3-19-2082/24 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-19-2082

Määruse kuupäev

26.02.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X. kaebus Viru Maakohtu 10.06.2019. a arengu- ja

hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X., esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Vastustaja – Viru Maakohus, esindaja Liina Naaber-Kivisoo

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata.

2. Jätta X.X. kaebus läbi vaatamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Määruse

avaldamisel

asendada

kaebaja

nimi

tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. töötas alates 16.11.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumajas süüteoasjadega tegeleva

kohtujuristina.

2. Viru Maakohtu esimees ja personalijuht pidasid X.X. 10.06.2019 arengu- ja

hindamisvestluse, hindamaks Keeleinspektsiooni palvel X.X. tegelikku eesti keele oskust ja

toimetulekut töös ettetulevates keelekasutusolukordades. Vestluse kohta koostati 19.06.2019. a

arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõte.

Vestluse tulemusel jõuti järeldusele, et nii X.X. suuline kui ka kirjalik keeleoskus keerulisemate

lausekonstruktsioonide, väljendite ja erialase sõnavara kasutamisel on puudulik ning takistab

juriidiliste probleemkohtade selgitamist ja argumentatsiooni esitamist. Kuigi X.X. läbis enne

kohtusse tööle asumist C1-taseme eksami, ei vasta tema eesti keele oskus arenguvestlusel

tuvastatut, varasemates arengu- ja hindamisvestlustes kajastatut ning kohtujuristide tööd

koordineeriva kohtujuristi hinnangut arvestades kohtujuristilt nõutavale C1-tasemele (kohtute

seaduse (KS) § 1251 lg 4) ega võimalda kohtujuristi ülesannete täitmist ametikohalt oodataval

3-19-2082

tasemel. Viru Maakohus andis X.X.le täiendava võimaluse viia oma eesti keele oskus kooskõlla

ametiülesannete täitmiseks vajalike ning KS § 1251 lg-st 4 tulenevate nõuetega. Keeleoskusele

objektiivse hinnangu saamiseks tuli X.X.l läbida uuesti eesti keele C1-taseme eksam järgmisel

toimumise korral, s.o 29.09.2019 ning esitada tööandjale hiljemalt 31.10.2019 C1-taseme

tunnistus.

3. X.X. esitas 07.11.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Maakohtu 10.06.2019. a

arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse

taotluse.

Kaebuse kohaselt korraldati 10.06.2019 toimunud arenguvestluse käigus kaebajale sisuliselt nii

suuline kui ka kirjalik eesti keele eksam, mida tööandja teha ei tohi. Selleks on pädevad vaid

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, muud Haridus- ja Teadusministeeriumi asutused

ning Keeleinspektsioon. Samuti ei vasta arenguvestluse kohta koostatud akt Viru Maakohtu

direktori 24.09.2018. a käskkirjaga nr 11-3/7 sätestatud arenguvestluse läbiviimise vormile ja

vestluse läbiviimise põhimõtetele. Aktis on paljasõnaliselt viidatud minevikus toimunud

asjaoludele, mis ei oma kaebaja töösse puutuvalt enam tähtsust. Kaebaja puhul on täidetud

kohtujuristile KS § 1251 lg-s 4 esitatavad nõuded, sh nõue osata eesti keelt keeleseaduses

(KeeleS) sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel. Seadusest ei tulene kohtujuristi

keeleoskusele esitatavaid lisanõudeid ning kuigi kaebaja on C1-taseme eksamil saanud

64 punkti, vastab siiski tema keeleoskus KS § 1251 lg 4 nõuetele. Viru Maakohus ei saa saata

eksamile ning nõuda uue C1-taseme tunnistust isikult, kellel see on juba olemas.

Tasemeeksamile saadetakse üksnes keeleametniku ettekirjutusega (KeeleS § 28 lg 1). Seega on

Viru Maakohus väljunud oma pädevuse piiridest.

4. Tartu Halduskohus jättis 20.11.2019. a määrusega kaebuse selle täpsustamiseks käiguta

ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 3), tuvastades Viru

Maakohtu kõnealuse menetlustoimingu õigusvastasuse kuni haldusasjas menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni.

5. Kaebaja täpsustas 22.11.2019 kohtule saabunud avalduses kaebuse nõuet ning palus

tuvastada Viru Maakohtu menetlustoimingu, s.o Viru Maakohtu 10.06.2019 arengu- ja

hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste õigusvastasus.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 21.01.2020. a määrusega Viru Maakohtu määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 20.11.2019. a määrusele ning tühistas halduskohtu määruse

resolutsiooni p 3.

7. Tartu Halduskohus võttis 13.07.2020. a määrusega kaebuse menetlusse.

8. Viru

Maakohus

palus

14.09.2020

kaebusele

esitatud

vastuses

jätta

see

HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Vastustaja leidis, et täidetud ei ole HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud eeldused tuvastamiskaebuse

esitamiseks. Vastustaja 10.06.2019 koostatud vestluse kokkuvõttel puudub iseseisev toime

kaebaja õigustele ning selle vaidlustamisega ei ole võimalik saavutada kaebaja soovitud

eesmärki – vältida võimaliku tulevikus antava haldusakti tegemist. Antud juhul ei ole alust

rääkida ka jätkuvast või korduvast õigusvastasest tegevusest ega reaalsest õigusvastase

käitumise ohust, mis võiks olla kaebaja tuvastamiskaebuse õigustatud huviks. Kaebuse

rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Vastustajal on õigus ja kohustus kontrollida kaebaja tööalaseid oskusi, sh keeleoskust.

Teenistusest vabastamise õigust omav isik saab anda hinnangu ametniku teenistusülesannete

täitmisele eesti keele oskuse aspektist lähtuvalt ning tal on diskretsiooniruum otsustamaks, kas

ametniku eesti keele oskus, sõltumata formaalselt tõendatud keeleoskuse tasemest, on piisav

3-19-2082

oma teenistusülesannetega toimetulekuks. Vastustaja ettepanek esitada uus eesti keele

C1-taseme eksamitunnistus oli kaebajale võimaluse andmine tõendada oma keeleoskust

objektiivse

tõendiga.

Kaebaja

keeleoskus

on

puudulik

ning

takistab

juriidiliste

probleemkohtade selgitamist ning argumentatsiooni esitamist.

9. Kaebaja esitas 21.09.2020 kohtule täiendavad seisukohad ning taotluse kaebuse

muutmiseks ehk kaebuse täiendamiseks nõudega keelata vastustajal anda tema suhtes avalikust

teenistusest vabastamise haldusakti avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 lg 1 alusel või alusel,

mis põhineb asjaolul, et kaebaja eesti keele oskus ei vasta C1-tasemele.

Kaebaja hinnangul esineb tal õigustatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna see võib

mõjutada tema suhtes hilisemalt läbiviidavat menetlust. Vaidlustatud toiming on õigusvastane,

kuna vastustajal ei ole pädevust ega õigust hinnata kaebaja eesti keele oskust.

KS § 47 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kriteeriumitele vastavus on kontrollitav vastava tunnistuse

olemasoluga, mitte tööandja subjektiivse hinnanguga. Vastustaja ei saa astuda haridusasutuse

või keeleeksami läbiviija rolli, millist õigust ega pädevust tal ei ole. Seetõttu ei vasta

vaidlusalune toiming haldusmenetluse seaduse § 3 lg 1 ja § 107 lg 1 nõuetele ning on

õigusvastane. Kaebaja on sooritanud 22.02.2015 C1-eesti keele taseme eksami ning valdab

eesti keelt C1-tasemel. Ei eksisteeri ühtegi kehtivat Keeleameti järelevalve tulemusel antud

kontrollakti või ettekirjutust, mis kinnitaks, et kaebaja tuleks ebapiisava keeleoskuse tõttu

suunata C1-taseme eksamile. Kaebuse täiendamine keelamiskaebusega on otstarbekas,

saavutamaks kaebaja teenistusest vabastamise vältimise eesmärki.

10. Vastustaja palus 08.10.2020 kohtule esitatud täiendavates seisukohtades tagastada

keelamiskaebus kaebajale, jätta tuvastamiskaebus läbi vaatamata ning alternatiivselt jätta

mõlemad nõuded rahuldamata.

Vastustaja leiab, et kaebaja ei saa taotleda kohtult lahendi tegemist, mis kohustaks vastustajat

hoidma ebaseaduslikult ametis isikut, kelle oskused ja teadmised ei vasta nõuetele. Juhul, kui

vastustaja peaks kaebaja ametist vabastama, on kaebajal võimalik tema teenistusest

vabastamise otsuse vaidlustamiseks kasutada ATS §-s 105 ette nähtud konkreetseid ja

ammendavaid õiguskaitsevahendeid. Vastustaja ei ole teinud otsustust kaebaja ametist

vabastamiseks, vaid on oma toimingutega soovinud toetada kaebajat eesti keele oskuse

parandamisel.

11. Tartu Halduskohus teavitas 01.02.2021. a määrusega pooli, et teeb lahendi käesolevas

haldusasjas teatavaks 26.02.2021.

12. Vastustaja märkis 12.02.2021 kohtule esitatud avalduses, et kaebaja viimane tööpäev Viru

Maakohtus oli 23.12.2020.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kaebaja on oma 21.09.2020. a avalduses taotlenud kaebuse täiendamist nõudega vastustaja

keelamiseks anda kaebaja suhtes avalikust teenistusest vabastamise haldusakti ATS § 92 lg 1

alusel või alusel, mis põhineb asjaolul, et kaebaja eesti keele oskus ei vasta C1-tasemele.

Tegemist on kaebuse muutmise taotlusega.

14. HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel

loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

15. Kohus leiab, et kaebuse täiendamisest keelamisnõudega tuleb keelduda ainuüksi põhjusel,

et õigusaktidest ei tulene kaebajale kaebeõigust vaidlustada tema teenistusest vabastamist

3-19-2082

keelamiskaebusega ning selline kaebus ei oleks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel seetõttu lubatav.

Vastustaja on asjakohaselt osutanud sellele, et ATS §-s 105 on ammendavalt sätestatud

õiguskaitsevahendid isiku õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral. Kuna selles sättes ei

ole ette nähtud keelamiskaebuse esitamise õigust, ei saa kohtule esitada kaebust teenistusest

vabastamise kohta antava haldusakti andmise keelamiseks. Arvestades kohtule teatavaks

saanud asjaolu kaebaja teenistussuhte lõppemise kohta, ei oleks keelamiskaebuse eesmärgi

saavutamine enam ka võimalik (HKMS § 121 lg 2 p 2). Nendel põhjustel jääb kaebaja taotlus

kaebuse muutmiseks rahuldamata.

16. Kohus leiab, et asjas esinevad HKMS § 151 lg 2 p-s 1 ja § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud alused

menetlusse võetud tuvastamiskaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

17. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse

kaitseks. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks

ei leidu tõhusamaid vahendeid. Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise

(HKMS § 45 lg 3). HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale,

kui

kaebajal

puudub

asjas

ilmselgelt

kaebeõigus,

ning

vastavalt

HKMS § 151 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse

menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

18. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja teenistussuhe on lõppenud, ei saa vaidlustatud

menetlustoimingu eraldiseisev õigusvastasuse tuvastamine aidata enam mingil viisil kaasa

kaebaja õiguste kaitsele. Sealhulgas ei saaks Viru Maakohtu kõnealuse menetlustoimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõue kanda endas preventiivset huvi vältida kaebaja ja vastustaja

vahelises õigussuhtes vastustaja korduvat sarnast tegevust. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

Tartu Halduskohtus registreeritud kaebaja kaebus haldusasjas nr 3-21-255, milles kaebaja palub

muu hulgas tunnistada õigusvastaseks Viru Maakohtu 21.12.2020. a käskkiri tema teenistusest

vabastamise kohta ning muuta tema teenistusest vabastamist alust. Kaebaja saab efektiivselt

kaitsta enda õigusi seoses tema teenistusest vabastamisega viimati nimetatud haldusasjas ning

selle asja raames saab kohus hinnata ka vastustaja toimingute õiguspärasust enne kaebaja

teenistusest vabastamist.

19. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus Viru Maakohtu 10.06.2019. a arengu- ja

hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste õigusvastasuse tuvastamiseks HKMS § 151 lg 2 p 1

ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

20. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda

kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

21. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata

jätmise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud

(tasutud riigilõiv ning esindaja kulud) kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kaebajalt

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 lause 4).

22. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt)