3-20-1473/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26.02.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1473

Haldusasi

Valkla

Kaevandajate

Selts

OÜ

kaebus

Keskkonnaameti 22.05.2020 korralduse nr 1-3/20/547

„Valkla II uuringuruumi enampakkumise nurjunuks

tunnistamine ja kinnitamata jätmine“ ja 09.07.2020

vaideotsuse nr 1-1/20/121 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Valkla Kaevandajate Selts OÜ,

esindaja v.adv Allar Jõks;

Vastustaja: Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme;

Kolmas isik EMG Arendus OÜ (registrikood:

14212964), esindaja v.adv Tõnis Juurmann

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Valkla Kaevandajate Selts OÜ-lt EMG Arendus OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 1560 eurot.

3. Kolmandal isikul tuleb teatada hiljemalt 5 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest

kaebajale

andmed

(arveldusarve number), kuhu menetluskulud tuleb kanda.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. märtsil 2021.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valkla Kaevandajate Selts OÜ (registrikood 14860953, edaspidi kaebaja) ja EMG Arendus

OÜ (registrikood 14212964, edaspidi kolmas isik) esitasid taotlused Tammsaare katastriüksusel

paiknevale Valkla ja Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa saamiseks.

Keskkonnaamet algatas 06.04.2020 Valkla II uuringuruumi uuringu loa saamise õiguse

enampakkumise ja selle võitis vastavalt 23.04.2020 enampakkumise korraldamise protokollile

(tl 20) kaebaja.

12.05.2020 esitas EMG Arendus OÜ protesti enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks (tl 24).

Keskkonnaamet andis 22.05.2020 korralduse nr 1-3/20/547 „Valkla II uuringuruumi

enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja kinnitamata jätmine“ (tl 25-27p). Valkla

Kaevandajate Selts OÜ esitas nimetatud otsusele vaide (tl 28-30p). Keskkonnaameti

09.07.2020 vaideotsusega nr 1-1/20/121 jäeti vaie rahuldamata (tl 31-34).

2. 10.08.2020 saabus Tallinna Halduskohtule Valkla Kaevandajate Selts OÜ kaebus

Keskkonnaameti

22.05.2020

korralduse

nr

1-3/20/547

„Valkla

II

uuringuruumi

enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja kinnitamata jätmine“ ja 09.07.2020 vaideotsuse nr

1-1/20/121 tühistamiseks.

3. 13.08.2020 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 25.01.2021 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja menetlustähtajad ning kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise tähtaja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada põhjendades kaebust alljärgnevaga.

4.1. Kaebaja arvates seisneb asja lahendamisel põhiküsimus selles, kas Keskkonnaametil oli

õigus menetleda EMG Arendus OÜ protesti ning kas Keskkonnaamet kohaldas õiguspäraselt

enampakkumise nurjunuks tunnistamise ja selle kinnitamata jätmise aluseid ning jättis

õigusvastaselt kinnitamata varasema õiguspärase enampakkumise tulemuste otsuse.

4.2. Kaebaja leiab, et Keskkonnaamet on ebaõigesti hinnanud üld- ja erinormi vahekorda ning

kohaldanud maapõueseaduse (MaaPS) asemel haldusmenetluse seadust (HMS). MaaPS on

HMS suhtes eriseadus. MaaPS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid,

arvestades MaaPS erisusi. Kui lisaks MaaPS-le tuleb kohaldada HMS-i, on see eriseaduses

selgelt välja toodud. Seega pidi Keskkonnaamet enampakkumise nurjunuks tunnistamisel

lähtuma üksnes MaaPS-st. Kui seadusandja oleks soovinud nurjunuks tunnistamise aluste või

enampakkumise teatavaks tegemise osas kohaldada HMS-i, oleks selle osas MaaPS-s selge

viide. Kaebaja palub siinkohal võrrelda MaaPS § 37 lg 1, kus viidatakse kättetoimetamise osas

HMS-le ja MaaPS § 34 lg-t 3. Kuna selline viide MaaPS §-s 34 lg 3 enampakkumise

korraldamise osas puudub, ei saa Keskkonnaamet tugineda HMS-le kui üldseadusele. MaaPS-

s on erinevate toimingute osas nähtud ette erikord.

4.3. Kaebaja leiab, et kaebus tuleb rahuldada, sest:

1) EMG Arendus OÜ-l puudub protesti esitamise õigus lähtudes Keskkonnaministri 19.07.2017

määrus nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse

enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava

põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning

kord ja enampakkumise alghind“ (edaspidi ka Määrus nr 23) § 13 lg 1 koostoimes MaaPS § 1

lg 3;

2) MaaPS §-s 34 lg 8 on ammendavalt loetletud enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused

ning Keskkonnaamet ei saa neid iseseisvalt juurde tekitada.

Kaebaja on seisukohal, et Keskkonnaamet viis läbi õiguspärase enampakkumise ning kinnitas

võitjaks kaebaja. Selle enampakkumise tulemused on õiguspärased ja peavad jääma kehtima.

Isegi kui EMG Arendus OÜ-l oleks protesti esitamise õigus ja MaaPS § 34 lg-s 8 sisalduv

loetelu nurjunuks tunnistamise alustega ei oleks ammendav (millega kaebaja ei nõustu), siis ei

ole enampakkumise läbiviimisel menetlusnorme rikutud. Keskkonnaamet kohaldas õigesti

MaaPS § 34 lg 3 ning teavitas enampakkumise toimumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Enampakkumise toimumise kohta ei pidanud Keskkonnaamet EMG Arendus OÜ-d

personaalselt, e-postiga teavitama. Enampakkumise läbiviimisel ei ole kaebaja arvates tehtud

olulist menetlusviga, mis sunniks selle tulemust tunnistama nurjunuks.

4.4. Võttes arvesse eelnevat, tuleb korraldus ja vaideotsus tühistada ja kinnitada

enampakkumise tulemus, mille kohaselt Valkla II uuringuruumi osas jätkatakse uuringuloa

menetlust Valkla Kaevandajate Selts OÜ kui enampakkumise võitjaga.

4.5. Kaebaja palub hüvitada menetluskulud kokku summas 4170,72 eurot (sh riigilõiv)

vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 67-71).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja Keskkonnaamet on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta

kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega järgmistel põhjendustel.

5.1. Uuringuloa saamise õiguse enampakkumise menetlus on haldusmenetlus, mis tähendab, et

sellele menetlusele kohalduvad haldusõiguse üldpõhimõtted ja haldusmenetlus tuleb läbi viia

HMS kohaselt arvestades MaaPS ja Määruses nr 23 toodud erisusi. Määrus nr 23 ega ka MaaPS

ei sätesta võrreldes HMS-iga mingeid erisusi olukorrale, kus haldusorgani õigusvastasest

tegevusest tulenevalt tuleb enampakkumine nurjunuks tunnistada. Seega ei ole Keskkonnaamet

eksinud lex specialis derogat legi generali põhimõtte kohaldamisel. Tuginemine HMS-le oli

õiguspärane (vt ka Määruse nr 23 seletuskiri, milles viidatakse otse HMS kohaldamisele).

5.2. Keskkonnaamet on seisukohal, et enampakkumine tuleb nurjunuks tunnistada, kui

enampakkumise

läbiviimisel

ilmneb

oluline

menetlusviga

ja

rikkumine

mõjutas

enampakkumise võitja väljaselgitamist.

Vaideotsuse p 1.4 nähtuvalt algatas Keskkonnaamet 06.04.2020 korraldusega nr 1-3/20/321

Valkla II uuringuruumi uuringuloa saamise õiguse enampakkumise. Enampakkumise korraldus

tuli maapõuebüroo juhataja korralduse kohaselt saata EMG Karjäärid OÜ-le ja Valkla

Kaevandajate Selts OÜ-le, kui isikutele kelle vahel enampakkumine korraldati.

Enampakkumise korralduse 06.04.2020 kaaskirjas nr 12/2/20/204 „Enampakkumise

korraldamine eriolukorras (tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusest nr 76)“ on

adressaatidena märgitud nii EMG Karjäärid OÜ kui ka Valkla Kaevandajate Selts OÜ.

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus on kinnitanud, et Keskkonnaameti serverist

läks

enampakkumise

korraldus

ainult

ühele

adressaadile

vaatamata

sellele,

et

dokumendihaldussüsteemis on nähtav kaks adressaati ning mingeid tõrketeavitusi

Keskkonnaametile ei tulnud. Seega, tehnilistel põhjustel jõudis enampakkumise korralduse vaid

kaebajani ning see asjaolu ei olnud Keskkonnaametile enne 22.05.2020 korralduse andmist

teada.

Arvestades MaaPS § 34 lg 1 sätestatud enampakkumise korraldamise eesmärki, on

Keskkonnaameti hinnangul tegemist olulise menetlusveaga. Riigikohus on 28.02.2007 otsuse

3-3-1-86-06 p 21 märkinud „Kehtiv õigus ei määra, millised menetlusnormide rikkumised on

käsitletavad eelnimetatud tähenduses oluliste menetlusvigadena. Kolleegium märgib, et

menetlusvea olulisus sõltub konkreetse haldusmenetluse liigist, eesmärgist ning menetluse

õigusliku regulatsiooni eripärast“.

Vastustaja selgitab, et uuringuloa saamise õiguse enampakkumise objekt on uuringuloa õigus

arvestades MaaPS § 34 lg 1 sätestatut (Määrus nr 23 § 2 lg 1). Uuringuloa saamise õiguse

enampakkumise eesmärk on välja selgitada taotleja, kelle taotlust loa andja edasi menetleb

(MaaPS § 34 lg 1). Seega enampakkumise läbiviimisel ei tohi teha selliseid menetluslikke vigu,

mis välistavad MaaPS § 34 lg 1 nimetatud taotleja väljaselgitamise.

Enampakkumisel õiguspärase haldusmenetluse rolli tähtsust rõhutatakse A. Aedmaa jt

Haldusmenetluse käsiraamatus (A. Aedmaa jt Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu,2004, lk

338), kus seisab „Ka vähem- ja enampakkumisel on menetlusnormidel tavalisest olulisem roll.

Juba väike vormiline eksimus võib seada pakkujad ebavõrdsesse olukorda või võimaldada neil

„kokkumängu“.

Keskkonnaamet

rõhutab,

et

menetlusviga

seadis

menetlusosalised

ebavõrdsesse olukorda, mistõttu on tegemist olulise menetlusveaga.

MaaPS § 34 lg 4 kohaselt korraldatakse enampakkumine MaaPS § 33 lg 7 nimetatud taotluse

esitanud isikute vahel. Seega tuli enampakkumine korraldada kaebaja ja EMG Arendus OÜ

vahel. Kõigil menetlusosalistel on õigus teiste haldusmenetluses osalejatega võrdsele

kohtlemisele (põhiseaduse § 12 lg 1). Järelikult ei saa vaidlust olla selles, et menetlusosalisi so

kaebajat ja EMG Arendus OÜ-d, tuli haldusmenetluses kohelda võrdselt. Keskkonnaamet

on seisukohal, et olukorras, kus menetlusosalisi ei koheldud võrdselt, tuli enampakkumine

nurjunuks tunnistada ja jätta enampakkumise tulemus kinnitamata (vt ka Riigikohtu 15.10.2013

otsuse nr 3-3-1-35-13 p 27).

Määrus 23 § 11 lg 1 kohaselt tunnistab loa andja enampakkumise nurjunuks, kui selle käigus,

olenemata põhjustest, ei selgu enampakkumise võitja, näiteks ei tehtud ühtegi pakkumust või

ükski pakkumus ei vastanud nõuetele.

Vastutus haldusakti õiguspärasuse eest lasub haldusakti andjal (Riigikohtu 06.12.2012 otsus

haldusasjas 3-3-1-56-12 p 18). Välistada ei saa, et 06.04.2020 kirja kätte saamisel oleks EMG

Arendus OÜ omapoolse pakkumise teinud ning sel juhul oleks enampakkumise tulemus võinud

olla teine. Seega olukorras, kus ühte menetlusosalist erinevalt teisest, enampakkumise

korraldamisest ei teavitatud, ei saa enampakkumise tulemust lugeda õiguspäraseks.

Keskkonnaamet jääb vaideotsuse p 2.3 toodud seisukoha juurde. Määruse 23 § 11 lg 1 toodud

loetelu enampakkumise nurjunuks tunnistamine enampakkumise võitja mitteselgumisel ei ole

ammendav. Sellele viitab ka sätte sõnastus „olenemata põhjusest ei selgu enampakkumise

võtja“ ja „näiteks ei tehtud ühtegi pakkumust või ükski pakkumus ei vastanud nõuetele“.

Kaebaja väiteid ei anna alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.

Oluliste menetlusvigade puhul ei saa kindlalt väita, et hoolimata rikkumistest on kogu vajalik

teave kogutud ja enampakkumise võtja välja selgitatud (vt ka Riigikohtu 15.10.2013 otsus

haldusasjas 3-3-1-35-13 p 22).

Seega oli Keskkonnaametil õigus tunnistada enampakkumine nurjunuks juhul, kui selle käigus

ei selgunud enampakkumise võitja.

5.3. MaaPS § 34 lg 4 kohast enampakkumise korraldamise teadet ei saa samastada määruse nr

23 § 1 kohase enampakkumise korraldamise otsuse menetlusosalistele teatavaks tegemise

kohustusega.

MaaPS § 34 lg 4 kohane teade on suunatud avalikkusele. Teade annab soovijatele võimaluse

esitada kuni teates märgitud ajani pakkumusi ja enampakkumisel osaleda.

Enampakkumise korraldamise otsus tuleb teatavaks teha Keskkonnaametil otsuse tegemise

hetkel teadaolevatele menetlusosalistele (vt ka Riigikohtu 11.10.2016 otsus 3-3-1-15-16 p 20).

Käesoleval juhul tuli enampakkumine korralda kahe taotleja vahel, kes olid menetlusosalised

ning keda tuli haldusmenetluses vastavalt kohelda. Enampakkumine ise viiakse läbi

enampakkumise korralduses ja AT teates märgitud ajaks nõuetekohase pakkumise esitanud

isikute vahel.

EMG Arendus OÜ-l oli mõistlik eeldada, et talle kui menetlusosalisele saadetakse

enampakkumise korraldamise otsus juhul, kui tema taotlus on esitatud MaaPS § 33 lg 7

olukorras.

5.4. Keskkonnaamet nõustub kaebajaga selles, et kaebaja esitas enampakkumise raames

nõuetekohase pakkumuse ning ka selles, et enampakkumise protokolli p 6 kinnitab, et

vastustaja juhindus enampakkumise korraldamisel üksnes viidatud õigusaktidest. Siinkohal

tuleb aga silmas pidada, et enampakkumise võitja kuulutati olukorras, kus Keskkonnaamet ei

olnud menetlusveast teadlik. Vastasel juhul ei oleks Keskkonnaamet enampakkumise tulemust

kinnitanud. Ka Riigikohus on 01.10.2019 otsuses haldusasjas 3-18-1891 p 19 märkinud

„kaalutlusõigust teostavalt haldusorganilt saab aga HMS § 4 lg 2 kohaselt nõuda üksnes selliste

asjaoludega arvestamist, mis olid talle teada“.

5.5. Enampakkumine tunnistati nurjunuks Keskkonnaameti menetlusvea tõttu.

Keskkonnaamet on enampakkumise nurjunuks tunnistamise otsuses märkinud nurjunuks

tunnistamise põhjuse ja aluse ning täiendanud neid vaideotsuses.

5.6. Vastustaja palub kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

6.1. Oluline menetlusviga enampakkumise korraldamisel mõjutas enampakkumise tulemust ja

tõi kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumise.

6.2. Kolmas isik leiab, et kaebaja väited haldusmenetluse sätete kohaldamisest ning kolmanda

isiku kaebeõiguse puudumisest on ainetud ning vastustaja ei ole eksinud õiguse üldpõhimõtte

lex specialis derogat legi generali kohaldamisel (vt MaaPS § 1 lg 3).

Käesoleval juhul tuli enampakkumine korraldada kaebaja ja kolmanda isiku vahel, kes

mõlemad olid MaaPS § 33 lg 7 kohaselt Keskkonnaameti korraldatud enampakkumise

menetlusosalised ehk isikud, kellel on Määruses nr 23 sätestatud protesti esitamise õigus.

Kolmas isik osutab siinkohal täiendavalt, et eksitada ei tohi end lasta, kui eriseaduses on

haldusorganile esitatavat taotlust nimetatud mitte “vaideks”, nagu haldusmenetluse seaduses,

vaid näiteks “kaebuseks” vmt. Kui selline eriseaduses sätestatud taotlus vastab oma olemuselt

vaide tunnustele (s.t vaidlustatakse haldusorganis haldusakti või toimingut), tuleb käsitleda

seda vaidena ja selle lahendamisel juhinduda eriseaduses reguleerimata küsimustes

haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetluse regulatsioonist (A. Aedmaa, E. Lopman,

N. Parrest, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk

391). Vaidemenetluse algatamise õigus on isikul, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse

käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (HMS § 71 lg 1).

EMG Arendus OÜ on esitanud haldusorganile selge ja üheselt mõistetava taotluse Valkla II

uuringuruumi osas toimunud enampakkumise tühistamiseks ning uue korraldamiseks. Seega

isegi juhul, kui nõustuda kaebaja väitega, mille kohaselt Määruse nr 23 §-st 13 ei tulene

kolmandale isikule protesti esitamise õigust (millise asjaoluga kolmas isik ühelgi juhul ei

nõustu), siis HMS § 71 kohane kaebeõigus kolmandal isikul vaieldamatult esines.

6.3. Enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused ei ole MaaPS ja Määruses nr 23

ammendavalt loetletud.

Määruse nr 23 § 13 lg-te 1 ja 4 koosmõjust tuleneb, et protesti saab esitada mistahes

enampakkumise korraldamisel tehtud toimingute ja otsuste kohta ning protesti rahuldamise

korral tunnistab loa andja enampakkumise nurjunuks. Niisiis ei ole enampakkumise nurjunuks

kuulutamine seotud üksnes MaaPS § 34 lg-s 8 ega Määruse nr 23 § 11 lg-s 1 sätestatud

eeldustega. Kolmanda isiku seisukohta kinnitab mh ka Määruse nr 23 § 14 lg 2 p-st 1 nähtuv,

mille kohaselt tunnistatakse enampakkumine nurjunuks ka olukorras kus enampakkumise

korraldamisel rikuti oluliselt enampakkumise korda. Antud juhul saatis Keskkonnaamet

06.04.2020 korralduse nr 321 vaid kaebajale ning jättis kolmandale isikule selle saatmata.

Seeläbi rikkus vastustaja oluliselt enampakkumise korda. Seega on vaidlusaluse

enampakkumise nurjunuks kuulutamine põhjendatud ja õiguspärane.

6.4. Kolmas isik palub kaebuse esitajalt välja mõista käesolevas halduskohtumenetluses kantud

menetluskulude summas 1560 eurot (sh käibemaks) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude

nimekirjale (tl 64-66p).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud korralduses ja selle suhtes tehtud vaideotsuses

märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud

tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole

käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus

oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele.

Kohus on seisukohal, et vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse näol on tegemist

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase

haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-57

haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele. Samuti on järgitud maapõueseaduse (MaaPS),

keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara

kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära

osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel

müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ (Määrus nr 23) nõudeid ja

haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud tingimusi.

8. Kaebaja leidis esmalt, et EMG Arendus OÜ-l puudub protesti esitamise õigus lähtudes

Määruse nr 23 § 13 lg 1 koostoimes MaaPS § 1 lg 3, kuna EMG Arendus OÜ enampakkumise

menetluses ei osalenud. Määruse nr 23 § 13 lg 1 sätestab, et enampakkumise korraldamisel

tehtud toimingute ja otsuste kohta võivad kirjaliku pakkumuse teinud või suulisel

enampakkumisel osalenud isikud esitada loa andjale protesti.

Kohus nõustub kaebajaga selles, et Määruse nr 23 § 13 lg 1 ainuüksi grammatilisel

tõlgendamisel võib jõuda järeldusele, et EMG Arendus OÜ-l puudus protesti esitamise õigus.

Samas arvestades sätte eesmärki tagada kiire ja tõhus kaebeõiguse realiseerimine

enampakkumise korraldamisel tehtud toimingutele ja otsustele, leiab kohus, et protesti

esitamise õigus oli käesoleval juhul ka EMG Arendus OÜ-l. Kohus nõustub siinkohal kolmanda

isikuga selles, et käesoleval juhul tuli nähtuvalt õigusnormidest ja osalejate väljendatud tahtest

enampakkumine korraldada kaebaja ja kolmanda isiku vahel, kes mõlemad olid MaaPS § 33 lg

7 kohaselt Keskkonnaameti korraldatud enampakkumise menetlusosalised ehk isikud kellel on

Määruses nr 23 sätestatud protesti esitamise õigus.

Isegi juhul, kui asida seisukohale, et EMG Arendus OÜ-l protesti esitamise õigust ei olnud

(millega kohus ei nõustu), siis oli tal igal juhul võimalik esitada vaie Valkla II uuringuruumi

enampakkumise läbiviimise kohta lähtudes HMS § 71 lg 1. Lõppastmes ei oma käesoleva

vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, kas tegemist oli protesti või vaidega olukorras, kus

mõlemal alusel oli vastustajal igal juhul õigus ja kohustus see läbi vaadata ja teha vastav otsus.

Seda vastustaja ka tegi. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus ei kaebajaga selles, et EMG

Arendus OÜ protest/vaie oleks tulnud talle läbivaatamatult tagastada. Selles osas on

vaidlustatud korraldus ja vaideotsus õiguspärased.

9. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et MaaPS §-s 34 lg 8 on ammendavalt loetletud

enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused ning et käesoleval juhul ei tohtinud vastustaja

juhinduda haldusmenetluse seaduses sätestatust.

Esmalt ei nõustu kohus kaebajaga selles, et enampakkumise läbiviimisel menetlusnorme ei

rikutud. Õige on küll kaebaja seisukoht, et Keskkonnaamet kohaldas õigesti MaaPS § 34 lg 3

ning teavitas enampakkumise toimumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Küll aga eksib

kaebaja selles, et enampakkumise toimumise kohta ei pidanud Keskkonnaamet EMG Arendus

OÜ-d personaalselt (käesoleval juhul siis e-posti teel) teavitama olukorras, kus vastav teavitus

saadeti kaebajale. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et vastustaja kohaldas õigesti HMS-i

sätteid. Vastustaja on korrektselt viidanud, et ka Määruse nr 23 seletuskirjas on selgelt välja

toodud, et enampakkumise läbiviimisel tuleb lähtuda HMS-st ja on märgitud „Seni kehtinud

määruse § 4 lõige 3 on eelnõukohasest määrusest välja jäetud, kuna uute enampakkumise liikide

lisandumise tõttu esineb ka juhtumeid, kus enampakkumisel osalevate isikute ring ei ole otsuse

tegemise ajal selge (vt põhjendus seletuskirja lehekülje 2 lõpus). Et segadust vältida, on

otstarbekas jätta isikute ring, kellele otsus saadetakse, haldusmenetluse seaduse alusel

haldusorgani

otsustada.“

(Kättesaadav

arvutivõrgus:

http://eelnoud.valitsus.ee/main#v562fSrR ).

Järelikult tuli enampakkumise korraldamise otsus saata kõigile enampakkumisel osalevatele

isikutele, kes olid vastustajale otsuse tegemise ajal teada. Selline oli vaieldamatult ka

haldusmenetlust läbi viiva vastustaja otsus, kuid tehnilistel põhjustel jäi see osaliselt

realiseerimata. Arvestades, et vastustaja saatis 06.04.2020 korralduse nr 1-3/20/321 reaalselt

ainult kaebajale ja jättis selle tehnilise vea tõttu EMG Arendus OÜ-le saatmata, milliste

faktiliste asjaolude üle vaidlus puudub, rikkus vastaja sellega menetlusnorme. Kohus jagab

vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta selles, et olukorras, kus ühele menetlusosalisele

saadetakse vastav otsus ja teisele menetlusosalusele mitte, on tegemist olulise menetlusnormi

rikkumisega, mis võis ilmselgelt mõjutada enampakkumise tulemust ja millisel juhul oli

vastustajal õigus ja kohustus enampakkumine nurjunuks tunnistada.

Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et MaaPS § 34 lg 3 sätestatu enampakkumise korraldamise

avalikustamise kohta ei välista haldusorganile teadaolevate menetlusosaliste eraldi teavitamist.

Viidatud sättes on pandud üldine teavitamiskohustus, mis ei välista aga kuidagi konkreetset

teavitamiskohustust järgides HMS sätestatut ning võrdse kohtlemise põhimõtet.

Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse

andmisel vastustaja poolt ühtegi rikkumist, leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub

nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud korralduses ja selle suhtes tehtud

vaideotsuses, kui ka nende vastustaja ja kolmanda isiku vastuväidete ja selgitustega, mis on

esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ka käesoleva otsuse p-d 5.1.-5.4.

ja 6.1.-6.3.). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja

seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja

põhjendustega.

Menetluskulud

11. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

Kolmas isik oli vastustaja poolel, millest tulenevalt tuleb kolmanda isiku menetluskulud

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

Kolmas isik palub mõista välja menetluses kantud õigusabikulud 10 tunni eest summas 1300

eurot, millele lisandub käibemaks 260 eurot, kokku 1560 eurot (tl 64-66p).

Kohus leiab arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtule esitatud seisukohti, et eeltoodud

tasustatud tundide arv ja tunnihinne õigusabi osutamiseks on põhjendatud. Samuti jääb tunni

hind 130 eurot tund keskmise tunni hinna piiresse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kolmanda isiku menetluskulud on tervikuna põhjendatud ja tuleb kaebajalt kolmanda isiku

kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik