2-20-11011/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.veebruaril 2021

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-20-11011

Kohtuasi

A T hagi OÜ JOT Eesti vastu töölepingu lõpetamise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks 16.04.2020 ja

17 853,92 euro hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

17 853,92 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: A T (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja: osaühing JOT Eesti (registrikood 10221216, asukoht

Kaabli

tn

Tallinn

10112)

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Daisy Tauk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta A T hagi osaühingu JOT Eesti vastu 25.09.2019

sõlmitud töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks,

töölepingu lõpetamiseks alates 16.04.2020 ja 17 853,92 euro

hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta A T kanda.

2. Määrata osaühingu JOT Eesti menetluskulu suuruseks

525 eurot (käibemaksuta) ja välja mõista A Tlt 525 eurot

(käibemaksuta) osaühingu JOT Eesti kasuks

3. Välja mõista A Tlt väljamõistetud menetluskuludelt 525

eurot (käibemaksuta) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise

otsuse

jõustumisest

kuni

menetluskulu

täieliku

tasumiseni osaühingu JOT Eesti kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. A T (edaspidi ka hageja või töötaja) palus töövaidluskomisjonile (edaspidi ka TVK)

13.05.2019 OÜ JOT Eesti (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu esitatud avalduses

tuvastada, et tööandja ja töötaja vahel 25.09.2019 sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 88

lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 6 alusel alates 16.09.2020 on tühine, lõpetada tööleping 16.04.2020

seisuga TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses

16 587,54 eurot (bruto).

2. TVK jättis töötaja avalduse 03.07.2020 avaldatud otsuses nr 4-1/1297/20 rahuldamata.

Hageja esitas 30.07.2020 kohtule hagiavalduse sama töövaidluse läbivaatamiseks.

Hageja nõue

3. Hageja palus kohtule kostja vastu esitatud hagis tuvastada, et tööandja ja töötaja vahel

25.09.2019 sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 6 alusel alates

16.09.2020 on tühine, lõpetada tööleping 16.04.2020 seisuga TLS § 107 lg 2 alusel ning välja

mõista hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 17 853,92 eurot (neto).

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

4. Hageja töötas kostja juures alates 25.09.2019 sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel

hooldustehniku ametikohal töötasuga 1500 eurot kuus (bruto). Töölepingus kokkulepitu

kohaselt pidi töösuhe lõppema 25.09.2020. Tööandja on Saksamaal asuva RST tütarettevõte

ning töötaja töökoht asus Saksamaal asuvas ettevõttes, kuhu tööandja töötaja tööle lähetas.

Töötajale maksti lisatasu ja lähetuste eest päevaraha, mistõttu oli töötaja kuue kuu töötasu

koos ületundide ja öötasudega kokku 16 584,83 eurot. 16.10.2020 kohtule esitatud arvestuse

järgi oli hageja keskmine töötasu 17 853,92 eurot (neto). Tööandja saatis 31.03.2020

töötajale e-kirja selle kohta, et tööandja on saanud RST-st ja XST ametliku hoiatuse, et

töötaja ei täida kohapealse projektijuhi nõudmisi, mängib töö ajal telefoniga videomänge ja

vaatab videot, et juhtkond valmistab ette ametlikku hoiatust ja järgmiseks sammuks on

lepingu lõpetamine lepingu rikkumise tõttu. Töötaja sellega ei nõustunud olles seisukohal, et

tegemist on vale informatsiooniga ja tegelik põhjus on selles, et R C nõuab wechati

kasutamist aga ta ei saa seda oma isiklikus telefonis tööle. Samuti on töötaja seisukohal, et ta

ei usu XST tema peale kaebuse esitamist. 08.04.2020 teatati hagejale e-kirja teel uuest

kaebusest, mille kohaselt häirib hageja ühte naist, kes olevat operaator, mida hageja samuti

omaks ei võtnud kinnitades, et mingisugust ahistamist olnud ei ole ja tööandja ei ole

vastupidist tõendanud.

5. 15.04.2020 esitas tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja lõpetas

töötaja töölepingu 16.04.2020. Ülesütlemise avalduses heidetakse töötajale ette, et töötaja on

ilma vahetut ülemust informeerimata lahkunud oma töökohalt, mille kohta on töötajale

tehtud 07.04.2020 hoiatus; et töötaja on vaadanud töö ajal meelelahutussisu ja selle kohta

olevat tööandja esitanud töötajale hoiatuse 7.04.2020; et töötaja on koostööpartneri töötajat

korduvalt ahistanud, mille kohta olevat J De 08.04.2020 kaebus; et töötaja kasutas tööks

usaldatud sõiduautot isiklikuks otstks 03.03.2020 sõiduks Berliini, kus sai trahve kiiruse

ületamise eest.

6. Töötaja ei nõustu ülesütlemisavalduses esitatud etteheidetega kinnitades, et need ei vasta

tõele, ta ei ole rikkunud sisekorraeeskirjade punkte 3.3 ja 4.6, et tööandja ei ole vastupidist

tõendanud, et pärast 07.04.2020 hoiatust ei ole ta kordagi mingisugust meelelahutussisu

vaadanud, et ta ei ole rikkunud sisekorraeeskirjade punktis 3.3 sätestatud nõuet, et

mingisuguseid lähenemiskatseid ta kellelegi teinud ei ole ja et lähenemiskatseteks

nimetatakse tavalist suhtlust töökohal. Samuti ei vasta tõele ja on tööandja poolt pahatahtlik

väita, et töötaja vältis oma töökohustuste täitmist, sest töötaja hooldatavad liinid (4 ja 6) olid

parima tulemusega majas, mida oli näha wechati raportitest. Lisaks tegi ta ületunnitööd ja

töötas vajadusel ka öötundidel ja mingisuguseid märkusi talle varem tehtud ei ole. Sõiduki

kasutamine vabal ajal oli töötajatele lubatud ja seda tegid ka teised töötajad. Hageja selgitab,

et tal oli vaba päev ja ta käis Berliinis ning talle teadaolevalt sai ta ainult ühe trahvi kiiruse

ületamise eest. Bensiini tšekid esitas ta tööandjale aga kuna need koos kahe väidetava

trahviga arvestati maha tema kuludest, siis ei saa trahv ja maha arvestatud kütusekulu olla

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tööandja ei ole tõendanud, et töötaja on

põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu ning töölepingu lõpetamiseks

toodud põhjused on otsitud. Töötajal oli tööandjaga tähtajaline tööleping ja seega oli tal

õigustatud ootus, et ta saab kuni selle ajani töölepingus kokkulepitud töötasu. Seoses

töölepingu erakorralise lõpetamisega otsitud põhjustel jäi tal saamata kuue kuu töötasu.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

7. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja hinnangul on 15.04.2020

töölepingu ülesütlemine õiguspärane ja kehtiv, täidetud on nii formaalsed kui ka

materiaalõiguslikud alused. Ülesütlemine tugineb ülesütlemisalusele (TLS § 88 lg 1 p 3 ja §

88 lg 1 p 6) ja on tõendatud käesolevale vastusele lisatud tõenditega. Hagejale maksti

16.04.2020 välja lõpparve 4 458.68 eurot. Hageja tööleping öeldi erakorraliselt üles, kuna ta

mängis töö ajal telefoniga videomänge vaatamata vastavasisulisele hoiatusele, et kui ta

videomängude mängimist töö ajal ei lõpeta, siis temaga öeldakse tööleping üles, ahistas

naissoost kolleegi töö ajal häirides kolleegi poolt tööülesannete täitmist ja hoidudes samal

ajal ka ise töökohustusi täitmast ning kasutas tööandja sõiduautot luba küsimata isiklikuks

sõiduks Berliini ning esitas tööandjale Berliini reisi bensiinitšekke hüvitamiseks tööga seotud

kuludena. Ületunnitöö ja öötundide tegemine olid A T nõudmised tööandjale, et oma töötasu

suurendada ning töötaja on teatanud tööandjale, et ta on tööandja juures ainult seni kuni saab

ületunnitööd teha.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures alates 25.09.2019 sõlmitud

tähtajalise töölepingu alusel hooldustehniku ametikohal töötasuga 1500 eurot kuus (bruto), et

hageja täitis tööülesandeid komandeeringus Saksamaal, Nis X tehases, et X toodab X`i

toodetele patareisid, et RS X toodab X-le seadmeid/liine, mis panevad X`i toodete patareisid

kokku, et kostja teeb samasse kontserni kuuluvale RS Xile allhanget seadmete/liinide

kokkupanekul, ennetaval ja plaanilisel hooldusel, seadmete seadistamisel ja kalibreerimisel,

et töölepingus kokkulepitu kohaselt pidi pooltevaheline töösuhe lõppema 25.09.2020, et

15.04.2020 esitas tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja lõpetas

töötaja töölepingu 16.04.2020 TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 6 alusel.

9. Pooltel on vaidlust selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ja kas

hagejal on õigus saada hüvitist.

10. Vastavalt TLS § 87 võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel, TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele

mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja

töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja hoiatusest

hoolimata on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; TLS § 88 lg

1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval

põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu.

11. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise

erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

12. TLS § 28 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestavad tööandja lojaalsuskohustuse, kohustuse kindlustada

töötaja kokkulepitud tööga ning anda töötajale selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Eelnevast

tulenevalt on tööandjal töösuhtes õigus kontrollida töökohustuste täitmist, sh tööandja antud

juhiste

ja korralduste

järgmist. Kohustuste oluline täitmata jätmine

võib olla

tööandjapoolseks töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. TLS § 15 lg 1 ja TLS § 16 lg

1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt

tööandja kasu silmas pidades. Töölepingulises suhtes võivad kohaldamisele kuuluvad

kohustused tuleneda nii töölepingust, kui ka õigusaktidest. Töölepingu punkti 2.4 kohaselt

olid hageja tööülesanneteks seadmete kokkupanek, ennetav ja plaaniline hooldus, seadmete

seadistamine, kalibreerimine ja remont. Töölepingu punktist 2.6 tulenevalt kohustus hageja

täitma oma kohustusi lojaalselt, pidades silmas tööandja eeliseid, vastavalt oma teadmistele

ja oskustele ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töötaja väldib kõiki oma

poole tegevusi või tegevusetusi, mis võivad kahjustada tööandja head nime, sotsiaalseid

suhteid, kliendisuhteid või majanduslikke huve või põhjustada tööandjale või kolmandatele

isikutele rahalist või mitterahalist kahju. Töölepingu punkti 6.1.4 järgi oli töötaja kohustatud

suhtlema kaastöötajate, tööandja esindajate ning kolmandate isikutega (klientide,

koostööpartnerite, hankijate ja allhankijatega) viisakalt ja korrektselt ning suhtuma

heaperemehelikult tema kätte usaldatud tööandja ja teiste isikute ning kaastöötajate varasse;

punkti 6.1.5 järgi oli töötaja kohustatud hoiduma tööandja juures tegevusest/tegevusetusest,

mis takistab teistel töötajatel töökohustuste täitmist.

13. Tööandja sisekorraeeskirja punkti 3.3 järgi oli töötaja kohustuseks pidada kinni tööajast ning

kasutada tööaega ainult töökohustuste täitmiseks, sisekorraeeskirja punkti 11.l kohaselt on

jämedateks töökohustuste rikkumisteks muuhulgas töölt lahkumine ilma tööandjalt selleks

luba saamata; omavoliliselt töölt puudumine; tööandjale, kaastöötajatele ja klientidele

materiaalse ja moraalse kahju tekitamine.

14. 15.04.2020 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ja 16.04.2020 töölepingu lõpetamise

kohta koostatud dokumendiga on tõendatud, et hagejaga sõlmitud tööleping öeldi üles

16.04.2020 TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 6 alusel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töökohustuste

rikkumise tõttu, kuna hageja on lahkunud tööajal töökohalt ilma informeerimata oma vahetut

ülemust pikemateks ajaperioodideks kui ettenähtud pausid ja vaheajad vältides seeläbi

töökohustuste täitmist ning rikkudes sisekorraeeskirjade punkte 3.3. ja 4.6. Tööandja on

esitanud nimetatud rikkumistega seoses töötajale 07.04.2020 hoiatuse; vaadanud tööajal

meelelahutussisu vältides seeläbi töökohustuste täitmist ning rikkudes Sisekorraeeskirjade

punkte 3.3. Tööandja on esitanud nimetatud rikkumistega seoses töötajale 07.04.2020.a.

hoiatuse; ahistanud korduvalt töö ajal koostööpartneri naissoost töötajat häirides adressaadi

töövõimet ja luues alandava töökeskkonna, vältides oma tööülesannete täitmist, häirides

adressaadi tööülesannete täitmist ning rikkudes töölepingu punkte 2.6, 6.1.4; 6.1.5,

Sisekorraeeskirjade punkti 3.3 ja põhjustades kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;

kasutanud tema kätte usaldatud tööandja sõiduautot isiklikuks otstks, sõitnud tööandjalt

nõusolekut saamata Berliini ja esitanud isiklikke kuludokumente (bensiinitšekid) tööandjale

hüvitamiseks tööga seotud kuludena rikkudes töölepingu punkte 2.6. ja 6.1.4. Tööandja poolt

töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus vastab TLS § 95 sätestatud vorminõuetele ja

töölepingu ülesütlemist on põhjendatud.

15. R Ci, kes oli RS X operatsioonijuht e-kirjadega JOT Eesti OÜ projektijuhile X Xele ja X

Xile on tõendatud, et 15.01.2020 saatis R C e-kirja X Xele ja X Xile, selle kohta, et mõned

töötajad, s.h hageja rikuvad distsipliini, sellega, et nad on töökohalt korduvalt lahkunud ilma

kedagi teavitamata ja mänginud tööajal videomänge. R Ci e-kirja kohaselt on ta pidanud

meeskonnaga mitmeid nõupidamisi, milles on tuletanud meelde põhilisi töökorraldus

reegleid, kuid vaatamata meeldetuletusele jätkavad töötajad s.h. hageja rikkumisi. Kirjast

nähtub ka, et lõppkliendi, X`i, esindaja on esitanud R Cile kaebuse JOT meeskonna töö osas,

samuti, et R C nõuab 15.01.2020 e-kirjas mõningate meekonna liikmete s.h. hageja

meeskonnast kõrvaldamist.

16. X Xe 26.05.2020 selgitusega on tõendatud, et tema on projektijuhina kõikidele JOT EESTI

OÜ töötajatele, kes olid/on Saksa X tehases komandeeringus selgitanud korduvalt (iga kuu

vähemalt korra), et töö ajal meelelahutussisu vaatamine on keelatud. Samuti, et hagejat nägi

ta korduvalt töö ajal telefonis ja töö ajal telefoni käsitledes töökohalt lahkumas.

17. 30.03.2020 R Ci e-kirjaga X Xele, X Xale ja X X-le on tõendatud, et ligikaudu kaks kuud

hiljem 30.03.2020, pöördus ta X Xe, X Xa ja X X poole pretensiooniga hageja tegevuse

kohta, mille kohaselt sai ta samal päeval XLT hageja kohta ametliku kaebuse, milles öeldi, et

teda ei soovita enam XS näha ning, et X teenuste juht edastas R Cile koosolekul hageja kohta

ametliku kaebuse. Kaebuse kohaselt oli X teenuste juht mõne aja jooksul jälginud hagejat

ning ei näinud teda töötamas ühegi seadme kallal, millele tuge pakutakse. Samuti, et hageja

mitte ainult ei lahku liinidelt, vaid mängib ka oma telefoni, sülearvutiga. R C väljendas

kirjas, et see on üks kõige hullemaid olukordi, millesse klientidega sattuda saab ning ta tegi

hagejale tõsise suulise hoiatuse. Samuti nõudis ta ametliku hoiatuse tegemist JOT poolt.

18. 31.03.2020 kuni 03.04.2020 toimunud kirjavahetusega X Xoviga ja hoiatusega on tõendatud,

et hagejat hoiatati kaebuste tõttu distsipliini eest, videomängude vaatamine ja mängimine, X

vahetuse juhi poolt, liini raporti õige kirjelduse puudumise eest ja tööülesannete täies mahus

mittetäitmise eest, samuti töökohast lahkumise eest ilma sellest ette teatamata (kokkuleppeta)

otsesele juhile.

19. 07.04.2020 kostja esindaja X T tehtud hoiatusega hagejale on tõendatud, et tööandja tegi

hagejale hoiatuse selle kohta, et töö ajal töökohalt lahkumine ilma sellest ette teatamata

(kokkuleppeta) otsesele juhile ja töö ajal video mängude mängimine või videote vaatamine

arvutis, telefonis ei ole lubatud ning rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal

õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 sätestatule.

20. 15.04.2020 M S , kes on X vahetuse ülem, e-kirjaga on tõendatud, et ta ei olnud rahul hageja

käitumisega, kuna hageja oli järjest rohkem telefonis ja ainult mängis sellega, et hageja ei

olnud kursis masinate probleemidega, et ta kohendas pidevalt ise liine ja pani neid põhjuseta

seisma. Kirjas on tehtud ettepanek hagejaga rääkida sellest, et ta ei saa ilma põhjuseta

masinaid välja lülitada.

21. R Ci ja X Xi kirjalike seletustega on tõendatud, et hageja, kes töötas RS X-i kliendi X tehases

Saksamaal kliendile liinide paigaldamise ja seadistamisega, tegeles oma töökohustuste

täitmise asemel pidevalt telefonis meelelahutussisu tarbimisega vaatamata korduvatele

pöördumistele selline tegevus lõpetada ja asuda töökohustusi täitma, et ta lahkus korduvalt

kellegagi kooskõlastamata tehase ruumist katkestades oma töökohustuste täitmise, et hageja

käitumine kahjustas oluliselt JOT-i mainet nii X kui kliendi kui ka RS X-i töötajate ja

juhtkonna ees ning, et X esitas mitu suulist kaebust hageja käitumise kohta 30.03.2020 ja

kirjaliku kaebuse 15.04.2020. Seletustes on esile toodud, et kliendisuhetele mõjus kõige

laastavamalt X naissoost töötaja ahistamine ja isiklike bensiinitšekkide esitamine lähetusega

seotud kuludena. Seega on hageja väide, et talle ei ole mängimise kohta ühtegi märkust

tehtud, ümber lükatud eeltoodud R Ci ja X Xi avaldusega. Kuna kostja väitel ei töötanud X X

enam seletuse andmise ajal X-s, siis ei ole usutav, et ta valetas hageja kohta.

22. Hageja väidete, et ta ei ole kunagi töö ajal videomänge mänginud ja kostja eelpool uuritud

tõendite ümberlükkamiseks ei ole piisavad üksnes tunnistaja E B ütlused, mille kohaselt oli

hageja normaalne töötaja ja probleeme temaga ei olnud, et töö maht oli suur ja töö ajal

mängida oli võimatu, et tunnistaja ei näinud hagejat töö ajal video mänge mängimas ning, et

R C oli oma olemuselt raske inimene ja karjus palju. Töö korralduse tõttu võis hageja

tunnistaja mitte kohal olla või märgata, kui hagejat suuliselt hoiatati ning kirjalikut hoiatusest

nähtuvalt ei ole ta hoiatuse tutvustamise ajal hagejale olnud selle juures. Kuna tunnistaja ei

teadnud, kas X X, M S või J D, keda ta teadis, võisid hagejat kiusata, siis ei saa lugeda

tõendatuks hageja väiteid tema kohta valekaebuste esitamist või tellimustöö tegemist.

23. Seega on tööandja poolt ülesütlemisteatises esile toodud töölepingu rikkumine - korduv

meelahutussisu vaatamine töö ajal ning tööandja poolne eelnev hoiatamine, et rikkumise

jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda,

eeltoodud tõenditega tõendatud. Kuna sarnastele rikkumisele eelnesid hoiatused, siis ei

kasutanud tööandja töölepingu ülesütlemist hageja suhtes koheselt, vaid pärast rikkumiste

jätkumist või kordumist, mis oli põhjendatud ja vajalik meede.

24. Hagejale heideti ülesütlemisteatises ette ka kaastöötaja ahistamist. 08.04.2020 X vahetuse

ülema J De kaebusega R Cile ja 27.05.2020 avaldusega TVK-le on tõendatud, et J D pöördus

kaebusega R Ci poole ja palus tegeleda probleemiga põhjusel, et hageja ahistab tema

kaastöötajat, kes on korduvalt püüdnud hagejat endast eemale tõrjuda, kuid ahistamine

jätkub. Kaebuses märgib J.D, et ta on ise olnud tunnistajaks sellele, kuidas hageja tema

kaastöötaja mitu korda päevas üles otsib ja talle väga lähedale läheb. Samuti, et antud isik on

hagejale korduvalt öelnud, et tal on kallim olemas, kuid hageja jätkab lähenemiskatseid. J.De

avaldusest nähtuvalt olid hageja pidevad lähenemiskatsed nende töötajale häirivad ja

soovimatud, häirisid töötajat tööülesannete täitmisel, ta ei soovinud enam hagejaga ühes

ruumis viibida ning andis sellest korduvalt teada nii hagejale kui ka J.Dele kui vahetule

ülemusele. Seega rikkus hageja töölepingu punkte 2.6, 6.1.4, 6.1.5, sisekorraeeskirjade

punkti 11.1 ja põhjustas kolmanda isiku, X, usaldamatuse tööandja vastu.

25. Hagejale heideti ülesütlemisteatises ette veel isiklike kuludokumentide (bensiinitšekid)

esitamine tööandjale hüvitamiseks tööga seotud kuludena. Lähetuskulude aruande,

kuludokumentide ja kaaskirjaga on tõendatud, et hageja esitas 19.03.2020 tööandjale

hüvitamiseks lähetuskulude aruande, millele lisas isiklikud kuludokumendid - bensiinitšekid.

Kiirustrahvidega summas 70 EUR ja 240 EUR (02.03.2020.a. kell 16.oo kiirus 122 km/h ja

02.03.2020.a. kell 17.26 kiirus 152 km/h) ja kaaskirjadega tööandjale on tõendatud kostja

vastuväited, et tööandjale selgus hageja poolt rendiautoga numbrimärgiga xxx 02.03.2020

isiklikul otstl Berliinist 518 km lähetuskohast, Nist, kokku edasi-tagasi üle 1000 km sõitmine

pärast seda, kui RS X oli saanud kiirustrahvid 02.03.2020 ja võrdles neid hageja esitatud

lähetuskulude aruannete ja bensiinitšekkidega summas 67,64 eurot ja 76,32 eurot. Hageja on

antud tegevust tunnistanud avalduses töövaidluskomisjonile ja töövaidluskomisjoni istungil.

26. X Xe avaldusega on tõendatud, et kõikidele kostja töötajatele, kes olid Saksa X tehases

komandeeringus selgitas ta korduvalt, et rendiauto kasutamine on lubatud tehasest

majutusasutusse ja majutusasutusest tehasesse sõitmiseks, samuti isiklikeks sõitudeks

(toidupood, apteek) lähipiirkonnas. Isiklikuks otstaberks olid kaugemad sõidud keelatud,

kuna rendiauto lepingus oli kilometraaži limiit. Isiklikuks otstks kulutatud kütusekulude

esitamine tööandjale hüvitamiseks on mõeldamatu ja rangelt keelatud. Tunnistaja E B

ütluste kohaselt TVK-s olnuks sõiduki kasutamiseks vaja olnud tööandja eelnevat nõusolekut

ning sellisel juhul ei oleks probleeme tekkinud. Lähim linn kus nad käisid oli 200 km

kaugusel. Hageja väited, et X X pole neile kunagi rääkinud ei kütuse ega kilometraaži

limiidist, on vastuolus R.Xe poolt avaldatuga ja X B ütlustega TVK istungil.

27. Kuivõrd hageja esitas bensiinitšekid kostjale hüvitamiseks lähetusega/tööülesannetega seotud

kuludena, siis käsitles tööandja seda pettusena, mis põhjustas tööandja usaldamatuse hageja

suhtes kui ka kolmanda isiku, RS X, usaldamatuse tööandja vastu. R Ci avaldusega on

tõendatud, et kliendisuhetele mõjus kõige laastavamalt X naissoost töötaja ahistamine ja

isiklike bensiinitšekkide esitamine lähetusega seotud kuludena. Eelnevaga rikkus hageja

töölepingu punkte 6.1.4 ja 2.6, kuna ei suhtunud heaperemehelikult tööandja varasse,

kahjustas tööandja head nime, kliendisuhteid ja põhjustas tööandjale rahalist kahju.

28. Töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamise ja hüvitise nõude seisukohalt võttes ei

ole asjassepuutuvad väited hageja sissetulekute, töögraafikute ja ületundide tegemise kohta ja

sellekohased tõendid, mille kohus jätab tähelepanuta.

29. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejaga 15.04.2020 töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks oli tööandjal õiguslik alus ja ülesütlemine on kehtiv, sest

täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalõiguslikud alused. Seega tuleb hagi töölepingu

erakorralise TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 6 alusel ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,

töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks jätta täies

ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

30. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.

31. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1

p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse

õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni

Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi

kvalifikatsiooni.

32. Kostja kohtuvälised kulud seisnevad käesolevas asjas menetluskulude nimekirja kohaselt

osutatud õigusabis 3,5 tundi hinnaga 150 eurot tund, millele käibemaksu ei lisandu, kokku

525 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud antud menetluses. Hageja

pole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus peab antud asja mahtu, keerukust,

koostatud dokumentide hulka ja hagihinda arvestades kostja õigusabi osutamisele kulunud

aega ja hinda kokku 525 eurot (käibemaksuta) vajalikuks ja põhjendatuks, mis tuleb hagejalt

kostja kasuks välja mõista ning vastavalt taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb

menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik