2-19-13555/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-13555

Kohtuasi

OÜ

Pro

Beauté

hagi

XX

vastu

sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.04.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1334.34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) OÜ Pro Beauté (registrikood

11034284), lepinguline esindaja Joanna Karu

Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.04.2020 otsus jätta muutmata.

2. XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX kanda.

4. Määrata OÜ Pro Beauté apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude

rahaliseks suuruseks 320 eurot ja mõista XX-lt OÜ Pro Beauté kasuks välja

menetluskulude hüvitis 320 eurot.

5. Kohustada XX tasuma OÜ-le Pro Beauté viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitise 320 eurot tasumisega viivitamise

korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

2-19-13555

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 04.09.2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2019/1365.

2. Hagi ja selle täienduste kohaselt alustas kohtutäitur 13.08.2019 hageja suhtes kostja avalduse

alusel täitemenetluse. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-17-13912, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis

4651.75 eurot. Viidatud otsus jõustus 31.07.2018. Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019

otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17615 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis

1668.97 eurot ning see otsus jõustus 28.08.2019.

3. Hageja esitas kostjale 08.08.2019 ja 02.09.2019 tasaarvestuse avaldused. 08.08.2019

avaldusega tasaarvestas hageja kostja menetluskulude 4651.75 eurot hüvitamise nõude, milline

kohustus lasus hagejal tsiviilasjas nr 2-17-13912 tehtud 25.04.2019 otsuse alusel, enda nõudega

kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus 1131.84 eurot ja maksta sissenõutavaks muutunud

viivis 102.25 eurot. Poolte vahel on käimas vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-109972 sülearvuti

maksumuse hüvitamise ja viivise maksmise üle. 02.09.2019 avaldusega tasaarvestas hageja

täiendavalt kostja menetluskulude 4651.75 eurot hüvitamise nõude enda nõudega kostja vastu

hüvitada menetluskulud 1668.97 eurot tsiviilasjas nr 2-17-17615 tehtud 21.03.2019 otsuse

alusel. Lisaks maksis hageja 08.08.2019 kostjale 1648.44 eurot. Tasaarvestuste ja kostja nõude

osalise rahuldamise tõttu on kostja nõue hageja vastu hüvitada menetluskulud tsiviilasjas

nr 2-17-13912 tehtud 25.04.2019 otsuse alusel lõppenud. Seega tuleb täitemenetlus tunnistada

lubamatuks.

4. Hageja õigus tasaarvestada tsiviilasjas nr 2-17-17615 21.03.2019 tehtud otsusega kostjalt

hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tekkis pärast täitemenetluse aluseks oleva

tsiviilasjas nr 2-17-13912 25.04.2019 tehtud otsuse jõustumist. Sülearvuti maksumuse

hüvitamise nõue tekkis 31.07.2019, mil jõustus viimati mainitud otsus, millega hagejalt mõisteti

kostjale välja menetluskulude hüvitis 4651.75 eurot. Alternatiivselt tekkis hagejal õigus

tasaarvestada sülearvuti maksumuse hüvitamise nõue 12.05.2017, mil lõppes hageja poolt

kostjale määratud tähtaeg sülearvuti tagastamiseks. Hageja ei saanud tasaarvestada sülearvuti

maksumust ja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet tsiviilasjas nr 2-17-13912, sest hageja

nõudis sülearvuti maksumuse hüvitamist kriminaalmenetluses, mis algas enne hagi esitamist

tsiviilasjas nr 2-17-13912. Kuigi kriminaalmenetluse lõpetamise määrus jõustus 18.06.2018, ei

2-19-13555

saanud hageja esitada sülearvuti maksumuse hüvitamise nõuet tsiviilasjas nr 2-17-13912, sest

kriminaalmenetluse lõpetamise ajaks oli viidatud tsiviilasja menetlus juba lõppenud.

5. Kostja käitumine on pahatahtlik. Kostja on pöördunud kahe kohtutäituri poole täitemenetluse

alustamiseks sama täitedokumendi alusel.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Täitemenetlust tuleb

jätkata, kuna nõue ei ole täidetud täies ulatuses. Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsusega

tsiviilasjas nr 2-17-13912 mõisteti hagejalt kostjale välja menetluskulude hüvitis 4651.75 eurot.

Hageja maksis kostjale 1648.44 eurot. Lisaks tasaarvestas hageja Tallinna Ringkonnakohtu

21.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17615 kostjalt hagejale välja mõistetud

menetluskulude hüvitise 1668.97 eurot. Hageja võlgneb kostjale 1334.34 eurot (4651.75 -

1648.44 - 1668.97). Kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 07.08.2019 täissumma ulatuses

ja hiljem teatas nõude jäägist 1334.34 eurot, mis tuleb veel kostjale tasuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 22.04.2020 otsusega hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise

täiteasjas nr 008/2019/1365. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt

hagejale välja menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) 2180 eurot koos viivisega. Hageja

menetluskulude avaldus jäi 590 euro ulatuses rahuldamata.

8. Kohus tuvastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4 alusel järgmised

asjas tähtsust omavad asjaolud:

• 25.04.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-13912 mõistis Tallinna Ringkonnakohus hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4651.75 eurot; otsus jõustus 31.07.2019;

• 21.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17615 mõistis Tallinna Ringkonnakohus kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1668.97 eurot; otsus jõustus 28.08.2019;

• 08.08.2019 avaldusega tasaarvestas hageja kostja nõude hüvitada menetluskulud 4651.75

eurot 25.04.2019 otsuse alusel järgmiste oma nõuetega kostja vastu:

1) kostja kohustus hüvitada hagejale sülearvuti maksumus 1131.84 eurot ja maksta

sissenõutavaks muutunud viivis 202.25 eurot;

2) kostja kohustus hüvitada hagejale menetluskulud 1668.97 eurot 21.03.2019 otsuse

alusel;

• 08.08.2019 kandis hageja kostjale üle 1648.44 eurot, et täita oma kohustust hüvitada

menetluskulud 25.04.2019 otsuse alusel;

• 12.08.2019

esitas

kostja

kohtutäiturile

avalduse

täitemenetluse

alustamiseks.

Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13912

ja täitmisele esitatud nõudeks on hageja kohustus maksta kostjale väljamõistetud

menetluskulude hüvitis 4651.75 eurot;

• kostja 12.08.2019 avalduse alusel alustas kohtutäitur 13.08.2019 täitemenetlust täiteasjas

008/2019/1365;

• 02.09.2019 avaldusega tasaarvestas hageja kostja nõude hüvitada menetluskulud 4651.75

eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada menetluskulud 1668.97

eurot 21.03.2019 otsuse alusel;

• 16.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-109972 mõistis Harju Maakohus kostjalt hageja

kasuks välja sülearvuti maksumuse hüvitise 1131.84 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise perioodi 13.05.2017–28.06.2018 eest 102.25 eurot ja viivise põhinõude tasumata

2-19-13555

osalt seaduses sätestatud määras alates 29.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Viidatud

otsus ei ole jõustunud, sest vaidlus jätkub Tallinna Ringkonnakohtus.

9. Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/1365 tuleb tunnistada lubamatuks, sest

hageja tasaarvestuste ja kostja nõude osalise täitmise tulemusena on kostja nõue hageja vastu

hüvitada kostjale menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel lõppenud. Kostja

vaidleb hageja väidetele vastu ja leiab, et sundtäitmine peab jätkuma vähemalt 1334.34 euro

osas. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas esinevad alused sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks.

10. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 221 lõige 1. Kuivõrd kostja alustas täitemenetlust kohtuotsuse alusel, tuleb

juhinduda ka TMS § 221 lõikest 2, mis piirab oluliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi esitamist.

11. TMS § 221 lõike 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi

(elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.

Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestuse olukord

võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lõike 1 mõttes olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Määrav ei ole seega mitte tasaarvestuse avalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg,

vaid tasaarvestuse olukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestuse olukord tekkis kohtumenetluse

ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lõike 1

järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestuse avaldus tehakse pärast täitedokumendiks

oleva kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-11-15, punkt 10; nr 3-2-1-83-16,

punkt 23). TMS § 221 lõikest 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel

põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta

saanud võtta kohtulahendis seisukoha, on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS

§ 221 lõike 1 järgne hagi (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-11-15, punkt 11; nr 2-14-7385, punkt

15.2; nr 2-16-11056, punkt 19).

12. Järgnevalt hindas kohus, kas hageja teostatud tasaarvestused ja kostjale 1648.44 euro

ülekandmine annab alust tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/1365 lubamatuks.

13. Esmalt hindas kohus hageja õigust kasutada tasaarvestamiseks hageja nõuet kostja vastu

hüvitada tsiviilasjas nr 2-17-17615 Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsusega kostjalt

hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud 1668.97 eurot. Kohtuotsus jõustus 28.08.2019.

VÕS § 197 lõikest 1 tulenevalt on tasaarvestuse olukorra eelduseks see, et tasaarvestav pool

võib oma kohustuse täita ja et tasaarvestav pool võib nõuda teiselt poolelt tema kohustuse

täimist. Praegusel juhul on kohtulahendist tulenev nõue, mida hageja soovib tasaarvestada,

menetluskulude hüvitamise nõue. Kuivõrd kohtuotsus on TsMS § 457 lõike 1 kohaselt pooltele

kohustuslik alates selle jõustumisest, ei ole enne otsuse jõustumist poolel kohustust

menetluskulusid hüvitada. Kuivõrd menetluskulude jaotus sõltub asja tulemusest, ei ole poolel

ka enne otsuse jõustumist võimalik prognoosida, kas ja millises ulatuses tekib tal kohustus

hüvitada teise poole menetluskulud. Seega tekkis kostjal õigus nõuda hagejalt tsiviilasjas nr

2-17-13912 väljamõistetud menetluskulude 4651.75 eurot hüvitamist pärast Tallinna

Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsuse jõustumist 31.07.2019. Hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt

tsiviilasjas nr 2-17-17615 väljamõistetud menetluskulude 1668.97 eurot hüvitamist pärast

Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsuse jõustumist 28.08.2019. Kuigi menetlus

tsiviilasjades nr 2-17-13912 ja 2-17-17615 toimus samaaegselt, tekkis hagejal õigus

tasaarvestada kostjalt tema kasuks asjas nr 2-17-17615 väljamõistetud menetluskulud 1668.97

2-19-13555

eurot pärast märgitud asjas Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsuse jõustumist 28.08.2019.

Hageja ei saanud asjas nr 2-17-17615 kostjalt väljamõistetud menetluskulude hüvitamise nõuet

tasaarvestada kostja nõudega hüvitada menetluskulud asja nr 2-17-13912 menetluses, sest otsus

asjas nr 2-17-17615 ei olnud veel asja nr 2-17-13912 menetlemise ajal jõustunud.

14. Hageja tasaarvestas 08.08.2019 avaldusega kostja nõude enda vastu hüvitada

menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada

menetluskulud 1668.97 eurot 21.03.2019 otsuse alusel. Kohus leidis, et hageja 08.08.2019

tasaarvestus on selles osas tagajärjetu. Hageja õigus tasaarvestada kostjalt hageja kasuks

tsiviilasjas nr 2-17-17615 väljamõistetud menetluskulude 1668.97 eurot hüvitamise nõue tekkis

pärast Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsuse jõustumist 28.08.2019. Hageja ei saanud

kasutada tasaarvestuseks olematut nõuet.

15. Hageja tasaarvestas 02.09.2019 avaldusega kostja nõude enda vastu hüvitada

menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada

menetluskulud 1668.97 eurot 21.03.2019 otsuse alusel. 02.09.2019 tasaarvestuse avalduse

esitamisel oli hagejal kehtiv nõue kostja vastu hüvitada Tallinna Ringkonnakohtu otsusega

21.03.2019 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud 1668.97 eurot. Hageja võis

märgitud nõuet kasutada selleks, et tasaarvestada kostja nõue enda vastu hüvitada

menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel. Hagejal oli õigus esitada tasaarvestuse

avaldus ka toimuvas täitemenetluses. 02.09.2019 tasaarvestuse tulemusel lõppesid poolte

nõuded kattuvas ulatuses. Kostja nõude kehtiv tasaarvestamine annab alust tunnistada

sundtäitmine lubamatuks 1668.97 euro osas. Kostja 16.12.2019 menetlusdokumendis toodud

hageja nõude arvestusest nähtub, et kostja tunnistab, et hagejal oli õigus tasaarvestada

21.03.2019 otsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude 1668.97 eurot

hüvitamise nõue hageja nõudega hüvitada kostjale menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019

otsuse alusel.

16. Hageja tegi kostjale 08.08.2019 rahalise ülekande 1648.44 eurot oma kohustuse hüvitada

kostjale menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel katteks. Kostja nõude osaline

rahuldamine annab alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks 1648.44 eurot osas. Kostja

16.12.2019 menetlusdokumendis toodud hageja nõude arvestusest nähtub, et kostja tunnistab

hageja 08.08.2019 rahalist ülekannet 1648.44 eurot hageja kohustuse katteks hüvitada kostjale

menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel.

17. Järgnevalt hindas kohus hageja õigust kasutada tasaarvestamiseks hageja nõuet kostja vastu

hüvitada sülearvuti maksumus 1131.84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

13.05.2017–08.08.2019 eest 202.50 eurot. Hageja tasaarvestas 08.08.2019 avaldusega kostja

nõude enda vastu hüvitada menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega

kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus ja maksta sissenõutavaks muutunud viivist.

18. Hageja esitatud Harju Maakohtu 16.10.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-109972 on

tõendatud, et pooled sõlmisid 03.08.2015 töölepingu. Pooled sõlmisid ka kokkuleppe, et hageja

soetab sülearvuti, mille soetusmaksumuse hüvitab kostja osamaksetena. Sülearvuti maksumus

oli 1131.84 eurot. Kui töölepingu kehtivuse ajal tekib kostjal õigus tulemustasule, on kostjal

tulemustasu arvel õigus osamakseid tasaarvestada. Tööleping lõppes 10.05.2017. Vaatamata

hageja palvele ei ole kostja sülearvutit tagastanud ega tasunud arvuti soetusmaksumust. Kostja

ei teeninud tulemustasu, mille arvel soetusmaksumust tasaarvestada. Hageja määras kostjale

tähtaja sülearvuti tagastamiseks 12.05.2017. Kostja ei ole sülearvutit tähtaegselt tagastanud.

Kostja ei ole eelnevalt märgitud asjaolud vaidlustanud. Eelnevaga on tõendatud, et hagejal oli

alates 13.05.2017 nõue kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus 1131.84 eurot. Kuivõrd

2-19-13555

kostja on jäänud sülearvuti maksumuse hüvitamisega viivitusse, oli hagejal õigus arvestada

viivist alates 13.05.2017. Viivis perioodi eest alates 13.05.2017 kuni 08.08.2019 tasaarvestuse

avalduse esitamiseni moodustas 202.50 eurot.

19. Kostjal tekkis õigus nõuda hagejalt 25.04.2019 otsusega väljamõistetud menetluskulude

4651.75 eurot hüvitamist pärast otsuse jõustumist 31.07.2019. Kohus leidis, et kuigi hageja

õigus nõuda kostjalt sülearvuti maksumuse hüvitamist ja sissenõutavaks muutunud viivise

maksmist tekkis juba 2017. a ja see nõue eksisteeris tsiviilasja nr 2-17-13912 menetluse ajal, ei

saanud hageja nõuet kostja vastu tasaarvestada tsiviilasjas nr 2-17-13912, sest menetluse ajal ei

olnud poolte vahel tasaarvestuse olukorda. Tasaarvestuse olukord tekkis pärast 25.04.2019

otsuse jõustumist 31.07.2019, sest alates otsuse jõustumisest muutus lahend poolte jaoks

kohustuslikuks TsMS § 457 lõike 1 alusel ja alles siis tekkis kostjal õigus nõuda hagejalt

otsusega väljamõistetud menetluskulude 4651.75 eurot hüvitamist. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes saab tugineda alusele, mis tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda

ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et

kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha (Riigikohtu lahend nr

3-2-1-11-15, punktid 10-11). Praegusel juhul ei saanud hageja tasaarvestada sülearvuti

maksumuse hüvitamise ja sissenõutavaks muutunud viivise maksmise nõuet kostja

menetluskulude hüvitamise nõudega, sest kostja nõue tekkis alles pärast 25.04.2019 otsuse

jõustumist

31.07.2019.

Seega

ei

olnud

hagejal

võimalik

objektiivsel

põhjusel

menetlusõiguslikult maksma panna oma õigust tasaarvestada sülearvuti maksumuse hüvitamise

ja sissenõutavaks muutunud viivise maksmise nõuet kostja menetluskulude hüvitamise

nõudega.

20. Hagejal oli õigus 08.08.2019 tasaarvestada sülearvuti maksumuse nõue kostja

menetluskulude hüvitamise nõudega sõltumata sellest, et poolte vahel on sülearvuti maksumuse

osas vaidlus pooleli tsiviilasjas nr 2-18-109972 ning 08.08.2019 puudus jõustunud kohtulahend.

Hagejal on õigus nõuda sülearvuti maksumuse hüvitamist pooltevahelise kokkuleppe järgi.

Kokkuleppest tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise aeg ei ole seotud asjas nr 2-18-109972

tehtava lahendi jõustumisega. Hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt sülearvuti maksumuse

hüvitamist juba 2017. a, andes kostjale hageja sülearvuti tagastamiseks tähtaja 12.05.2017.

Kostja ei tagastanud tähtajaks sülearvutit, mistõttu muutus hageja nõue sülearvuti maksumuse

hüvitamiseks sissenõutavaks 13.05.2017. Hageja 08.08.2019 tasaarvestuse avaldus sülearvuti

maksumuse hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise maksmise nõude osas ei eelda jõustunud

kohtulahendit.

21. Hageja tasaarvestas 08.08.2019 avaldusega kostja nõude enda vastu hüvitada

menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada

sülearvuti maksumus 1131.84 eurot ja maksta sissenõutavaks muutunud viivist perioodi

13.05.2017–08.08.2019 eest 202.50 eurot. 08.08.2019 tasaarvestuse tulemusel lõppesid poolte

nõuded kattuvas ulatuses. Kostja nõude kehtiv tasaarvestamine annab alust tunnistada

sundtäitmine lubamatuks 1334.34 euro osas.

22. Hageja 08.08.2019 ja 02.09.2019 tasaarvestuste tulemusena on lõppenud kostja nõue hageja

vastu hüvitada menetluskulud 4651.75 eurot summas kokku 3003.31 eurot (sülearvuti

maksumus 1131.84 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 202.50 eurot + hageja

menetluskulude 1668.97 eurot hüvitamise nõue 21.03.2019 kohtuotsuse alusel). Lisaks tegi

hageja kostjale 08.08.2019 ülekande 1648.44 eurot kostja nõude katteks hüvitada

menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel. Hageja tasaarvestuse ja kostja nõude

osalise täitmise tulemusena summas kokku 4651.75 eurot (3003.31 + 1668.97) lõppes kostja

nõue hageja vastu hüvitada 25.04.2019 otsusega väljamõistetud menetluskulud 4651.75 eurot.

2-19-13555

Seetõttu tuleb TMS § 221 lõike 1 alusel tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas

008/2019/1365.

23. Kohus märkis, et kuivõrd puuduvad TsMS § 386 lõikes 4 sätestatud alused hagi tagamise

tühistamiseks, jääb 09.09.2019 hagi tagamise määrus kehtima kuni menetluse lõppemiseni.

24. Kuivõrd hagi rahuldati, jäid menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.

25. Hageja menetluskulude nimekirjade järgi on hageja kandnud menetluskulusid kokku 2770

eurot, millest hagi ja tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 400 eurot ning lepingulise

esindaja kulud on 2370 eurot (käibemaksuta). 25.11.2019 menetluskulude nimekirja järgi on

lepinguline esindaja teinud toiminguid 17,75h, 13.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi 1,5h

ja 26.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi 0,5h ((17,75 + 1,5 + 0,5) x 120 = 2370). Hagejale

on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei

taotle käibemaksu hüvitamist. Kostja ei esitanud menetluskulude osas seisukohta.

26. Kohus leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt

300 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Hageja on tasunud hagi tagamise avaldustelt riigilõivu kokku 100 eurot (2

x 50). Hageja 04.09.2019 tagamise avalduse jättis kohus rahuldamata ning hageja 05.09.2019

tagamise taotluse kohus rahuldas. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista

rahuldamata jäänud tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot. Rahuldatud tagamise taotluselt

tasutud riigilõiv on põhjendatud kostjalt välja mõista. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale

riigilõiv 350 eurot (300 + 50).

27. Hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot (+ käibemaks) on

vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik.

28. Hagejale on õigusabi teenust osutatud ajakuluga 19,75h (17,75 + 1,5 + 0,5), maksumusega

2370 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik

osaliselt. Hageja on 25.11.2019 menetluskulude nimekirjas märkinud, et asjaolude ja

materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile kliendiga, õigusliku analüüsi teostamiseks on

kulunud 2h ning 04.09.2019 hagiavalduse ja hagi tagamise koostamiseks 5h. Võttes arvesse

hagi ja hagi tagamise taotluse mahtu (kokku 5 lk) ja tsiviilasja raskusastet, on põhjendatud

eeltoodud toimingutele kokku 5h, summas 600 eurot (5 x 120 = 600). Harju Maakohtu

05.09.2019 määrusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks on hagejal kulunud 0,5h ja

05.09.2019 hagi tagamise taotluse koostamisele 1h. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku

kuluga, kokku 180 eurot. Lisaks on hageja märkinud, et tal on kulunud kohtu 06.09.2019

määrusega tutvumisele 0,5h ja 06.09.2019 hagi tagamise puuduste kõrvaldamisele 4h. Kohus

pidas eeltoodud toimingutele põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 2h, summas 240 eurot.

Kostja ei pea täielikult hüvitama kulu, mis on tekkinud seoses hagi tagamise avaldusel

osundatud puuduste kõrvaldamisega. Kohus pidas nimetatud kulu põhjendatud ja vajalikuks

üksnes osaliselt. Lisaks on hageja 25.11.2019 menetluskulude nimekirjas märkinud, et kohtu

09.09.2019 hagi tagamise määrusega tutvumisele kulus 0,25h, kostja 24.09.2019 vastusega

tutvumisele 0,5h, kohtu 28.10.2019 määrusega tutvumisele 0,75h, 29.10.2019 puuduste

kõrvaldamisele ja hagi tervikteksti koos lisadega uuesti esitamisele 3h ning kohtu 21.11.2019

määrusega tutvumisele 0,25h. Kohus pidas viimati nimetatud toimingutele kulunud ajakulu

kokku 4,75h (0,25 + 0,5 + 0,75 + 3 + 0,25) põhjendatud ja vajalikuks, summas 570 eurot (4,75

x 120 = 570). Hageja on 13.03.2020 menetluskulude nimekirjas märkinud, et kohtu 07.03.2020

kirjaga tutvumiseks, kohtutäituriga suhtlemiseks ning 13.03.2020 seisukoha koostamiseks on

hagejal kulunud 1,5h, summas 180 eurot (1,5 x 120 = 180). Kohus pidas nimetatud

2-19-13555

menetluskulu põhjendatud ja vajalikuks. Hageja on 26.03.2020 menetluskulude nimekirjas

märkinud, et kostjale 23.03.2020 kompromissettepaneku esitamise ning kostja vastusega

tutvumisele on kulunud 0,5h, summas 60 eurot (0,5 x 120 = 60). Kohus pidas nimetatud

menetluskulu põhjendatud ja vajalikuks.

29. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu ajakuluga 15,25h (5 + 0,5 + 1

+ 2 + 4,75 + 1,5 + 0,5), summas 1830 eurot käibemaksuta (600 + 180 + 240 + 570 + 180 + 60).

Õigusabikulule lisandub tasutud riigilõiv 350 eurot. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista

menetluskuluna 2180 eurot (1830 + 350). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.

30. Põhjendatud ei ole ajakulu 4,5h summas 540 eurot ning tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku

590 eurot (540 + 50).

31. Hageja esitas ka TsMS § 177 lõike 4 kohase taotluse, mille kohus rahuldas.

Apellatsioonkaebus

32. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles peale täpsustamist palub tühistada maakohtu

otsuse osaliselt, s.o sundtäitmise 1334.34 euro osas lubamatuks tunnistamise. Kostja ei nõustu

hageja poolt sülearvuti maksumuse ja viivise nõude 1334.34 eurot kostja sundtäidetava

nõudega tasaarvestamisega. Nimetatud summa osas on täitemenetlus põhjendatud. Samuti

palub kostja jätta TsMS § 162 lõike 4 alusel kõik menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja

kanda.

Vastustaja seisukoht

33. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasjas materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse

normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium

nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti

võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud

faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.

35. Kooskõlas TsMS ja § 651 lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse

seaduslikkust

ja

põhjendatust

üksnes

osas,

mille

peale

on

edasi

kaevatud.

Apellatsioonkaebusest ja selle täpsustusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja maakohtu otsust

sundtäitmise 3317.41 euro ulatuses lubamatuks tunnistamise osas. Kostja vaidlustab otsust

osas, milles kohus leidis, et sundtäitmine on lubamatu ka ülejäänud 1334.34 euro osas seoses

hagejal kostja vastu oleva sülearvuti maksumuse hüvitamise ja viivise nõude tasaarvestamisega

08.08.2019 avaldusega. Seega on maakohtu otsus sundtäitmise 3317.41 euro ulatuses

lubamatuks tunnistamise osas jõustunud ja ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse õigsust

üksnes vaidlustatud osas.

2-19-13555

36. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sundtäitmine on lubamatu ka vaidlusaluse

1334.34 euro osas. Maakohus tuvastas, et 08.08.2019 avaldusega tasaarvestas hageja kostja

25.04.2019 otsusest (tsiviilasjas nr 2-17-13912) tuleneva menetluskulude hüvitamise nõude

4651.75 eurot mh hagejal kostja vastu oleva nõudega hüvitada sülearvuti maksumus 1131.84

eurot ja maksta sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 13.05.2017–08.08.2019 eest 202.50

eurot, s.o kokku 1334.34 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt vaidlesid pooled sülearvuti

maksumuse hüvitamise üle samaaegselt tsiviilasjas nr 2-18-109972, mille osas tõi kostja

apellatsioonkaebuses välja, et hageja vastav nõue jäi ringkonnakohtu otsusega rahuldamata.

Kolleegium märgib, et käesoleva otsuse tegemise ajaks on viidatud tsiviilasi lõppenud

Riigikohtu 21.10.2020 otsusega, mille tulemusena jäi jõusse maakohtu otsuse resolutsioon,

millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg ja sissenõutavaks muutunud viivis

1234.90 eurot, samuti edasiulatuv viivis 1131.84 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29.06.2018 kuni põhivõla

tasumiseni. Seega on tsiviilasjas nr 2-18-109972 rahuldatud hageja nõue kostja vastu kõnealuse

sülearvuti maksumuse hüvitamiseks ja viivise saamiseks. 02.11.2020 menetlusdokumendis

nõustub ka kostja ise, et tal on kohustus hüvitada hagejale 1334.34 eurot, kuid leiab jätkuvalt,

et sundtäitmine ei olnud selle summa ulatuses lubamatu, kuna täitemenetlus algatati ajal, mil ei

olnud sissenõutavaks muutunud ega jõustunud otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972 (jõustus

21.10.2020). Seega leiab kostja, et täitemenetluse algatamisel ei olnud tema nõuded hageja

vastu lõppenud tasaarvestamisega. Samuti toob kostja välja, et jõustunud ei olnud otsus asjas

nr 2-17-17615 (jõustus 28.08.2019), kuid kuna nimetatud lahendist tuleneva menetluskulude

hüvitamise nõude tasaarvestamise õigsuse osas ja seoses sellega vastavas osas sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise osas kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, jätab ringkonnakohus

selle väite tähelepanuta.

37. Vaidlusaluse sülearvuti maksumuse hüvitamise nõude osas nõustub kolleegium

maakohtuga, et see nõue muutus pooltevahelise kokkuleppe alusel sissenõutavaks juba

13.05.2017, mistõttu ei oma tähendust asjaolu, et tasaarvestamisavalduse tegemisel ajal ei olnud

vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-109972 veel lõppenud. Samale järeldusele nõude sissenõutavuse

kohta jõudis ka Harju Maakohus 16.10.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-109972, mille

Riigikohus 21.10.2020 lahendiga jõusse jättis. Samuti leidis maakohus vaidlustatud otsuses

õigesti, et tasaarvestuse olukord tekkis alles pärast tsiviilasjas nr 2-17-13912 tehtud 25.04.2019

otsuse jõustumist 31.07.2019, seega oli hagejal õigus 08.08.2019 avaldusega vastav nõue kostja

tsiviilasjast nr 2-17-13912 tuleneva menetluskulude hüvitamise nõudega tasaarvestada.

Eeltoodust tulenevalt oli vaidlusaluse täitemenetluse algatamise avalduse esitamise ajaks

12.08.2019 hageja õigustatult kostja nõude 1334.34 euro ulatuses 08.08.2019 avaldusega

tasaarvestanud. Maakohus leidis põhjendatult, et sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/1365 on

lubamatu, sh vaidlustatud 1334.34 euro ulatuses.

38. Apellatsioonkaebuse

punktides

14–17

esitatud

taotlused

jätab

ringkonnakohus

tähelepanuta, kuivõrd need ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kolleegium selgitab, et kohtul

puudub õigus teha praeguses menetluses otsustusi seoses teistes tsiviilasjades lahendatud

nõuetega ja väljamõistetud menetluskuludega (sh otsustada nende tasumise ajatamist).

39. Kostja 06.02.2021 seisukohale, millest nähtuvalt jääb kostjale justkui arusaamatuks, miks

kohus ikka veel menetleb käesolevat tsiviilasja, märgib kolleegium vastuseks järgmist.

Vastavalt TsMS §-le 4 käsutavad hagimenetluses menetlusõigusi menetluse pooled. Kohtul

puudub õigus hagimenetlust omaalgatuslikult lõpetada. Käesolevas asjas esitas hageja hagi,

mille maakohus rahuldas. Praegune apellatsioonimenetlus ringkonnakohtus toimub kostja enda

apellatsioonkaebuse alusel. Kostjal oli kuni ringkonnakohtu 29.01.2021 kirjas määratud tähtaja

möödumiseni õigus TsMS § 644 lõike 1 alusel apellatsioonkaebusest loobuda (sh oli selleks

2-19-13555

ajaks teinud Riigikohus lahendi asjas nr 2-18-109972, millega tunnustati vaidlusalust hageja

nõuet sülearvuti maksumuse ja viivise hüvitamiseks), millist avaldust kostja ei esitanud. Kostjal

puudub õigus nõuda hagejalt sisuliselt hagist loobumist või teha etteheiteid sellesarnase

kompromissi sõlmimata jätmise osas, seda enam olukorras, kus maakohus on hagi rahuldanud

ja kostja on vaidlustanud otsuse üksnes osaliselt. Hagejal on õigus saada põhjendamatu

apellatsioonimenetlusega tekitatud menetluskulude hüvitamist. Seega oli menetluse lõpetamine

praeguses menetluse staadiumis kostja enda kontrolli all, arvestades kostja võimalust

apellatsioonkaebusest loobuda.

40. Vastuseks hageja 09.02.2021 seisukohale, milles hageja palub jätta kostja 06.02.2021

menetlusdokumendi kui hilinenult esitatu tähelepanuta, märgib kolleegium, et kuigi kostja

menetlusdokument on esitatud kohtu 29.01.2021 kirjas määratud tähtaega rikkudes, ei põhjusta

selle menetlemine asja lahendamise viibimist TsMS § 331 lõike 1 mõistes (koosmõjus §-ga 66),

kuivõrd dokument ei sisalda mingeid uusi asjaolusid või taotluseid, mis eeldaks menetluse

uuendamist või vastaspoolelt seisukoha küsimist.

41. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, puudub alus muuta ka maakohtu

määratud menetluskulude jaotust. Kuna kostja ei vaidlustanud (alternatiivselt) maakohtu poolt

kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise suurust, ei kontrolli kolleegium väljamõistetud

hüvitise põhjendatust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike

1 ja alusel kostja kanda. Kostja on küll taotlenud kaebuses TsMS § 162 lõike 4 alusel

menetluskulude hageja kanda jätmist sõltumata asja lahendamise tulemusest, kuid erandlikke

asjaolusid, mis õigustaks sellist kulude jaotust, esile toonud ei ole. Seega puudub

ringkonnakohtul alus kohaldada apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel TsMS § 162 lõiget

4. Samuti on kostja palunud jätta kulud hageja kanda, kuna hageja ei ole nõustunud

kompromissiga. TsMS § 163 lõikest 2 tuleneb, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases

ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta

menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Praegusel juhul puudub alus ka viidatud sätet kohaldada, kuivõrd hagi on tervikuna rahuldatud.

Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes

käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.

43. TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt jaotusele määrata kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Hageja 05.02.2021 menetluskulude nimekirja

järgi on tema menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 4h õigusabi eest

(s.o 0,5h maakohtu lahendiga tutvumine, õiguslik analüüs ja konsultatsioon kliendiga; 0,5h

apellatsioonkaebusega tutvumine, õiguslik analüüs ja konsultatsioon kliendiga; 1h kaebusele

vastuse koostamine ja esitamine; 0,5h Riigikohtu lahendiga asjas nr 2-18-109972 tutvumine ja

kohtule seisukoha esitamine; 1h kostja kompromissiettepanekuga tutvumine, õiguslik analüüs,

konsultatsioon kliendiga, seisukoha kujundamine ja kohtule/kostjale vastuse esitamine; 0,5h

kohtu 29.01.2020 määrusega tutvumine, menetluskulude aruande koostamine) tunnitasuga 120

eurot (lisandub käibemaks). Kuivõrd hageja saab käibemaksu tagasi arvestada, palus ta kulud

hüvitada käibemaksuta, s.o kokku 480 eurot. Kostja hageja menetluskulude suuruse osas

seisukohta ei esitanud.

44. TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on hageja menetluskulude

2-19-13555

nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg

(kokku 4h), arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja kooskõlas asja

materjalidega. Hageja mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (lisandub

käibemaks, kuid selle hüvitamist ei taotleta) ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 175

lõike 1 mõttes mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 25).

Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.

Arvestades, et käesolev asi oli apellatsiooniastmes pigem mittekeerukas ja vähemahukas, on

kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul 80 eurot. Kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

45. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud 4 x 80 = 320 euro ulatuses,

milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud ka TsMS § 177

lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/