2-20-105648/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-105648

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. septembri 2020 tagaseljaotsus ja

29. septembri 2020 täiendav otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

184,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja (apellant): Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16. septembri 2020 tagaseljaotsuse ja 29. septembri 2020

täiendava otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja, Osaühingu Aktiva Finants kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 11.02.2020 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

XX-lt

639,85

euro

väljamõistmiseks.

Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei

saanud avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei olnud sõnaselgelt väljendanud soovi

vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, anti asi üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 05.08.2020 esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt välja

mõista põhivõla 393,15 eurot, intressi 38,50 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 80 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 358,49 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest

kuni põhikohustuse täitmiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 10.12.2016 laenulepingu

nr TL953736, mille alusel anti kostjale laenu 600 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti

kokku 29.05.2019 ja laen tuli tagastada vastavalt laenulepingus olevale maksegraafikule. Kostja

tasus lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks 206,85 eurot.

3. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt, ütles laenuandja lepingu

20.05.2018 üles ja loovutas 22.05.2018 hagejale kostja vastu oleva nõude koos õigusega nõuda

kõrvalkohustuste täitmist.

4. Kostjal on laenulepingu järgne põhivõlg 393,15 eurot (600 – 206,85). Tasumata on intress

enne laenulepingu ülesütlemist perioodi 05.03.2018-04.05.2018 eest kokku 38,50 euro suuruses

summas (13,49 + 12,84 + 12,17). Võla sissenõudmisega seotud kulud on 80 eurot.

5. Laenulepingu tingimuste järgi on hagejal õigus nõuda viivist intressi määraga võrdses

määras. Laenulepingus kokkulepitud intressimääraks on 41,17% aastas. Viivis on arvestatud

põhivõlalt 393,15 eurolt alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni

05.08.2020 määraga 41,17% aastas, s.o 358,49 eurot. Edasiulatuva viivise alates 06.08.2020

palub hageja välja mõista põhivõlalt seaduses sätestatud määras kuni selle tasumiseni.

6. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, mida täiendas täiendava otsusega, osaliselt ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 393,15 eurot, intressi 38,50 eurot,

sissenõudmiskulu 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 208,72 eurot ja alates 06.08.2020

kuni põhinõude kohase täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

8. Hageja põhinõue 393,15 eurot on põhjendatud VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel,

intressinõue 38,50 eurot VÕS § 397 lg 1 ja 94 lg 1 alusel ning võla sissenõudekulu 80 eurot

VÕS § 113² lg 1 alusel.

9. Laenulepingus kokku lepitud viivisemäär 41,17% aastas on ebamõistlikult suur ja see tuleb

VÕS § 6 alusel hea usu põhimõttest lähtuvalt jätta kohaldamata. Mõistlikuks viivisemääraks

saab pidada kuni kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, s.o 24% (3 x 8%), mistõttu tuleb

kostjalt välja mõista perioodi 21.05.2018-05.08.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivis VÕS

§ 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel suurusega 208,72 eurot. Lisaks tuleb kostjalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel välja mõista alates 06.08.2020 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis.

10. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda. Hageja, olles inkassofirma, on teadlik, et hagis esitatud viivisemäär on seaduse järgi

tühine, mistõttu sai hageja sellises viivisemääras nõude esitamisel arvestada hagi osalise

rahuldamise võimalusega, millest menetluskulude jaotus oleneb.

Apellatsioonkaebus

11. Hageja palub maakohtu tagaseljaotsuse ja täiendava otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi

rahuldamata ja jaotati menetluskulud ning teha uue otsuse, millega hagi täielikult (s.o viivise

osas) rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

12. Maakohus jättis ebaõigesti viivisenõude osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis viivist VÕS

§ 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel, s.o võrdses määras lepingujärgse intressimääraga

tagastamata krediidisummalt aastas.

13. Kohtupraktika järgi on kohtul õigus VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivist vähendada üksnes

võlgniku nõudel. Kostja ei ole viivise vähendamist taotlenud.

14. Menetluskulud jättis kohus ebaõigesti menetlusosaliste endi kanda põhjendusega, et hageja

esitas teadlikult nõude tühise viivisemäära alusel. Eelnevalt märgitud põhjustel ei ole tegemist

tühise viivisemäära kokkuleppega ja hagi rahuldamise korral tuleb menetluskulud jätta TsMS

§ 162 lg 1 alusel kostja kanda.

15. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Maakohtu tagaseljaotsust ja täiendavat otsust (edaspidi kohtuotsus) ei ole vaidlustatud ning

see on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 393,15 eurot, intressi 38,50 eurot, sissenõudmiskulu 80 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 208,72 eurot ja alates 06.08.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivise

seaduses sätestatud määras.

17. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis viivise 208,72 eurot ületavas osas välja

mõistmata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras

esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud (TsMS § 651 lg 1).

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kohtuotsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹

alusel

jätta vaidlustatud osas

muutmata,

kuid

muuta tuleb otsuse

põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

19. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei oleks võinud teha tagaseljaotsust ilma

kirjeldava ja põhjendava osata, kui ta jättis hagi osaliselt rahuldamata. Kuigi TsMS § 444 lg 3

järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul,

kui kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse

rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt

põhjendada (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtu menetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2017, § 444 kommentaar, p 3.4 c). Nimetatud rikkumise on maakohus täiendava otsuse

tegemisega ise kõrvaldanud.

20. Kostja sõlmis laenuandjaga (Placet Group OÜ) 10.12.2016 tarbijakrediidilepingu, mille

järgi oli krediidikulukuse määr 58,43% aastas. Alates 01.07.2015 kehtiva VÕS § 406² lg 1

esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Maakohus ei kontrollinud selle tingimuse täidetust, kuigi lepingu

tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel.

21. Laenulepingu nr TL953736 sõlmimise ajal 10.12.2016 oli Eesti Panga andmetel krediidi

kulukuse määr 18,92%. Kolmekordne määr oli seega 56,76%. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi

oli krediidi kulukuse määr 58,43% aastas. Seega ületas lepingujärgne määr VÕS § 406² lg-s 1

sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiri ja vaidlusalune tarbijakrediidileping on tervikuna

tühine algusest peale. Kuna leping on tühine, ei ole hageja õigustatud nõudma viivist VÕS

§ 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause järgi võrdses määras lepingujärgse intressimääraga

tagastamata krediidisummalt aastas. Sellises olukorras saab võlausaldaja nõuda viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuigi maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti hageja

kasuks välja nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivise kolmekordses

seadusjärgses viivisemääras (24% ehk 3x8), ei saa ringkonnakohus ületada apellatsioonkaebuse

piire ja maakohtu otsust liigselt välja mõistetud viivise osas tühistada.

22. Maakohtul oli õigus jätta hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1

alusel poolte endi. Nimetatud sättes märgitud alternatiivide vahel valimine on kohtu

kaalutlusotsus. Kuigi maakohus leidis menetluskulude jaotamisel ekslikult, et hageja esitas

viivisenõude tühise viivisemäära alusel, kuid tegelikult on leping tühine tervikuna, ei anna

apellatsioonkaebuse väited alust selles osas otsuse tühistamiseks.

23. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust

ringkonnakohtule esitanud ja asja materjalist kulude kandmist ei nähtu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav