisingumaksete näol oli tegemist korduvate kohustuste
täitmisele suunatud nõudega, mistõttu enne liisingulepingu lõppemist tekkinud osamaksete
võlgnevuste aegumine ei saanud alata liisingulepingu ülesütlemisest. Liisinguandja nõue ei
koosnenud vaid liisingumaksete võlgnevusest, vaid see hõlmas ka muid kulutusi, sh sõiduki
korda tegemise ning müümisega seonduvaid kulusid ning liisingueseme ostuhinna ja
ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei olnud kaetud juba tasutud
liisingumaksetega.
Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-33-09, mille kohaselt muutub liisingulepingu
ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu
ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu
hulgas liisinguandja kulutuste
kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. ulutuste hüvitamise sissenõutavaks muutumine
ei eelda, et liisinguandja nõuaks kulude hüvitamist kohtuväliselt. Antud juhul ei ole hageja
hinnangul seega nõue põhivõlgniku vastu aegunud 08.08.2018.a. Isegi juhul kui kohus peaks
asuma seisukohale, et see nii on, millega hageja ei nõustu, on hageja sõlminud
liisinguandjaga võlgnevuse tasumise kokkuleppe enne võlgnevuse aegumist, mistõttu hageja
nõue ei ole aegunud.
10 (17)
Kostjad on jätnud mainimata, et kostjad pärijatena ei ole täitnud pärandaja kohustusi ning
jätsid liisingmaksed tasumata, kasutades seejuures edasi liisinguobjektiks olnud sõidukit.
Liisingulepingu kohaselt oleks tulnud põhivõlgnikul liisingumakseid tasuda kuni
28.04.2017.a. Kostja ei esitanud liisinguandjale surmatunnistust, pärimistunnistust ning
viivitas ka vara tagastamisega liisinguandjale ligikaudu 6 kuud. Kostjad on võõrandanud
pärandvara (sh elamu), kuid ei ole tasunud pärandi hulka kuulunud kohustusi. Pärandi
avamisega seotud info ning surmatunnistuse koopia sai liisinguandja hageja kaudu.
Hageja hinnangul on antud juhul oluliseks asjaoluks aegumise kindlakstegemisel ka aegumise
peatumise ning katkemise tuvastamine. Antud juhul on kostja pärijana tunnistanud
liisinguandja nõuet, andes liisinguandjale üle liisinguobjektiks olnud sõiduki. Seega saab
asuda seisukohale, et aegumine on katkenud sõiduki tagastamisega liisinguandjale. Enamgi
veel on kostja olles pärija, sõlminud liisinguandjaga võla tasumise kokkuleppe 2017. a
alguses.
Liisinguandja pööras enda nõude käendajate vastu täitmisele alles peale vara (sõiduki) müüki,
mil selgus täpne liisingulepingust ning käenduslepingust tulenev kohustuste ulatus. Kuivõrd
liisinguandjal oli probleeme kostjaga kontakti saamisel, sooviti esialgu kogu võlgnevust sisse
nõuda hagejalt. Kuna hageja sellega nõus ei olnud ning lõpuks saadi ühendust ka kostjaga,
sõlmiti liisinguandja poolt nii hageja kui ka kostjaga samased kokkulepped võrdsetes
summades põhivõlgniku kohustuste täitmiseks. Seega teadis kostja täpselt, millise kokkuleppe
ning millal hageja põhivõlgniku kohustuse täitmiseks sõlmis, mistõttu kostja pärijana teadis
ka enda kohustusest vastavad kulud käendajale hüvitada. Enamgi veel, vastava kokkuleppega
on kostja, kes oli põhivõlgniku pärija, tunnistanud põhivõlgniku kohustuste olemasolu,
mistõttu saab lugeda aegumise katkenuks TsÜS § 158 lg 1 ja 2 mõttes. Märkimist väärib, et
kostja jättis taaskord enda kohustused liisinguandja ees täitmata ning tema vastu on alustatud
täiteasja nr 119/2017/1311, mis tuleneb tsiviilasjast nr 2-17-117048. Hageja on pöördunud
kostja poole kohtuvälise lahenduse leidmiseks, kuid tulemusteta. Seega on hageja nõudnud
kostjatelt ka enne hagiavalduse esitamist kohustuse täitmist, mistõttu on muu hulgas ka
viivisenõue põhjendatud ning aegumine peatunud. Käendajale läheb kohustuse täitmisega üle
võlausaldaja nõue, sh viivisenõue.
12. 22.09.2020. a esitas hageja kohtule vastuse kohtunõudele (I kd, tl 169-170). Hagejale jääb
arusaamatuks, kuidas ei ole kohtul õnnestunud ettepanekut kostjale kätte toimetada. Kostjaid
esindab menetluses lepingulisest esindajast vandeadvokaat. Hageja viitab TsMS § 321 lg-le 1,
§ 217 lg-tele 5, 6 ja § 3141 lg-le 1.
Juhul, kui kohtul ei ole olnud vaatamata eeltoodule võimalik kostjalt tõendit välja nõuda,
palub hageja kohtul koguda vastav tõend muul viisil, näiteks nõudes see välja kokkuleppe
teiselt osapoolelt, s.o DNB Liising AS-lt. Hageja taotleb kohtult tõendi, DNB Liising AS ja
kostja Lxxxx Oxxx vahel 2017. a sõlmitud kokkuleppe kogumist TsMS § 236 lg-te 1, 2
alusel. Hageja hinnangul on kostja pahatahtlikult olnud kohtule kättesaamatu ning oma
käitumisega venitanud menetlust. Hageja palub seda kohtul arvestada menetluskulude
jaotusel.
13. Kohus rahuldas 29.09.2020. a määrusega (I kd, tl 172-173) hageja Oxxx Oxx taotluse
tõendi kogumiseks. Kohus määras, et tõendi kogumise korras kohustada Luminor Liising
AS-i (end. DNB Liising AS) esitama kohtule DNB Liising AS ja Lxxxx Oxx vahel sõlmitud
kokkuleppe põhivõlgniku kohustuse täitmiseks.
11 (17)
14. 29.01.2021. a toimus tsiviilasjas kohtuistung hageja lepingulise esindaja ning kostja
Lxxxx Oxx osavõtul. Hageja jäi esitatud nõude juurde. Kostja taotles, et kui kohus hageja
nõude rahuldab, koostada kostjale nõude tasumiseks maksegraafik.
15. 30.01.2021. a esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja (II kd, tl 9-11), milles
taotleb menetluskulude kostjate kanda jätmist. Kohustada kostjaid hüvitama menetluskulud
summas 3434,52 eurot ning tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludel viivist
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §
113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Tagastada hagejale riigilõiv 37,50 eurot.
16. Kostja esitas kohtule 03.02.2021. a arved (II kd, tl 145-17), mis on tehtud seonduvalt
õigusabi saamisega tsiviilasja nr 2-19-10092 menetluses.
17. 05.02.2021. a esitas hageja seisukoha vastaspoole menetluskulude osas (II kd, tl 18-19).
Hageja hinnangul on kostjal kulutatud aeg ja seega ka kulu ülepaisutatud ja põhjendamatu.
Hageja palub kohtul hinnata kostja kulude vajalikkust ja põhjendatust ning vähendada
menetluskulusid vastavalt.
KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi
on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
19. Hageja on esitanud kostja vastu täitmisnõude, teise isiku kasuks tehtud kulutuste
hüvitamise ja viiviste nõudes. Hageja nõuab kostjalt 5067,72 euro maksmist, millele lisandub
hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 360,45 eurot ning edasiulatuv
viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Oma nõudes
tugineb hageja pärimisseadusele, liisingulepingule ning selle lisadele.
20. Esmalt märgib kohus, et käesolevaks ajaks on tsiviilasjas nr 2-19-10092 üks hageja, s.o
Oxxx Oxx. Hagejad Oxxx Oxx ja Oxx Oxx esitasid kohtule 11.09.2019. a muu hulgas
nõuetest osalise loobumise avalduse (I kd, tl 85-86). Hagejad loobusid hagist 2372,58 euro
ulatusest ning taotlesid lõpetada menetlus selles osas. Kohus võttis 27.12.2019. a määrusega
(I kd, tl 107-108) vastu hagejate Oxxx Oxx ja Oxx Oxx osalise loobumise hagist (s.o kokku
summas 2372,58 eurot). Tulenevalt asjaolust, et menetlusse jäi üksnes hageja Oxxx Oxx
käenduslepingust tulenev nõue kostjate vastu, saab menetluses olla ainult üks hageja, s.o
Oxxx Oxx. Kohtu sellist seisukohta ei muuda ka kostjate 17.04.2020. a menetlusdokumendis
(I kd, tl 134-136) väljendatud seisukoht, et hageja II menetluses osalemisega seotu kulud on
kindlaks määramata.
21. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude
osas:
Lxxxx Oxx ning tema alaealised lapsed Sxxxxxx Oxx (I kd, tl 36) ja Sxxxxxxxx Oxx
(I kd, tl 35) on xxxxxxxxxx. a surnud Gxxx Oxxx pärijateks. Pärijatele on väljastatud
pärimistunnistus, mis on koostatud ja tõestatud 26.01.2015. a notari poolt (I kd, tl 5-6;
58).
Hageja Oxxx Oxx on pärandaja Gxxx Oxxx vend.
Vaidlust ei ole ka selles, et pärandaja sõlmis 05.04.2012. a DNB Liising AS-ga
liisingulepingu nr 210861 kasutusrendina, mille alusel DNB Liising AS andis Gxxx
12 (17)
Oxxxxx liisingueseme, s.o sõiduki Chevrolet Captiva ostmise finantseerimiseks
krediiti 23 500 eurot. (I kd, tl 127) Gxxx Oxx kohustus krediidisumma tagastama
maksegraafiku alusel 61 osamaksega ning liisinglepingu lõpptähtpäevaks määrati
28.04.2017. a (I kd, tl 128).
Liisingu tagamiseks sõlmis DNB Liising AS 05.04.2012. a hagejaga, s.o Oxxx
Oxxxxx käenduslepingu nr 210861 (I kd, tl 7). Liisinglepingu nr 210861 kohaselt oli
käendajaks ka Lxxxx Oxx ning käendaja vastutuseks määrati 32 020,25 eurot.
22. Hageja esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid 22.07.2017. a hageja Oxxx Oxx ja DNB
Liising AS võla tasumise kokkuleppe nr 442684 (I kd, tl 9-10), millega hageja kohustus
käendajana tasuma pärandaja võla summas 4936,74 eurot ning intressi summas 130,98 eurot,
kokku 5067,72 eurot. Võla tasumise lõpptähtpäevaks on 28.02.2019. a. Samasuguse
kokkuleppe, s.o võla tasumise kokkuleppe nr 442820 sõlmisid 23.07.2017. a ka DNB Liising
AS ja Lxxxx Oxx (I kd, tl 176-177). Kokkuleppe kohaselt kohustub Lxxxx Oxx tasuma
liisingulepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud rahalise kohustuse summas 4936,74
eurot. Võla tasumise lõpptähtpäevaks on 28.09.2020. a.
Kohus leiab, et kostja ja DNB Liising AS vahel 23.07.2017. a sõlmitud võla tasumise
kokkulepe omab deklaratiivse võlatunnistuse tunnuseid (VÕS § 30), kuna kostja kinnitab
kokkuleppe punktis 1.2, et tal on liisinguandja DNB Pank AS-i ees liisingulepingust
(nr 210861) tulenevalt sissenõutavaks muutund rahaline kohustus summas 4936,74 eurot.
Seega võib kohtu hinnangul järeldada, et 23.07.2017. a sõlmitud võla tasumise kokkuleppe
eesmärk oli vormistada dokument, millega kostja võlgnikuna tunnistab võla maksmise
kohustuse olemasolu. Käesolevas asjas ei ole hageja küll otsesõnu kostja võlatunnistusele
tuginenud. Samas saab asuda seisukohale, et võla tasumise kokkuleppes sisaldub kostja
kinnitus tekkinud rahalise kohustuse olemasolu kohta, mis oma sisult ongi nn deklaratiivne
võlatunnistus.
Antud juhul ei ole kostjad kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, mis võimaldaksid kohtul
jõuda seisukohale, et kostjal ei ole 23.07.2017. a sõlmitud kokkuleppes nimetatud võlgnevust.
Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole kõnealust kokkulepet sõlminud või allkirjastanud. Kostja on
vastupidiselt hoopis kohtuistungil kinnitanud, et ta on sõlmitud kokkuleppe kohaselt tasunud
graafikujärgseid makseid ning viimase osamakse tasumise tähtaeg on 2021. a aprillis. Oluline
on seegi, et võla tasumise kokkulepe (deklaratiivne võlatunnistus) on sõlmitud
põhikohustusega samas vormis.
Eeltoodut arvestades loeb kohus, et kostja ja DNB Pank AS-i poolt 23.07.2017. a
allkirjastatud võla tasumise kokkulepe (nr 442820) puhul on tegemist deklaratiivse
võlatunnistusega, milles kostja tunnistab liisingulepingust (nr 210861) tulenevat kohustust
summas 4936,74 eurot.
23. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Kohtu hinnangul
ei ole nõue aegunud.
Kuna nõude aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega
(TsÜS § 158 lg-d 1, 2), siis katkestab deklaratiivne võlatunnistus kausaalsuhtest tuleneva
nõude aegumise. Nõude tunnustamine võib seejuures seisneda õigustatud isikule võlgnetava
osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
13 (17)
Lxxxx Oxx on 23.02.2017. a sõlminud DNB Pank AS-iga võla tasumise kokkuleppe nr
442810. Kokkuleppe punkt 1.2 kohaselt võlgnik Lxxxx Oxx tunnistab, et tal on liisinguandja
ees liisingulepingust tulenevalt sissenõutavaks muutund rahaline kohustus summas 4936,74
eurot. Kokkuleppe punkt 2.1 kohaselt tasub võlgnik liisinguandjale võla igakuiste
osamaksetena alates 23.02.2017. a vastavalt maksegraafikule. Võla tasumise lõpptähtpäevaks
on 28.09.2020. a. Seega on Lxxxx Oxx 23.02.2017. a sõlmitud võla tasumise kokkuleppes
tunnistanud võlga liisinguandja ees. Lisaks on Lxxxx Oxx tunnistanud liisinguandja ees
olevat võlga maksekäsu kiirmenetluses maksegraafikut sõlmides. Nii nähtub 14.11.2017. a
koostatud maksekäsust tsiviilasjas nr 2-17-117048 (I kd, tl 180-181), et võlgnik Lxxxx Oxx
esitas 10.11.2017. a kohtule avalduse, milles palus kinnitada maksekäsu tegemisega koos
maksegraafiku võla tasumiseks. Maksegraafiku kohaselt kohustub võlgnik tasuma avaldajale
võlgnevuse summas 5185,84 eurot, sh põhinõude summas 4988.13 eurot. Veelgi enam, Lxxxx
Oxx kinnitas ka 29.01.2021. a toimunud kohtuistungil, et maksab maksekäsu kiirmenetluse
nõuet ning viimane osamakse on 2021. a aprillis. Eeltoodust tulenevalt on Lxxxx Oxx
liisinguandja nõuet korduvalt tunnustanud, s.o esmakordselt 23.02.2017. a võla tasumise
kokkulepet sõlmides, mille tulemusena on aegumine katkenud. Liisinguandja ja Lxxxx Oxxx
vahel sõlmitud kokkuleppe alusel täidab Lxxxx Oxx kui käendaja Gxxx Oxxx kui
põhivõlgniku kohustust liisinguandja ees. On toimunud käendaja Lxxxx Oxxx poolt
liisinguandja nõude tunnustamine, millega on liisinguandja nõude aegumine katkenud TsÜS
§ 158 lg.1, lg.2 tähenduses. Hagiavaldus on kohtule esitatud 04.07.2019. a (I kd, tl 1) ehk
umbes 2 aastat 4 kuud pärast nõude tunnustamisena käsitletava kokkuleppe sõlmimist. Seega
saab lugeda, liisinguandja nõuded liisinguvõtja (Gxxx Oxx) kui põhivõlgniku vastu ei ole
aegunud ja aegunud ei ole VÕS § 70 lg.1 kohaselt ka hageja tagasinõue kostjate kui
põhivõlgniku õigusjärglaste vastu.
24. Võla tasumise kokkuleppe nr 442684 kohaselt oli Oxxx Oxxx võla tasumise
lõpptähtpäevaks 28.02.2019. a. Esitatud asjaolude kohaselt tasus Oxxx Oxx 06.03.2019. a
võla tasumise kokkuleppe nr 442684 alusel Luminor Bank AS-le 212 eurot (I kd, tl 146), mis
hageja kinnitusel oli viimane osamakse. Seega täitis hageja käenduslepingust tuleneva
kohustuse täielikult 06.03.2019. a. Kohustuse täitmist 2019. a märtsis on kinnitanud ka
Luminor Bank AS hagejale saadetud e-kirjas (I kd, tl 12).
Kohtul tuleb võtta seisukoht, kas hagejal Oxxx Oxxxx on käendajana õigus liisinguandjale
tasutud osa kostjatelt, kuixxxxxxxxxxx. a surnud Gxxx Oxxx pärijatelt tasutud osa tagasi
nõuda. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud VÕS § 152 alusel tagasinõude kostjate vastu
5067,72 euro saamiseks tulenevalt sellest, et hageja on käendajana täitnud selles ulatuses
xxxxxxxxxx. a surnud Gxxx Oxxx kui põhivõlgniku kohustuse liisinguandjale.
Hageja 15.05.2020. a esitatud menetlusdokumendi (I kd, tl 142-145) punkt 2.12 kohaselt
pööras liisinguandja nõude käendajate vastu täitmisele alles peale vara (sõiduki) müüki, mil
selgus täpne liisingulepingus tulenev kohustuse ulatus. Kuivõrd liisinguandjal oli probleeme
kostjaga kontakti saamises, sooviti esialgu kogu võlgnevus sisse nõuda hagejalt. Kuna hageja
sellega nõus ei olnud ning lõpuks saadi ühendust ka kostjaga, sõlmiti liisinguandja poolt nii
hageja kui ka kostjaga sarnased kokkulepped võrdsetes summades põhivõlgniku kohustuse
täitmiseks. Mõlemad võla tasumise kokkulepped on kohtule esitatud (I kd, tl 9-10 ja I kd, tl
183-184). Seega saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et pärast liisinguvõtja Gxxx Oxx
surma, s.o pärast xxxxxxxxxx. a jäi tema võlgnevus liisinguandja ees kokku 9873,48 eurot
(s.o 2x4936,74). Poole liisinguvõtja kohustusest on liisinguandjale tasunud hageja. Samuti
14 (17)
on kostja teinud liisinguandjale osamakseid võlgnevuse tasumiseks ning viimase osamakse
tähtaeg on 2021. a aprillis.
Sõltumata sellest, kas pärijad selgitatakse välja viimse tahte või seadusjärgse pärimise reeglite
alusel, läheb pärand pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt üle seaduse jõul pärandi
avanemisel ehk pärandaja surmaga (PärS § 1 lg 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 130 lg 1). Pärandaja
õigused ja kohustused, mis ei olnud pärandajaga lahutamatult seotud, lähevad pärijale üle
tagasiulatuvalt alates pärandaja surmast, sõltumata sellest, millal ja millisel viisil on pärija
pärandi vastu võtnud või loetakse ta pärandi vastu võtnuks. 26.01.2015. a koostatud ja
tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on xxxxxxxxxx. a surnud Gxxx Oxxx pärijateks Lxxxx
Oxxx Sxxxxxx Oxxxja Sxxxxxxxx Oxx. Seega on kostjad pärandi vastu võtnud ning
kostjatele on üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused, s.h. pärandaja Gxxx Oxxx kui
põhivõlgniku kohustused liisinguandja ees.
VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja
võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab
üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 152 lg 1
esimese lause järgi läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle
võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (st nõude üleminekuga käendajale selle sisu ei muutu).
Kui hageja on täitnud käendajana kostjate (I, II, III) kohustused liisinguandja ees, on talle
vastavas ulatuses läinud üle liisinguandja nõue kostjate vastu. Eeltoodust tulenevalt tuleb
kostjatelt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 5067,72 eurot (sh põhivõlgnevus
summas 4936,74 eurot ja intress summas 130,98 eurot).
24.1 Kostja Lxxxx Oxx väljendas kohtuistungil, et kui sõiduk politsei kaasabil Oxxx Oxxx
käest kätte saadi ning tehnilisse kontrolli saadeti, kandis Lxxxx Oxx tehnilise kontrolliga
kaasnenud kulud. Lxxxx Oxx soovib nimetatud kulutuste hüvitamist.
Kohus märgib veelkord (nagu ka 29.01.2021. a kohtuistungil), et kostjatel puudub võimalus
tehtud kulutusi enam nõuda, kuna tähtaeg sellise nõude esitamiseks on möödunud. Kostjatele
on käesolevas menetluses korduvalt saadetud menetlusdokumente ning antud nendele
vastamiseks tähtaegu. Vaatamata antud võimalustele kostjad vastamiseks antud võimalusi ei
kasutanud. Kostjaid ei ole õnnestunud tabada telefoni teel, samuti on jäänud tulutuks katsed
toimetada kostjatele menetlusdokumente kätte tähtsaadetistena. Lisaks on kostjal menetluses
olnud kaks lepingulist esindajat. Ühe esindaja vahendusel esitasid kostjad vastuhagi, kuid ei
kõrvaldanud selles esinenud puudusi tähtaegselt ning vastuhagi menetlusse ei võetud (kohtu
27.12.2019 määrus).
25. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjatelt ka viivist.
Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär
kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda
kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist
kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
15 (17)
TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Hageja nõuab kostjatelt viivist põhivõlalt alates 29.06.2018. a ehk kohtuvälise nõude
esitamise ajast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o sama seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on hagi esitamise
seisuga, s.o 04.07.2019. a arvestanud viivise suuruseks kokku 360,45 eurot (hageja
23.03.2020 menetlusdokument p.2.7). Kostja ei ole hageja viivisearvestust vaidlustanud.
Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist TsMS § 367 kohaselt protsendina põhinõudelt.
Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et summalt 5067,72 eurot on arvestatud viivis alates
04.07.2019. a kuni 29.01.2021. a seisuga. Viivises päevi 575, summa päevas 1,11 eurot.
Kohus arvestas, et alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 05.07.2019. a kuni
kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 26.02.2021. a kujuneb VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud
määras viiviste suuruseks 668,66 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise aja seisuga kujuneb
hageja poolt nõutavas määras sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks kokku 1029,11
eurot (360,45 eurot + 668,66 eurot).
Menetluskulude jaotus
26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus rahuldab hagi, seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda.
26.1 TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate
menetluskulude rahalise suuruse.
Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud
kokku 3434,52 eurot, sh 500 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 2476,68 eurot (lisandub
käibemaks) hageja lepingulise esindaja tasu õigusabi eest.
Kostjad vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale ei esitanud.
26.2 Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu summas 500 eurot. Hageja loobus
11.09.2019. a osaliselt hagist. Kohus võttis 27.12.2019. a määrusega osalise hagist loobumise
vastu. Hageja täpsustas 23.03.2020. a menetlusdokumendis (I kd, tl 125-126) hagihinda ning
märkis uueks hagihinnaks 5834,70 eurot. Hagilt hinnaga 5834,70 eurot tuleb tasuda riigilõivu
425 eurot. Viidatud menetlusdokumendis ning ka 30.01.2021. a menetlusdokumendis on
hageja esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks.
TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja
loobub hagist.
Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale Oxxx Oxxxxx tagastada riigilõiv summas 37,50 eurot.
Riigilõiv tagastada Oxxx Oxx arveldusarvele nr EE052200221055850136.
Lähtudes hagihinnast, saab pidada põhjendatuks menetluskuluks riigilõivu summas 425 eurot.
16 (17)
26.3 TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline
esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku
§-s 218 sätestatu kohaselt.
Hagejat esindas menetluses advokaat Birje Kalmus.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja teinud õigusabi toiminguid
kokku 19 tunni 37 minuti ulatuses, sh: 1) 3 h 39 m hagiavalduse koostamine; 2) 1 h 18 min
hagiavalduse täiendamine, lisade komplekteerimine, e-kirjavahetus kliendiga; 3) 39 m
hagiavalduse täiendamine; 4) 31 m hagiavalduse muutmine; 5) 13 m hagiavalduste
parandamine viiviste ja muude muutunud asjaolude osas, telefonikõne kliendiga; 6) 45 m
hagiavalduse täiendamine; 7) 34 m hagiavalduse ja lisade komplekteerimine, esitamine e-
toimikus; 8) 6 m kohtumäärusega tutvumine, e-kiri kliendile; 9) 7 m kliendi kirjaga
tutvumine, telefonivestlus kliendiga; 10) 5 m kostja taotlusega tutvumine; 11) 50m kostjate
vastusega tutvumine; 12) 12 m telefonivestlus kliendiga; 13) 56 m menetlusdokumendi
koostamine; 14) 8 m vastuse täiendamine ja esitamine e-toimikus; 15) 2 m kohtu kirjaga
tutvumine; 16) 3 m e-toimikus kostja kirjaga tutvumine; 17) 5 m kohtumäärusega tutvumine,
e-kiri kliendile; 18) 5 m kohtumäärusega tutvumine, e-kiri kliendile; 19) 4 m telefonivestlus
kliendiga; 20) 1 h 20 m menetlusdokumendi koostamine vastuseks kohtumäärusele, viiviste
arvutamine; 21) 35 m kostja seisukohaga tutvumine; 22) 18 m kostja esitatud väite analüüs;
23) 2 m e-kirjavahetus kliendiga; 24) 3 m kohtunõudega tutvumine; 25) 12 m
telefonivestluskliendiga; 26) 2 h 9 m kostja seisukohtade ja taotluste analüüs,
menetlusdokumendi koostamine; 27) 3 m kiri kliendile; 28) 5 m kohtu kirjaga tutvumine,
kliendile edastamine; 29) 25 m kohtunõudega tutvumine, kliendi kirjaga tutvumine,
kohtunõudele vastamine; 30) 3 m kohtumäärusega tutvumine; 31) 3 m dokumendiga
tutvumine, kiri kliendile; 32) 19 m e-kirjavahetus kliendiga, kiri kohtule kohtuistungi
toimumise koha kohta; 33) 11 m kohtu kirja ja selgitustega tutvumine (sisulise arutamise
lõpetamine, tähtajad); 34) 47 m telefonikõne kliendile seoses kohtuistungiga, kohtuistungiks
ettevalmistamine (sh menetluskulude nimekirja koostamine); 35) 43 m sõit kohtuistungile;
36) 48 m kohtuistungil osalemine; 37) 43 m sõit kohtuistungilt; 38) 23 m menetlusdokumendi
koostamine (menetluskulude nimekiri). Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu
määraga 120 eurot ühe töötunni eest.
Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse iseloomu ja käiku, saab lugeda põhjendatuks ja
mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tasumäära maakohtu menetluse vältel, mis on 120
eurot ühe töötunni eest.
Arvestades asja menetluse käiku ja keerukust, leiab kohus, et märgitud hageja esindaja
toimingud on üldjoontes olnud vajalikud ja põhjendatud. Hageja esindaja on koostanud hageja
nimel nõude, esitanud seisukohad kostjate vastustele ning esindanud hagejat kohtuistungil.
Eeldatavalt kaasnevad nimetatud toimingutega ka ettevalmistavad toimingud, sh kliendiga
konsulteerimine. Kohus ei pea põhjenduks hagiavalduse koostamisele kulunud aega esitatud
mahus (7 tundi 39 minutit). Esmalt seetõttu, et hagis on esitatud ka hageja II nõuded, millest
hiljem on loobutud. See tähendab, et nende nõuete vormistamine ja esitamine hagiavalduses
on olnud põhjendamatu, see osa moodustab hagiavaldusest umbes 1/3 ja selle eest ei tule tasu
välja mõista. Arvestades esitatud hagiavalduse mahtu, selles esitatud õiguslikke põhjendusi,
aga ka hagiavalduse lisasid, saab kohtu hinnangul pidada hagiavalduse koostamise
17 (17)
põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Muu hulgas märgitud kohtuistungitel osalemise ajakulu vastab
kohtuistungite tegelikule kestusele. Kohus ei pea kostjatelt väljamõistetavaks põhjendatud
õigusabi tasuks ka 10.-11.09.2019 koostatud menetlusdokumendi koostamise kulu kogu
ulatuses (dokument esitatud
kohtule 11.09.2019) 56+8=64 minutit,
kuna selles
menetlusdokumendis on hagejad esitanud osalise hagist loobumise. Tegemist on hagejate
poolt põhjendamatult esitatud nõudega, millest hiljem loobuti. Seetõttu loeb kohus selle
menetlusdokumendi koostamise tasuks, mida kostjatelt välja mõista, 40 minutit. Kohus
hindab, et mõistlik põhjendatud ajakulu toimingutele kokku on 14 h 8 m.
Kohus hindab seega, et vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku on
14 h 8 m ulatuses. Tasumääraga 120 eurot ühe töötunni eest kujuneb tasu suuruseks 1696
eurot. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu summas 1696 eurot.
Kohus leiab, et instungile sõitmiseks kulunud aja eest taotletud tasu ei kuulu teie
menetlusosalise poolt hüvitamisele. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 (p 13) asunud
seisukohale, et lepingulise esindaja tasu sõidule kulunud aja eest ei kuulu teise
menetlusosalise poolt hüvitamisele. Riigikohus on välja toonud, et TsMS §-d 174 ja 175 ega
§ 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise
esindaja sõidule kulunud aja eest. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla üksnes otsene
sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Eeltoodust
tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ei olnud kostja esindaja kulu kohtuistungile
sõitmise aja eest kokku 1 h 26 m.
26.4 Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 2121
eurot, sh 425 eurot hagilt tasutud riigilõiv ning 1696 eurot (lisandub käibemaks 339,20 eurot)
hageja lepingulise esindaja tasu.
Kuna hageja Oxxx Oxx ei ole käibemaksukohuslane, siis tema menetluskulud tuleb TsMS §
174 lg 10 järgi hüvitada koos käibemaksuga.
Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 2460,20
eurot kostjatelt hageja kasuks välja.
Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et kostjal tuleb hagejale hüvitatavatelt
menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg
1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Raag
Kohtunik