2-19-7790/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-7790

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

HH ja YY hagi NN ja QQ vastu pandiõiguse puudumise

(alternatiivselt pandilepingu tühisuse) tuvastamiseks ja

NN kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu

kande kustutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06. juuli 2020 otsus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

NN ja QQ 12. augusti 2020 apellatsioonkaebused

Apellatsioonkaebuste hinnad

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja I (vastustaja I): HH (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II (vastustaja II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anto

Kasak ja Erik Lepikson

Kostja I (apellant I): NN (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II (apellant II): QQ (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim

Greinoman

Kohtuistungi toimumise aeg

09.02.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata NN ja QQ taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks.

2. Jätta Harju Maakohtu 06. juuli 2020 otsus muutmata.

3. Jätta rahuldamata NN alternatiivsed taotlused hagi tagamise abinõu tühistamiseks ja

kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

4. Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta võrdsetes osades kostjate NN ja QQ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. HH ja YY (hagejad) esitasid 22.05.2019 Harju Maakohtule hagi NN (kostja I) ja QQ (kostja

II) vastu, paludes tuvastada, et kostjal I puudub 12.02.2019 kostjaga II sõlmitud

pandilepingust tulenev pandiõigus või alternatiivselt pandilepingu tühisus ning kohustada

kostjat I andma nõusolek kustutada kinnistusraamatus tema kasuks sisse kantud

pandikanne, asendades kostja I nõusoleku kohtuotsusega. Menetluskulud palusid hagejad

jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse ja 06.08.2019 täpsustuse kohaselt omandasid hagejad 16.12.2011 kinnistud

asukohaga Kalevi tee 9 ja Kalevi tee 10 Tammneeme külas Viimsi vallas. Kinnistud olid

omandamise ajal koormatud ühishüpoteegiga 330 000 euro suuruses summas kostja II

kasuks. Hagejad soovisid hüpoteegist vabaneda, mistõttu täitsid nad sellega tagatud nõude

330 000 eurot, hoiustades selle summa notari deposiitkontol. Kuna hüpoteegipidaja (kostja

II) ei andnud vabatahtlikult oma nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks, pöördusid hagejad

kostja II vastu kohtusse, nõudes selleks tema nõusolekut. Tsiviilasjas nr 2-15-8579 tegi

Tallinna Ringkonnakohus 18.12.2018 otsuse, milles tuvastas, et hagejad on hüpoteegiga

tagatud kohustuse täitnud hiljemalt 02.04.2015, mistõttu on hüpoteegipidajal kohustus

anda nõusolek kinnistutele seatud hüpoteegikannete kustutamiseks. Otsus jõustus

04.03.2019.

3. Hüpoteeki kustutama asudes selgus, et kostja II on 12.02.2019 sõlminud kostjaga I

ühishüpoteegi pandilepingu, millega koormas oma „tühja“ hüpoteegi pandiga kostja I

kasuks. Hagejad on veendunud, et hüpoteegi pandiga koormamise eesmärgiks oli vältida

tsiviilasjas nr 2-15-8579 tehtud otsuse jõustumise tagajärgi ja takistada hagejatel hüpoteegi

kustutamist.

4. Kostjal I puudub pandiõigus, mistõttu on pandiõiguse kohta märke kandmine

kinnistusraamatusse õigusvastane. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-15-8579, et nõue, mida

hüpoteek tagas, täideti hagejate poolt juba 02.04.2015. Seega on nõue lõppenud

(võlaõigusseadus (VÕS) § 186) ja seda ei saa pantida, kuna hüpoteegi pantimine on

aktsessoorne ja seetõttu sõltuv alusnõude olemasolust. Seega ei saanud kostjad I ja II

12.02.2019 kokku leppida hüpoteegi pantimises, sest hüpoteegiga tagatud nõue oli juba ligi

4 aastat varem täidetud.

5. Alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et kostjal I siiski tekkis 12.02.2019 sõlmitud lepingust

tulenevalt pandiõigus, oli pandileping heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel. Käesoleval juhul on kostjad I ja

II sõlminud lepingu, millega seati pant tühjale hüpoteegile ja muudeti seeläbi võimatuks

tulevase kohtuotsuse täitmine ning hüpoteegi kustutamine hagejate kinnistutelt. Seega ei

omanud pandilepingu sõlmimine mistahes majanduslikku sisu ega loogikat, vaid oli

suunatud üksnes ja ainult hagejate õiguste kahjustamisele. Lisaks on kostjad oma õigusi

teostanud ka pahauskselt.

Kostjate vastuväited

6. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda.

7. Hagejate väited on valed ja tõendamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 sätestab, et

kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud

kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist,

kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hagejad ei ole välja toonud, kuidas on nõue täidetud.

Hagejad ei ole tõendanud, millise summa on nad hoiustanud ja miks peaks hüpoteegiga

tagatud kohustus olema sellega täidetud. Samuti ei ole hagejad selgitanud, miks ei ole

väidetavalt kohustuse täitmiseks hoiustatud summat siiani kostjale II välja antud.

8. Ühishüpoteegi seadmise lepingu ja pandilepingu p 1.3.2. kohaselt tagab ühishüpoteek

kostja II ja menetlusvälise isiku WW 07.03.2011 laenulepingust tulenevad nõuded.

Hagejad ei ole tõendanud, et laenulepingust tulenevad nõuded oleks rahuldatud.

Tsiviilasjas nr 2-15-8579 tehtud kohtuotsuse resolutsioonis ei ole seda tuvastatud.

9. Vaatamata kohtuotsuse jõustumisele ei ole raha notari deposiidist kostjale II välja makstud.

Seega on kostjal II kehtiv nõue, mida sai pantida. Ka nõude puudumine ei oleks takistanud

hüpoteegi pantimist, sest tagatavate nõuete puudumine ei mõjuta hüpoteegi seadmise

lepingut ega muuda hüpoteegi loovutamise lepingut kehtetuks (Riigikohtu otsus

nr 3-2-1-18-14, p 40). Kui on võimalik hüpoteegi loovutamine ilma tagatava nõudeta, siis

on võimalik ka selle pantimine ilma tagatava nõudeta.

10. Asjaõiguslepingu kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist lähtudes hinnata lahutatuna

selle aluseks olevast kohustustehingust. Käsutusena on asjaõigusleping omandi üleandmise

kohta reeglina õiguslikult neutraalne ja ei saa üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ja

sel põhjusel tühine (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-2-1-80-05, p 26). Kuna tagatiskokkuleppe

võimalik tühisus hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingu kehtivust ei mõjuta (Riigikohtu

kohtuotsus nr 3-2-1-147-14, p 18), siis ka pandilepingu tühisuse korral jääb hüpoteegi

pantimise märkus jõusse. Kostjal I on õigus oma pandiõigust teostada.

11. Pandilepingu p-s 3.2. on selgelt määratletud tagatav kohustus – krediidilepingust

nr 14012019 tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded, mille tagamiseks on tagatis antud. Laenu

andmine tagatise vastu on tsiviilkäibes tavaline. Hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle

kohta, et hüpoteegi pantimine oleks vastuolus heade kommetega või pandilepingu

kehtivuse korral oleks sellest tulenevate õiguste teostamine vastuolus hea usu põhimõttega.

12. Hagejad ei ole väitnud, et hüpoteegikanne kostja II kasuks on ebaõige. Kuivõrd

hüpoteegikanne on kehtiv, siis on pandiõiguse omandamine kostja I poolt kehtiv ja ei ole

tagasipööratav (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-2-1-147-14, p 15).

13. Kostja I palus hagi rahuldamisel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis, mille kohaselt

kuulub otsus kinnistusosakonna poolt täitmisele ainult pärast seda, kui hagejad või kolmas

isik tasuvad kostja II pangakontole 330 000 eurot ja kostja II deponeerib selle summa

kostja I kasuks. Deponeerimine loetakse toimunuks, kui kostja II esitab kostjale I ja

hagejatele hoiule võtja digitaalselt allkirjastatud või notariaalse kinnituse, et 330 000 eurot

on deponeeritud kostja II poolt kostja II ja kostja I vahelise 14.01.2019 sõlmitud

krediidilepingust nr 14012019 (koos muudatuste ja täiendustega) tulenevate kohustuste

täitmise tagatiseks. Kui täitmise korras märgitud tingimused ei ole 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest täidetud, siis kinnistusosakonnal ei ole õigust seda täita.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et kostjal I puudub 12.02.2019 kostjaga II sõlmitud

pandilepingust tulenev pandiõigus ning kohustas kostjat I andma nõusoleku kustutada

kinnistusregistri registriosades nr 2158602 ja 1977402 tema kasuks sisse kantud

pandikanne, asendades tema nõusoleku kohtuotsusega. Menetluskulud jättis kohus

võrdsetes osades kostjate kanda.

15. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

hagejad omandasid 16.12.2011 kinnistud aadressidega Kalevi tee 9 ja Kalevi tee 10

Tammneeme külas Viimsi vallas;

-

kinnistud olid omandamise hetkel koormatud ühishüpoteegiga suurusega 330 000 eurot

kostja II kasuks;

-

hagejad hoiustasid notari deposiitkontol 330 000 eurot;

-

hagejad pöördusid kohtusse kostja II kui hüpoteegipidaja vastu nõusoleku saamiseks

hüpoteegi kustutamiseks (tsiviilasi nr 2-15-8579), milles Tallinna Ringkonnakohus

tuvastas 18.12.2018 otsusega, et hüpoteegipidajal on kohustus anda nõusolek

hüpoteekide kustutamiseks ja kohtuotsus jõustus 04.03.2019;

-

hüpoteegipidaja on 12.02.2019 sõlminud kostjaga I ühishüpoteegi pandilepingu,

millega koormas hüpoteegi pandiga kostja I kasuks.

16. Hagi on lubatav, sest hagejad on veenvalt põhistanud oma õiguslikku huvi tuvastushagi

esitamise vastu. Selle eesmärgiks on hüpoteegi kustutamine ja soov oma kinnistuid vabalt

käsutada, mida pandiõiguse registrisse kandmine takistab.

17. Antud juhul tuleb lähtuda AÕS § 338¹ lg-st 1, mille kohaselt hüpoteegi pantimisel

kohaldatakse vastavalt nõuete pantimise kohta sätestatut. AÕS § 314 lg 2 kohaselt

kohaldatakse õiguste pantimisele käsipandi sätteid. AÕS § 284 kohaselt lõpeb käsipant

tagatud nõude lõppemisega. Samuti tuleneb AÕS §-st 318, et nõude pantimise korral

kohaldatakse pandipidaja ja panditud nõude võlgniku vahelisele õigussuhtele nõude

loovutamise korral omandaja ja võlgniku vahelise suhte kohta sätestatut, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Nimetatud sätete koostoimest ilmneb, et pantida on võimalik üksnes

olemasolevat nõuet.

18. Praegusel juhul on kostja II pantinud kostja I kasuks hüpoteegi, mis ei taganud

olemasolevat nõuet. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-15-8579 tehtud 18.12.2019

otsuses on tuvastatud, et hagejad hoiustasid 330 000 eurot notari kontol kostja II kasuks ja

loobusid selle tagasivõtmise õigusest 09.02.2012, millest kostjat II teavitati hiljemalt

02.04.2015, mistõttu tuleb lugeda hiljemalt 02.04.2015 müüja hüpoteegiga tagatud

kohustus täidetuks. Seega puudub kostjal I 12.02.2019 kostjaga II sõlmitud pandilepingust

tulenev pandiõigus, kuna pandilepingu sõlmimise ajal ei taganud hüpoteek olemasolevat

nõuet.

19. Kuna kostjal I puudub pandiõigus, tuleb AÕS § 65 lg 1 alusel koosmõjus TsÜS § 68

lg-ga 5 kohustada kostjat I andma nõusolek kinnistusregistri registriosadesse nr 2158602

ja 1977402 kostja I kasuks sisse kantud pandikande kustutamiseks ning asendada kostja I

nõusolek (tahteavaldus) käesoleva kohtuotsusega.

20. Kostja I kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata. Kuna

kostjal I puudub pandiõigus, puudub tal ka alus esitada hagejatele seoses hüpoteegi või

deponeeritud rahasummaga täiendavaid nõudmisi.

21. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel

võrdsetes osades kostjate kanda.

Kostja I apellatsioonkaebus

22. Kostja I palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada hagi tagamise

abinõu ja jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Kolmanda

alternatiivina palus hageja I tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uus otsus, millega

tühistada hagi tagamise abinõu ja hagi rahuldamise korral määrata kindlaks otsuse täitmise

kord selliselt, et otsus kuulub kinnistusosakonna poolt täitmisele ainult pärast seda, kui

hagejad või kolmas isik tasuvad kostja II pangakontole 330 000 eurot selgitusega

„hüpoteegipidaja QQ, hüpoteegi pandipidaja NN, Tammneeme küla, Kalevi tee 9, 10

ühishüpoteegi rahuldamine“ ja kostja II deponeerib antud summa kostja I kasuks.

Deponeerimine loetakse toimunuks, kui kostja II esitab kostjale I ja hagejatele hoiulevõtja

digitaalselt allkirjastatud või notariaalse kinnituse, et 330 000 eurot on deponeeritud kostja

II poolt kostja II ja kostja I vahelise 14.01.2019 sõlmitud krediidilepingust nr 14012019

(koos muudatuste ja täiendustega) tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks. Kui täitmise

korras märgitud tingimused ei ole 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest täidetud, siis

kinnistusosakonnal ei ole õigust kohustust täita. Menetluskulud palub kostja I jätta

solidaarselt hagejate kanda.

23. Esmalt tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel jätta läbi vaatamata, sest

hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul on hagejad taotlenud

kostja I nõusoleku kohtuotsusega asendamist kinnistusraamatu kande parandamiseks.

Kinnistusraamatuseaduse (KrS) 34¹ lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust

kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna pandiga

koormatud hüpoteegi pidajaks on kostja II, siis kahjustab märke kustutamine tema õigusi,

sest märke kustutamisel peab tema andma kostjale I uue tagatise. Seega on pandiõiguse

märke kustutamiseks vajalik kostja II nõusolek, mitte kostja I oma.

24. Lisaks on hagejad taotlenud ebaõige kande parandamist, mille kohus on ka rahuldanud.

Tegemist on ebaõige järeldusega, sest kande ebaõigsus tähendab seda, et kande tegemisel

ei ole saadud puudutatud isiku nõusolekut. Hagejad aga sellele ei tuginenud. Hagejad

saanuks taotleda kande kustutamist, mida nad aga ei teinud. Seega tuleb jätta hagi läbi

vaatamata või samal alusel rahuldamata.

25. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja kohaldas vääralt materiaalõigust, mille tulemusel

jõudis valele järeldusele, et kostja I kasuks panditud hüpoteegiga tagatud nõue on

rahuldatud hoiustamisega. Kohus tugines ebaõigesti pandiõiguse puudumise tuvastamisel

ainult teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse põhjendustele, mis ei loo iseenesest pooltele

õigusi ega kohustusi ning ei ole TsMS § 457 lg 1 mõttes kohustuslikud. Pealegi ei olnud

kostja I selles kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-15-8579) menetlusosaline, mistõttu ei ole see otsus

kostja I jaoks siduv. Maakohus jättis kõik teised tõendid hindamata ja asjaolud

analüüsimata.

26. Kostja I tõendas, et notar keeldus kostjale II hoiustatut välja maksmast, kuni hagejad ja

menetlusväline isik WW (uue nimega WW) ei esita notarile asjakohast avaldust. Seega

sõltub hoiustatu väljamaksmine mitte ainult kostja II vaid ka teiste isikute tahteavaldustest,

kes aga oma nõusolekuid ei andnud. Selliselt ei ole kostja II saanud hoiustatud summat

enda käsutusse, mistõttu ei saa pidada hoiustamist VÕS § 122 lg 1 mõistes tagasivõtmise

õigusest loobumisega hoiustamiseks, mille korral loetakse kohustus täidetuks. Hagejad

neid asjaolusid sisuliselt ei vaidlustanud, vaid võtsid omaks, märkides, et nemad ei oska

öelda, kas ja millal jõuab notari kontol hoiustatu kostjani II või müügiõiguse tekkimisel

kostjani I.

27. Hinnates kostja I esitatud vastuväiteid ja tõendeid ning kohaldades õigesti materiaalõigust,

pidi maakohus jõudma järeldusele, et hagejate poolt notari kontol raha hoiustamisega ei

saa lugeda, et kostja I kasuks panditud hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud.

28. Maakohus kohaldas vääralt ka AÕS § 338¹, kui leidis, et hüpoteegi pant on aktsessoorne ja

seda ei saa pantida ilma tagatava nõudeta. Tagatavate nõuete puudumine ei mõjuta

hüpoteegi seadmise lepingut ega muuda hüpoteegi loovutamise lepingut kehtetuks. Seega,

kui on võimalik hüpoteegi loovutamine ilma tagatava nõudeta, siis on võimalik ka selle

pantimine ilma tagatava nõudeta. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et nõuet tulevikus ei

teki või et tagatiskokkuleppe sõlmimisel oli kostja I pahauskne. Ainuüksi hagejate väide,

et nõue on lõppenud, ei õigusta märke kustutamist.

29. Kohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Kohus jättis arvestamata hagejate rahuldamata

jäetud hagi tagamise taotluste ja ühe haginõude menetlusse võtmisest keeldumisega, mille

osas tuleb kostja I menetluskulud kanda hagejatel.

Kostja II apellatsioonkaebus

30. Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi läbi

vaatamata, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

31. Hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p-d 1 ja 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. KrS § 34¹ lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kande

kustutamiseks vajalik kostja II nõusolek, mitte kostja I oma, kuid kostja II vastu nõusoleku

andmise asendamise nõuet esitatud ei ole.

32. Maakohus rikkus olulist menetlusnormi, kui jättis vastamata kostja II vastuväidetele ja

hindamata kostja II esitatud tõendid.

33. Maakohus tugines ebaõigesti pandiõiguse puudumise tuvastamisel ainult teises tsiviilasjas

tehtud kohtuotsuse põhjendustele, mis ei loo iseenesest pooltele õigusi ega kohustusi ning

ei ole TsMS § 457 lg 1 mõttes kohustuslikud.

34. Kostja II on tõendanud, et notar keeldus kostjale II hoiustatut välja maksmast, kuni hagejad

ja menetlusväline isik WW (uue nimega WW) ei esita notarile asjakohast avaldust. Seega

sõltub hoiustatu väljamaksmine mitte ainult kostja II vaid ka teiste isikute tahteavaldustest,

kes aga oma nõusolekuid ei ole andnud. Selliselt ei ole kostja II saanud hoiustatud summat

enda käsutusse, mistõttu ei saa pidada hoiustamist VÕS § 122 lg 1 mõistes tagasivõtmise

õigusest loobumisega hoiustamiseks, mille korral loetakse kohustus täidetuks. Hagejad

neid asjaolusid sisuliselt ei vaidlustanud, vaid võtsid omaks, märkides, et nemad ei oska

öelda, kas ja millal jõuab notari kontol hoiustatu kostjani II või müügiõiguse tekkimisel

kostjani I.

35. Hinnates kostja II esitatud vastuväiteid ja tõendeid ning kohaldades õigesti materiaalõigust,

pidi maakohus jõudma järeldusele, et hagejate poolt notari kontol raha hoiustamisega ei

saa lugeda, et kostja I kasuks panditud hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud.

36. Maakohus kohaldas vääralt ka AÕS § 338¹, kui leidis, et hüpoteegi pant on aktsessoorne ja

seda ei saa pantida ilma tagatava nõudeta. Tagatavate nõuete puudumine ei mõjuta

hüpoteegi seadmise lepingut ega muuda hüpoteegi loovutamise lepingut kehtetuks. Seega,

kui on võimalik hüpoteegi loovutamine ilma tagatava nõudeta, siis on võimalik ka selle

pantimine ilma tagatava nõudeta. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et nõuet tulevikus ei

teki või et tagatiskokkuleppe sõlmimisel oli kostja I pahauskne. Ainuüksi hagejate väide,

et nõue on lõppenud, ei õigusta märke kustutamist.

37. Kohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Kohus jättis arvestamata hagejate rahuldamata

jäetud hagi tagamise taotluste ja ühe haginõude menetlusse võtmisest keeldumisega, mille

osas tuleb kostja I menetluskulud kanda hagejatel.

Vastus apellatsioonkaebustele

38. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja

menetluskulud kostjate kanda.

39. Põhjendatud ei ole hagi läbi vaatamata jätmise taotlused, sest esiteks on hagejad esitanud

ka pandiõiguse puudumise tuvastamise nõude, mille osas kostjad ei ole põhjendanud läbi

vaatamata jätmise taotlusi. Teine nõue on õigustatult esitatud kostja I vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

40. Esimesena käsitleb ringkonnakohus kostjate taotlusi hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Kostja I põhjendas taotlust sellega, et kinnistusraamatuse pandiõiguse kohta kantud märke

kustutamine kahjustab kostja II õigusi, kuna sellisel juhul peab kostja II andma kostjale I

uue tagatise, mistõttu ei ole märget võimalik kustutada ilma kostja II nõusolekuta. Lisaks

sellele on hagejad nõudnud ebaõige kande parandamist, mitte kande kustutamist. Kande

parandamist nad nõuda ei saa, kuid kohus tegi selle kohta otsuse. Kostja II leidis

täiendavalt, et tema vastu ei ole menetluses nõudeid esitatud.

41. Ringkonnakohus leiab, et kostjate taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks on

põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ebaõige on kostjate väide, et hagejad nõudsid

pandi kohta tehtud kande parandamist. Hagejad täpsustasid 06.08.2019 nõudeid ja palusid

tuvastada, et kostjal I puudub 12.02.2019 kostjaga II sõlmitud pandilepingust tulenev

pandiõigus või alternatiivselt pandilepingu tühisus ning kohustada kostjat I andma

nõusolek kustutada kinnistusraamatus tema kasuks sisse kantud pandikanne, asendades

kostja I nõusoleku (tahteavalduse) kohtuotsusega (I kd lk 87-93). Kuna pandilepingu (I kd

lk 15-18) sõlmisid kostjad I ja II, on pandiõiguse või alternatiivselt pandilepingu tühisuse

tuvastamise nõue suunatud ka kostja II vastu.

42. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostjate seisukohaga, et kinnistusraamatusse kostja I kasuks

kantud märget hüpoteegi koormamise kohta pandiga ei saa kustutada ilma kostja II

nõusolekuta. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1 järgi on kande tegemiseks,

muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa

kantud õigust kannet kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Sama paragrahvi lg 2 p-s 6 on sätestatud, et puudutatud isikuteks kinnisasja või asjaõigust

puudutava märke kustutamisel on märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad

asjaõigust märkest tulenevale õigusele. Vaidlusaluse pandikande järgi on õigustatud

isikuks kostja I, kelle kasuks on hüpoteek pandiga koormatud (I kd lk 7). Kostja II seda ei

ole ja hagejad ei pidanud nõudma tema nõusolekut kande kustutamiseks. Seega puuduvad

alused hagi läbi vaatamata jätmiseks.

43. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebused

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

44. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

45. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebustes kordavad kostjad suures osas

maakohtus esitatud taotlusi ja väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud

neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse

põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebustele

märgib ringkonnakohus järgmist.

46. Kostjate väited on vastuolulised. Nad väidavad samaaegselt nii seda, et tõendamata on

hoiustatud summa olemasolu ja suurus. Samas tuginevad nad sellele, et hagejad on

keeldunud andmast oma nõusolekuid hoiustatud raha notari kontolt väljamaksmiseks.

Iseenesest on õiged kostjate väited, et tsiviilasjas nr 2-15-8579 jõustunud kohtuotsuse

põhjendused (I kd lk 9-12) ei loo pooltele õigusi ega kohustusi. Selliselt ei ole maakohus

eelnimetatud kohtuotsust ka hinnanud. Kostjad jätavad tähelepanuta, et TsMS § 272 lg 2

järgi on dokumentaalsed tõendid muu hulgas ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Seega

pidi maakohus eelnimetatud kohtuotsust tõendina ka hindama. Eelnimetatud kohtuotsuse

ja 09.02.2012 sõlmitud müügilepingu muutmise lepinguga on tõendatud (vt p 2.2, II kd

lk 45 pöördel), et hüpoteegisummale vastav rahasumma 330 000 eurot on hoiustatud notar

Marika Pihlaku kontol ja hagejad loobusid hoiustatud raha tagasivõtmise õigusest

02.04.2015. VÕS § 122 lg 1 esimese lause järgi loetakse tagasivõtmise õiguseta

hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Seega

täitsid hagejad raha hoiustamisega müüja WW kohustuse kostja II ees hiljemalt

02.04.2015. Kostja II hüpoteegiga tagatud nõue on seega täidetud.

47. Asjaolu, et notari juures on hoiustatud kostja II kasuks 330 000 eurot, on lisaks eelmises

punktis käsitletud tõenditele tõendatud ka notari tõenditega (neist viimane on välja antud

18.05.2020 (II kd lk 51, 93)). Notar ei ole väitnud, et vaidlusalust raha tema kontol ei ole.

Kostjad ei ole ka tõendanud, et hagejad oleks teinud mingil viisil takistusi hoiustatud raha

notari kontolt väljamaksmiseks, sh keeldunud andmast selleks nõusolekuid, nagu nad

apellatsioonkaebuses väidavad. Hagejad on käinud kahel korral notari juures selleks, et

anda nõusolek hoiustatud 330 000 edastamiseks kostja II kontole. Esimesel korral ei

ilmunud kohale kostja II ja teisel korral WW, mistõttu jättis notar avaldused notariaalselt

kinnitamata (II kd lk 51, 93), st hagejate tõttu ei ole raha väljamaksmine olnud kordagi

takistatud.

48. Maakohus kohaldas AÕS sätteid õigesti ning leidis põhjendatult, et hüpoteegi pant on

aktsessoorne ja seda pantida on võimalik üksnes nõude olemasolu korral. Pandilepingu

sõlmimise ajal 12.02.2019 puudus kostjal II hüpoteegiga tagatud nõue, mida kostja I kasuks

pantida. Nagu juba eelnevalt märgitud, täideti kostja II nõue juba hiljemalt 02.04.2015.

49. Kostja I alternatiivsed taotlused - tühistada hagi tagamise abinõu ja hagi rahuldamise korral

määrata kindlaks otsuse täitmise kord - jättis maakohus õigesti rahuldamata. Maakohus on

oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohtul puudub alus

apellatsioonkaebuses korratud samasisuliste taotluste teistsuguseks lahendamiseks.

50. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka

menetluskulude jaotuse osas. Ühe nõude menetlusse võtmisest keeldus kohus 03.06.2019

määrusega, s.o kohe menetluse alguses. Kostjatel ei saanud selle nõudega seonduvaid

menetluskulusid tekkida.

51. Maakohus küsis 27.05.2019 kostjate kirjalikke seisukohti hagejate taotletud hagi tagamise

osas, millele kostjad vastasid (I kd lk 43 ja lk 45-49). Kohus jättis hagi tagamise taotluse

03.06.2019 määrusega rahuldamata (I kd lk 51-53). Samuti jättis kohus 07.08.2019

määrusega rahuldamata hagejate korduva taotluse hagi tagamiseks (I kd lk 100). Selle

taotluse kohta kohus kostjatelt seisukohta ei küsinud. Kolmanda taotluse esitasid hagejad

18.09.2019, mille kohta küsis kohus taas kostjate seisukohta (I kd lk 113-115, 118) ja

kostjad esitasid need (I kd lk 120-122). Kohus rahuldas selle hagi tagamise taotluse

03.10.2019 määrusega (I kd lk 128-129).

52. Asjaolu, et kostjad esitasid oma seisukohad esimese hagi tagamise taotluse kohta, kuigi

kohus jättis selle taotluse rahuldamata, ei anna alust menetluskulude teistsuguseks

jaotamiseks. Menetluskulude jaotamisel kehtib põhimõte, et menetluskulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kulude kandmine hõlmab ka kulusid, mis seonduvad selliste

menetluslike õiguskaitsevahendite rakendamisega, milles vaidluse kokkuvõttes võitnud

pool ei olnud edukas. Selline kulu on ka hagi tagamise taotlusega seotud kulu, kui taotlus

jäi menetluse alguses rahuldamata, kuid hiljem rahuldati. Kuna hagejate hagi rahuldati,

jättis maakohus õigesti kõik menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. TsMS § 169

lg 3 võimaldab küll kohtul erandina kaaluda võimalust jätta menetluse tulemusest

sõltumata rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulud taotluse esitanud isiku

kanda, kuid praegusel juhul ei ole see põhjendatud, kuna hagi siiski tagati.

53. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.

54. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus.

Seega kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav