2-20-4333/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-4333

Tsiviilasi

Hemp Futures OÜ hagi Osaühingu Mergo Invest

vastu üürilepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise

nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. novembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Hemp Futures OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Hemp Futures OÜ (registrikood 14714275),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja Osaühing Mergo Invest (registrikood 10718388),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Lea Suurkivi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Parandada Harju Maakohtu 13. novembri 2020. a määruses tsiviilasjas nr 2-20-4333

ilmne ebatäpsus ja asendada resolutsiooni punkti 3 teine sõna „hageja“ sõnaga

„kostja“.

2. Jätta Harju Maakohtu 13. novembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4333

muutmata osas, millega maakohus mõistis Hemp Futures OÜ-lt Osaühingu Mergo

Invest kasuks välja menetluskulud 420 eurot ületavas osas ja sellelt viivise

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu määrus on

muus osas jõustunud.

3. Jätta Hemp Futures OÜ määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud Hemp Futures OÜ (hageja) 19. märtsil 2020

maakohtule

esitatud

hagi

Osaühingu

Mergo

Invest

(kostja)

vastu

üürilepingu

ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõudes.

2 (5)

2. Kostja esitas 18. mail 2020 ja 21. septembril 2020 menetluskulude nimekirja, milles palus

hagejalt enda kasuks välja mõista kokku menetluskulud 1476 eurot. Samuti palus kostja välja

mõista viivise menetluskulude hüvitiselt.

Menetluskulude nimekirjade järgi tegi lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot

(käibemaksuta) kostjat esindades kokku toiminguid 12 tunni ja 18 minuti ulatuses, sh:

hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega tutvumine, analüüs, suhtlus kliendiga ja seisukoha

koostamine 5 tundi; 20. mail 2020 kohtunõudega tutvumine, edastamine kliendile 18 minutit;

28. mail 2020 menetluse peatamise kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile 24

minutit; 18. juunil 2020 hageja määruskaebusega tutvumine ja analüüs 36 minutit; 18. juunil

2020 kohtumine kliendiga, seisukohtade kujundamine 1 tund ja 36 minutit; 19. juunil 2020

vastuse koostamine hageja määruskaebusele 54 minutit; 25. juunil 2020 arutelu kliendiga,

vastuse koostamine hageja määruskaebusele 42 minutit; 25. juunil 2020 vastuse esitamine

kohtule e-toimiku vahendusel 6 minutit; 26. augustil 2020 hagi tagamise taotluse vastuvõtmine,

tutvumine 24 minutit; 26. augustil 2020 nõupidamine kliendiga hagi tagamise taotlusele

seisukoha esitamise osas 1 tund ja 6 minutit; 21. septembril 2020 hagist loobumise osas

seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund ja 12 minutit.

3. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus lõpetas 13. novembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) menetluse

seoses hagist loobumisega, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 740 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning määras, et

menetluskulud tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. Samuti

rahuldas maakohus hageja taotlused riigilõivu ja tagatise tagastamiseks.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot mõistlik ja

põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud kostja

menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust,

leidis, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ei ole täies ulatuses põhjendatud

ja vajalikud. Kohtul ei ole võimalik toimiku põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja

nende sisus, sellest tulenevalt ka hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust. Eelkõige peab

kohus silmas konsultatsioone, esindatava teavitamisi jm. Arvestades asja olemust, vaidluse

keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende

kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostja õigusabiteenuse

põhjendatud ajakuluks 6 tundi ja 10 minutit. Kuna menetluskulud peavad olema ettenähtavad

ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pea kohus lepinguliste esindajate kulude

väljamõistmist käesoleva vaidluse asjaoludel nimetatud ulatust ületavas osas põhjendatuks.

Eelnevat arvestades tuleb õigusabikulude kogusummaks määrata 740 eurot (= 6 tundi ja 10

minutit x 120 eurot).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 740 eurot ja viivise menetluskuludelt 740

eurot ning teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 420

eurot ja viivise menetluskuludelt 420 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.

Määruskaebuse kohaselt on hagiavaldusega tutvumise ja vastuse koostamise ajakulu 5 tunni

asemel põhjendatud ajakulu 2 tundi. Poolte vahel on sama nõude üle käimas vaidlus tsiviilasjas

nr 2-20-4793, kus praeguse menetluse kostja on esitanud hagi praeguse menetluse hageja vastu,

tuginedes väidetavalt maksmata jäänud arvetele ning paludes hagejalt üüripinna vabastamist ja

kostja kasuks üüripinna kasutamise eest võlgnevuse välja mõistmist. Kostja vastus sisaldab

3 (5)

üksnes võlgnevuste kalkulatsioone ja üldiseid õiguslikke seisukohti, mille kostja on juba

esitanud nimetatud tsiviilasjas. Seejuures on teises asjas esitanud kostja hagi 27. märtsil 2020,

aga praeguses asjas on kostja esitanud esimese dokumendi 18. mail 2020, seega ei saanud

kostjal asjaolude analüüsimiseks kuluda niivõrd kaua aega, kuna need olid talle eelnevalt teada.

Kostjal on kulunud erinevate dokumentidega tutvumiseks ja suhtluseks kliendiga 4 tundi ja 24

minutit. Tegemist on õiguslikult väga vähekeeruka vaidlusega ja kliendiga niivõrd suures

mahus suhtlemine ei ole põhjendatud, arvestades ka seda, et asjaolud pidid esindajale olema

teada tulenevalt teises tsiviilasjas samade asjaoludega seonduva nõude esitamisest. Samuti ei

ole asjas esitatud niivõrd mahukaid dokumente, et nendega tutvumisele võiks kuluda mitmeid

tunde. Seega on põhjendatud ajakulu 1 tund. Lisaks tuleks määruskaebusele vastuse koostamise

ja selle esitamise ajakulu vähendada 1,7 tunnilt 0,25 tunnini. Tegemist on üheleheküljelise

dokumendiga, millest pool on osapoolte andmed, veerand kirjeldab menetluse käiku ja sisu on

mõne üksiku lause jagu. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1,2 tunni asemel on

põhjendatud ajakulu 0,25 tundi, sest see ei sisalda õiguslikke küsimusi ja menetluskulude

nimekirja põhjad on alati samasugused.

6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659)

alusel muutmata, kuid

TsMS § 447 lg-st 2 juhindudes

parandab

ringkonnakohus selle resolutsioonis ilmse vea. Määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

9. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas,

milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 420 eurot ületavas osas

koos seadusjärgse viivise maksmise kohustusega (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4–5).

Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

10. Kolleegium selgitab, et kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7).

Kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse

menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide

alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta

seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese

lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse

keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16,

p 56).

11. Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et hageja hinnangul on maakohus kostja

lepingulise esindaja ajakulu kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium selle

seisukohaga ei nõustu. Maakohus on kostja kasuks väljamõistetavate kulude ulatust mõistliku

suuruseni vähendanud. Kolleegium selgitab, et põhjenduste napisõnalisus teatud toimingutele

kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele

tulemusele menetluskulude välja mõistmise osas (vt Riigikohtu 6. jaanuari 2021. a otsus

haldusasjas nr 3-19-1207/21, p 29). Ainuüksi teise menetlusosalise hinnang sellele, kui

ajamahukas konkreetne menetlustoiming võis olla, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu

kaalutlusotsuse muutmiseks.

4 (5)

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

11.1. Hageja on määruskaebuses leidnud, et kostja lepingulise esindaja hagiavalduse ja hagi

tagamise avaldusega tutvumise ja vastuse koostamise ajakulu on ülemäärane, sest kostja vastus

sisaldab üksnes võlgnevuste kalkulatsioone ja üldiseid õiguslikke seisukohti, mille kostja on

juba esitanud tsiviilasjas nr 2-20-4793 ning asjaolud olid samuti kostja lepingulise esindajale

teisest tsiviilasjast teada. Kolleegium märgib, et kostja on esitanud tsiviilasjas nr 2-20-4793

hagi hageja vastu kinnisasja valduse vabastamise nõudes ning lepingust tuleneva võlgnevuse,

kahjuhüvitise ja leppetrahvi nõudes, mistõttu tuleb teises tsiviilasjas hagi lahendamisel samuti

kindlaks teha, kas kostja üürilepingu ülesütlemine oli kehtiv. Samas ei nõustu kolleegium

hagejaga, et kostja vastus kordab vaid teises tsiviilasjas esitatud seisukohti.

Kostja ei esitanud kõnealuses menetlusdokumendis sisulisi vastuväiteid hagile, s.o põhjuseid,

miks üürileping on kehtivalt üles öeldud, vaid see sisaldab vastuväited hagi menetlusse

võtmisele ja hageja hagi tagamise avaldusele, muuhulgas selgitusi, miks hagi tagamata jätmine

ei tekita kostja väitel hagejale kahju, aga hagi tagamine oleks kostja jaoks liialt koormav.

Tsiviilasjas nr 2-20-4793 ei arutatud praeguse hagiavalduse menetlemise (menetlusse võtmine,

peatamine või hagide liitmine) ega hagi tagamise avaldusega seotud küsimusi. Kuigi kostja on

ka viidatud tsiviilasjas esitanud kommunaalkulude arved ja nende tasumata jätmisest tuleneva

võlgnevuse arvestuse, siis moodustas see väikese mahu praeguses asjas kostja esitatud

vastusest, olles seotud seejuures ka küsimusega, millises summas võiks olla põhjendatud

hagejalt tagatise nõudmine, mille üle samuti teises tsiviilasjas ei vaieldud. Kostja on kinnitanud,

et kõik kulud on seotud praeguse tsiviilasjaga. Kostja erinevates tsiviilasjades koostatud

menetlusdokumendid ei kattu sellisel määral, et kohus saaks asuda seisukohale, et esindaja on

märkinud töömahu ülepaisutatuna. Kahe tunniga ei ole võimalik teha vajalikke

menetlustoiminguid, s.o tutvuda hagiavalduse ja hagi tagamise avaldusega, analüüsida

asjaolusid ja tõendeid, välja töötada õiguslik positsioon, arutada kliendiga läbi ja koostada

vastus.

11.2. Kuigi kostja lepinguline esindaja on kulutanud põhjendamatult palju aega erinevate

dokumentidega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele, hageja määruskaebusele vastuse

kootamisele ja esitamisele ning menetluskulude nimekirja koostamisele, siis ei nõustu

kolleegium hageja poolt põhjendatuks peetud ajakuluga 1 tund ja 30 minutit. Hageja

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust kostja lepingulise esindaja ajakulu täiendavalt

vähendada.

Kolleegium märgib, et kuigi asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus ning

tutvumine kohtulahenditega ja vastaspoole menetlusdokumentidega on põhjendatud ja vajalik

kvaliteetse õigusabi osutamiseks, siis on kostja lepingulisel esindajal kõnealusteks

toiminguteks kulunud aeg osaliselt ülepaisutatud. Vaatamata sellele, et menetlusdokumendi

ettevalmistamine ei sisalda ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka analüüsi,

positsiooni väljatöötamisest ja selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks, siis on

iseenesest õige ka hageja järeldus, et kostja lepinguline esindaja on 25. juuni 2020. a

määruskaebuse vastuse koostamisele ja sellega seotud toimingute tegemisele (ajavahemikus

19. juunist kuni 25. juunini 2020) kulutanud põhjendamatult palju aega. Hageja on vaidlustanud

ka menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu. Kuigi kostja viitab iseenesest õigesti, et

21. septembri 2020. a menetluskulude nimekiri sisaldab ka kostja seisukohta hagist loobumise

ja menetluskulude jaotuse kohta, siis nimetatud dokumendi sisu ja mahtu arvestades on kostja

lepingulise esindaja ajakulu kõnealuse menetlusdokumendi koostamiseks ülemäärane. Samas

ei anna kolleegiumi hinnangul eeltoodu alust maakohtu määruse muutmiseks, sest maakohus

on toimiku materjalidele tuginedes kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja

vajalikkust hinnates õigesti kostja lepingulise esindaja ajakulu juba 6 tunni ja 8 minuti võrra

vähendanud.

5 (5)

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole 6 tundi ja 10 minutit ülemäärane aeg kostja menetluskulude

nimekirjas toodud toimingute teostamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt

põhjendatuks ja vajalikuks peetud kostja lepingulise esindaja ajakulu jätta muutmata.

Määruskaebuses ei ole vaidlustatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse põhjendatust.

Kolleegiumi hinnangul on 120 eurot tunnis vastavuses kohtupraktikaga. Seega jääb maakohtu

poolt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitis muutmata.

13. TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed

ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. See kehtib TsMS § 463 lg 2 järgi ka kohtumäärusele.

Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud kõik menetluskulud hageja kanda ja mõistnud

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud, kuid on ekslikult resolutsiooni p-s 3 märkinud, et

rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Ringkonnakohtu

hinnangul on tegemist ilmse ebatäpsusega. Maakohus on ka vaidlustatud määruse põhjendavas

osas analüüsinud vaid kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ja nende ajakulu

põhjendatust ja vajalikkust ning määranud kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks,

leides, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole täies ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Kuna vaidlustatud määruse sõnastusest ja mõttest on ülejäänud osas

selgelt aru saada, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldatakse osaliselt,

siis on resolutsiooni p-s 3 märgitud „hageja“ ilmne ebatäpsus, mille ringkonnakohus saab omal

algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel parandada. Parandus ei mõjuta vaidlustatud määruse sisu.

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

15. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)