2-18-18312/110 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Merit Helm ja Vahur-Peeter

Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-18312

Kohtuasi

Fepower OÜ hagi AS-i LHV Pank, OSAÜHINGU

BEST IDEA ja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ

(pankrotis)

pankrotihalduri

vastu

nõude

tunnustamiseks Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. juuni 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Fepower OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Fepower OÜ (registrikood 12325730),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Kostja I (vastustaja I) AS LHV Pank (registrikood

10539549), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn

Kostja II (vastustaja II) OSAÜHING BEST IDEA

(registrikood

10955220),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Marko Pikani

Kostja III (vastustaja III) Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ

(pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Henri Ratnik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18. juuni 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta Fepower OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Fepower OÜ kanda.

2-18-18312

4. Mõista Fepower OÜ-lt AS-i LHV Pank kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 1855 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

5. Mõista Fepower OÜ-lt OSAÜHINGU BEST IDEA kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 420 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

6. Mõista Fepower OÜ-lt Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude

hüvitis 227 eurot 76 senti.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Fepower OÜ (hageja) esitas 4. detsembril 2018 Harju Maakohtule AS-i LHV Pank (kostja I),

OSAÜHINGU BEST IDEA (kostja II) ja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis)

(võlgnik) pankrotihalduri Veli Kraavi (kostja III) vastu hagi, milles palus tunnustada võlgniku

pankrotimenetluses oma 227 077 euro 73 sendi suurust nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena.

Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 14. veebruaril 2018 välja võlgniku

pankroti. Hageja esitas 3. mail 2018 võlgniku pankrotimenetluses nõude, milles palus oma

nõuet tunnustada, kuid kostjad esitasid hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite.

1.2. Hagejal on võlgniku vastu 227 077 euro 73 sendi suurune nõue.

Võlgnik sõlmis 5. septembril 2013 kostjaga I 990 000 euro laenamiseks laenulepingu

nr LL-20130905KT (laenuleping). Kostja I soovis, et laenulepingust tulenevaid nõudeid

käendaks OK (käendaja). OK sõlmis võlgnikuga 30. septembril 2013 tagamise tasu kokkuleppe

(tagatise tasu kokkulepe) ja 10. oktoobril 2013 kostjaga I käenduslepingu laenulepingust

tulenevate nõuete tagamiseks (käendusleping). Tagatise tasu kokkuleppe kohaselt käendas OK

võlgniku laenulepingust tulenevaid kohustusi ning võlgnik kohustus OK-le maksma selle eest

tasu 8% laenusummalt aastas. Tagatise tasu tuli maksta laenu tagasimakse tähtpäeval ühe

summana kogu käenduslepingu kehtivuse eest.

2-18-18312

Laenulepingu tagasimakse tähtpäev oli 5. oktoober 2016. a, mistõttu muutus tagatise tasu

kokkuleppest tulenev tasu nõue sissenõutavaks 5. oktoobril 2016. Võlgnik ei ole käendajale

tasu maksnud. Käendaja loovutas tasu nõude 205 136 eurot 55 sendi ulatuses hagejale. Hagejal

on seega võlgniku vastu 205 136 euro 55 sendi suurune nõue, millele lisandub seadusjärgne

viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi. Alates 6. oktoobrist 2016. a kuni

14. veebruarini 2018 on sissenõutavaks muutunud viivis 22 335 eurot 15 senti.

Pankrotimenetluses nõudis hageja viivist osaliselt (21 941 eurot 18 senti). Koos viivisega on

hageja nõue 227 077 eurot 73 senti.

1.3. Kostjate vastuväited hageja nõudele ei ole põhjendatud.

Tagatise tasu kokkulepe ei ole näilikkuse tõttu tühine. Kostjate väited ei ole kooskõlas

Riigikohtu praktikaga ning kostjad ei ole enda väiteid tõendanud. Tagatise tasu kokkuleppe

pooled avaldasid kokkuleppes tahet sõlmida just selline kokkulepe, nagu on kajastatud.

Võlgnik ei olnud OK kontrolli all. Kostja I väited on paljasõnalised. Kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et OK oli tagatise tasu kokkuleppe sõlmimise ajal võlgniku osanik või

juhatuse liige. Tehingu näilikkust ei saa tõendada võlgniku või TERE aktsiaseltsi äriregistri

üld- ja isikuandmete ajaloo väljatrükiga. Kostja I viited ajakirjandusele ei ole tõsiseltvõetavad.

Isegi kui võlgniku juhatuse liige HK on olnud OK finantsnõustaja, siis ei ole sellel asjaolul

tagatise tasu kokkuleppe puhul tähtsust. Seadus ei keela lepinguid sõlmida isikutel, kes teavad

üksteist. Kostjate väited, et tagatise tasu kokkulepe on näilik, sest nõuet ei ole kajastatud

võlgniku majandusaasta aruandes, on sisutud. Isiku õigused ja kohustused tulenevad

lepingutest, mitte majandusaasta aruannetest. Hageja ei vastuta selle eest, et võlgniku

raamatupidamine ei ole korras. Asjaolust, et hageja ei ole äriregistrile majandusaasta aruannet

esitanud, ei saa midagi järeldada. Kokkuleppe näilikkust ei kinnita asjaolu, et võlgnik ei ole

pankrotihaldurit nõudest teavitanud, ning et seda ei ole kajastatud ajutise halduri aruandes.

Hageja ega OK ei vastuta selle eest, et võlgnik edastas enda kohustuste kohta haldurile

ebatäieliku ülevaate. Tagatise tasu kokkulepe on majanduslikult loogiline. Käenduste andmine

tasu eest on praktikas tavapärane. Ei ole põhjust arvata, et keegi on nõus käendama ligikaudu

miljoni euro suurust kohustust tasuta. Käenduslepinguga kaasneb käendajale oluline vastutus.

Privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt on sellise kokkuleppe sõlmimine võimalik.

Omakäeliste kokkulepete sõlmimine on sama tavapärane, kui on elektroonilises vormis

kokkulepete sõlmimine. Väide, et tagatise tasu kokkulepe on näilik, sest OK ei ole tasu enne

pankrotimenetlust nõudnud, on sisutu. Tagatise tasu muutus sissenõutavaks 5. oktoobril 2016.

Pärast nõude omandamist esitas hageja juba 27. aprillil 2017 võlgniku pankrotimenetluses

nõudeavalduse. Panga (kostja I) nõusolekut ei olnud tagatise kokkuleppe sõlmimise jaoks vaja.

Samuti ei mõjuta kokkuleppe sõlmimine kostja I nõusolekuta tagatise tasu kokkuleppe

kehtivust. Kokkuleppe sõlmimine kostja I nõusolekuta ei tõenda kokkuleppe näilikkust. Hageja

ja OK ei ole seotud isikud.

Tagatise tasu kokkulepe ei ole ka heade kommetega vastuolus. Kostjad ei ole tühisuse eeldusi

tõendanud.

Hagejal on õigus nõuda viivist, sest tasunõue muutus tagatise tasu kokkuleppe järgi

sissenõutavaks 5. oktoobril 2016.

Loovutamistehing ei ole näilikkuse tõttu tühine. Nõude loovutuse kehtivus ei sõltu sellest, kes

on nõude saaja, isegi kui nõude saaja on nõude loovutajaga seotud isik. Nõude loovutus kui

käsutustehing ei saa õiguslikult olla näilik.

2-18-18312

Kostjate vastuväited

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja I vastuväidete kohaselt on tagatise tasu kokkulepe näilikkuse tõttu tühine.

Kokkuleppe näilikkust kinnitavad järgmised asjaolud:

-

võlgnik on OK-ga seotud äriühing ja oli tagatise tasu kokkuleppe sõlmimise ajal OK

kontrolli all. Võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige oli HK, kes on OK-ga seotud isik ja

keda on avalikkuses nimetatud OK finantsasjade korraldajaks;

-

võlgnik ei ole oma majandusaasta aruannetes tagatise tasu kokkuleppest tulenevat

kohustust kajastanud ega teavitanud nõudest ajutist haldurit ega pankrotihaldurit;

-

kokkuleppe sisu ei ole majanduslikult loogiline, see on võlgnikku kahjustav ega ole

praktikas tavapärane;

-

kokkulepe on allkirjastatud omakäeliselt, mitte digitaalselt, mistõttu ei ole võimalik

veenduda selle autentsuses (kas ja millal see sõlmiti). Kokkulepe võib olla sõlmitud

tagantjärele eesmärgiga jätta mulje kokkuleppe olemasolust ning tagada OK või temaga

seotud isikute osalemine võlgniku pankrotimenetluses ja mõjutada selle läbiviimist.

Omakäeliselt lepingu allkirjastamine on praktikas ebatavaline ja tekitab kahtlusi lepingu

sõlmimise osas;

-

OK ega hageja ei ole kordagi enne võlgniku pankroti välja kuulutamist tagatise eest tasu

nõudnud. Tagatise tasu kokkulepe ilmus välja alles võlgniku pankrotimenetluses, mis

kinnitab kahtlust, et võlgnik ei ole seda kohustust tegelikult võtnud;

-

laenulepingu p 11.1.1 kohaselt ei võinud võlgnik kostja I eelneva nõusolekuta võtta

täiendavaid intressi kandvaid kohustusi. Võlgnik ei ole kostjat I teavitanud, et ta sõlmis

OKga tagatise tasu kokkuleppe. Samuti ei küsinud võlgnik kostja I nõusolekut.

2.2. Kui kohus leiab, et tagatise tasu kokkulepe ei ole näilik, on see samadel asjaoludel

vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kokkulepe on sõlmitud heade kommete vastase

eesmärgiga, s.o eesmärgiga esitada nõue võlgniku pankrotimenetluses ja kahjustada teiste

võlausaldajate huve.

2.3. Hagejal ei ole võlgniku vastu viivisenõuet, sest põhinõue ei ole tagatise tasu kokkuleppe

p-de 1.a ja 2.a järgi muutunud sissenõutavaks. Võlgnik ei ole laenu kostjale I tagastanud.

2.4. Nõude loovutamise tehing on tühine, sest see on näilik. Nõude loovutamise leping ei ole

õiguslikult neutraalne tehing, mis ei saaks olla näilik. Hageja ja OK on omavahel seotud ning

on võimalik, et nõude loovutamise eesmärk oli vältida OK-le rahalise vastutuse tekkimist.

3. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Tagatise tasu kokkulepe ja nõude loovutamise tehing on tühised, sest need on näilikud.

Näiliku tehingu tunnustele viitavad järgmised asjaolud:

-

nii tagatise tasu kokkulepe kui ka OK poolt allkirjastatud ühepoolne kinnitus nõude

loovutamise kohta ei ole digitaalselt allkirjastatud, vaid on allkirjastatud omakäeliselt,

mis ei ole lepingute allkirjastamise praktikas tavapärane. Seejuures oleks digitaalselt

allkirjastatud lepingu/kokkuleppe puhul võimalik tuvastada selle allkirjastamise aega,

mida võidakse varjata eelkõige juhul, kui tegemist on näiliku tehinguga. Järelikult on

põhjendatud alus kahtluseks, et kokkulepe on allkirjastatud tagantjärele, eesmärgiga luua

näilikult võimalus võlgniku pankrotimenetluses nõude esitamiseks;

2-18-18312

-

võlgnik on OK-ga seotud ja viimase kontrolli all olnud äriühing, sest OK ja HK olid AS-

i Tere kaudu seotud isikud;

-

tagatise tasu kokkulepe on võlgnikku selgelt kahjustav, kokkuleppes sätestatud tasu on

märkimisväärselt suur ja võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodne;

-

võlgnikul ei olnud mingit põhjust sellises sisuga kokkulepet sõlmida, sellel ei ole

majanduslikku sisu;

-

hageja ja OK ei ole enne võlgniku pankroti väljakuulutamist nõudnud tagatise eest tasu.

3.2. Juhul kui kohus peaks leidma, et tagatise tasu kokkulepe ei ole näilik, on tasu kokkulepe

samadel asjaoludel tühine, sest tehing on vastuolus heade kommetega.

4. Kostja III palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Kostja III vastuväidete kohaselt ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks. Tagatise tasu

kokkuleppe p-de 2.a ja 2.c kohaselt pidi võlgnik maksma tasu OK-le päeval, mil võlgnik teeb

laenu tagasimakse kostjale I. Võlgnik ei ole kostjale I laenu tagasimakset teinud.

4.2. Hageja ei ole teatanud võlgnikule nõude loovutamisest. Hageja esitas kohtule tõendina küll

omakäeliselt allkirjastatud nõude loovutamise teate, kuid ei ole esitanud ühtki tõendit selle

kohta, et sellest on võlgnikku teavitatud ja see on võlgnikule edastatud.

4.3. Tagatise tasu kokkulepe on tühine, sest see on heade kommetega vastuolus. Kokkuleppest

ilmneb võlgniku erakorraline vajadus selle sõlmimiseks OKga, vastupidisel juhul ei oleks OK

käendust andnud ja võlgnik ei oleks saanud kostjalt I laenu ning võimalust enda äritegevusega

alustada. Tehingu poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete kohaselt

tasakaalust väljas. Tagatise tasu kokkuleppe järgi pidi võlgnik maksma OK-le tasu 8%

laenusummalt igal aastal, kuni laenusumma on täielikult tasutud. Tasu maksmise kohustus lepiti

kokku sõltumata sellest, kas OK oma käenduslepingust tulenevat kohustust täidab. Sellest

tulenevalt oleks OK-l õigus võlgnikult tasu nõuda ka juhul, kui ta käenduslepingut rikub.

Sealjuures on kokkulepitud tasu märkimisväärselt suur. Vaidlusaluse kokkuleppega võttis

võlgnik kohustuse tasuda OK-le 79 200 eurot aastas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis

hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise 3260 eurot ja kostja II kasuks

menetluskulude hüvitise 1920 eurot koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras viivist.

5.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised tähtsad asjaolud:

-

Harju Maakohus kuulutas 14. veebruari 2018. a kohtumäärusega välja võlgniku pankroti

ja määras pankrotihalduriks Veli Kraavi;

-

hageja esitas võlausaldajate 5. novembri 2018. a nõuete kaitsmise koosolekul

227 077 euro 73 sendi suuruse nõude;

-

kostjad vaidlesid nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele täies ulatuses vastu ja

hageja nõue jäi tunnustamata.

5.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagejal nõuet võlgniku vastu, sest hageja

esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ning hageja nõude aluseks olev tagatise tasu kokkulepe

on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ja lg 2 järgi näilikkuse tõttu tühine.

2-18-18312

Pankrotimenetluses ei saa tunnustada nõudeid, mis ei ole tõsikindlalt tõendatud ja mis tulenevad

lepingust, mis on sõlmitud üksnes pankrotimenetluse tarbeks.

Tagatise tasu kokkulepe p 2.a kohaselt tuleb tagatise tasu maksta laenu tagasimakse päeval ühe

summana kogu käenduslepingu kehtivuse perioodi eest ning kohustatud isik kohustub kandma

tasu käendaja arveldusarvele pangas. Väidetavalt sõlmiti tagatise tasu kokkulepe, võttes

arvesse, et võlgnik ja kostja I sõlmisid 5. septembril 2013 laenulepingu ja pank soovis

laenulepingu tagatiseks OK käendust. Kohtule on esitatud 10. oktoobri 2013. a käendusleping

ning 22. juuli 2016. a käenduslepingu muudatus. Käenduslepingud on sõlmitud hiljem.

Eluliselt ei ole usutav, miks oli vaja sõlmida tagatise tasu kokkulepe, kui käendusleping oli

sõlmimata. Lepingus ei ole viiteid konkreetsele käenduslepingu sõlmimisele ega tagajärgi, kui

seda üldse ei sõlmita panga ja OK vahel.

Kostja I on 21. veebruaril 2017 esitanud nõude OK vastu laenusumma ning viivise saamiseks.

Tagatise tasu kokkuleppe p-s 3.a on märgitud, et kui võlgnik rikub laenulepingut, mille

tulemusena hakkab pank võlga käendajalt sisse nõudma, muutub tagatise tasu sissenõutavaks

panga poolt käendajale kohustatud isiku kohustuse täitmiseks antud tähtpäeval. Võlgniku

pankrot kuulutati välja 14. veebruaril 2018. Hagi kohaselt esitas hageja nõudeavalduse

3. mail 2018, kohtule ei ole esitatud tõendeid, et võlga oleks nõutud enne pankrotimenetlust.

Hageja ei ole põhistanud enda seisukohta lepingu sõlmimise osas, ega lükanud ümber kostjate

vastuväiteid selle kohta, et hageja majandusaasta aruanded ei kajasta tema nõuet võlgniku vastu.

2017. a majandusaasta aruannet ei ole esitatud, vaatamata asjaolule, et väidetavalt loovutati

nõue 6. aprillil 2017. Hageja nõuet võlgniku vastu ei ole välja toodud ka võlgniku

raamatupidamise dokumentides. Äriühingud on raamatupidamise seaduse § 4 järgi kohustatud

korraldama nõuetekohast raamatupidamist. Raamatupidamise dokumendid saavad olla

lubatavaks tõendiks. Hageja nõuet võlgniku vastu ei kajasta ka ajutise pankrotihalduri aruanne.

OK ja HK ütlused tagatise tasu kokkuleppe osas ei kinnita poolte tahet ega seda, et kokkulepe

sõlmiti nimetatud eesmärkidel ja ajal, sest ütlused on vastuolulised ega ole usaldusväärsed.

Võlgniku esindajana allkirjastas tasu kokkuleppe HK. Tema ütlused ei ole usaldusväärsed, sest

ta ei mäletanud kokkuleppe sõlmimise ja läbirääkimiste üksikasju, isegi ei teadnud, kus see

allkirjastati. Samas teadis ta täpselt öelda, et OK-ga peeti läbirääkimisi vaid suuliselt, ta

allkirjastas kokkuleppe just 30. septembril 2013 ja allkirjastamise juures oli OK. OK ei

mäletanud, kus kokkulepe allkirjastati. Tunnistajate ütlused on vastuolulised. HK sõnul rääkis

ta läbi OK-ga, OK ütluste kohaselt toimusid läbirääkimised koos jurist AV-ga. Ütlused ei kattu

osas, milles käsitleti kinnisasjade müügist tulu saamist. OK sõnul ei pidanud ta kinnisasja

müügist kasu saama, HK sõnul oli pooltel kokkulepe saada kasu.

Kuna raamatupidamisdokumente, mis kinnitaksid 2013. aastal lepingu olemasolu, ei ole ning

asjaosaliste isikute ütlused on vastuolulised ja põhistused ei ole veenvad, tuleb tagatise tasu

leping lugeda näilikuks. Näilik tehing on tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Seega ei

ole hagejal võlgniku vastu nõuet.

5.3. Kuna tagatise tasu kokkulepe on näilikkuse tõttu tühine, ei ole vaja analüüsida tehingu

võimalikku vastuolu heade kommetega ega teisi nõudele esitatud vastuväiteid.

5.4. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja hagejalt kostja I ja kostja II

kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis.

2-18-18312

Kuigi kostja I esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema kulud kokku 5704 eurot,

sh 5684 eurot lepingulise esindaja kulud ja 20 eurot registriväljavõtete kulu, on kostja I

vajalikud ja põhjendatud kulud 3260 eurot, sh 3240 eurot lepingulise esindaja kulud ja 20 eurot

registriväljavõtete kulu. Menetluskulude nimekirja järgi osutasid lepingulised esindajad

kostjale I õigusabi 40,6 tundi hinnaga 140 eurot tunnis. Kahe esindaja kasutamine oli

põhjendatud, sest tegemist oli keeruka vaidlusega, kuna kostjatel lasus näiliku tehingu

tõendamise koormis. Ajakulu on siiski ülepaisutatud ja põhjendatud ajakulu on 27 tundi.

Kostja II vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 1920 eurot. Kostja III ei ole

menetluskulude nimekirja esitanud, samuti ei nähtu kulude tekkimist tsiviilasja materjalidest.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uue

otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

6.1. Maakohus leidis ebaõigesti, et tagatise tasu kokkulepe on näilik. Maakohus kohaldas

vääralt TsÜS § 89 lg-t 1. Maakohtu seisukoht on vastuolus senise Riigikohtu praktikaga, mille

kohaselt hinnatakse tehingu näilikkust tehingus väljendatud tahteavalduste pinnalt. Kuna

kostjad on tuginenud tehingu näilikkusele, peavad nemad selle eeldused tõendama. Kostjad ei

ole tõendanud, et OK-l ja võlgnikul ei olnud tahet kutsuda esile tagatise tasu kokkuleppes

sätestatud õiguslikke tagajärgi. Seda ei saa järeldada kokkuleppe tekstist. Asjaolu, et tagatise

tasu kokkulepe sõlmiti enne käenduslepingu allkirjastamist, ei tõenda kokkuleppe näilikkust.

OK ei olnud nõus laenulepingust tulenevaid kohustusi käendama enne, kui on sõlmitud tagatise

tasu kokkulepe võlgnikuga. Nõude esitamise aeg ei tõenda kokkuleppe näilikkust. Hageja ei

ole nõude esitamisega viivitanud. Asjaolu, et hageja ei ole esitanud 2017. a majandusaasta

aruannet ning hageja nõuet ei ole kajastatud võlgniku majandusaasta aruannetes, ei tõenda

samuti kokkuleppe näilikkust. HK ja OK ütlused on usaldusväärsed.

6.2. Juhul, kui maakohus jättis hagi põhjendatult rahuldamata, kohaldas maakohus

menetluskulude kindlaksmääramisel vääralt TsMS § 175 lg-t 3. Maakohus mõistis hagejalt

vääralt kostja I kasuks välja kahe esindaja kulud, kuigi vaidlus ei olnud keerukas. Kahe esindaja

kulu on tingitud sellest, et vandeadvokaat korrigeeris advokaadi koostatud dokumente. Sellist

kulu ei pea hageja hüvitama. Kuna maakohus luges kostja II põhjendatud ajakuluks 16 tundi,

on ka kostja I põhjendatud ajakulu sama suur. Seega on põhjendatud menetluskulude hüvitise

suurus 1940 eurot, sh registriväljavõtte kulu 20 eurot ja esindajakulu 1920 eurot.

Vastustaja seisukoht

7. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Menetluse edasine käik

8. Ringkonnakohus juhtis 15. jaanuari 2021. a kirjas poolte tähelepanu sellele, et maakohus

jättis vaidlust lahendades tähelepanuta kostjate kesksed vastuväite selle kohta, et tagatise tasu

kokkulepe ja nõude loovutamise leping on omakäeliselt allkirjastatud, mistõttu ei ole võimalik

veenduda, millal need dokumendid tegelikult koostati ja allkirjastati. Ringkonnakohus selgitas

lepingu sõlmimise aja tõendamise koormist olukorras, kus on esitatud võltsituse vastuväide,

ning andis hagejale täiendava tähtaja dokumentide koostamise ja allkirjastamise aega

kinnitavate tõendite esitamiseks ning kostjale tähtaja vastuväidete esitamiseks.

2-18-18312

9. Hageja vaidles tõendamiskoormise jaotusele vastu ega esitanud ringkonnakohtule uusi

tõendeid. Hageja leidis, et ringkonnakohus kaasas vääralt võlgniku senise pankrotihalduri

asemel menetlusse uue pankrotihalduri.

10. Kostja I vaidles hageja seisukohtadele vastu ja leidis, et võlgniku uus pankrotihaldur on

apellatsioonimenetluse osaline. Kostja II ei esitanud seisukohta. Kostja III leidis, et

ringkonnakohus käsitas uut pankrotihaldurit õigesti menetlusosalisena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus vaidlust lahendades tuvastanud kõiki asjas olulisi

asjaolusid, maakohtu otsuse põhjendused on osaliselt vastuolulised ja ekslikud, mistõttu ei vasta

maakohtu otsus seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442

lg 8 tähenduses. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused parandada.

13. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuse põhjendustest ei ole võimalik aru

saada, milliste tõendite alusel ja millised vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud maakohus

tuvastas. Maakohus viitas küll hageja väidetele ja osadele tõenditele, mille hageja oli oma

väidete kinnitamiseks esitanud, kuid maakohus ei ole neid tõendeid hinnates asjaolusid selgelt

tuvastanud. Kuna maakohus jättis vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud selgelt tuvastamata

või tuvastas need ebatäpselt, tuvastab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1 järgi

järgmised vaidluse lahendamisel tähtsad asjaolud:

-

HK oli alates 29. juulist 2013 kuni 15. septembrini 2016 Kohila tn Muuseumi Arendus

OÜ (võlgniku) ainuosanik ning alates 27. juulist 2013 kuni 7. septembrini 2016

võlgniku juhatuse liige (II kd, tl 10–11);

-

Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (võlgnik) ja AS LHV Pank (kostja I) sõlmisid

5. septembril 2013 laenulepingu nr LL-20130905KT ja leppisid hiljem kokku erinevates

muudatustes; võlgniku nimel allkirjastas lepingu ja selle muudatused digitaalselt

võlgniku juhatuse liige HK (I kd, tl 20–37);

-

OK ja AS LHV Pank (kostja I) sõlmisid 10. oktoobril 2013 digitaalselt allkirjastatud

käenduslepingu ja 22. juunil 2016 digitaalselt allkirjastatud käenduslepingu muudatuse

(I kd, tl 10–14);

-

Harju Maakohus kuulutas 14. veebruari 2018. a kohtumäärusega välja Kohila tn

Muuseumi Arendus OÜ (võlgniku) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Veli Kraavi

(I kd, tl 4);

-

hageja edastas 27. aprilli 2018. a e-kirjaga võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse

(II kd, tl 60–70) ja 3. mai 2018. a e-kirjaga uue nõudeavalduse, mille kohaselt on hagejal

võlgniku vastu 227 077 euro 73 sendi suurune nõue (I kd, tl 5–7); hageja lisas

nõudeavaldusele 6. aprilli 2017. a kuupäeva kandva OK omakäeliselt allkirjastatud

nõude loovutamise teate (I kd, tl 8), 30. septembri 2013. a kuupäeva kandva OK ja

võlgniku seadusliku esindaja HK omakäeliselt allkirjastatud tagamise tasu kokkuleppe

(I kd, tl 9–9 pöördel) ning OK ja AS-i LHV Pank vahel 10. oktoobril 2013 sõlmitud

ning digitaalselt allkirjastatud käenduslepingu ja 22. juunil 2016 digitaalselt

allkirjastatud käenduslepingu muudatuse (I kd, tl 10–14); kohtumenetluses lisas hageja

oma nõudele OK ja hageja vahel sõlmitud 3. aprilli 2017. a kuupäeva kandva

2-18-18312

omakäeliselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingu, mille oli hageja nimel

allkirjastanud hageja juhatuse liige RL (II kd, tl 136–137);

-

võlausaldajate 5. novembri 2018. a nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid kaks

võlausaldajat (kostja I ja kostja II) ning võlgniku pankrotihaldur (kostja III) hageja

227 077 euro 73 sendi suuruse nõude ja nõue jäi tunnustamata (I kd, tl 15–17);

-

võlgnik ei ole kajastanud OK nõuet 2013–2015. aasta kohta esitatud majandusaasta

aruannetes (II kd, tl 19–30);

-

võlgniku uus juhatuse liige AP esitas advokaat Katrin Prüki vahendusel ajutisele

haldurile 13. märtsil 2017 allkirjastatud võlausaldajate nimekirja ja bilansi, milles ei ole

märgitud tagatise tasu kokkuleppest tulenevat OK nõuet (II kd, tl 102 pöördel–108);

-

võlgniku ajutise halduri 14. märtsi 2017. a aruandes ei ole märgitud tagatise tasu

kokkuleppest tulenevat OK nõuet (II kd, tl 96–99);

-

HK ja RL on OK pikaajalised tööalased tuttavad (II kd, tl 144–145).

14. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus kostjate esile toodud ja ülal tuvastatud asjaolusid

arvestades ekslikult seisukohale, et hageja nõude alusena nimetatud OK ja võlgniku vahel 30.

septembril 2013 sõlmitud tagatise tasu kokkulepe on TsÜS § 89 lg-te 1 ja 2 alusel näilikkuse

tõttu tühine.

Ringkonnakohus selgitab, et TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik selline tehing, mille puhul pooled

on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata

tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Seega on näiliku lepingu oluline eeldus esmalt see,

et pooled on teinud lepingut sõlmides küll tahteavaldused, mis peaksid endaga kaasa tooma

teatud õiguslikud tagajärjed, kuid poolte tegelik tahe oli jätta üksnes mulje, et vastava sisuga

tahteavaldused on tehtud, st tegelikult ei soovinud pooled lepingus märgitud õiguslikke

tagajärgi esile kutsuda.

Praegusel juhul ei ole kostjad väitnud ega tõendanud, et OK ja võlgnik ei soovinud tagatise tasu

kokkuleppes märgitud õiguslike tagajärgede saabumist. Kuna tagatise tasu kokkuleppest

tulenes võlgnikule kohustus tasuda OK-le laenulepingu käendamise eest tasu 8% laenusummalt

aastas kuni laenusumma täieliku tasumiseni (tagatise tasu kokkuleppe p 1.a), saaks kokkulepet

pidada näilikuks, kui lepingupooled ei oleks tegelikult soovinud, et OK-l tekib õigus nõuda

võlgnikult tasu maksmist. Seda asjaolu ei ole aga kostjad väitnud ega millegagi tõendanud.

Pigem kinnitavad asjas esitatud asjaolud seda, et lepingupoolte tahe oli lepingut sõlmides

suunatud tasu maksmise kohustuse tekkimisele.

Ka juhul, kui pooled soovisid tasu maksmise kohustuste tekkimist mh eesmärgiga tagada OK

või temaga seotud isikute osalemine võlgniku pankrotimenetluses ja mõjutada selle läbiviimist,

ei anna see alust järeldada, et lepingupooled ei soovinud tasu maksmise kohustuse tekkimist.

Ka sellist eesmärki silmas pidades soovisid lepingupooled selgelt tasu maksmise kohustuse

tekkimist, kuid võisid juhinduda lepingut sõlmides eesmärgist, mis ei oleks kooskõlas heade

kommetega (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 2017. a määrus nr 2-16-18531/27,

p-d 12.2–12.3).

Eeltoodut arvestades on põhjendatud apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus pidas

ekslikult tagatise tasu kokkulepet näilikuks, ning ringkonnakohus jätab need põhjendused

maakohtu otsusest välja.

2-18-18312

15. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et maakohus jättis põhjendamatult hagi rahuldamata.

Kolleegiumi hinnangul asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et hageja ei ole

tõendanud, et tal on nõue võlgniku vastu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

15.1. Kolleegium selgitab, et TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kuna hageja taotles hagis kohtult oma nõude tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses

enne 1. veebruari 2021 kehtinud PankrS § 106 lg 1 järgi, sest kaks võlausaldajat ja

pankrotihaldur olid tema nõudele vastuväite esitanud, pidi hageja tõendama, et tal on

pankrotivõlgniku vastu nõue. Kuigi hageja esitas oma nõude kinnituseks dokumentaalsed

tõendid ja taotles OK kui kirjalike dokumentide koostaja ja allkirjastaja tunnistajana

ülekuulamist, asus maakohus õigesti seisukohale, et esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ega

tõenda hageja nõude olemasolu. Kuna hageja esitatud tõendid ei olnud usaldusväärsed, võis

maakohus jätta need TsMS § 238 lg 5 II lause järgi hindamise järel arvestamata.

15.2. Hageja väitel loovutas OK hagejale oma nõude, mis tulenes OK ja võlgniku vahel 30.

septembril 2013 sõlmitud tagatise tasu kokkuleppest. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja

kohtule 30. septembri 2013. a tagatise tasu kokkuleppe, 3. aprilli 2017. a nõude loovutamise

lepingu ja 6. aprilli 2017. a nõude loovutamise teate (kirjalike dokumentide ärakirjad

TsMS § 273 lg 1 tähenduses).

Kostjad palusid jätta hageja nõude võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata, sest hagejal ei

ole võlgniku vastu väidetud nõuet. Mh esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite, et hageja

nõude aluseks olevad kirjalikud dokumendid on omakäeliselt allkirjastatud, mistõttu ei ole

võimalik veenduda, millal need tegelikult koostati ja allkirjastati. Kostjad leidsid, et hageja

nõude aluseks olevad kirjalikud dokumendid võivad olla seotud isikute poolt tagantjärgi

koostatud, eesmärgiga jätta mulje kokkuleppe olemasolust ning luua võimalus esitada võlgniku

pankrotimenetluses nõue. Kostjate hinnangul viitavad sellisele võimalusele asjaolud, et

nimetatud dokumendid on allkirjastanud omavahel seotud isikud, tasunõue esitati võlgnikule

alles pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ning võlgniku raamatupidamisdokumendid,

võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud teave ega ajutise halduri aruanne ei kinnita sellise

nõude olemasolu. Seega väitsid kostjad, et hageja nõude aluseks olevad kirjalikud dokumendid

on ilmselt tagantjärgi koostatud ning neile on ilmselt märgitud vale kuupäev. Seejuures

põhistasid kostjad usutavalt, et nimetatud dokumendid ei pruugi olla allkirjastatud

dokumentides märgitud kuupäevadel, ning tõendasid oma väidete aluseks olevaid asjaolusid.

Kui kirjalik dokument on koostatud tagantjärgi ja dokumendi koostaja on märkinud sellele

ebaõigeid andmeid, sh dokumendi koostamise kohta ebaõige kuupäeva, on tegemist dokumendi

võltsimisega (intellektuaalne võltsimine), ja tekib küsimus selle tõendi usaldusväärsusest.

Sellisel juhul tuleb kontrollida dokumendi koostaja usaldusväärsust ning kõrvutada

dokumendist tulenevat teavet muude tõenditega (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteeritud väljaanne. § 277 kommentaari p 3.1).

Kuna kostjad põhistasid veenvalt, et võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude aluseks

olevad dokumendid võivad olla tagantjärele koostatud, ning tõendasid oma väidete aluseks

olevaid asjaolusid, mis andsid alust pidada hageja esitatud kirjalikke dokumente

ebausaldusväärseks, pidi hageja enda esitatud kirjalike tõendite usaldusväärsuse kinnituseks

esitama täiendavaid tõendeid, sh selliseid, mis kinnitavad, et dokumendid koostati ja

allkirjastati neil märgitud kuupäevadel.

2-18-18312

15.3. Selleks, et tõendada asjaolu, et OK ja võlgnik sõlmisid tagatise tasu kokkuleppe

30. septembril 2013, mitte muul ajal, esitas hageja maakohtule taotluse OK tunnistajana

ülekuulamiseks. Maakohus rahuldas hageja taotluse ja kuulas OK tunnistajana üle, kuid asus

seisukohale, et tema ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need on vastuolulised.

Iseenesest on õige hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud,

miks ta peab OK ütlusi ebausaldusväärseks, kuid see ei anna alust asuda maakohtust erinevale

järeldusele.

Kuigi OK kinnitas tunnistajana maakohtule, et ta sõlmis tagatise tasu kokkuleppe ja nõude

loovutamise lepingu neis märgitud kuupäevadel, ei ole OK ütlused ka kolleegiumi hinnangul

usaldusväärsed ja tuleb jätta arvestamata, sest OK andis osaliselt ebamääraseid vastuseid kohtu

küsimustele, ei mäletanud lepingu sõlmimise asjaolusid ning tema ütlused 2013. aastal toimunu

kohta on osaliselt vastuolus HK ütlustega (sh selles, kas läbirääkimised toimusid koos jurist

AV-ga või ilma).

Lisaks on OK maakohtule antud ütlused selgelt vastuolus ütlustega, mida ta andis 2013. aastal

toimunu kohta tunnistajana 19. jaanuaril 2017 tsiviilasjas nr 2-16-10717 toimunud

kohtuistungil (II kd, tl 176–179). Kuigi praeguses kohtuasjas kinnitas OK tunnistajana, et tal ei

olnud mingit seost võlgnikuga, tal ei olnud mingit rolli 2013. aastal võlgniku nimele

kinnisasjade omandamisel ja arendamisel ning ta ei pidanud kinnisasjadega seoses mingit kasu

saama (tema kasu piirdus käendamise eest tasu saamisega) (II kd, tl 142–145 pöördel), on OK

varasemas kohtuasjas selgelt kinnitanud oma seost 2013. a kinnisvara projektiga (projekti

osalised olid OK ja MV oma äriühingutega), selgitanud, et kinnistute finantseerimiseks oli vaja

luua vaheettevõte (võlgnik) ning eesmärgiks oli saada projektist kasumit. Lisaks kinnitas OK

tunnistajana, et tema poolt ajas pangaga asju VP. Seda, et OK oli seotud 2013. aastal

kinnisasjade projektiga ja korraldas projekti elluviimist mh võlgniku kaudu, kinnitab ka VPi

29. juulil 2013 OK-le saadetud e-kiri (II kd, tl 6), milles ta selgitas kostjaga I peetavate

laenuläbirääkimiste hetkeseisu, märkis, et H ja A on tehingute tegemiseks kättesaadavad ja

küsis, kas ka ülejäänud kinnisasjad tuleks tõsta samasse ettevõttesse. Seega on OK andnud

erinevates kohtumenetlustes vastuolulisi ütlusi.

Eeltoodut arvestades ei pea kolleegium OK tunnistajana antud ütlusi siiraks ega saa teda

tunnistajana usaldada. Seetõttu ei ole tema tunnistused kirjalike dokumentide koostamise aja

kohta usaldusväärsed ja need tuleb jätta TsMS § 238 lg 5 II lause alusel arvestamata.

15.4. Lisaks kuulas maakohus kostja III taotlusel tunnistajana üle ka HK, kes kinnitas, et sõlmis

OK-ga tagatise tasu kokkuleppe 30. septembril 2013.

Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus ka selle tunnistaja osas põhjendatult seisukohale, et

ka tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Hinnates HK antud ütlusi (II kd, tl 142–145 pöördel), ei

ole kolleegiumil alust arvata, et tema tunnistajana antud ütlused oleksid usaldusväärsed.

Maakohus juhtis õigesti tähelepanu sellele, et HK mäletas 2013. aastal toimunut valikuliselt –

ta mäletas täpselt kokkuleppe sõlmimise aega, aga mitte muid lepingu ja läbirääkimistega

seotud asjaolusid, sh seda, kus leping sõlmiti. Samuti on HK ütlused vastuolulised osas, mis

puudutavad OK seoseid võlgnikuga ja 2013. a kinnisvaraprojektiga. Ühest küljest väidab HK,

et tema oli võlgniku puhul tegelik kasusaaja ja otsustas, mida projektiga teha ajal, mil ta oli

juhatuse liige. Teisalt tunnistab ta aga ka seda, et 2013. a kinnisvaraprojekti valmistas ette ja

rääkis lepingupartneritega läbi OK. Lisaks ei haaku HK ütlused 2013. aastal toimunu kohta OK

selles ega eelmises kohtumenetluses antud ütlustega OK seotuse kohta võlgnikuga. Kauaaegse

OK tuttavana võib ka HK-l olla huvi anda kohtumenetluses ütlusi, mis ei vasta täielikult tõele.

2-18-18312

Eeltoodut arvestades ei saa ka HK tunnistajana antud ütlusi pidada usaldusväärseks ning ka

need tuleb jätta TsMS § 238 lg 5 II lause alusel arvestamata.

15.5. Hoolimata sellest, et ringkonnakohus selgitas hagejale tal lausvat tõendamiskoormist ja

andis hagejale täiendava tähtaja uute tõendite esitamiseks, ei esitanud hageja

apellatsioonimenetluses täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid tagatise tasu kokkuleppe

sõlmimise aega, sh seda, et see sõlmiti 30. septembril 2013. Seega ei ole hageja kummutanud

kostjate põhistatud kahtlusi selle kohta, et kirjalikud dokumendid vormistati hiljem, ega

esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et OK ja võlgnik sõlmisid tagatise tasu

kokkuleppe 30. septembril 2013, mitte hiljem.

Lisaks kinnitavad kostjate tõendina esitatud kirjalikud dokumendid seda, et võlgnik ei ole

kajastanud

pärast

väidetava

kokkuleppe

sõlmimist tagatise

tasu

kohustust

oma

raamatupidamisdokumentides ega edastanud vastavat teavet või nõude aluseks olevaid

originaaldokumente ajutisele haldurile. Seega annavad kostjate esitatud kirjalikud tõendid alust

arvata, et võlgniku ajutise halduri aruande aja seisuga ei olnud hageja nõude aluseks olevaid

kirjalikke dokumente veel koostatud.

16. Kolleegium märgib, et iseenesest võivad õiguslikud tagajärjed tuleneda ka tagantjärele

sõlmitud lepingust, seda aga üksnes siis, kui leping on kehtivalt sõlmitud (vt ka Riigikohtu

3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 14 ja 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-96-13, p 34).

Praegusel juhul ei oleks aga HK saanud sõlmida võlgniku esindajana OK-ga tagatise tasu

kokkulepet. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tagatise tasu kokkulepe sõlmiti 30. septembril

2013, ja asjas esitatud muud kirjalikud dokumendid kinnitavad seda, et ajutise halduri aruande

koostamise aja seisuga, s.o 14. märtsil 2017 ei olnud võlgnikule hageja nõude aluseks olevaid

kirjalikke dokumente koostatud, oleks võlgniku nimel HK hiljem allkirjastatud leping olnud

esindusõiguse puudumise tõttu TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, sest äriregistri andmetel lõppesid

HK volitused võlgniku juhatuse liikmena 7. septembril 2016. Viidatud sätte järgi on teise isiku

nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle

nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuna võlgniku

pankrotihaldur vaidles nii nõuete kaitsmise koosolekul kui ka kohtumenetluses tagatise tasu

lepingust tulenevale nõudele vastu, ei ole võlgnik tagantjärele koostatud esindusõiguseta

tehingut heaks kiitnud. Seetõttu ei saa kohus tunnustada võlgniku pankrotimenetluses

tagantjärele vormistatud dokumentidest tulenevat nõuet.

17. Lisaks hagi rahuldamata jätmisele vaidlustas hageja maakohtu otsuse ka osas, millega

maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja lepingulise esindaja kulud.

17.1. Ringkonnakohus möönab, et praegusel juhul ei ole tegemist sedavõrd keeruka

kohtuvaidlusega TsMS § 175 lg 3 tähenduses, mis annaks kostjale I alust nõuda hagejalt kahe

esindaja, s.o topelt õigusabikulude hüvitamist. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused hüvitatakse TsMS § 175 lg 3 järgi üksnes siis, kui need on tingitud asja keerukusest

või esindaja vahetamise vajadusest. Samas ei nõustu kolleegium hagejaga, et eeltoodust

tulenevalt tuleks jätta kostjale I hüvitamata kõik kulud, mis on seotud tema esindaja

vandeadvokaat Liis Könni tehtud toimingutega. Kuna praegusel juhul on tegemist keskmise

keerukusega kohtuvaidlusega, on põhjendatud hüvitada kostjale I menetluskulud sellises

summas, mis oleks olnud mõistlik ja vajalik ühe esindaja palkamiseks (vt ka Riigikohtu

19. oktoober 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13, p 13).

2-18-18312

Õige on ka hageja etteheide, et maakohus ei ole hinnanud igale toimingule kulunud aega ega

otsust selles osas põhjendanud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on

igale toimingule kulunud aega õigesti diskretsiooni piires hinnanud, ning hindab seda ise.

17.2. Kostja I menetluskulude nimekirja järgi kulus tema kahel esindajal kohtumenetluses

toimingute tegemisele kokku 40,6 tundi. Nagu ülal märgitud, ei oleks põhjendatud toimingutele

kulunud topelt ajakulu, sh teise esindaja osalemine kohtuistungitel. Samuti tuleb vaadata

mõlema esindaja tehtud toiminguid kohtule menetlusdokumentide ettevalmistamisel ja

esitamisel koos, st hinnata, kas vastava menetlustoimingu tegemiseks kulunud aeg on

kokkuvõttes põhjendatud.

Eeltoodu kohaselt kulus kostja I esindajatel kohtumenetluses toimingute tegemiseks aega

järgmiselt:

-

hagivastuse koostamiseks kokku 6,8 tundi;

-

istungiaja kooskõlastamiseks kohtuga ja kliendi informeerimiseks kokku 0,3 tundi;

-

hageja 20. juuni 2019. a seisukohale vastuse koostamiseks ja täiendavate taotluste

esitamiseks kokku 10,45 tundi;

-

hageja 9. oktoobri 2019. a seisukohaga tutvumiseks 0,3 tundi;

-

10. oktoobri 2019. a kohtuistungil osalemiseks ja selleks valmistumiseks kokku 4 tundi;

-

kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ja parandamise taotluse esitamiseks 0,7 tundi;

-

hageja 31. detsembri 2019. a seisukohaga ja tõendiga tutvumiseks 0,45 tundi;

-

9. jaanuari 2020. a kohtuistungil osalemiseks ja selleks valmistumiseks kokku 5,2 tundi;

-

kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 0,4 tundi;

-

10. veebruari 2020. a seisukoha koostamiseks kokku 9 tundi;

-

hageja 10. veebruari 2020. a seisukohale 6. märtsil 2020 vastuse koostamiseks ja kliendi

sellest informeerimiseks kokku 3 tundi.

Kolleegiumi hinnangul on kostja I esindajad nimetatud toimingud teinud ning need on olnud

vajalikud kostja I õiguste ja huvide kaitseks kohtumenetluses, kuid neile kulunud aeg on

osaliselt ülepaisutatud, nagu leidis õigesti ka maakohus. Kuna asja keerukust arvestades ei

olnud põhjendatud topelt esindajakulu, siis on põhjendatud ajakuluks ühe esindaja kohtuistungil

osalemise ja selleks valmistumise kulu, s.o 10. oktoobri 2019. a kohtuistungi puhul 2 tundi ja

9. jaanuari 2020. a kohtuistungi puhul 3,6 tundi. Menetlusdokumentidega tutvumise ja nende

kohta seisukohtade esitamise ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul vastavuses tehtud

menetlustoimingute ning esitatud menetlusdokumentide sisutiheduse ja mahuga. Eeltoodut

arvestades on ringkonnakohtu hinnangul kostja I esindajate tehtud toimingutele kulunud

põhjendatud aeg kokku 37 tundi. Selline ajakulu ei ole kuidagi ülemäärane, arvestades mh

asjaolu et hageja enda esindaja menetlustoimingutele kulus kohtule esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt maakohtus kokku 59 tundi. Seejuures ei oleks põhjendatud hüvitada

kostjale I lepingulise esindaja kulusid samas mahus kostjaga II, sest kostja I esitas

kohtumenetluses sisult mahukamaid menetlusdokumente (rohkem vastuväiteid) ja lisas neile

erinevas mahus tõendeid.

17.3. Arvestades seda, et maakohus luges praegusel juhul kostja I esindajate põhjendatud

ajakuluks 27 tundi, kuid ringkonnakohtu hinnangul olnuks põhjendatud 37 tundi, ei ole

apellatsioonkaebus ka selles osas põhjendatud ega anna alust maakohtu otsust kostja I kasuks

väljamõistetud menetluskulude hüvitise osas muuta.

18. Eeltoodud põhjendusi arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata.

2-18-18312

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda, v.a kostja I esitatud menetluskulude katteks tagatise

saamise taotluse esitamisega seotud kulud, mis tuleb jätta TsMS § 169 lg 3 alusel kostja I enda

kanda, sest ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata.

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

21. Kostja I esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2205 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt

kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 15,75 tundi.

Kuna ringkonnakohus jättis kostja I menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse

rahuldamata, ei ole menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks

ja taotluse kohtule esitamiseks kulunud aja (2,5 tundi) eest põhjendatud kostjale I

menetluskulusid hüvitada. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse sellele esitatud

vastuse ning ringkonnakohtu nõudmisel esitatud täiendava seisukoha sisu ja mahtu on

kolleegiumi hinnangul muud kostja I esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg

olnud põhjendatud ja vajalik.

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta), mis ei

ületa oluliselt vandeadvokaadi keskmist tasumäära keskmise raskusastmega kohtuvaidluse

puhul.

Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1855 eurot

(13,25 tundi × 140 eurot/tund = 1855 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

22. Kostja II esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1445 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt

kulus kostja II lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 8,5 tundi.

Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja kostja II vastuse sisu ja mahtu on

kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg osaliselt

ülepaisutatud. Kostja II esindajal võis kuluda apellatsioonimenetluses esitatud dokumentidega

tutvumiseks ja lühida vastuse koostamiseks kokku 3 tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta), mis

vaidluse keskmist keerukust arvestades ületab oluliselt vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

Sarnaselt kostja I esindaja tasumääraga loeb ringkonnakohus kostja II esindaja põhjendatud

tunnitasumääraks 140 eurot.

Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 420 eurot

(3 tundi × 140 eurot/tund = 420 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt

kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

2-18-18312

23. Kostja III esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega

seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 275,59 eurot (sh käibemaks). Nimekirja

kohaselt kulus kostja III lepingulisel esindajal apellatsioonkaebuse ja teiste menetlusosaliste

seisukohtadega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks kokku 1,46 tundi.

Arvestades apellatsioonkaebuse, teiste menetlusosaliste vastuste ning kostja III vastuse sisu ja

mahtu, on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud

põhjendatud ja vajalik.

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 130 eurot (koos käibemaksuga

156 eurot), mis ei ületa oluliselt vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

Seega on kostja III apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

227 eurot 76 senti (1,46 tundi × 156 eurot/tund = 227,76 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista.

Seejuures ei ole põhjendatud hageja väited selle kohta, et kostja III lepingulise esindaja kulud

tuleb jätta hagejalt kostja III kasuks välja mõistmata, kuna võlgnikule algselt määratud

pankrotihaldur on vahetunud ja uus pankrotihaldur ei ole menetlusosaline. PankrS § 35 lg 1 p 2

ja § 54¹ lg 1 järgi osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus

pankrotivaraga seotud vaidluste oma nimel, s.o pankrotihaldurina, ning tähtsust ei ole sellel,

milline pankrotihaldur seda rolli täidab. Riigikohus on selgitanud, et halduri vahetumise korral

tuleb menetlusosaliseks lugeda parajasti ametis olev haldur (vt nt Riigikohtu 29. mai 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 12).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Meri Helm, Vahur-Peeter Liin