2-19-122067/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. veebruar 2021

Tsiviilasja number

2-19-122067

Tsiviilasi

Mercantile AS-i hagi Jaak Sarapuu vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1163 eurot 76 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Sarapuu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Jaak

Sarapuu

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

Vastustaja (hageja): Mercantile AS (registrikood

10279539), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Jaak

Sarapuu

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 4. novembri 2020. a otsuse

resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Jaak Sarapuu kanda.

4. Määrata

Mercantile

AS-i

menetluskulude

suuruseks

ringkonnakohtus

eurot

(käibemaksuta).

5. Mõista Jaak Sarapuult Mercantile AS-i kasuks

välja menetluskulud ringkonnakohtus 200 eurot

(käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Mercantile AS (hageja) esitas 14. augustil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse AllForCars OÜ ja Jaak Sarapuu (kostja) vastu 2005 euro 21 sendi saamiseks ja

menetluskulu hüvitamiseks. Kostja esitas vastuväite nõudele ning asi anti üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AllForCars OÜ 17. mail 2017 müügilepingu. Samal

kuupäeval sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping, mille kohaselt kostja kohustus tagama

solidaarselt AllForCars OÜ-ga 17. mail 2017 hageja ja AllForCars OÜ vahel sõlmitud

müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist. Lepingu p 7.1.2. kohaselt on

kostja vastutuse maksimumsumma 5000 eurot.

Hageja esitas müügilepingu raames müüdud kauba eest AllForCars OÜ-le arveid kokku

summas 1886 eurot 95 senti, mis jäid tasumata. Kostja on keeldunud võlgnevuse tasumisest.

Müügilepingu p 6.2. järgi on hagejal õigus nõuda viivist 0,08% päevas iga viivitatud päeva eest.

Kokku võlgneb kostja hagejale 10. septembri 2019 seisuga käenduslepingu alusel 2067 eurot 9

senti, sh põhivõlgnevus 1886 eurot 95 senti ja viivised 180 eurot 14 senti.

Arvetes märgitud kaubad on kostjale üle antud. Osaliselt anti kaubad üle allkirja vastu veolehe

alusel ja osaliselt anti kliendile üle isiklikult müügijuhi poolt. Kaubad olid üle antud AllForCars

OÜ töötajale. Kuna AllForCars OÜ esindaja tegutses teise isiku nimel, siis oli hagejal alus

eeldada, et tal on selleks ka esindusõigus. Hageja ja AllForCars OÜ vahel toimusid

müügitehingud ka enne hagiavalduses viidatud arvete esitamist ning nende alusel esitatud arved

on nõuetekohaselt tasutud. Ka nendel juhtudel võttis kauba vastu AllForCars OÜ töötaja.

98% tellimustest oli tehtud interneti kaudu. Vastavasse keskkonda sisenemiseks peab olema

kasutajatunnus ja parool. Kostja saab vabalt süsteemi sisse logida. Vaidlus on ainult selles, kas

kaup on üle antud.

Hageja loobus 12. oktoobri 2020. a kohtuistungil 720 euro 13 sendi suurusest nõudest, kuna

selle summa ulatuses oli kaupu üle antud saatekirjadeta.

2. Kostja vaidles hagile vatsu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta

oleks andnud AllForCars OÜ-le üle kaubad, millede eest tasumist ta nõuab ja et AllForCars OÜ

oleks sellised kaubad tellinud. Müügi- ja käenduslepingu p 4.5. kohaselt loetakse müügiese

ostjale üle antuks hetkest, mil ostja esindaja on kinnitanud müüja esindaja poolt esitatud

saatelehte või arvet oma allkirjaga. Hagile lisatud arved on allkirjastamata. Sama lepingu p 4.1.

kohaselt esitab ostja soovitud kauba omandamiseks müüjale tellimuse. Hagile ei ole lisatud

konkreetsete kaupade tellimusi. Esitatud koondveolehtedest ei ole võimalik tuvastada, mis

kaubad on üle antud ja kellele ning ei ole arusaadav, kes on neid allkirjastanud. AllForCars OÜ

ega kostja ei ole isiklikult müüdud asju kätte saanud. Kostja kui käendaja ei vastuta alusetust

rikastumisest tulenevate nõuete eest.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus võttis 4. novembri 2020. a otsusega vastu hageja haginõudest osalise

loobumise summas 720 eurot 13 senti ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus rahuldas hagi

osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1053 eurot 75 senti ning viivise

110 eurot 1 senti ja jättis hageja põhinõude 113 eurot 7 senti ja viivisenõude 70 eurot 13 senti

rahuldamata. Maakohus rahuldas hageja ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise ja

väljamõistmise avaldused, määras hageja menetluskulude suuruseks 1375 eurot ning kostja

menetluskulude suuruseks 1152 eurot, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 770 eurot (56% 1375

eurost) ning hagejalt kostja kasuks välja 506 eurot 88 senti (44% 1152 eurost). Maakohus

mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 263

eurot 12 senti ning menetluskuludelt viivise menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja ei esitanud nõudest osalisele loobumisele vastuväiteid. Sellest tulenevalt võttis

maakohus

vastu

hageja

loobumise

põhinõudest

summas

eurot

senti

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 1 ja § 429 lg 1 alusel) ning lõpetas selles

osas menetluse.

Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud kehtiv käendusleping, tuleb asjas

hinnata, kas hagejal on müügilepingust tulenev täitmisnõue, mida kostja on käendanud (VÕS §

208 lg 1 ja § 108 lg 1).

Hageja on varasema poolte vahelise praktika tõendamiseks esitanud arve nr 17572657, mis on

üle antud saatelehe nr 5555249 alusel ning mis on tellija poolt tasutud 18. septembril 2018 (dtl

119-121). Saatelehelt nähtub, et see on tellimuse nr 4656006 üleandmiseks. Samasugune

praktika nähtub ka arvete nr 1759507, 1759948, 1795392 ja 1797573 (dtl 122-134) alusel.

AllForCars OÜ on teinud hagejale interneti vahendusel või telefoni teel tellimuse, hageja on

koostanud arve ja see on edastatud saatelehega tellijale. Kõigil saatelehtedel on ühe ja sama isiku

allkiri, nii nendel saatelehtedel, mille alusel on tellija arved tasunud kui ka nendel, mille osas on

tellija jätnud arved tasumata. Seega on asjas tõendatud, et poolte vahel oli kujunenud praktika,

mille kohaselt tellis AllForCars OÜ pooltevahelise müügilepingu nr 4676/2385 alusel hagejalt

kaupa tehes tellimuse internetis või telefoni teel. Hageja toimetas tellitud kauba AllForCars OÜ

nimetatud kohta ning esimene kirjalik allkirjastatud dokument, mis kauba müügi kohta koostati,

oli saateleht, mille allkirjastas kauba vastuvõtja. Iga saateleht oli seotud konkreetse tellimusega

ning arvetelt nähtub, millised kaubad, millise tellimuse alusel edastati.

Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle

eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus-

või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses

tegutseva isiku nimel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2). Nimetatud isikute

puhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu

eraldi kontrollima (Riigikohtu 13. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-02, p 9). Seda

võib kindlasti eeldada tehingu tegemisel töötaja või muu ettevõttega seotud isikuga, kelle

positsioon ettevõttes ongi suunatud selliste tehingute tegemisele. Kuigi kohtule ei ole teada,

kelle allkiri on vaidlusalustel saatelehtedel, on müügilepingu pooled oma varasemas praktikas

nõustunud antud isiku poolt saatelehtede allkirjastamisega ning nende alusel on teostatud

makseid. Seega on hageja tõendanud, et saatelehele on alla kirjutanud isik, keda mõlemad

pooled aktsepteerisid ja kellel oli esindusõigus.

Hageja on tõendanud, et on andnud üle kauba väärtusega 1053 eurot 75 senti, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista. Hagi 113 euro 7 sendi ulatuses

(3,14+12,42+40,90+34,45+22,16) tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud saatelehte,

millest nähtuks arve nr 1825516 alusel tellimuse nr 5012190 (õlifilter (FILOP525) hinnaga 3

eurot 14 senti käibemaksuga), arve nr 1826926 alusel tellimuste nr 5020246 ja nr 5019756

(õlifilter (FILOE6821) ja õlifilter (445MHL) hinnaga kokku 12 eurot 42 senti käibemaksuga),

arvest nr 1827552 alusel tellimuste nr 5022293 ja nr 5022441 (pidurikettad 2 tk (204770NF),

piduriklotside komplekt, õhufilter (W71252) ja õhufilter (FILAP183) hinnaga kokku 40 eurot 90

senti käibemaksuga), arve nr 1828377 alusel tellimuste nr 5029417, nr 5028364 ja nr 5028300

(õhufilter (FILOP595), õhufilter (FILOP5265) ning mootoriõli (ACXFXS5L) hinnaga kokku

34 eurot 45 senti käibemaksuga), arve nr 1828795 alusel tellimuste nr 5030404 ja nr 5029830

(trummelpiduriklotsid (S83560) ja klotside paigalduskomplekt (850) hinnaga kokku 22 eurot

16 senti käibemaksuga) üleandmine. Selles ulatuses tuleb hagi jätta rahuldamata

(3,14+12,42+40,90+34,45+22,16=113,07).

Müügilepingu p 6.2 järgi on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,08% päevas iga viivitatud

päeva eest. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, on viivisenõue põhjendatud vaid osaliselt

summas 110 eurot 1 senti ning ülejäänud viivisenõue summas 70 eurot 13 senti (180,14-110,01)

tuleb jätta rahuldamata.

Hagi osalise rahuldamise ning hageja osaliselt haginõudest loobumise tõttu tuleb 56%

menetluskuludest jätta kostja ja 44% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Maakohus luges poolte

menetluskulud põhjendatud ja vajalikuks menetlusosaliste poolt taotletud ulatuses. Arvestades

menetluskulude jaotust tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskuluna 770 eurot

(56% 1375 eurolt) ja hagejalt tuleb kostja kasuks mõista välja 506 eurot 88 senti (44% 1152

eurolt). Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 263

eurot 12 senti ning viivise menetluskuludelt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude väljamõistmise osas ning teha asjas uus otsus,

millega jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja oma tõendamiskoormist täitnud, s.t hageja ei ole

tõendanud kaupade üleandmist ja vastuvõtmist AllForCars OÜ poolt. Kostja on juhatuse

liikmena käendanud müügilepingu täitmist, kuid ei ole igapäevaselt tegelenud kaupade

vastuvõtmisega. Kui kohus tuvastab isiku esindusõiguse TsÜS § 116 lg 2 järgi, peab olema

tuvastatud, kes see isik on. Alles seejärel saab hakata hindama, kas sellel isikul on oma

ametiülesannete järgi esindusõigus näivus-/taluvusvolituse kaudu. Kas saatelehel on müüja

(hageja) või ostja (AllForCars OÜ) esindaja allkiri, ei ole teada. Saatelehel isiku nime

puudumise tõttu ei saa võtta aluseks ka seda, et varasemalt on sama isik saatelehti allkirjastanud.

Ka varem võis olla saatelehel hageja esindaja allkiri või veofirma (kulleri) allkiri. Müügi- ja

käenduslepingu p 4.5. kohaselt loetakse müügiese AllForCars OÜ-le üle antuks hetkest, mil

AllForCars OÜ esindaja on kinnitanud hageja esindaja poolt esitatud saatelehte või arvet oma

allkirjaga. Maakohus ei ole nimetatud lepingu punktile tähelepanu pööranud.

Menetluskulu tulnuks jätta hageja kanda. Hagiavaldusele ei olnud lisatud vaidlusaluseid

saatelehti, need esitati alles hiljem. Asja oleks saanud arutada lõpuni esimese istungiga, kuid

hageja on taotlenud istungil (mitte seitse päeva enne) tunnistaja ülekuulamist. Kohus rahuldas

taotluse. Järgmisel istungil on hageja taotlusest loobunud, seega ei ole põhjendatud jätta

12. oktoobri 2020. a istungiga seotud kulu kostja kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

kosta kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse resolutsiooni TsMS § 657

lg 1 p 21 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutes osaliselt maakohtu

otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jätab menetluskulud kostja kanda.

7. Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt põhivõlgniku müügilepingust tuleneva sissenõutavaks

muutunud ostuhinna tasumise kohustuse täitmist.

Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et 17. mail 2017 sõlmisid

hageja kui müüja ja AllForCars OÜ kui ostja müügilepingu (dtl 44–47). Lisaks sõlmisid hageja

ja kostja sama lepinguga kokkuleppe, millega kostja kohustus tagama solidaarselt hageja ja

AllForCars OÜ vahel sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise.

Lepingu p 7.1.2. kohaselt oli käendaja vastutuse maksimumsumma 5000 eurot. Kostja oli

AllForCars OÜ juhatuse liige ja osanik kuni 27. juunini 2019 (maakohtu istungi protokoll, dtl

141).

Hageja ja AllForCars OÜ vahelise müügilepinguga on pooled määranud kindlaks kaupade ja

teenuste müügitingimused, esitatud lepingut võib käsitleda raamlepinguna. Hageja väitel ei ole

AllForCars OÜ hagejale kõikide tarnitud kaupade eest tasunud ning kostja vastutab

müügilepingu p 7jj alusel kui käendaja AllForCars OÜ kohustuste täitmise eest.

Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, VÕS § 149 lg 1 järgi võib käendaja esitada võlausaldaja

nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis

on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis,

kui põhivõlgnik neist loobus.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kauba AllForCars OÜ-le üleandmist. Kostja

väitel loetakse müügilepingu p 4.5. kohaselt müügiese ostjale üle antuks hetkest, mil ostja

esindaja on kinnitanud müüja esindaja poolt esitatud saatelehte või arvet oma allkirjaga. Hagile

on lisatud arved, mis on allkirjastamata. Müügilepingu p 4.1. kohaselt esitab ostja soovitud

kauba omandamiseks müüjale tellimuse, hagile ei ole lisatud konkreetse kaupade tellimusi.

8. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole menetluses

vaielnud vastu sellele, et tema ja hageja vahel on kehtiv käendusleping, samuti hageja ja

AllForCars OÜ vahelise müügilepingu kehtivusele.

Hagejal tuleb seega nõude rahuldamiseks VÕS § 145 lg 1, § 108 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel

menetluses tõendada, et tal on põhivõlgniku AllForCars OÜ vastu müügilepingust tulenev

sissenõutavaks muutunud nõue.

Hageja esindaja väitis maakohtu istungil, et 98% tellimustest tehti interneti teel, süsteemi

sisenemiseks peab olema kasutaja ning selleks on vajalik parool. Kostjal on võimalus süsteemi

sisse logida. Kostja tellimuse esitamise suhtes maakohtu istungil sisulisi vastuväiteid ei

esitanud, apellatsioonkaebuse kohaselt seisneb poolte vahel vaidlus kaupade üleandmises

(dtl 174).

Hageja on esitanud tellitud kauba AllForCars OÜ-le üleandmise tõendamiseks allkirjastatud

veolehed (dtl 91). Kostja on seisukohal, et esitatud veolehtedelt ei ole võimalik tuvastada,

missugused kaubad on üle antud ja kellele on üleandmine toimunud.

9. Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluses tõendanud tellitud kauba AllForCars OÜ-le

üleandmist.

Hageja 12. juuni 2020. a menetlusdokumendi kohaselt oli tellitud kaup üle antud AllForCars

OÜ töötajale, kes kinnitas kauba vastuvõttu ka teiste hageja ja AllForCars OÜ vahel täidetud

tehingute puhul. Hageja leiab, et põhjendamatud on kostja väited, nagu oleks veolehel olev

allkiri kostjale tundmatu isiku allkiri, seda olukorras, kus kostja on endine AllForCars OÜ

juhatuse liige ja osanik. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks arved varasematest

müügitehingutest, mille puhul tasus AllForCars OÜ hageja poolt esitatud arvete eest.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lugenud hageja poolt esitatud arvete,

saatelehtede ning maksekorralduste alusel tõendatuks, et AllForCars OÜ on varasemalt (2018.

ja 2019. aastal) lepinguliste kohustuste täitmisel teinud hagejale tellimuse, hageja on koostanud

arve, see on edastatud saatelehega (veolehega) tellijale ja hageja on tellimuste eest tasunud

(dtl 119jj). Kõigil saatelehtedel on äratuntavalt ühe ja sama isiku allkiri ning see oli ainus kirjalik

dokument, mis kauba müügi kohta tehti. Iga saateleht oli seotud konkreetse tellimusega ning

varasemalt AllForCars OÜ poolt tasutud arvetelt nähtub, millised kaubad, millise tellimuse

alusel edastati.

10. Poolte vahel on seega lepingu täitmine toimunud vastastikusel kokkuleppel nii, et ostja töötaja

on allkirjaga kinnitanud kauba kättesaamist ning selle alusel on ostuhind tasutud.

Ringkonnakohus leiab, et seega pidi ostja teadma, et pooltevaheline praktika lepingu täitmisel

jätkub eelduslikult samal viisil kui varasemate tarnete puhul.

Maakohus on otsuse põhjendustes hageja nõude rahuldamisel tuginenud TsÜS §116 lg-le 2, mille

kohaselt juhul, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või

muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud

sellise majandus- või kutsetegevusega, eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või

kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole vaidluse

all mitte see, kes on tehingu pooled (maakohtu poolt kohaldatud normi eesmärk), vaid see, kas

kauba vastuvõtmist kinnitanud isikul oli AllForCars OÜ esindusõigus.

Ringkonnakohus leiab, et AllForCars OÜ pidi teadma, et pooltevahelise praktika kohaselt saab

müüja tugineda kaupa vastuvõtva isiku esindusõigusele. TsÜS § 121 lg 2 kohaselt loetakse teise

isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik

volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või

teenuste osutamiseks. Seega on tegemist TsÜS § 121 lg 2 järgi volitatud isiku esindusõigusega,

kes tegutseb teise isiku ülesandel.

AllForCars OÜ pidi hagejaga sõlmitud lepingut täites teadma, et kauba vastuvõtmine toimub nii,

et tema töötaja allkirjastab veolehe ning selle alusel tasub ta müüjale. Praegusel juhul puudus

hagejal mõistlik alus arvata, et vaidlusaluste tehingute täitmine toimub varasemast teisiti.

AllForCars OÜ on töötajapoolset kauba vastuvõtmist korduvalt aktsepteerinud ning pidi eeldama,

et müüja lähtub sellest ka järgmiste tehingute puhul. Lisaks märgib ringkonnakohus, et puudub

igasugune mõistlik põhjus, miks AllForCars OÜ, sõlmides kostjaga müügilepingu, ei tunne huvi

selle täitmise tingimuste vastu, eriti olukorras, kus AllForCars OÜ oleks soovinud senist kauba

vastuvõtmise korda muuta.

Vastuseks apellatsioonkaebusele leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole esile toonud ühtegi

asjaolu, miks on olulise tähendusega kauba kättesaamise tõendamisel see, kes ostja konkreetsetest

töötajatest allkirjastab pooltevaheliste lepinguliste kohustuste täitmise käigus veolehe.

Müügilepingu p 4.5 järgi loetakse müügiese ostjale üleantuks hetkest, mil ostja esindaja on

kinnitanud müüja esindaja poolt esitatud saatelehte või arvet allkirjaga. Ringkonnakohus ei

nõustu kostja apellatsioonkaebuses avaldatuga, mille kohaselt oleks müüja pidanud tagama selle,

et saatelehele oleks märgitud konkreetse isiku (ostja esindaja) nimi. Üldjuhul käituvad pooled

lepingulistes suhetes üksteise suhtes heas usus. Olukorras, kus lepingupool on täitnud oma

varasemaid lepingulisi kohustusi ning tasunud arvete eest, mis on esitatud veolehe alusel ja

lugenud piisavaks töötaja allkirja, ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et lepingupool järgmise

lepingu täitmise käigus ei loe seda enam piisavaks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et arvestades pooltevahelist

praktikat saab lugeda tõendatuks, et AllForCars OÜ on hagejalt saanud müügilepingu alusel

tarnitud kauba kätte ka vaidlusaluse müügilepingu alusel. AllForCars OÜ on tasunud hagejale

kauba eest, mille vastuvõtmist kinnitab allkiri veolehel.

12. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta

menetluskulude jaotust ja kindlaksmääratud suurust maakohtu menetluses. Põhjendatud ei ole

kostja seisukoht, mille järgi tingis menetluse pikkuse hageja käitumine. Kostja vaidles hageja

nõudele vastu, hageja esitas täiendavaid tõendeid,

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 200 eurot

(käibemaksuta).

Ringkonnakohtu

hinnangul

on

hageja

menetluskulud

põhjendatud

(TsMS § 175 lg 1). Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning

esindaja poolt apellatsiooniastmes hageja esindamisele kulutatud aeg kaks tundi vastab

tsiviilasja keerukusele ja materjalide mahukusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Resolutsioon Tartu Ringkonnakohtu 03.06.2021 vigade parandamise määrusest:

RESOLUTSIOON

1. Parandada tsiviilasjas nr 2-19-122067 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari

2021. a otsuses ilmne ebatäpsus menetlusosalise isikukoodi osas.

2. Lugeda Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2021. a otsuses apellandi Jaak Sarapuu

õigeks isikukoodiks XXXXXXXXXXX.

3. Määruse parandamise kohta teha märge Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2021. a

määrusele ja selle ärakirjadele.