2-19-10526/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-10526

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

Verum Invest OÜ hagi Coop Pank AS-i vastu

lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. jaanuari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Verum Invest OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

7000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Verum Invest OÜ (registrikood 10957176),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

Kostja Coop Pank AS (registrikood 10237832),

lepinguline esindaja Margit Saar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24. jaanuari 2020 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Verum Invest OÜ kanda. Coop Pank AS-il

puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Verum Invest OÜ (hageja) esitas 12.07.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse Coop Pank

AS-i (kostja) vastu lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2018 arvelduslepingu konto pidamiseks.

16.05.2019 teatega ütles kostja lepingu erakorraliselt üles, märkides, et leping lõpeb alates

17.07.2019. Kostja viitas arvelduslepingu tüüptingimuste punktile 10.3.3, mis sätestab, et

kostjal on õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kaks kuud

ette. Erakorralise ülesütlemise materiaalseks eelduseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 196

lg 1 kohaselt lepingu rikkumine. Kostja ei ole viidanud ülesütlemise avalduses ühelegi

hageja poolsele rikkumisele. Seega on ülesütlemine tühine.

3. Kui kohus leiab, et tegemist on korralise ülesütlemise avaldusega, siis tuleb VÕS § 720 lg

2 tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks osas, millises see annab makseteenuse

pakkujale võimaluse tähtajatu makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda. Nimetatud säte

on vastuolus PS §-ga 31 ja § 32 lg-ga 2. Makseteenuse võimaluse kaotus tähendab äriühingu

jaoks sisuliselt majandustegevuse lõppemist. Lisaks on arvelduslepingu tüüptingimuste

punkt 10.3.3 tühine.

4. Hageja palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VÕS § 720 lg 2 osas, milles see

annab makseteenuse pakkujale võimaluse tähtajatu makseteenuse lepingu korraliselt üles

öelda, alternatiivselt tuvastada kostja arvelduslepingu tüüptingimuste punkti 10.3.3 tühisus.

Samuti palus hageja tuvastada, et poolte vahel 01.11.2018 sõlmitud arveldusleping ei ole

kehtivalt üles öeldud ning et kostja on kohustatud lepingut täitma.

Kostja vastus

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on ülesütlemise avaldust tehes järginud

etteteatamistähtaega ning ülesütlemise avalduse tegemise viisi ning on VÕS § 720 lg 2

alusel lepingu kahe kuulist etteteatamistähtaega järgides üles öelnud.

6. Asjaolu, et arvelduslepingu ülesütlemise teatise tekstis on kasutatud ekslikult väljendit

“ütleb erakorraliselt üles”, ei muuda arvelduslepingu ülesütlemist automaatselt

erakorraliseks, kuna oma sisult on tegemist korralise ülesütlemisega. Avalduses viidati

arvelduslepingu tüüptingimuste punktile 10.3.3 ehk arvelduslepingu korralise ülesütlemise

tingimusele. Hagejale saab Eestis arvelduskontode haldamise ja maksete teenuseid

pakkuda veel mitu krediidiasutust või selle filiaali.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohtu 24.01.2020 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulude puudumise tõttu menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määrata.

8. VÕS § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda juhul,

kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud.

Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud. Panga

arvelduslepingu tüüptingimuste 10.3.3 sätestab, et pangal on õigus leping igal ajal

ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kaks kuud ette.

9. Maakohus asus seisukohale, et kuna erakorralise ülesütlemise eelduseid ei ole välja toodud,

siis saab järeldada, et erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid kohustuse rikkumisi ei

esinenud VÕS § 196 järgi. Kuigi arvelduslepingu ülesütlemise teatise tekstis on kasutatud

väljendit „ütleb erakorraliselt üles“, ei tähenda see kohtu arvates seda, et arvelduslepingu

ülesütlemist saaks automaatselt pidada erakorraliseks. Võttes arvesse, et võlasuhtes loetakse

mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt

mõistlikuks ning kuna pooled ei ole lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalseid eeldusi

välja toonud, leidis kohus, et kostja poolt 16.05.2019 hagejale esitatud teadet

arvelduslepingu ülesütlemise kohta, tuleb pidada arvelduslepingu korralise ülesütlemise

teateks ehk leping öeldi üles korraliselt.

10. Üldtingimuste p 10.3.3 näol on tegemist tüüptingimusega. VÕS § 195 lg 3 sätestab, et

püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis

on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Arvelduslepingu

tüüptingimustest nähtub, et p 10.3.3 kohaselt on pangal õigus leping igal ajal ühepoolselt

üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 kuud ette. Seega on lepingus sätestatud tähtaeg

lepingu korraliseks ülesütlemiseks VÕS § 195 lg 3 järgi.

11. Hagejal ei kao peale kostja poolt makseteenuse lepingu lõpetamist võimalus

makseteenuseid kasutada. Kostja tõi esile, et Eesti turul tegutseb mitmeid krediidiasutusi.

Ehkki kõik neist ei paku arvelduskontode haldamise ja muid makseteenuseid, pakub seda

võimalust siiski piisavalt palju krediidiasutusi. Seda, et nende krediidiasutuste kasutamine

oleks võimatu, ei ole usutav. Krediidiasutuste seadus (KAS) § 89 lg 9 annab

krediidiasutustele õiguse otsustada, keda teenindada ning keda mitte, seega on

üldtingimuste p 10.3.3 kooskõlas ka eelnimetatud sätte mõttega ning krediidiasutuste

tegutsemise vabadusega. Kohtu hinnangul muudaks oluliselt lepingupoolte õiguste ja

kohustuste tasakaalu olukord, kui vastaspoolel puuduks õigus lepingu korraliseks

ülesütlemiseks. Antud juhul annab aga üldtingimuste p 10.3.1 kliendile õiguse igal ajal

leping üles öelda, esitades selleks pangale vastavasisuline avalduse. Seega ei esine kohtu

hinnangul alust tunnistada üldtingimuste p 10.3.3 kui tüüptingimust tühiseks.

12. Üldtingimuste p 10.3.3 tugineb VÕS § 720 lg-le 2. Nimetatud sätte näol ei esine sellist

põhiseaduslikku riivet hageja kui ettevõtja tegevusele, et oleks alust algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.

13. Ülaltoodule tuginedes oli kostjal õigus vaidlusalune arveldusleping korraliselt üles öelda ja

lepingu ülesütlemine on kehtiv.

Apellatsioonkaebus

14. Maakohtu otsusele esitas 28.02.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tuvastada, et 01.11.2018 sõlmitud

arveldusleping ei ole kehtivalt üles öeldud ning et kostja on kohustatud lepingut täitma.

15. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja sellega, et kostja on lepingu korraliselt üles

öelnud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja teate kohaselt on leping üles öeldud

erakorraliselt. Ülesütlemist ei muuda korraliseks asjaolu, et lepingu ülesütlemise ja selle

lõppemise vahele jääb ülesütlemist sooviva poole poolt määratud tähtaeg.

16. Maakohtu järeldus selle kohta, et tüüptingimuste p 10.3.3 ei ole tühine tüüptingimus, on

ebaõige. Hageja osutab, et juhul, kui tal olnuks võimalus enne makseteenuse lepingu

sõlmimist kostjaga välistada lepingu korralise ülesütlemise võimalus, oleks hageja seda ka

teinud. Kohtu arvamus selle kohta, et hageja oleks võinud sõlmida uue lepingu mõne teise

krediidiasutusega, ei ole põhjendatud, kuna reaalsuses ei ole see võimalik.

17. Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt annab KAS § 89 lg 9 krediidiasutustele õiguse otsustada, keda

teenindamisele võtta või mitte võtta. Eelnõu seletuskirja kohaselt on sisuliselt tegu

lepinguvabaduse põhimõtte rakendamisega, mis on vaba ettevõtluse aluseks. Kui

krediidiasutus on aga otsustanud lepingu sõlmida, ei ole KAS § 89 lg-le 9 toetudes võimalik

lepingut lõpetada, kuna lepingu sõlmimise järgselt rakenduvad konkreetse lepingu liigi

kohta sätestatud normid, sh sõlmitud lepingu lõpetamist käsitlevad normid. Konkreetset

juhtu käsitleb VÕS § 720 lg 2. VÕS § 720 lg-st 2 tuleneb kaks tingimust, mille puhul on

korraline ülesütlemine makseteenuse osutaja poolt lubatud – leping peab olema tähtajatu

ning pooled peavad olema lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Kuna

tüüptingimuste punkt 10.3.3 on tühine tüüptingimus, siis ei ole VÕS § 720 lg 2 teine eeldus

täidetud – puudub pooltevaheline kokkulepe.

18. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et VÕS § 720 lg-st 2 tulenevaks makseteenuse

lepingu korralise ülesütlemise eelduseks olevaks nõusolekuks saab lugeda lepingu

sõlmimisel tüüptingimustega nõustumist, palub hageja jätta kohaldamata VÕS § 720 lg 2

kui põhiseadusvastase normi.

Vastus apellatsioonkaebusele

19. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks.

21. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 16.05.2019 hagejale avalduse

arvelduslepingu ülesütlemiseks. Avalduse kohaselt on lepingu tüüptingimuste punkti 10.3.3

järgi pangal õigus leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 2 kuud ette.

Avalduses märgiti, et arvestades ülaltoodut ütleb pank lepingu erakorraliselt üles ja loeb selle

lõppenuks alates 17.07.2019. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et

hoolimata viitest lepingu erakorralisele ülesütlemisele, on tegemist lepingu korralise

ülesütlemisega. Kolleegiumi arvates on viite puhul erakorralisele ülesütlemisele tegemist

sõnastusliku eksimusega. Ülesütlemise avalduses on tuginetud arvelduslepingu tüüptingimuste

punktile 10.3.3, mis käsitleb lepingu korralist ülesütlemist, mitte erakorralist ülesütlemist.

Arvelduslepingu tüüptingimuste punkt 10.3.3 annab pangale õiguse leping ühepoolselt üles

öelda, teatades sellest vähemalt 2 kuud ette. Selliselt on pank ka toiminud. Ka vastuses hageja

30.05.2019 kirjale on pank 14.06.2019 selgitanud, et viide erakorralisele ülesütlemisele on

eksitus, ning et 16.05.2019 avalduse puhul on tegemist korralise ülesütlemisega. See kinnitab,

et panga tahe oli suunatud lepingu korralisele ülesütlemisele. Kolleegium märgib, et lepingu

erakorralist ülesütlemist reguleerib tüüptingimuste punkt 10.3.4, mille kohaselt on pangal õigus

leping erakorraliselt, st ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui klient rikub oluliselt lepingust

või panga üldtingimustest tulenevat kohustust. Kostja ei ole sellele lepingupunktile tuginenud

ega ka viidanud ühelegi lepingu rikkumisele. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et

16.05.2019 avalduse puhul on tegemist lepingu korralise ülesütlemise avaldusega.

22. Krediidiasutuste seaduse § 89 lg 9 sätestab, et krediidiasutus on vaba otsustama, keda

teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 720 lg 2 kohaselt võib

makseteenuse pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled

on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi

olla lühem kui kaks kuud. Vaidlus puudub, et poolte vahel sõlmitud leping oli tähtajatu. Samuti

on pooled tüüptingimuste punktis 10.3.3 leppinud kokku panga õiguses leping kahe kuulise

etteteatamise tähtajaga ühepoolselt üles öelda. Seega oli pangal VÕS § 720 lg 2 alusel õigus

leping üles öelda.

23. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tüüptingimuste punkt 10.3.3 on tühine. VÕS §

42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Riigikohtu 26.01.2017 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-

77-16 (p 25) järeldub, et küsimus, kas tüüptingimust saab lugeda ebamõistlikult kahjustavaks

ja seega tühiseks, sõltub eelkõige sellest, mil määral kaldub tüüptingimus kõrvale seaduses

sätestatust. Ringkonnakohtu hinnangul ei kaldu tüüptingimuste punkt 10.3.3 kõrvale seaduses

sätestatust, kuna VÕS § 720 lg 2 võimaldab makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda.

24. Samuti on tõendamata hageja väide, et kostja poolt lepingu ülesütlemise tagajärjel kaob

hagejal üldse arvelduskonto teenuse kasutamise võimalus. Hageja on esitanud AS-i LHV Pank

19.10.2018 avalduse hagejaga sõlmitud makseteenuse lepingu ülesütlemise kohta. Samas ei ole

kostja ja AS-i LHV Pank puhul tegemist ainsate krediidiasutustega, mis pakuvad arvelduskonto

teenust. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole mõistlikku võimalust saada arvelduskonto teenust

teistelt seda pakkuvatelt krediidiasutustelt. Lisaks viitab ringkonnakohus, et makseteenuse

pakkujal on VÕS § 7101 sätestatud eeldustel kohustus sõlmida kliendiga makseteenuse leping.

25. Eeltoodule tuginedes ei saa tüüptingimuste punkti 10.3.3 pidada tühiseks

tüüptingimuseks. Samuti ei ole tsiviilasjas esitatud argumente, mis võimaldaks VÕS § 720

lõiget 2 pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Ülaltoodust tulenevalt nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et kostjal oli õigus leping korraliselt üles öelda. Maakohus jättis

hagi põhjendatult rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud

ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ei esitanud menetluskulude

nimekirja. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu