2-19-20053/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-20053

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02. aprilli 2020 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina asja juurde Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitatud äriregistri väljavõte.

2. Tühistada Harju Maakohtu 02. aprilli 2020 tagaseljaotsus osas, milles maakohus

jättis Aktsiaseltsi PlusPlus Capital õigusabikulude hüvitise XX-lt välja mõistmata.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks välja õigusabikulude hüvitamiseks 96 eurot.

3. Muus osas on Harju Maakohtu 02. aprilli 2020 tagaseljaotsus jõustunud.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

4.2. Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlg 285,60 eurot, viivis

278,63 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot.

4.3. Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 17.12.2019 viivis

määraga 0,07% põhivõlalt (285,60 eurolt) kuni võla tasumiseni.

4.4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4.5. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud jätta kostja XX kanda.

6. Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlusCapital kasuks välja menetluskulude hüvitis

221 eurot, millest 125 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 96 eurot

õigusabikulud.

7. Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlusCapital kasuks viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.

8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

9. Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagi XX vastu

(kostja) võla 285,60 euro, sissenõudekulu 25 euro, viivise 278,63 euro ja edasiulatuva viivise

väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja

riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS (teenuse osutaja) liitumislepingu

kliendinumbriga 8350768, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale

mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt

tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja jättis tasumata kolm arvet kogusummas 285,60 eurot.

Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 7.10 on tähtajaks tasumata summalt õigus nõuda viivist

määraga 0,07% päevas. Kostja lepingurikkumise tõttu lõpetas teenuse osutaja pooltevahelise

lepingu ja loovutas 01.02.2018 oma nõude kostja vastu hagejale.

3. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

285,60 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 278,63 eurot ja alates

17.12.2019 viivise määraga 0,07% päevas põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude

hüvitisena riigilõivu 125 eurot ning seadusjärgse viivise alates tagaseljaotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.

5. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole kostjalt hageja õigusabikulu välja mõista, sest

praegusel juhul ei ole põhjendatud õigusabiteenuse tellimine isiku poolt, kes on omandanud

kolmandalt isikult nõude eesmärgiga see realiseerida. Nimelt kuulus nõue esmalt Elisa Eesti

AS-le, kes loovutas nõude hagejale, kellele osutab õigusabi PlusPlus Legal OÜ. Vastava

tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid,

tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole õigustatud. Seejuures ei

ole tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Praegusel juhul ei ole

tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja ei ole põhjendatud võlgnikule

lisakohustuste tekitamine. Isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole

sellise sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat

summat.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hageja lepingulise esindaja kulud

hüvitamata ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

7. Hageja kulud õigusabiteenusele 3,5 töötunni eest suurusega 420 eurot on mõistlikud ja

põhjendatud. Hagejal tuli hagiavalduse ettevalmistamisel analüüsida lepingut, teha arvestus

võlanõude summade väljaselgitamiseks ja uurida kohtueelset menetluskäiku. Hagiavalduse

koostamine eeldab õiguslikku analüüsi, nõustamist ja tõendite kogumist. Samuti tuleb

õigusteenuse osutajal kontrollida, kas esitatud nõuded on seaduslikud. Hageja tegevusalaks on

investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Hagejal puuduvad

juristid ja seega võimekus ennast kohtumenetluses ise esindada. Lepingulise esindaja kulude

hüvitamine eeldab seda, et menetlusosalist esindab kohtumenetluses lepinguline esindaja.

Praegusel juhul on see eeldus täidetud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on pidanud sarnases asjas

õigusabikulude hüvitamist põhjendatuks (29.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-114319).

8. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendina enda äriregistri väljavõtte, mille

ringkonnakohus võtab asja juurde.

10. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsust õigusabikulude hüvitamata

jätmise osas. Muus osas on tagaseljaotsus jõustunud (TsMS § 456 lg 3).

11. Ringkonnakohus leiab, et tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis hageja õigusabikulude hüvitise 96 euro suuruses summas ja sellelt

arvestatava viivise osas välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega rahuldab hageja õigusabikulude hüvitamise taotluse osaliselt. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

12. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hageja esindajakulu on täies

ulatuses põhjendamatu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et

menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja

kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise

esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada

põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või

tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja

vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava

esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna

väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust esindajakulude väljamõistmata jätmiseks

asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutamise teel. Olukorras, kus algne võlausaldaja oleks

võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit põhjust seada hagejat temaga võrreldes

halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks

on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-154-15,

p-d 9 ja 10). Hageja ja talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud.

Hageja on selgitanud, et tema põhitegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse,

väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse, mida tõendab hageja äriregistri väljavõte (tl 30).

Samuti on ta selgitanud, et tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht,

et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.

13. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt tagaseljaotsuse, ei tulene TsMS § 657 lg-st 2, et

ringkonnakohus peaks käesoleval juhul saatma tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Antud juhul ei tühista ringkonnakohus maakohtu otsust hagi lahendamise,

vaid menetluskulude osas, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei

oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks

lahendamiseks üksnes õigusabikulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab

TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.

14. Hagiavaldusele

lisatud

arve

kohaselt

on

esindajal

kulunud

dokumentide

komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja kohtule

esitamisele 2 tundi (tl 16). Arvestades asja mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 1 tund. Praegune vaidlus ei ole

õiguslikult keerukas ja hagiavalduse koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide

läbitöötamist. Tegemist on nn tüüphagiga, mille koostamisel on esindaja tööks eelkõige nõude

suuruse arvutamine, tüüpvormil lünkade täitmine ja hagi lisade komplekteerimine.

15. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrusi nr 3-2-1-115-14, p 14 ja

nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindaja töötunni hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna

õigusabi ei osutanud advokaat, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu suurusega 80

eurot (koos käibemaksuga 96 eurot), mis on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.

Hageja kinnitas hagiavalduses, et ta ei saa käibemaksu maha arvata. Tasu suuruse määramisel

märgib ringkonnakohus, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet

mitte-advokaadist esindaja puhul ei ole.

16. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 96 eurot, mis tuleb

koos viivisega (TsMS § 177 lg 4) kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav