2-20-9129/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(8)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-9129

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Sihtasutus NARVA HAIGLA hagi Lyubov Kuzmina

vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. oktoobri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Lyubov Kuzmina apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4039 eurot 97 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Sihtasutus NARVA HAIGLA

(registrikood 90003217), esindaja vandeadvokaat Veiko

Viisileht

Kostja

(apellant):

Lyubov

Kuzmina

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 20. oktoobri 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes

otsuse põhjendusi.

2(8)

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Lybov Kuzmina

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Sihtasutus NARVA HAIGLA (hageja) esitas 22. juunil 2020 Viru Maakohtule hagi

Lyubov Kuzmina (kostja) vastu Facebooki lehekülje X virtuaalsel seinal 9. jaanuaril 2020

kell 17.15 hageja kohta esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning varalise kahju

500 euro hüvitamiseks. Hageja palus kohustada kostjat omal kulul ja avalikult avaldama

viie päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumist Facebooki lehekülje X virtuaalsel seinal

(aadressil https://www.facebook.com/setitop/) või alternatiivselt 9. jaanuari 2020. a artikli

"Пациент Нарвской больницы: чтобы получить хоть какую-то информацию,

нужно быть Штирлицем" (artikkel) kommentaariumis hageja kohta ebaõigeid väiteid

ümberlükkav venekeelne postitus ning esitama selle kohta hageja lepingulise esindaja

elektronposti aadressile tõendina kuvatõmmis kahe päeva jooksul alates postitamisest.

Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivis kahjuhüvitiselt (500 eurot)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagi esitamisele

järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 9. jaanuaril 2020 kell 17.15 Facebooki leheküljel X

avaldatud artikli alla järgmise kommentaari: "Давно пора менять весь медперсонал.

Жалуются жалуются люди, а там как сидели спиртом пахнущие и

антидепрессанты пьющие, так и сидят. Им пофиг что случилось, они в "танке". В

детском отделении лежали, вообще ад. В ЭМО тоже. И ещё в какую смену

попадёшь зависит выживешь или нет. Сколько можно не реагировать на жалобы

жителей?! Где комиссии, где проверки? Камеры поставьте с записью звука и все

будет намного понятнее. Что б если и отправили на тот свет по халатности и

ответили бы за это потом, потому что были бы доказательства у пациентов. А

там, где люди тяжелобольные лежат, ещё хуже, чем ад. Камеры? Где камеры?

3(8)

Медсёстры сраными памперсами пенсионеров беспомощных лупят, жалуются

родным, родные так же в интернет выкладывают и жалуются на персонал, а всем

пофиг" (kommentaar; tõlge: "On ammu aeg vahetada välja kogu meditsiiniline personal.

Inimesed kaebavad, aga nagu seal enne istusid piirituse järgi lõhnavad ja antidepressante

joovad isikud, nii nad istuvad siiani. Neil on ükskõik, mis juhtus, nad on „tankis“.

Lamasime laste osakonnas, täielik põrgu. Sama on EMO-s. Sellest, mis vahetusse satud

sõltub see, kas jääd ellu või mitte. Palju võib elanike kaebustele mitte reageerida?! Kus on

komisjonid, kus on kontrollid? Pange kaamerad helisalvestusega ja kõik saab palju

selgemaks. Selleks, et kui hooletusest saadavadki kedagi teise ilma, siis vastutaksid selle

eest hiljem, sest patsientidel oleksid tõendusmaterjalid. Aga seal, kus lamavad raskelt

haiged inimesed, on veel hullem kui põrgus. Kaamerad? Kus kaamerad on? Medõed

peksavad roojaste pampersitega jõuetuid pensionäre, kaebavad lähedastele, lähedased

panevad samuti internetti üles ning kaebavad personali üle, aga kõigil on ükskõik.").

Kostja on avaldanud kolmandatele isikutele hageja meditsiinipersonali kohta

õigusvastaselt ebaõigeid faktiväiteid ning need on hagejat kahjustavad. Kommentaari

eeldatav eesmärk oli hageja meditsiinialase tegevuse alavääristamine, laimamine ebaõigete

faktiväidete esitamise kaudu ning hagejale majandusliku kahju tekitamine. Kostja

kommentaar sisaldab äärmiselt solvavaid ja hageja kui raviasutuse mainet kahjustavaid

ebaõigeid faktiväiteid ning laimu.

Kommentaarist olulisimaks ja enim kahjustavaks on faktiväide, mille kohaselt hageja

meditsiiniõed peksavad roojaste mähkmetega jõetuid pensionäre. See ebaõige, kohatu ja

laimav väide teotab hageja head nime, põhjustab patsientide ja koostööpartnerite

usaldamatust ning negatiivseid hinnanguid hageja ning tema poolt osutatavate raviteenuste

ja nende kvaliteedi suhtes. Arvestades avaldatud andmete sisu, on kostjal

VÕS § 1047 lg 4 järgi kohustus tema poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata.

Hageja nõuab kostja tegevuse tõttu kantud varalise kahju 500 euro (kohtuväliste

õigusabikulude) hüvitamist, mis oli vajalik õiguste kohtuväliseks kaitsmiseks ning kahju

tekitanud isikuandmete väljaselgitamiseks. Kostja ei ole kohtuväliselt ebaõigeid andmeid

ümber lükanud.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Hageja on kohtueelses menetluses käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, kuna ta ei andnud

kostjale piisavalt aega asja kokkuleppel lahendamiseks. Lisaks on hagis esitatud nõue

erinev kohtueelses menetluses esitatud nõudest.

Hageja õigusabikulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, kuna kohtumenetluses on

võimalik hüvitada üksnes kohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulusid.

Kommentaaris esitatud väide "Medõed peksavad roojaste pampersitega jõuetuid

pensionäre … . " ei ole faktiväide, vaid kostja hinnanguline seisukoht. Kostja ei ole artikli

kirjutaja, vaid kommentaari avaldaja. Vaidlusalust väidet tuleb käsitleda koos

kommentaari varasema tekstiga ja artikli sisuga. Kostja kommentaar on emotsionaalne.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldatu oleks solvav või ebaõige. Hagejal kui

eraõiguslikul juriidilisel isikul on sarnaselt poliitikutele ja haldusorganitele kõrgendatud

4(8)

talumiskohustus kriitilise ja agressiivse käitumise suhtes. Hageja nõue on põhjendamatu

ka seetõttu, et Facebooki X leheküljel saab postitada vaid selle omanik, mitte kostja.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2020. a otsusega hagi, kohustas kostjat lükkama

omal kulul ja avalikult (st postitust mitte privaatseks tehes) ümber Facebooki lehekülje X

virtuaalsel seinal 9. jaanuaril 2020 kell 17.15 tema poolt hageja kohta esitatud ebaõiged

andmed ja viie kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama Facebooki

lehekülje X virtuaalsel seinal (aadressil https://www.facebook.com/setitop/) 9. jaanuaril

2020 avaldatud artikli kommentaariumis järgneva sisuga venekeelse postituse: "ЛЮБОВЬ

КУЗЬМИНА ОПУБЛИКОВАЛА НЕВЕРНЫЕ ДАННЫЕ О SA NARVA HAIGLA В связи

с комментарием, опубликованным 9 января 2020 года на странице Facebook X,

Любовь Кузьмина сообщает, что: Мои утверждения о том, что медсестры лупят

беспомощных пенсионеров сраными памперсами, неверны.". Maakohus kohustas

kostjat esitama postituse kohta tõendina hageja lepingulise esindaja elektronposti

aadressile kuvatõmmise kahe kalendripäeva jooksul alates postitamisest. Samuti mõistis

maakohus kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju 500 eurot koos kohustusega tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning märkis, et

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et kostja on hagis märgitud teksti Facebooki

leheküljel X avaldanud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas vaidlusalune kommentaar on

hinnang või faktiväide.

Kostja esitatud väide (peksmine) on faktiväide ning selle tõendamiskoormis on kostjal.

Kostja ei ole faktiväidet tõendanud. Hageja peaks küll taluma kriitilisi hinnanguid, kuid

kriitika ei samastu ebaõigete seisukohtade avaldamisega.

Maakohus leidis, et hageja poolt kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu 500 eurot on

tingitud kostja tegevusest ning mõistis selle kostjalt välja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub 16. novembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et

vaidlusalune kommentaar on faktiväide. See on kontekstist välja rebitud. Kostja

kommentaar ei ole solvav, vaid emotsionaalne ning vihane. Maakohtu otsus riivab

sõnavabaduse põhimõtet. Maakohus ei ole ka arvestanud kostja vastuväidet, et hagejal on

kriitika osas kõrgendatud talumiskohustus.

Maakohus on rikkunud VÕS § 127 ja § 128, kui mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise

500 eurot. Hageja on kohtueelses ning kohtumenetluses nõudnud erinevate väidete

ümberlükkamist. Kostja ei vastuta hageja kohtuväliste õigusabikulude eest ulatuses, mis ei

ole seotud hagiavalduses tooduga. Põhjuslik seos kahju ja teo vahel puudub.

5(8)

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja poolt avaldatu on faktiväide ning selle

avaldamine oli õigusvastane. Kostja pole tõendanud faktiväite tõesust. Maakohus on

õigesti leidnud, et hagejal võib küll olla kõrgendatud talumiskohustus kriitika osas, kuid

kriitika ei ole samastatav ebaõigete andmete avaldamisega. Asjakohatu ja alusetu on kostja

väide sõnavabaduse põhimõtte riivamise kohta. Õigusaktid tagavad küll sõnavabaduse,

kuid teisalt ka kaitse sõnavabaduse kuritarvitamise vastu.

Kostja on varasemas menetluses ebaõigesti leidnud, et kohtueelne õigusabikulu ei ole

hüvitatav. Kostja on alles ringkonnakohtu menetluses väitnud, et varalise kahju hüvitamise

nõue tuleb jätta osaliselt rahuldamata, sest hageja kohtuvälise nõude maht ei ole

samaväärne hagis tooduga. Kuivõrd kostja eeltoodud seisukohta maakohtus ei esitanud

ning selleks puudusid mistahes takistused või mõjuv põhjus, tuleb see jätta arvesse

võtmata. Teiseks valib hageja kohtumenetluses ise hagi aluse ja eseme.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks või

tühistamiseks, kuid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21

tuleb muuta, sh täiendada, otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning

varalise kahju hüvitamiseks. Pooled vaidlesid esmajoones selle üle, kas kostja avaldatu

"medõed peksavad roojaste pampersitega jõuetuid pensionäre" on faktiväide või

väärtushinnang. Eelmärgitu üle on vaidlus ka apellatsioonimenetluses.

8. Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et kostja poolt avaldatu on faktiväide ning

kostja pidi andmete ümberlükkamise nõude rahuldamata jätmiseks tõendama väite õigsust.

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale

seisukohale. Kuivõrd kostja ei ole faktiväite tõesust kohtumenetluses tõendanud, rahuldas

maakohus põhjendatult hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Siiski jääb

maakohtu otsuse põhjendustest ebaselgeks, millisele õiguslikule alusele tuginedes on

maakohus selle hageja nõude rahuldanud. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõude õigusliku aluse ja selle eelduste esinemise osas täiendada.

8.1.

Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt võib

kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest

vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS §-s 1047 kasutatavad

terminid "andmed" ja "faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu

31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-5-07, p 26). Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist

VÕS § 1047 tähenduses ka faktiväite avaldamiseks.

8.2.

VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks on vaja eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid,

kuna väärtushinnangu avaldamise korral ei saa kannatanu viidatud sätte alusel nõuda selle

ümberlükkamist või parandamist. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on

6(8)

faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärtus on kohtumenetluses

tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud

väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-5-07, p 26; 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18).

Praeguses asjas on hageja käsitlenud kostja avaldatut faktiväitena, kuid kostja seevastu on

asunud seisukohale (sh apellatsioonkaebuses), et tegemist on väärtushinnanguga.

Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul leidis

maakohus õigesti, et kostja avaldatut tuleb lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 tähenduses.

Tegemist on isiku tegevuse kohta andmeid sisaldava väitega, mida saab kontrollida ning

selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht,

et kommentaari kontekstist lähtuvalt saab kostja avaldatut pidada väärtushinnanguks. VÕS

§ 1047 lg-st 2 tuleneb, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku

asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu

vastab tegelikkusele. Sellisest tõendamiskoormise jagamise põhimõttest tuleb lähtuda ka

VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

161-05, p 13). Seega leidis maakohus õigesti, et kostjal tuleb nõude rahuldamata jätmiseks

faktiväidet tõendada.

8.3.

VÕS § 1047 lg 4 kohase nõude rahuldamise eelduseks on üksnes ebaõigete

andmete avaldamine. Kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise

õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1–3 järgi

(vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 14). Seega ei ole

andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel tähtsust, kas hageja kohta ebaõigete

andmete avaldamine oli õigusvastane.

8.4.

Andmed, mille ümberlükkamist või parandamist VÕS § 1047 lg 4 järgi nõutakse,

peavad käima avaldaja kohta ning need peavad olema VÕS § 1046 tähenduses avaldatud.

Asja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et andmed, mille

ümberlükkamist hageja nõuab, käivad tema kohta. Kostjat kui kui internetikommentaari

kirjutajat saab lugeda avaldajaks (vt ka Riigikohtu 31. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-73-07).

8.5.

Eeltoodust tulenevalt on hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude

eeldused VÕS § 1047 lg 4 järgi täidetud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks

tõendanud tema poolt avaldatud faktiväite tõesust. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja

väitnud, et avaldatu oleks tõene või et kostal oleks võimalik seda kuidagi tõendada. Seega

on õige maakohtu lõppjäreldus, et hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue tuleb

rahuldada.

9. Hageja varalise kahju hüvitamise nõude lahendamisel on maakohus ebaõigesti

tuginenud VÕS § 115 lg-le 1. Vastavas osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi samuti

muuta. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Hagejale kahjulikke ebaõigeid andmeid sisaldava

kommentaari kirjutamine ja avaldamine kostja poolt on ringkonnakohtu hinnanngul tahtlik

tegu ning sellisena õigusvastane juba VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi (st heade kommete vastase

7(8)

tahtlik käitumine). Kostja selline tegevus on õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja 1047

lg-te 1– 3 (isiku majandus- ja kutsetegevusse sekkumine) järgi, kuid menetlusökonoomia

kaalutlustel jätab ringkonnakohus vastava õigusliku analüüsi siinkohal esitamata. Kostja

teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole ringkonnakohus tuvastanud. Kostja

rikkumine on ka põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4) hagejal tekkinud kahjuga.

Seega kokkuvõttes tuleb hageja nõue kotumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamiseks

rahuldada VÕS § 1043 ja § 128 lg 3 alusel.

10. Seoses hageja esitatud viivisenõudega lisab ringkonnakohus maakohtu otsuse

põhjendustele, et see nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 esimese lause ja lg 2

esimese lause alusel.

11. Ülalkäsitletud

maakohtu

minetused

hageja

nõuete

õiguslike

aluste

kvalifitseerimisel ei muuda ebaõigeks maakohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise osas.

Ringkonnakohus

järgib

muus

osas

maakohtu

otsuse

põhjendusi

ega

pea

TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et ebaõigete andmete

ümberlükkamisega riivatakse kostja sõnavabadust. Samas on ringkonnakohtu hinnangul

kostja kohustamine lükata ümber ebaõiged andmed sõnavabaduse proportsionaalne riive.

Väljendusvabadusele (sõnavabadusele) vastandub isiku isiklik õigus sellele, et tema kohta

ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid (vt Riigikohtu 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-145-07, p 14). Praeguses asjas on tuvastatud, et kostja on hageja kohta avaldanud

ebaõigeid faktiväiteid, mistõttu nende ümberlükkamise nõue VÕS § 1047 lg 4 alusel on

õigustatud. See on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 lg 1 teise lausega, mis lubab

väljendusvabadust seadusega piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste, sh au ning hea

nime kaitseks.

11.2. Põhjendatud ei ole apellatsiookaebuses esitatud seisukoht, nagu ei saaks hageja

VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõuet kostja vastu rahuldada põhjusel, et hagejal on

kõrgendatud talumiskohustus. Need kostja väited lähtuvad ebaõigest eeldusest, et tema

avaldatu on väärtushinnang. Nagu on eespool korduvalt märgitud, siis praeguses asjas ei

ole kostja poolt avaldatu väärtushinnang, vaid ebaõige faktiväide, mille ümberlükkamist

on isikul VÕS § 1047 lg 4 järgi õigus nõuda. Ebaõigete andmete avaldamist ei pea keegi

taluma.

11.3. Hageja varaline kahju koosneb kohtumenetluse eelsest õigusabikulust seoses

asjaolude väljaselgitamisega, päringu teostamisega rahvastikuregistrile kostja andmete

saamiseks ja kohtuvälise nõudekirja esitamisega kostja vastu. Professionaalne õigusabi

kasutamist vaidluse kohtueelses staadiumis on kohtupraktikas peetud üldjuhul mõistlikuks

ning sellega seotud kulusid hüvitatavaks (vt nt Riigikohtu 9. veeburari 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Nagu eespool märgitud, tuleb kostjal ka käesolevas

asjas hagejale kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud VÕS § 1043 ja § 128 lg 3 alusel

hüvitada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahjunõude lahendamisel praegusel juhul

tähtsust sellel, et hageja on hagiavalduses esitatud nõuet võrreldes kohtueelsega

kitsendanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja olnuks kohtuväliselt mingis osas nõus

8(8)

hageja ettepanekul andmeid ümber lükkama, kahju hüvitama vms. Muid eraldiseisvaid

vastuväiteid kahju ulatusele ei ole kostja esitanud.

12. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude

jaotuse osas.

Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

13. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

14. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest