2-19-10223/47 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-10223

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIM.

Kohus

Tartu M.

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10223

Tsiviilasi

C.U hagi OÜ A. K. vastu töövaidlusasjas

Tsiviilasja hind

163 178,96 eurot

M. ja nende esindajad

Hageja: C.U (isikukood XXX, aadress xxxxxxxxx-

xxxxxxx XXX, tel XXX, e-post , lepinguline

esindaja: C.U Ploom (OÜ Cartex asukoht Turu 5-

6, 51004, Tartu, e-post )

Kostja: OÜ A. K. (registrikood 10993769, aadress

XXX, 13517 XXX), lepinguline esindaja: Reet

Rattur (e-post )

Kohtuistungi toimumise aeg

4. detsember 2020, 22. jaanuar 2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada C.U hagi OÜ A. K. vastu osaliselt.

2. Tuvastada, et OÜ A. K. ülesütlemisavaldus C.U-ga sõlmitud töölepingu

lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 alusel on tühine.

3. Lõpetada C.U ja OÜ A. K. vahel 17.10.2008 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2

alusel alates 18.12.2018. Kohustada OÜ A. K. tegema vastav kanne töötamise

registrisse.

4. M. OÜ-lt A. K. C.U kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 32 940 eurot

(bruto).

5. Jätta rahuldamata C.U nõue TLS § 100 lg 5 ja §107 lg 1 alusel hüvitise

väljamõistmiseks ja tulemustasu väljamõistmiseks.

M. jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 80% ulatuses hageja C.U kanda ning 20% ulatuses kostja

OÜ A. K. kanda.

1(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

7. Rahuldada hageja C.U avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

8. M. C.U menetluskulude suuruseks 16 588,83 eurot.

9. Rahuldada kostja OÜ A. K. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

10. M. kostja OÜ A. K. menetluskulude suuruseks 14 457,60 eurot.

11. Välja mõista OÜ-lt A. K. C.U kasuks 3317,77 eurot (20% 16 588,83 eurost).

12. Välja mõista C.U-lt OÜ A. K. kasuks 11 566,08 eurot (80% 14 457,60).

13. Teha tasaarvestus ja lõplikult välja mõista C.U-lt OÜ A. K. kasuks

menetluskulud kogusummas 8248,31 eurot.

14. Kohustada hagejat tasuma välja mõistetud menetluskulud kostja OÜ A. K.

arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank.

15. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal C.U tasuda OÜ

A. K. hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (8248,31 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsM. ) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

M. TÖÖVAIDLUSKOM.

1. C.U (hageja, töötaja) esitas 18. jaanuaril 2019 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

avalduse Osaühing A. K. (kostja, tööandja) vastu ning 10.04.2019 täiendava avalduse,

milles palus: 1) tuvastada tööandja poolt 19.12.2018 töötajale esitatud töölepingu

erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus; 2) lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107

lg 2 alusel alates 19.12.2018; 3) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis töölepingu

erakorralise ülesütlemise tähtaja rikkumise eest TLS § 100 lg 5 kohaselt 90 kalendripäeva

keskmise töötasu ulatuses, st summas 9665,70 eurot (netos) ning hüvitis TLS § 107 lg 2 ja

§ 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu summas 9665,70 eurot (netos); 4)

alternatiivselt, kui TVK leiab, et tööandjalt tuleks töötaja kasuks välja mõista hüvitis vaid

TLS § 109 lg 1 alusel, siis palub töötaja hüvitist suurendada ja mõista tööandjalt TLS §

109 lg 1 alusel töötaja kasuks välja hüvitis töötaja nelja kuu keskmise töötasu, kokku 12

887,60 eurot (neto), suuruses summas; 5) tasuma töötajale detsembrikuu eest agenditasu

summas 3021, 39 eurot (töötasu nõue) ning 2019 aasta jaanuari kuni maikuu eest summas

15 106,95 eurot; 6) TsM. § 369 kohustada tööandjat esitama vastavalt VÕS § 682

igakuiselt töötaja tulevikus sissenõutavaks muutuv agenditasu arvestus ning selle alusel

2(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

tasuma igakuiselt agenditasu vastavalt VÕS § 679 lg-tele 4 ja 6; 7) mõista tööandjalt

töötaja kasuks välja hüvitis kokku summas 200 000 eurot.

OÜ A. K. esitas 26.04.2019 töövaidluskomisjonile kahju hüvitamise nõude C.U vastu

summas 41 474,33 eurot.

Töövaidluskomisjon tegi 12. juunil 2019 otsuse, millega jäeti rahuldamata C.U nõuded

Osaühing A. K. vastu. Samuti jäeti rahuldama Osaühing A. K. nõue C.U vastu kahju

hüvitise summas 41 474,33 eurot väljamõistmiseks.

Hageja esitas 6. juulil 2019 Tartu M. hagi OÜ A. K. vastu.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2. 6. juulil 2019 Tartu M. esitatud hagiavalduses on C.U (hageja, töötaja) esitanud OÜ A. K.

(kostja, tööandja) vastu järgmised nõuded:

- tuvastada A. K. OÜ poolt 19.12.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemiseavalduse

tühisus;

- lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.12.2018;

- mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 5 järgi töölepingu ülesütlemise

tühisuse tõttu 3 kuu keskmise palga ulatuses, s.o 9665,70 eurot ning TLS § 107 lg 2 ja §

109 lg 1 alusel 3 kuu keskmine töötasu summas 9965, 70 eurot või alternatiivselt TLS §

109 lg 1 alusel mõista A. K. OÜ-lt hageja kasuks välja hüvitis hageja nelja kuu

keskmise töötasu, kokku 12 887,6 eurot, suuruses summas;

- kohustada kostjat välja maksma hagejale saamata jäänud tulemustasu (provisjon) summas

30 238,96 eurot;

- välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu ja mittevaraline kahju summas

100 000 eurot

3. M. käigus on hageja 27. novembril 2020 suurendanud haginõuet lähtuvalt keskmisest

tööpäevatasust, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 5 järgi

töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 16 470 eurot

ning TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel 3 kuu keskmine töötasu summas 16 470 eurot või

alternatiivselt TLS § 109 lg 1 alusel mõista A. K. OÜ-lt hageja kasuks välja hüvitis hageja

nelja kuu keskmise töötasu, kokku 16 470 eurot, suuruses summas (II kd, tlk 85).

4. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 17.10.2008 kindlustusmaaklerina.

Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu üles 19.12.2018 TLS § § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7

alusel. Töölepingu ülesütlemise avalduses heidetakse hagejale ette tööandja huvidega

vastuolus olevat tegutsemist ning tööandja suhtes ebalojaalset käitumist, millega loodi

tõsine oht kahju tekkimiseks; töötaja ebaviisakat käitumist kaastöötajate ja tööandja

esindaja suhtes, mille eest on tööandja teinud 04.12.2018 hoiatuse; tööandja dokumentide

ja andmete käitlemisega seotud kohustuste rikkumist; tööandja valdusest ja kontrolli alt

suures koguses konfidentsiaalse informatsiooni välja toimetamist.

Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on tühine, sest

töölepingu ülesütlemiseks puudusid alused. Töötaja ei ole pakkunud tööandjale konkurentsi

ega rikkunud konkurentsikeeldu; ta ei ole asutanud konkureerivat firmat; töötaja ei ole

jätnud enda valdusesse tööandjalt saadud kliendiandmeid; klientide andmed, mis on töötaja

valduses, olid töötaja kliendid juba enne tööandja juurde tööleasumist ja neid andmeid

kasutas töötaja tööandja huvides kuni töösuhte lõppemiseni; töötajal oli tööandjaga sõlmitud

suuline töölepingu täiendus, mille kohaselt võis töötaja enda omandisse jätta leitud uued

kliendiandmed ja tal oli õigus töölepingu lõpetamisel endaga kaasa võtta klientide nimekiri;

klientide andmeid hoiti andmebaasis Insly, mida haldab tööandja; kindlustuspoliisid

3(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

väljastati klientidele otse Insly programmist; Insly andmebaasist andmeid kopeerida ei saa;

hageja ei ole avaldanud tööandja andmeid kolmandatele isikutele; töötaja ei ole jätnud enda

kasutusse tööandja arvutit; hageja on kasutanud tööülesannete täitmiseks isiklikku laptopi;

hageja isiklikus arvutis olnud meilid/info tõsteti üle uude laptopi, kuid sellega ei tehtud

andmeid kättesaadavaks kolmandatele isikutele; hageja valduses ei ole kostjale kuuluvaid

kliendiandmeid sisaldavaid dokumente, kuna sellised dokumendid olid kõik 2018 suvest

programmis Insly.

Seega on töölepingu ülesütlemine TLS § 88 p 3, 5 ja 7 alusel tühine ning töötaja soovib

TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses ning TLS § 107 lg 2 ja 109

lg 1 järgi hüvitist 3 kuu keskmise palga ulatuses. Alternatiivselt taotleb hageja TLS § 109 lg

1 järgi hüvitist nelja kuu keskmise töötasu ulatuses.

5. Lisaks soovib hageja kostjalt tulemustasu 30 238,96 euro väljamõistmist. Hageja väitel oli

poolte vahel suusõnaline kokkulepe töötajale tulemustasu maksmise kohta ka pärast

töölepingu lõppemist kuni kindlustuslepingute alusel klientidelt tasu laekumise lõppemiseni.

Tulemustasu nõue rajaneb töölepingu lisal nr 1/1. Töölepingu p-st 4.1 tulenevalt tuli

töötajale maksta lisaks töötasule, sh eritasu lepingu VII ja VIII osas sätestatud kohustuste

täitmise eest, igakuiselt viimase teenindamisel olevate klientide poolt vastavalt tööandjale

laekunud preemiate põhjal arvestatavat tulemustasu. Hagejal on seega õigus saada tema

poolt sõlmitud kindlustuslepingute pealt tulemustasu ka pärast töölepingu lõppemist kuni

kindlustuslepingute alusel klientidelt tasu laekumise lõppemiseni.

6. Lisaks soovib hageja, et heastatakse kostja poolt temale tekitatud varaline ja mittevaraline

(moraalne) kahju hageja mainet kahjustava info levitamise eest. Tööandja on kahjustanud

töötaja mainet teiste potentsiaalsete tööandjate ees, edastades kolmandatele isikutele

ebaõiget infot, millega on tekitanud töötajale nii varalist kui ka mittevaralist kahju. Nimelt

on tööandja edastanud teistele potentsiaalsetele tööandjatele info, millest võib aru saada, et

töötajaga on tööleping lõpetatud töötaja süülise käitumise tõttu, mistõttu ei leia hageja

erialast tööd ning tal on tekkinud saamata jäänud töötasu nõue. Samuti on levitatud ebaõiget

infot klientidele. Hageja mittevaraline kahju lepinguvälise kahjuna seisneb kostja

õigusvastases tegevuses, millega kostja esitas hageja suhtes teadvalt valeandmed ja

kahjustati laimamisega töötaja mainet.

Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige, kui

see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (§ 1045 lg 1 p 4). Samuti on kahju

tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat

kohustust rikkuva käitumisega ja § 1045 lg 1 p 8 kohaselt heade kommete vastase tahtliku

käitumisega.

Kostja tegevus on toonud kaasa usalduse kaotuse potentsiaalsete tööandjate ja klientide

silmis. K. on töötajale tema hea nimi väga oluline ning tööandja on hageja mainet

kahjustanud ilma, et selleks oleks olnud mingisugust põhjust. Eeltooduga pani tööandja muu

hulgas toime hageja isiklike õiguste rikkumise ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 1047

alusel tekitatud kahju hüvitamist summas 100 000 eurot (saamata jäänud töötasu ja

ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline

ülesütlemine oli õigustatud ja seaduslik.

8.

19.12.2018 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles. Ülesütlemise

õiguslikuks aluseks oli TLS § 88 lg 1 p-d 3, 5 ja 7. Ülesütlemise põhjuseks olid järgmised

avaldaja rikkumised:

1) vaatamata tööandja korduvatele nõudmistele ei ole avaldaja tagastanud tööandja vara;

2) avaldaja on korduvalt solvanud töökohal kaastöötajaid;

4(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

3) avaldaja on rikkunud ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu ning lojaalsuskohustusi.

9. Kostja loobus töövaidluskomisjonile 21.02.2019 esitatud menetlusdokumendis töölepingu

ülesütlemise põhjusena kaastöötajate solvamise etteheitmisest.

10.

17.12.2019 vastuses on kostja täpsustanud, et ütles töölepingu üles järgmistel põhjustel:

hageja kopeeris ja hõivas kostja klientide ja nende kindlustuslepingute andmed, st osalise

kostja klientide andmebaasi, millega põhjustas olukorra, kus kolmandad isikud võisid saada

juurdepääsu kostja kliendiandmetele; hageja viis tööruumidest välja ja keeldus kostja

nõudmisel tagastamast kostja vara: arvutit Ordi ja kostja klientide kindlustuslepingute

uuendamisnimekirju; hageja rikkus konkurentsipiirangut töölepingu kehtivuse ajal.

10.1. Ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu ning lojaalsuskohustuste rikkumine seisnes

kostja kliendiandmebaasi kostja ettevõttest väljaviimise kavandamises, vastavate IT-

tööde tellimises kliendiandmebaasi kopeerimiseks, enda teenindatud kliendiandmebaasi

hoidmises oma kodus ja selle kostjale tagastamisest keeldumises, kliendiandmebaasi

edasi saatmises ja avaldamises kolmandatele isikutele, kostja töötajate agiteerimises

kostja kliendiandmebaasiga tööle asumises uude ettevõttesse ja selleks uue ettevõtte ning

domeeni tellimises, uue konkureeriva ettevõtte tegevuse ettevalmistamises töölepingu

kehtivuse ajal ja muudes sellega seotud tegevustes.

10.2. Töölepingu lisaks oleva ametijuhendi alusel oli hagejal kohustus leida kostjale kliente,

mille eest maksis kostja hagejale vastavalt töölepingule tasu. Töösuhte ning mistahes

muu võlaõigusliku lepingulise suhte olemuse, eesmärgi ja mõttega ei oleks tasakaalus

kokkulepe, mille järgi võib käsunditäitja, töövõtja või töötaja pärast töölepingu lõppemist

võtta (tasuta) enda omandisse töö- või mistahes muu lepingu alusel tööandjale või

mistahes muule käsundiandjale või tellijale loodud väärtused või tehtud tööd. Töö

tulemusena saadu on tööandja omand, mille omandamise eest on tööandja maksnud

töötajale töötasu. Seega ei ole võimalik ja asjakohane, et tööandja annab kliendiandmed

üle töötajale, kuigi ta on maksnud töötajale nende saamise eest tasu. Lisaks on kostja

vahendusel kindlustuslepinguid sõlminud kliendid ka kindlustusandjate kliendid ning

tulenevalt koostöösuhtest kindlustusandjatega ei ole kindlustusmaakleril lubatud

klientide ja nende kindlustuslepingute andmeid avaldada ega üle anda kolmandatele

isikutele (sh töötajatele) kelleks hageja kahtlemata kindlustuslepingute suhtes on. Juhul,

kui hageja kutsus kostja kliendiks enda tuttavad või mistahes muud isikud, kellega ta oli

varasemalt suhelnud, siis muutusid nad kostjaga maaklerilepingut sõlmides kostja

klientideks. Hagejal puudus õigus kopeerida nende klientide kindlustuslepingute

andmeid, mida ta oli kostja töötajana vahendanud. K. sai hageja vahendada ainult kostja

volitatud esindajana, sest kindlustuslepinguid saab vahendada ainult Finantsinspektsiooni

nimekirja kantud kindlustusmaakleri ettevõte, millel on sõlmitud vastavad

koostöölepingud kindlustusandjatega ning mis saab kindlustusandjatelt vahendustasu.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud kindlustusandjalt nende klientide

kindlustuslepingute vahendamiselt otse ilma kostja vahenduseta vahendustasu. Kostja sai

nende eest kindlustusandjalt vahendustasu ja maksis selle arvel hagejale klientide

leidmise ja neile kindlustuslepingute vahendamise eest töötasu.

10.3. Töötaja poolt leitud ja teenindatud klientide andmebaasi hoiti lisaks kindlustusvahenduse

programmile Insly ka iga töötaja arvutis, kuivõrd töötajad esitasid klientidele

kindlustuspakkumisi ja saatsid kindlustuspoliise oma tööalaste arvutite kaudu

meiliprogrammi vahendusel. Tööandja oli hageja kasutusse andnud arvuti vastavalt

ametijuhendi punktile 3.5. Hageja valdusesse olid töölepingu kehtivuse ajal ametijuhendi

alusel antud kostja arvutid Ordi Symphony modif i5-3570 Geforce GT640/8GB ja Ordi

Enduro, mis sisaldavad teadaolevalt kostja kliendiandmebaasi, kuivõrd hageja teenindas

nende arvutitega igapäevaselt kliente ja täitis tööülesandeid. Hageja kasutas klientidega

suhtlemiseks nendes arvutites meiliprogrammi, milles sisalduvad ka klientidele saadetud

5(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

kindlustuspakkumised ja -poliisid. Kostja vara ja selles olevad andmed on hageja poolt

senini kostjale tagastamata.

Vaidlust ei saa olla selles, et arvuti Ordi kuulus Osaühingule A. K. . Nimetatud asjaolu

tõendab kostja poolt 18.03.2019 töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendi lisas

6 toodud arve nr 213064 13.06.2013, mis on esitatud arvuti Ordi eest tasumiseks

Osaühingule A. K. (I kd, tlk 90) ning sama menetlusdokumendi lisas 1 toodud M. . H.

21.02.2018 e-kiri vastuseks kostja arvutispetsialist K. - S. R. ettevõtte arvutipargi kohta,

milles on välja toodud, et laptop Ordi on hageja kasutuses.

10.4. Kostja ei ole andnud hagejale nõusolekut oma klientide andmete hoidmiseks oma

isiklikes seadmetes, sealhulgas arvutites. Vastav kokkulepe töölepingus või mistahes

muus lepingus puudub. Klientide andmeid pidi hageja hoidma Insly kindlustuse

tarkvaras ning kostja poolt talle kasutada antud arvutis. Kostja viitab, et lisaks klientide

kontaktandmetele on klientide kindlustuslepingute andmed kostja ärisaladuseks, mida

hagejal ei olnud õiguslikku alust enda valduses ja väljaspool tööruume, samuti isiklikes

seadmetes hoida, kopeerida, avaldada ja enda või kolmandate isikute huvides ära

kasutada.

10.5. 11.12.2018 andis kostja hagejale korralduse tuua tagasi kõik kostja (tööandja) kontorist

pärast töötüli ja juba ka varem ära viidud dokumendid ja vara, sh hagejale tööalaseks

kasutamiseks antud arvuti, kuid hageja seda korraldust ei täitnud. 12.12.2018 e-kirjaga

saadetud vastuses kostja 11.12.2018 korraldusele kinnitab hageja ka ise, et võttis büroost

kaasa oma töövahendid, sh uuenduslepingute nimekirjad. Kuid sellele vaatamata ei

tagastanud ta neid ja muud vara kostjale, rikkudes kostja poolt vastavalt TLS § 15 lg 2 p

3 esitatud seadusliku korralduse täitmise kohustust. Ka 19.12.2018 e-kirjas kostjale

kinnitab hageja “kõik kliendid on turvaliselt tema kodus”, millega kinnitab hageja, et

kostja kliendiandmebaas on tema valduses.

10.6. Kostjal oli 2018. aasta jooksul pikemat aega kahtlus, et hageja rikub ärisaladuse

hoidmise ja konkurentsikeelu kohustusi. Hageja valmistus alates 2018. aasta kevadest

alates kostja juurest töölt lahkuma, agiteerides sellist sammu tegema ka mitmeid teisi

kostja töötajaid, et asuda tööandja kliente teenindama uues tema poolt loodavas

kindlustusmaakleri ettevõttes Adele K. OÜ.

30.11.2018

- kirjas teatas hageja Gjensidige kindlustusfirma töötajale L. K. , et soovib

e-kirjavahetuses nimetatud kostja kliendiks olevale ettevõttele ainult 3-kuulist

pikenduslepingut ning kuna ta lahkub kostja juurest, siis lepingu uuendamine jääb

järgmise firma aegadesse. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et hageja kavatses kliendi

kostjalt oma uude ettevõttesse üle võtta. 3-kuulised kindlustuslepingud ettevõtte varale

on väga ebaharilikud. Tavaliselt on kindlustusperioodiks üks aasta. Sellega kavatses

hageja suure tõenäosusega sellised lühikese kindlustusperioodiga sõlmitud

kindlustuslepingud ilmselt enda uude ettevõttesse ümber vormistada.

Novembris ja detsembris 2018 (sisejuurdluse aktis märgitud kuupäevadel) tuvastas kostja

IT-alaselt mitmeid intsidente seoses kostja ja teiste töötajate valduses olevate

seadmetega, mis sisaldasid kostja kliendiandmebaasi, samuti arvutiprogrammide ning

kostja e-posti kontodega, millised asjaolud koosmõjus muude tõenditega (töötajate

seletused) viitasid sellele, et hageja soovib viia kostja valdusest välja kostja osalise

kliendiandmebaasi, kutsudes selles tegevuses osalema ka teisi kostja töötajaid ning olles

tellinud vastava töö arvutispetsialistilt. Asjaolude täpsustamiseks algatas kostja

18.12.2018 sisejuurdluse.

11. Kostja ei nõustu, et kindlustuslepingute uuendamisnimekiri ei ole tema ärisaladus. Vastav

uuendamisnimekiri sisaldab kindlustuslepingute ja nende lõpptähtaegade andmeid, mis on

6(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

vajalikud lepingute uuendamiseks ning on kostja, kindlustusandja ja kliendi kindlustusvõtja

ärisaladuseks. Juhul, kui need andmed sattuvad konkurentide kätte, siis saavad konkurendid

teha ise klientidele lepingute uuendamispakkumised ja kostja jääb ilma nendest klientidest

ning nende kindlustuslepingutelt makstavast vahendustasust. Ei saa olla vaidlust, et kostja

klientide kindlustuslepingute andmed on kostja ärisaladus. Tähtsust ei oma, kas andmed ja

nimekirjad on elektroonilised või paberkandjal.

12. Hageja käitumist võib lugeda raskeks rikkumiseks – tegevused kostja kliendiandmebaasi

omastamise, varguse ja tööandjaga konkureerivasse ettevõttesse ületoomise eesmärgil ning

teiste töötajate kaasamisel nendesse tegevustesse. Töötaja on tööandja silmis oma usalduse

kaotanud. Usaldus töötaja vastu võib kaduda, kui töötaja tegutseb tööandja huvide vastaselt

või kahjustab muul viisil ettevõtte majandustegevust. Usaldus halvab ärisuhteid ning see

avaldab paratamatult mõju tööandja varalisele seisundile. Töölepingu jätkamisel oleks

jätkunud oht ka kostja varale.

13. Kostja hinnangul ei saanud töötaja käitumist arvestades kostjalt TLS § 88 lg 1 mõttes

mõistlikult oodata hagejaga töölepingu jätkamist ning töölepingu erakorraline ülesütlemine

oli seaduslik. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõuded töölepingu 19.12.2018

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja

hüvitise väljamõistmiseks.

14. Tulemustasu detsembri 2018 eest kuni töölepingu lõppemiseni on hagejale kostja poolt

välja makstud. Perioodi 01.12.-19.12.2018 eest laekunud tasudelt on hagejale arvutatud

vahendustasu (lisatasu) kokku brutosummas 2095,71 eurot (välja makstud 1616.21 eurot).

Seega tuleb rahuldamata jätta hageja nõue detsembrikuu 2018 tulemustasu väljamõistmiseks

summas 3021.39 eurot. TLS 31 sätestab, et kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule

tööandja ja kolmandaisiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele

võlaõigusseaduse § 679–682. Kostja maksis hagejale tulemustasu kindlustuslepingutelt, mis

ei ole kostjale sõlmitud leping ehk selle osapooleks ei ole kostja. VÕS § 422 lõige 1

sätestab, et kindlustusleping sõlmitakse kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel. K. kui

tööandja ja kostja majandustehinguks on kindlustusmaakleri ja kliendi vahelise

maaklerilepingu sõlmimine, mille alusel hakkab kindlustusmaakler vahendama kliendile

kindlustuslepinguid. Nimetatud asjaolu kinnitavad kostja maaklerilepingu tingimused ja

teabeleht. VÕS 658 lõige 1 sätestab, et maaklerileping on maakleri ja tema kliendi vahel

sõlmitud leping. Töölepingu järgi sai hageja töötasu vahendatud kindlustuslepingutelt, mitte

sõlmitud maaklerilepingutelt. K. ei ole TLS § 31 sätestatud kostja majandustehinguks ja

sellega ei ole kostjal õigus kindlustuslepingutelt TLS § 31 alusel tasu saada. Seaduse

kohaselt on töötajal õigus tasule vaid tööandja majandustehingutelt, mitte kolmandate

osapoolte majandustehingutelt. M. kostja klientidelt tasu ei saanud ja ei maksnud nende

sõlmimise eest töölepingu kehtivuse ajal tasu ka hagejale. Tööandjal on kohustus maksta

töötajale majandustehingutelt tasu ainult juhul, kui ta nendelt tasu saab. Kostja tegutses

kliendi huvides, kuid ei saanud temalt tasu. Hageja tööülesandeks ei olnud teha

majandustehinguid, vaid leida kostjale kliente ja neid teenindada. Kui klient oli leitud ja

maaklerleping sõlmitud, teenindas hageja kostja kliente nende kindlustuslepinguid hallates

pikki aastaid ja neid iga-aastaselt pikendades. Iga-aastane pikendamine (uuendamine), ei ole

uue majandustehingu tegemine, vaid uue dokumendi-kindlustuspoliisi vormistamine. Kostja

ja hageja vahel oli sõlmitud tööleping, mitte agendileping ning tööandja maksis hagejale

töötasu, mitte agenditasu, hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ka kokkuleppeid hagejale

töötasu maksmise kohta pärast töölepingu lõppemist, mistõttu ei ole kostjal pärast

töölepingu lõppemist hagejale töötasu maksmise kohustust. Seega tuleb rahuldamata jätta ka

hageja nõuded pärast detsembrikuud 2018, täpsemalt pärast 19.12.2018, talle igakuise

tulemustasu arvestuse esitamiseks ning tulemustasu maksmiseks.

15. M. kahju tekitamise alusena on hageja välja toonud kostja poolt teadvalt valede andmete

esitamise hageja suhtes, mida hageja käsitleb isiklike õiguste rikkumisena, sest see välistas

7(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

hagejal töö leidmise võimaluse. Lepinguvälise kahju hüvitamiseks peab olema tuvastatud

õigusvastane tegu ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja tagajärje vahel ning kahju

olemasolu. Käesoleval juhul ei esine ühtegi nendest. Kostja ei nõustu, et ta on edastanud

kolmandatele isikutele ebaõiget informatsiooni, avaldanud keelatult tema isikuandmeid,

tekitades hagejale nii kahju, teda laimanud ja ähvardanud. Sellised hageja väited on

paljasõnalised ja tõendamata. Ka on tõendamata kahju tekkimine. Kahjuhüvitise nõude

eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole leidnud tööd kostjast tuleneval

põhjusel. Kostja on tegutsenud lepingulisel ja õiguslikul alusel. Töölepingu punkti 7.3

kohaselt on tööandjal õigus töötaja poolt töölepingu punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud

kohustuste (ärisaladuse hoidmine ja konkurentsikeeld töölepingu kehtivuse ajal) rikkumise

korral informeerida sellest Finantsinspektsiooni, kindlustusseltse ja Andmekaitse

Inspektsiooni. Kostja poolt edastatud teave hagejaga töölepingu lõppemise kohta ei ole vale

ning on kindlustusandjatele vajalik informatsioon, kuivõrd sel juhul suletakse töötaja

õigused kindlustusandjate kindlustusprogrammides. Ebaõige on väide, et kostja on

avaldanud hageja isikuandmeid. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas ja kellele

on kostja tema isikuandmeid avaldanud. Töötaja töösuhte lõppemise kohta

kindlustusandjatele ja kindlustusvahendajatele andmete esitamine on kostja kui tööandja

õigustatud huvi, mille eesmärgiks on vältida olukorda, mille puhul võtavad kindlustusandja

töötajad hagejaga kui kostja esindajaga või pärast töösuhte lõppemist kindlustuslepingute

vormistamiseks ühendust. Kostja on esitanud töövaidluses materjale (e-kirjavahetust),

milles nähtub, et hageja ongi suhelnud kindlustusandjatega pärast töösuhte lõppemist edasi

kostja esindajana, kindlustusandjatele teatamata, et tal tegelikult kostja esindamiseks

volitused puuduvad (nt e-kirjavahetus Seesami töötaja T. K. ). Sel viisil ongi hageja

klientidele kindlustuslepinguid pärast kostjaga töösuhte lõppemist edasi pakkunud. Sellega

on kostja tööandjana kindlustusandjaid informeerides püüdnud ära hoida hageja

ebaseaduslikku tegevust, mis sellest olenemata on aset leidnud.

M. KÄIK

16. Asja sisulise arutamise käigus 4. detsembri 2020 ja 22. jaanuari 2021 kohtuistungitel jäi

hageja senises menetluses esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada.

Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas

istungitel tunnistajatena üle M. . K. , T. J. - K. , T. T. , C.U Ja. , T. M. . , A. R. ning vande

all hageja C.U.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle:

-

hageja töötas kostja juures tähtajatu töölepingu nr 24/08 alusel alates 17. oktoobrist

2008 kindlustusmaaklerina (I kd, tlk 139-141);

-

tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 19.12.2018 TLS § 88 lg

1 p 3, 5, 7 alusel (I kd, tlk 149-152)

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas esinesid TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 kohased alused

töölepingu lõpetamiseks, ning juhul kui töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine,

siis milline peaks olema tööandja poolt töötajale makstava hüvitise suurus. Samuti

vaidlevad pooled, selle üle, kas hagejal on lisatasuna saamata tulemustasu, kas hagejal on

tekkinud kostja õigusvastase käitumise tõttu hüvitamisele kuuluv varaline ja mittevaraline

kahju.

19. Eeltoodut arvestades käsitleb kohus alljärgnevalt esmalt küsimust vaidlustatud töölepingu

lõpetamise õiguspärasusest ja võimaliku kompensatsiooni suurusest töölepingu

8(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

erakorralise ülesütlemise tühisuse korral (I). Seejärel analüüsib kohus tulemustasu nõuet

(II) ja lõpuks võtab kohus seisukoha menetluskulude jaotuse (III) osas.

I

20. TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda

töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides

eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja

mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3), on pannud toime varguse, pettuse

või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5) ja on tekitanud

süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (p 7). TLS §

88 lg 3 2. lause kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja

ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte

järgi tööandjalt oodata. TLS § 15 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma oma töökohustusi

tööandja vastu lojaalselt. TLS § 16 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma oma töökohustusi

lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö

iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Esmalt tuleb tuvastada, kas töötaja on toime

pannud rikkumised, milles tööandja teda süüstab. Kostja käsitluse kohaselt seisnesid

töölepingu lõpetamise tinginud lepingurikkumised hageja poolt kostja klientide ja nende

kindlustuslepingute andmete kopeerimises ja hõivamises, millega hageja põhjustas

olukorra, kus kolmandad isikud võisid saada juurdepääsu kostja kliendiandmetele; hageja

viis tööruumidest välja ja keeldus kostja nõudmisel tagastamast kostja vara: arvutit Ordi ja

kostja klientide kindlustuslepingute uuendamisnimekirju; hageja rikkus

konkurentsipiirangut töölepingu kehtivuse ajal.

21. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses märgitud asjaoludel on etteheited hageja

ülalnimetatud töökohustuste rikkumise kohta põhjendamatud. Kõnealuses avalduses on

süüteo kirjeldusena märgitud, et a) hageja on tellinud Advokaadibüroolt LM. uue

kindlustusmaaklerettevõtte Adele K. OÜ (reg.kood 14622416) loomise maaklertegevuse

jätkamiseks tööandja kliendiandmete baasil. Kuigi äriregistri andmete kohaselt on

eelnimetatud ettevõtte omanikuks Advokaadibüroo LM. OÜ ja juhatuse liikmeteks T. M. .

ja E. P. , puudub tööandjal kahtlus, et ettevõtte tegelikuks kasusaajaks on hageja. Hageja

on ka alates 2018. aasta kevadest püüdnud kallutada teisi tööandja töötajaid tööandja

juurest lahkuma ja siirduma hageja asutatavasse uude kindlustusmaaklerettevõttesse.

Samuti on hageja lubanud töötajatele tuua uude ettevõttesse üle tööandja klientide

andmed. 2018. aasta novembris - detsembris alustas hageja tööandja kliendiandmete

vargusega, paludes arvutispetsialistil siseneda tööandja töötajate arvutisse nende tahte

vastaselt ja varastada tööandjalt ära tööandja klientide andmed väga suures ulatuses.

Andmete varguse eesmärgiks oli nende kasutamine Adele K. OÜ klientide andmebaasi

loomiseks ja tööandja klientide kindlustuslepingute pikendamiseks Adele K. OÜ

vahendusel, teenides selle eest vahendustasu. Hageja on tänaseks juba kasutanud tööandja

klientide andmeid Adele K. OÜ andmebaasi loomiseks; b) samuti on hagejat süüdistatud

selles, et hageja on viinud tööandja ruumidest välja tööandja dokumente ja vara ning

keeldunud nende tagastamisest, mille kohta on esitatud hagejale hoiatus. Dokumendid ja

vara on seni tagastamata.

22. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tööleping. Töölepingu p

7.1 kohaselt kohustub töötaja hoidma saladuses tööandja ja teiste tööandjaga samasse

gruppi kuuluvate ettevõtjate äri- ja kliendisaladust, lepingupartnereid ja kliente puudutava

info (sh. nii delikaatsed kui ka mittedelikaatsed andmed), /…/, millega on töötaja olnud

otseses või kaudses puutumuses seoses tööülesannete täitmisega või väljaspool

tööülesannete täitmist. Töötaja kohustub vältima sellise teabe sattumist kolmandate isikute

kätte, selle avalikustamist või avaldamist ükskõik millises vormis, kujul või meetodil nii

9(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

lepingu kehtivuse ajal kui ka tähtajatult pärast lepingu lõppemist. Punkti 7.2 kohaselt on

kolmas isik iga isik, kes ei ole töölepingu pooleks. Töölepingu p 8.1 kohaselt kohustub

töötaja mitte omama teisi töösuhteid (töö- või mistahes muu võlaõigusliku lepingu alusel

või eraettevõtluse vormis) ilma tööandja sellekohase nõusolekuta. P 8.2 kohaselt töötaja

kohustub mitte lubama kasutada kolmandatel isikutel tööandja arvuteid ja muud tark –

ning riistvara. P 8.3 kohaselt töötaja kohustub kirjalikult informeerima tööandjat töötaja

olulisest osalusest piiratud vastutusega äriühingus, olulise osaluse omandamisest ja

võõrandamisest, piiramatu vastutusega äriühingu liikmeks olemisest, liikmeks saamisest ja

liikme staatuse lõppemisest, äriühingu valitavasse juhtorganisse kuulumisest, sinna

valimisest ja tagasi kutsumisest. Oluliseks osaluseks käesoleva lepingu mõistes loetakse

sellist kapitaliosa, mis moodustab äriühingu aktsia- või osakapitalist või aktsiate või

osadega määratud häältearvust vähemalt 10% või mis annab kapitaliosa omanikule

võimaluse kas lepingu alusel või muul viisil oluliselt äriühingu juhtimist mõjutada.

23. Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega selles, et tuvastatud on hageja poolt ärisaladuse

hoidmise kohustuse ja konkurentsikeelu rikkumine järgmistel põhjendustel. Esmalt tuleb

hinnata, mis on kostja ärisaladuseks. Pooled ei ole ühel meelel selles, kuidas sisustada

töölepingu p 7.1 ja kas hageja on lepingulist kohustust rikkunud. Ärisaladuse õigustamatu

avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult täpselt avada

kohustuse sisu. Terminiga „ärisaladus“ tähistatud mõiste sisustamisel saab tugineda

Konks§ 63 lg-le 1 ja TRIPS-lepingu sätetele. TRIPS-lepingu art 39 lg 2 alapunktidest

tulenevalt on ettevõtja klientide kohta käiva teabe konfidentsiaalseks pidamise üheks

eelduseks, et see ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna

ettevõtjatele, mille tõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus. (Tallinna Ringkonnakohtu

18.12.2017 kohtuotsus 2-16-4694). Konkurentsiseaduse (kehtivas redaktsioonis) § 63 lg 2

II-IV lause kohaselt ettevõtja määrab kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta põhjendatult

loeb oma ärisaladuseks. Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja ärisaladuseks peetava

teabe ära märkima ja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. M. teavet ei loeta

ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu. Kostja

on viidanud hageja poolt kliendiandmete vargusele seoses uude loodavasse

kindlustusmaakleri ettevõttesse kliendibaasi üleviimise vajadusega. Hageja kohustuseks

oli potentsiaalsete klientide ja vihjekanalite pidev otsimine ning kindlustuslepingute

vahendamine ning selle eest maksti hagejale töötasu. Kliendibaas kuulus kostjale. Kostja

selgitustest tulenevalt tuleb pidada kliendiandmeid ja klientide kindlustuslepingute

pikendamise andmeid kostja tegevusega seotud spetsiifiliseks teabeks ning kostja

ärisaladuseks. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja kopeeris tööandjale kuuluvast

töötaja arvutist kliendiandmeid enda isiklikku arvutisse, lisaks agiteeris sama tegevust

tegema ka kaastöötajaid. Kostja on seisukohal, et hagejal ei olnud õigust kostja klientide ja

nende kindlustuslepingute andmeid enda ja kolmandate isikute seadmetesse kopeerida või

seda tööd kolmandatelt isikutelt tellida. Hageja vande all antud ütlustest (II kd, tlk 184-

186p) nähtub, et töötamiseks kasutas hageja kindlustusprogrammi INSLY ning Outlooki.

Alates 2018. a-st tehti kliendile pakkumine INSLY kaudu ning kliendiga edasine suhtlus

toimus Outlooki vahendusel. K. väljastati klientidele otse Insly programmist ja hageja

arvutis selliseid andmeid ei olnud. Insly programmist andmeid kopeerida ei saa. Hageja ei

eita, et A. R. kopeeris 2018. a novembris hageja korraldusel hageja isiklikust arvutist,

mida viimane kasutas tööalaselt, uude ostetud sülearvutisse Lenovo - Outlooki,

failikaustad, kus olid kindlustustingimused, mõned poliisid, pakkumised ja muu info, mis

ei olnud kostja ärisaladus. Hageja oli seda ka varem teinud, tööandja oli vastavat tegevust

aktsepteerinud ning sellest polnud kunagi probleeme tõusetunud.

Esmalt kontrollib kohus teabe konfidentsiaalseks pidamise eelduse olemasolu, st kas see

info ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele,

mille tõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus. Hageja on selgitanud, et potentsiaalsete

klientide kohta saab infot LKF-st, mis on avalik andmebaas, Äriregistrist, kus on olemas

10(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

isikute nimed, telefoninumbrid ja meiliaadressid ning Ehitisregistrist. Seega on

potentsiaalsete klientide/kui ka olemasolevate klientide andmed kättesaadavad erinevatest

avalikest andmebaasidest. Andmebaasidest leitud info alusel isikutele (sh klientidele)

helistamine ja pakkumise tegemine oligi hageja tööülesandeks. Kuigi hageja on avaldanud,

et kostja juurde tööle asumise eelduseks oli maakleril kliendibaasi olemasolu (millisele

asjaolule ei ole kostja vastu vaielnud), mille andmeid kasutati tööandjale kasumi

teenimiseks ning pooltevahelise kokkuleppe alusel oli hageja kohustatud oma kliendid

töölt lahkudes kaasa võtma ja nende lepinguid edasi teenindama, ei ole selline käsitlus

põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga selles, et töölepingust ei nähtu kokkulepet, mille

kohaselt hageja võib kostja kliendid üle võtta. Kohus viitab, et hageja oli OÜ A. K.

töötaja, kes tegutses tööandja nimel. Klient sõlmib maaklerilepingu kindlustuslepingu

vahendamiseks kostjaga (keda esindas hageja), mistõttu on lepingupoolteks klient ja

kostja, mitte klient ja hageja. Seega ei saanud hagejal tekkida õigussuhet oma kliendiga.

Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal õigus käsitleda kliendiandmebaasi enda omandina,

vaid see kuulub kostjale. Samas ei ole vaidlust selles, et hageja on isikuks, kes on

kindlustusmaaklerina töötanud aastakümneid, millest tulenevalt on ta aja jooksul

omandatud professionaalseid teadmisi ja oskusi ning klientide andmeid meelde jätnud.

Klientide andmete (nimed, tel.nr, vajadused) meeldejätmine igapäevase töö käigus ei nõua

erilist pingutust ning seda ei saa hagejale ette heita. Kohus on seisukohal, et info klientide

kohta on tüüpiliselt kaitstav ärisaladusega, kui ta vastab salastatuse ja kaubandusliku

väärtuse standarditele. Selliseid asjaolusid ei ole kostja aga esile toonud. Seega ei ole

tuvastatud, et kostja klientide andmed (kliendiandmebaas) oleksid ärisaladuseks, mille

avalikustamine võiks kostja huve kahjustada ning neid andmeid ei saa pidada kostja

ettevõtlusega seotud spetsiifiliseks teabeks.

Samas, arvestades kindlustusmaaklerettevõtte töö eripäraga, on kohus seisukohal, et

ärisaladusega hõlmatud teabeks on klientide kliendilepingute pikendamise ja uuendamise

info. Uuendamisnimekiri sisaldab kindlustuslepingute ja nende lõpptähtaegade andmeid,

mis on vajalikud lepingute uuendamiseks ning kui sellised andmed satuvad konkurentide

kätte, saavad viimased teha ise klientidele lepingute uuendamispakkumisi ja kostja jääb

nendest klientidest ning nende kindlustuslepingutelt makstavast vahendustasust ilma.

24. Järgmisena kontrollib kohus hageja väidetavat ärisaladuse õigustamatut avaldamist ja

kasutamist. Vaatamata eeltoodud hageja käsitlusele (kliendibaasi omamise kohta), ei

tuvastanud kohus hageja poolt kostja klientide andmete ja kliendilepingute andmete

õigustamatut avaldamist ja kasutamist, sest kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud

kellele ja millistel asjaoludel hageja väidetavat ärisaladust avaldas ning milles ärisaladuse

avaldamine täpsemalt seisnes. Novembris ja detsembris 2018 tuvastas kostja IT-alaselt

mitmeid intsidente seoses kostja ja teiste töötajate valduses olevate seadmetega, mis

sisaldasid kostja kliendiandmebaasi, samuti arvutiprogrammide ning kostja e-posti

kontodega, millised asjaolud viitasid sellele, et hageja soovib kostja valdusest välja viia

kostja osalise kliendiandmebaasi, kutsudes selles tegevuses osalema ka teisi kostja

töötajaid ning tellides vastava töö arvutispetsialistilt. Kuna kohus asus seisukohal, et

kliendiandmebaas ei ole kostja ärisaladuseks, ei saa hageja poolseks rikkumiseks pidada

kliendiandmete, mis sisaldusid meiliprogrammis, ühest arvutist teise kopeerimist. Küll aga

saaks hageja poolseks rikkumiseks pidada kindlustuslepingutega seotud andmete tõstmist

tööandja arvutist isiklikku arvutisse. Hageja ei eita, et ta on tellinud arvutispetsialistilt

andmete ümbertõstmise ühest arvutist teise, olles seda ka varasemalt teinud. Hageja väitel

oli tegemist tema isiklikus arvutis olevate failide ümbertõstmisega. Hageja selgitab, et

programmist INSLY pole võimalik klientide ega kliendilepingutega seotud andmeid

kopeerida. Seega ei ole ta kopeerinud kostjale kuuluvaid andmeid, mida võiks pidada

ärisaladuseks, mistõttu ei tunnista ta kostja ärisaladuse avaldamist ega ka kasutamist.

Lisaks on hageja selgitanud, et kuna kindlustusvahendus toimus programmis Insly, siis ei

vajanud hageja töötegemiseks muid andmeid kui klientide kindlustuslepingute

11(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

pikendamis- ja uuendamisnimekirju. Vastavad nimekirjad edastas tööandja töötajale

viimati 17.12.2018, so päev enne töösuhte lõpetamist.

Kohus võtab seisukoha, kas hagejal oli õigus kopeerida tööalaseid faile/infot tööandjale

kuuluvast arvutist enda isiklikku arvutisse, kas selle käigus kopeeris hageja ärisaladusega

kaitstud andmeid ning kas seda saab pidada ärisaladuse avaldamiseks ja kasutamiseks.

Hageja selgituste kohaselt ei ole tööandja talle kunagi töö tegemiseks arvutit andnud, vaid

ta on kõik arvutid endale ise ostnud, seega täitis hageja oma tööülesandeid isiklikku arvutit

kasutades. Kostja esitas kohtule 13.06.2013 arve nr 213064, et kostja on hageja kasutusse

andnud arvuti Ordi Symphony modif i5-3570 Geforce GT640/8GB (I kd, tlk 183) ja arvuti

eest tasumise maksekorralduse nr 10940 (I kd, tlk 184). Kostja selgituste kohaselt

teenindas hageja selle arvutiga kostja kliente ning hoidis selles tööalast informatsiooni, mh

kostja klientide kindlustuslepingute andmeid. Kostja nõudis selle arvuti tagastamist

hagejalt, kuid hageja ei ole seda tänaseni teinud (I kd, tlk 167p). Kostja on seisukohal, et

hageja kasutusse Ordi Symphony andmine on tõendatud inventeerimise aktiga, mis on

koostatud 14.12.2018. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja kasutusse töö tegemiseks

arvuti andmine on tõendatud ka töölepinguga, kus on kokku lepitud, et hagejale antakse

kasutada arvuti. Hageja on selgitanud (II kd, tlk 185), et arved tasumiseks esitati

tööandjale ainult nende arvutite eest, mida telliti assistentidele, oma arvutite (laptoppide)

eest tasus ta ise. Tartu büroos oli kaks lauaarvutit Ordi Symphony, kuid nendega töötasid

kontoris kaks assistenti. Tunnistaja A. R. on 4. detsembri 2020 kohtuistungil kinnitanud

hageja poolt antud seletusi oma ütlustega, mille kohaselt on Ordi Symphony lauaarvuti

ning neid oli Tartu kontorisse tellitud kaks tükki. Lauaarvutid seisid ühes ruumis laua

peal, kuid kes neid kasutas, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja ütluste kohaselt C.U

lauaarvutit ei kasutanud, kuna kasutas laptoppi. Tunnistaja müüs C.U-le ühe sülearvuti,

mille ta ostis ise välja ja mida ta kasutas ettevõtte töös. See võis olla 2012-2014, pigem

2012-2013. Kuna tunnistaja tõstis C.U tööasjad uude arvutisse, siis ta eeldas, et ta

kasutab seda tööks. Need asjad, mis ta ümber tõstis olid failid ja kirjakast (Outlook) (II kd,

tlk 106p). Kostja on esitanud ka M. . H. 21.02.2018 e-kirja, millest nähtub, et hageja

kasutuses oli dokitud ORDI laptop, tegemist on arvutiga Ordi Enduro (I kd, tlk 185).

Kostja tõendab oma väiteid 07.04.2014 arvega nr 214035 Ordi Enduro i464QH modif sn

358884 (I kd, tlk 187) ostmise kohta. Arvuti oli antud hageja tööalasesse kasutusse ning on

kostjale seni tagastamata. Hageja on selgitanud, et Ordi Enduro, mille kostja ostis

07.04.2014, oli antud C.U Ja. kasutusse, mitte hagejale. Tunnistaja C.U Ja. on andnud

ütluseid (II kd, tlk 108p-110p) selle kohta, et hagejal oli töötegemiseks sülearvuti, mitte

lauarvuti. Lauaarvutid olid ostetud assistentidele. Samuti kinnitab tunnistaja, et Ordi

Enduro arvuti kastist tegi tema pilti (II kd, tlk 183 foto arvutikastist), see on arvuti, mille

kostja M. . Ja. ostis ning mille ära võttis ja politseisse viis koos tunnistaja isiklike

asjadega. Tunnistaja selgitab, et 2018 veebruaris küsiti töötajate käest, kes millise

töövahendiga tööd teeb ja töötajad avaldasidki, milliste konkreetsete arvutitega tööd

tehakse. Hageja sõnul ei kinnita kostja esitatud tõend seda, et töövahendid millega tööd

tehti, oleksid olnud tööandja omad ja antud hageja kasutusse tööülesannete täitmiseks.

Hageja on kogu menetluse vältel eitanud, et hageja valduses oleks olnud kostja varana

näidatud arvutid Ordi Symphony modif i5-3570 Geforce GT640/8GB ja Ordi Enduro.

Hageja on viidanud, et tema kasutuses oli küll Ordi arvuti, kuid OÜ-lt Simelan ostetud

arvuti Ordi (mis oli ostetud hageja enda rahaliste vahendite arvelt) muutus juba 2018 suve

lõpuks kasutuskõlbmatuks ning 28.11.2018 ostis hageja Simelan OÜ-lt töö tegemiseks uue

arvuti Lenovo.

Kohus on seisukohal, et kostja tõenditest ei nähtu, millal milliseid arvuteid tööandja on

ostnud ning millised arvutid on konkreetselt hagejale tööülesannete täitmiseks üle antud.

Seega ei ole kohtul tõsikindlaid andmeid, et hageja kasutas tööülesannete täitmiseks kostja

poolt antud arvutit ning, et hageja oleks kopeerinud tööandja arvutist andmeid oma

isiklikku arvutisse. Vastupidiselt on tunnistajate ütlustega tõendatud, et paljud maaklerid

12(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

kasutasid töötegemiseks isiklikke arvuteid, mitte kostja poolt antud ning see oli tavapärane

praktika. Kuna kohus ei tuvastanud tööandja arvuti kasutamist hageja poolt, ei saa

hagejapoolseks töökohustuse rikkumiseks pidada tööandja nõusolekuta andmete

ümbertõstmist hagejale kuuluvast arvutist teise arvutisse.

Kostja on väitnud, et hageja võimaldas kolmandatele isikutele juurdepääsu kostja varale ja

ärisaladusele. Hageja sellega ei nõustu ning selgitab, et A. R. osutas OÜ Simelan kaudu

alates 2008-2018 tellimuspõhiselt IT-teenust kostjale (I kd, tlk 132, 184). Kuigi kostja on

viidanud, et OÜ Simelan ja OÜ A. K. vahel ei ole teenuse osutamise lepingut sõlmitud, ei

tähenda viidatud asjaolu, et tellimuspõhiselt teenuse osutamist ei toimunud. Vastupidiselt

nähtub kohtule asja materjalidest, et OÜ A. K. on tasunud arvete alusel teenuste eest OÜ-

le Simelan ning C.U ja A. R. vahelisest suhtlusest nähtub samuti, et A. R. on oma

ettevõtte kaudu osutanud tarkvaralist teenust kostjale paljude aastate vältel (I kd, tlk 123-

124). Samuti ei tuvastanud kohus A. R. poolt kostjale kuuluvate andmete avaldamist ega

ka andmete enda otstarbeks kasutamist. A. R. on selgitanud, et hageja soovis paaril korral

ühest arvutist teise andmete tõstmist. Kuna temale teadaolevalt kasutas C.U arvuteid oma

tööks, siis ta ei näinud selles mingisugust probleemi. Ta kinnitab, et andmete tõstmise

käigus tema ise ülekantavate andmetega tutvuda ei saa, ega pole neid ka kolmandatele

isikutele edastanud. Vastav asjaolu pole menetluse käigus ka tuvastamist leidnud.

Lisaks on hagejale ette heidetud, et ta edastas ärisaladusega kaitstud andmeid

kolmandatele isikutele, st saatis kindlustuslepingute uuendusnimekirjad meili teel oma

abikaasa Tõnu C.U meilile. Hageja on selgitanud, et tema arvuti ei olnud ühenduses

printeriga, mistõttu edastas ta nimekirjad abikaasale, kelle arvuti oli printeriga seotud,

väljaprintimiseks. Hageja kinnitab, et lepingute uuendusnimekirja edastas talle tööandja

töösuhte kestel ning see oli tavapärane praktika, et assistendid saatsid maakleritele

vastavasisulised nimekirjad, et maaklerid saaksid klientide poole pöörduda. Need

nimekirjad muutuvad tähtsusetuks, kui kliendilepingute pikendamise tähtajad on

möödunud. Kui nimekirjas olevad tööd on tehtud, siis vastav nimekiri hävitatakse,

käesoleval juhul tegi seda ka hageja.

Kostja on hagejat süüstanud ka selles, et hageja tellis advokaadibüroolt

kindlustusmaaklerettevõtte Adele K. OÜ loomise maaklertegevuse jätkamiseks, kuhu

soovis viia ka kostja kliendid, et nende teenindamist seal jätkata. Hageja kinnitusel ei ole

ta kunagi soovinud kostjaga töölepingut lõpetada ega uut ettevõtet asutada. Ta möönab, et

2018 alguses tekkis olukord, kus oli oht, et kostja ei saa majanduslikult hakkama ning

lõpetab oma tegevuse. K. olid sellest teadlikult ning uurisid võimalusi kus tööandja

tegevuse lõppemise korral, töötamist jätkata. Kohtule nähtub Adele K. OÜ (reg.kood

14622416) registri väljavõttest, et vastav äriühing asutati 07.12.2018, juhatuse liikmeteks

on E. P. ja T. M. . , osanikuks Advokaadibüroo LM. OÜ. 4. detsembril 2020

kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud T. M. . selgitas, et ettevõtte loomise soov tuli

temalt, kuid see ettevõte ei hakanud kunagi tegutsema, sest ükski kindlustusselts ei olnud

nõus nendega lepingut sõlmima. Ettevõtte loomise eesmärk oli kasumi teenimine

kindlustuse alal. Tunnistaja kinnitab, et C.U-l ei ole ettevõtte asutamisega mingit seost,

C.U ei olnud juhatuse liige, samuti ei soovinud T. M. C.U-d ettevõtte asutamise ajal tööle

võtta ja, et C.U ei ole talle edastanud infot lepingute ega ettevõtte tegevusega seotud

asjaolude kohta (II kd, tlk 107p-108). Asja materjalidest ei nähtu ühtegi viidet hageja

seotusele asutatud firmaga. Küll on kostja viidanud, et üheks tõendiks on hageja poolt

domeeni adelekm.ee loomine. Hageja on vande all selgitanud, et ta lõi selle domeeni

seetõttu, et kostja ei saaks enam tema isiklikke meile lugeda. Tegi oma teadmatusest mitu

meiliaadressi, sh T. T. ja C.U Ja. jaoks. C.U Ja. kinnitas kohtuistungil, et tema ei

teadnud aadressist adelekm.ee midagi, nägi seda esimest korda siis, kui T. V. lükkas tema

ette paberi, mis oli välja prinditud C.U meiliboksist (II kd, tlk 109p). Tunnistaja T. T.

ütluste (II kd, tlk 105) kohaselt saatis hageja talle 2018 uue meiliaadressi ja paroolid.

13(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

Esimese reaktsiooniga ta ei saanud aru, mis see on. Tunnistaja selgitab, et ta ei

kavatsenud uut meiliaadressi kasutada, kuna see ei olnud tema jaoks aktuaalne teema.

Tunnistaja T. M. . kinnitas kohtuistungil, et tema ei tea e-posti aadressist …. midagi. T.

M. ütluseid kinnitab Adele K. OÜ registri väljavõte, millest nähtub, et sidevahendite all

on kajastatud elektronposti aadress: Seega ei ole tõendatud, et hageja oleks domeeni

adelekm.ee loonud uue asutatava ettevõtte, st Adele K. OÜ jaoks. Samuti ei ole tõendatud

asjaolu, et hageja oleks otseselt teisi töötajaid survestanud kostja ettevõttest lahkuma, kuna

tunnistajad T. T. ja M. . Ja. seda ei kinnita. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad

selgitasid, et 2018 oli kostja majanduslik olukord halb ning levisid jutud firma

pankrotistumisest. See sundis kõiki töötajaid mõtlema edasistele väljavaadetele. Kohtu

arvates ei saaks hagejale ka ette heita seda, kui ta oleks ise soovinud töölt lahkuda või

teistele vastavasisulisi soovitusi jaganud, sest see oleks vaba ettevõtluse takistamine.

Asjaolu, et osad kliendid lahkusid OÜ-st A. K. , ei anna alust arvata, et sellise tegevuse

taga oleks hageja, sest kliendil on endal õigus valida, millise kindlustusmaakleri

vahendusel ta oma kindlustuslepingud sõlmib.

Samuti on tunnistajate T. T. ja M. . Ja. ütlustega ümber lükatud kostja väited, mille

kohaselt hageja kasutas ära kaastöötajaid ja nende teadmata lasi kopeerida nende arvutitest

andmeid endale. T. T. ja M. . Ja. on kinnitanud, et arvutiga seotud teemadel suhtlesid nad

isiklikult A. R. , kes abistas neid nii andmete kopeerimisel, uue arvuti seadistamisel kui ka

kõvaketta rikete korral. Kohus ei näe vastavas tegevuses ühtegi etteheidetavat tegu hageja

suhtes.

Kostja on töölepingu ülesütlemise avalduses hagejale ette heitnud, et hageja on

kopeerinud enda valduses olevaid kliendilepingutega seotud andmeid, täpsustamata,

millistest konkreetsetest andmetest jutt käib. Kuigi kohus ei tuvastanud hageja poolt

tööandja arvutist info kopeerimist, peab kohus vajalikuks viidata, et tööandja ärisaladusega

kaitstud andmeid ei tohi töötaja tööandja nõusolekuta ühest arvutist teise kopeerida. Kostja

ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis tõendaksid hageja poolt kostja ärisaladusega

kaitstud andmete (kliendilepingute uuendamisnimekirjad ja muud kliendilepingutega

seotud andmete) kasutamist või enda valdusesse jätmist. Kostja on 12.06.2020 seisukohas

(I kd, tlk 171-182) viidanud, et hageja ei ole tagastanud kostjale klienditoimikuid, mille ta

oli kohustatud kindlustusvahenduse korra p 14.3 alusel (I kd, tlk 220p) iga kliendi kohta

looma, säilitama ja õigustatud isiku nõudel tagastama. Hageja pidi looma ja säilitama

klienditoimikud elektrooniliselt arvutis. Kohus peab vajalikuks selgitada, et

klienditoimikute tagastamist ei ole kostja hagejalt nõudnud, ega ka hageja vastavale

rikkumisele töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses viidanud. Tunnistajad on

kohtuistungil selgitanud, et programmi Insly kasutuselevõtmisega kadus ära vajadus ka

erinevate klienditoimikute tegemiseks, mida varasemalt nõudis Finantsinspektsioon.

Kohus ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena tuvastatud hageja poolt

klienditoimikute kopeerimist enda isiklikku arvutisse.

Kuna viited kolmandatele isikutele andmete avaldamise kohta puuduvad, samuti puuduvad

andmed selle kohta, et andmeid oleks edastatud uude loodud ettevõttesse, asub kohus

seisukohal, et tuvastamata on hageja poolt kostja ärisaladusega kaetud andmete

kopeerimine C.U isiklikku arvutisse ning andmete avaldamine kolmandatele isikutele ja

andmete kasutamine. Eeltoodut arvesse võttes ei ole tuvastatud hageja poolt ärisaladuse

hoidmise kohustuse rikkumine ega ka konkurentsikeelu rikkumine.

25. Kohus on seisukohal, et tuvastamist pole leidnud ka hageja poolt tööandja ruumidest

tööandja dokumentide ja vara väljaviimine ning nende tagastamisest keeldumine. Kostja

on oma väidete, mille kohaselt viis C.U kodukontorisse tööle asudes töökohast ära kõik

kliendilepingutega seotud andmed (eelnevate perioodide tellimused, avaldused, poliisid,

lepingute uuendusnimekirjad jne), tõendamiseks esitanud M. . K. poolt tehtud foto (I kd,

tlk 93) hageja töökohast pärast seda kui töötüli tõttu saadeti kõik töötajad kodukontorisse.

14(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

M. . K. on kohtuistungil (II kd, tlk 102p) tunnistajana selgitanud, et C.U laual võisid olla

poliiside koopiad, kindlustustellimused, lõppevate lepingute nimekirjad, laptop. Kohus on

seisukohal, et tunnistaja M. . K. ütlused ega esitatud foto ei tõenda, milliseid

kliendilepingutega seotud andmeid töötaja kasutas töötegemisel, millised andmekandjad ta

on ära viinud ning milliseid andmeid/andmekandjaid ei ole hageja kostjale tagastanud.

Tunnistajate T. T. , M. . Ja. ja T. J. - K. ütlustest nähtub, et kindlustusmaakleri tööks olid

vajalikud lisaks programmis Insly olevatele andmetele kliendilepingute

uuendamisnimekirjad, mis prinditi välja assistentide poolt ning saadeti maakleritele. M.

lisaandmeid maaklerid oma tööks ei vajanud. Samas on tunnistajate ütlustega ja hageja

vande all antud seletustega tõendatud, et kindlustuslepingute uuendusnimekirjad olid

vajalikud hetkeni, kui lepingute uuendamine oli tehtud. Pärast seda muutusid vastavad

nimekirjad kasutuks ning need hävitati. Seega ei ole tuvastamist leidnud hageja poolt

kostja vara tagastamata jätmine, kuna kostja pole kohtu ette toonud tõendeid, millest

nähtuks milline vara ja millal on hageja kasutusse antud.

26. Kokkuvõttes ei loe kohus tõendatuks, et tööandjal oleks esinenud seadusest tulenev alus

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tulenevalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva

aluseta töölepingu ülesütlemine tühine. Kohus rahuldab hagi ja tuvastab, et poolte vahel

17.10.2008 sõlmitud töölepingu 19.12.2018 erakorraline ülesütlemine on tühine.

27. Kuna kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemine on tühine, tuleb TLS § 107 lg 1 järgi

lugeda, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Töötaja on taotlenud lepingu lõpetamist

TLS § 107 lg 2 alusel, kohus rahuldab töötaja taotluse. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2

alusel töölepingu hageja poolt avaldatud ajal, so 19.12.2018. Kostjal tuleb teha vastav

kanne töötajate registrisse.

28. Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, kuulub TLS § 109 lg 1 alusel välja

mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise

suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

28.1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 5 järgi töölepingu

ülesütlemise tühisuse tõttu 3 kuu keskmise palga ulatuses ning TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg

1 alusel 3 kuu keskmine töötasu või alternatiivselt TLS § 109 lg 1 alusel mõista A. K.

OÜ-lt hageja kasuks välja hüvitis hageja nelja kuu keskmise töötasu suuruses summas.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et samaaegselt ei sa kohaldada TLS § 100 lg 5 ning §

109 lg 1, kuna ühe hüvitise väljamõistmine välistab teise hüvitise väljamõistmise. TLS §

100 lg 5 alusel peaks tööandja maksma hüvitist etteteatamata aja eest üksnes kehtivalt

ülesöeldud töölepingu ülesütlemisel. Kuna käesoleval juhul on tegemist hüvitise

väljamõistmisega TLS § 109 lg 1 alusel, siis jätab kohus hageja nõude TLS § 100 lg 5 ja

§ 107 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja on esitanud alternatiivse

nõude TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista kostjalt hüvitis summas 16 470 eurot ning

mittevaralise kahju nõude summas 20 000 eurot ning varalise kahju nõude summas 80

000 eurot.

28.2. Riigikohus on 14.05.2014 otsuses nr 3-2-1-79-13 selgitanud, et TLS § 109 lg-s 1

ettenähtud hüvitusnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille

puhul kohaldatakse VÕS-i 7.peatüki sätteid. Üldkogu leidis, et töövaidlusorganil on

võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest,

mis töötajal jäi saamata alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107

lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks saab välja mõista hüvitise

pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku

ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Kohaldatavateks säteteks on mh VÕS §

127 lg 5 ja 6, § 128 lg 4, § 134 lg 1, § 139 ja § 140.

28.3. Hageja nõue saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks summas 80 000 eurot

rahuldamisele ei kuulu. Hageja on selgitanud, et kostja poolt valeandmete levitamise

15(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

tõttu ei ole teda kuhugi tööle võetud, mistõttu on tal saamata 1,6 a töötasu. Hagejal

puudub võimalus teha füüsilist tööd ning tema vanus ja negatiivne taust ei võimalda tal

leida kontoritööd. Kohus on seisukohal, et TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitis sisaldab ka

hüvitist saamata jäänud töötasu eest, sest iga töötaja, kellega ebaseaduslikult tööleping

lõpetatakse, jääb ilma regulaarsest sissetulekust ning väljamõistetav hüvitis peab seda

olukorda kompenseerima. Hagejal ei saa olla õigustatud ootust, et pärast töölepingu

lõpetamist saab ta sissetulekut kuni uue töökoha leidmiseni. Lisaks ei ole tõendatud, et

hagejat ei võetud tööle kostja tegevuse tõttu. Seega jääb hageja nõue varalise kahju

väljamõistmiseks rahuldamata.

28.4. Riigikohus selgitas 21.11.2018 otsuses nr 2-16-708/54, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud

hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada ka

tekkinud mittevaraline kahju. Kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult on

suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning tööandja pidi aru saama, et kohustuse

rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Olukorras, kus tööandja lõpetab töötajaga

töölepingu ebaseaduslikult, tuleb mittevaralise kahju eest maksta hüvitist. Hüvituse

suurus sõltub töölepingu ebaseadusliku lõpetamise asjaoludest.

28.5. Kohus leiab, et antud juhul on alust kõrvale kalduda seaduses sätestatud eelduslikust

hüvitisest 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus leiab, et mittevaralise kahju suuruse

määramisel tuleb arvestada ka tööandja poolset töölepingu lõpetamise aluse valikut ning

sellekohase info avaldamist töölepinguga mitteseotud osapooltele. Kostja ei ole vastu

vaielnud kolmandatele isikutele hagejaga töösuhte lõpetamisest teadaandmist, kuid eitab

oma tegevuse seadusevastasust. Kostja viitab, et tegutses õiguslikul alusel töölepingu p

7.3 kohaselt, millest tuleneb tööandja õigus töötaja poolt töölepingu p-des 7.1 ja 7. 2

sätestatud kohustute rikkumise korral informeerida sellest Finantsinspektsiooni,

kindlustusseltse ja Andmekaitse Inspektsiooni. Selle info põhjal suleti töötaja õigused

kindlustusandjate kindlustusprogrammides. Hageja on esitanud asja materjalide juurde

A. K. OÜ teate töötaja töölepingu lõpetamisest (II kd, tl 45), millest nähtub, et

tööleping lõpetati usalduse kaotuse tõttu seoses andmekaitse nõuete olulise ja ulatusliku

rikkumisega. A. K. OÜ kaalub pöördumist avaldusega politsei poole. Sellest tulenevalt

soovitame edaspidi suhtuda ettevaatlikult eelnimetatud töötaja edaspidistesse

koostöösoovidesse mistahes ettevõtte või isiku esindajana. Kohus on seisukohal, et sellise

sisuga teate saatmisel on tegemist ennatlikult kolmandatele isikutele edastatud infoga.

Kohus möönab, et kostjale ei saa ette heita teate edastamist, kuid kohtu arvates puudus

vajadus avaldada infot hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluse kohta, samuti

politsei poole pöördumisest. Kohus viitab, et teate edastamisel ei olnud kostja veel PPA-

le kuriteoteadet esitanud, kuid teate sisuga oli loodud foon, et hageja on toime pannud

kuriteo. Seega on tuvastatud hagejale mittevaralise kahju tekitamine. Samuti arvestab

kohus hüvitise suuruse kindlaksmääramisel hageja töötamise perioodi ning seda, et

hageja ei ole pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist oma professioonile vastavat tööd

leidnud. Kuna kohus on tuvastanud käesoleva tsiviilasja raames erakorralise ülesütlemise

tühisuse ja hagejale mittevaralise kahju tekitamise, on põhjendatud hüvitise

suurendamine ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis kuue kuu suuruse

töötasu ulatuses.

28.6. Hageja on 27.11.2020 haginõuet suurendanud, seoses keskmise töötasu maksmise

tingimuste ja korra (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a määrusega nr 91) §-s

2 ja §-s 3 sätestatuga. Kostja poolt esitatud õiendis (II kd, tlk 87) on tööandja arvutanud

töötajale välja keskmise kalendripäevatasu, mitte aga korras ette nähtud tööpäevatasu.

Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud korra järgsed arvestused, millest tulenevalt on

ühe tööpäevatasu määr 183 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt keskmise

töötasu arvestusele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas

180x183, so 32 940 eurot.

16(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

II

29. Hageja nõue tulemustasu väljamõistmiseks summas 30 238,96 eurot rahuldamisele ei

kuulu. Hageja väidete kohaselt on tal saamata tulemustasuna maksmisele kuuluv lisatasu

ajavahemiku eest alates 2018 detsembrist kuni kliendilepingute eest tasu laekumiseni.

Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 2 oli tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud

tingimustel ja ajal. TLS § 31 järgi kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja

kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele VÕS § 679-682.

Kostja maksis hagejale tulemustasu kindlustuslepingutelt, mis ei ole kostjaga sõlmitud

leping ehk selle osapooleks ei ole kostja. VÕS § 422 lõige 1 sätestab, et kindlustusleping

sõlmitakse kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel. K. kui tööandja ja kostja

majandustehinguks on kindlustusmaakleri ja kliendi vahelise maaklerilepingu sõlmimine,

mille alusel hakkab kindlustusmaakler vahendama kliendile kindlustuslepinguid. Nimetatud

asjaolu kinnitavad kostja maaklerilepingu tingimused ja teabeleht. VÕS 658 lõige 1

sätestab, et maaklerileping on maakleri ja tema kliendi vahel sõlmitud leping. Töölepingu

järgi sai hageja töötasu vahendatud kindlustuslepingutelt, mitte sõlmitud

maaklerilepingutelt. K. ei ole TLS § 31 sätestatud kostja majandustehinguks ja sellega ei

ole kostjal õigus kindlustuslepingutelt TLS § 31 alusel tasu saada. M. kostja klientidelt tasu

ei saanud ja ei maksnud nende sõlmimise eest töölepingu kehtivuse ajal tasu ka hagejale.

Tööandjal on kohustus maksta töötajale majandustehingutelt tasu ainult juhul, kui ta nendelt

tasu saab. Kostja tegutses kliendi huvides, kuid ei saanud temalt tasu. Hageja tööülesandeks

ei olnud teha majandustehinguid, vaid leida kostjale kliente ja neid teenindada. Kui klient

oli leitud ja maaklerleping sõlmitud, teenindas hageja kostja kliente nende

kindlustuslepinguid hallates pikki aastaid ja neid iga-aastaselt pikendades. Iga-aastane

pikendamine (uuendamine) ei ole uue majandustehingu tegemine, vaid uue dokumendi-

kindlustuspoliisi vormistamine. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tööleping, mitte

agendileping ning tööandja maksis hagejale töötasu, mitte agenditasu, hageja ja kostja vahel

ei ole sõlmitud ka kokkuleppeid hagejale töötasu maksmise kohta pärast töölepingu

lõppemist, mistõttu ei ole kostjal pärast töölepingu lõppemist hagejale töötasu maksmise

kohustust. VÕS 38. peatükis on reguleeritud agendileping on käsundi tüüpi teenuste

osutamise leping. Agendilepingu lõppemisel kaotab agent võimaluse teenida tulu oma

tavapärase klientuuriga sõlmitavate lepingute arvel, sest käsundiandja säilitab agendi

tegevuse tulemusel loodud ärisuhted ja sellest tekkiva kasumi. Samas agendilepingu

lõppemisel ei ole käsundiandja enam kohustatud agenditasu maksma. Eeltoodud

põhimõtted kohalduvad ka käesolevas vaidluses. Seega, kuivõrd töötaja tegutses töösuhte

kestel tööandja kui käsundiandja huvides ja pooled ei ole kokku leppinud tööandja

kohustuses tasuda töösuhte lõppemise järgselt töötajale töötaja poolt sõlmitud

kindlustuslepingutelt töötajale tasu, puudub tööandjal kohustus tasuda töötajale tulemustasu

vastavalt töölepingu lisas 1 kokku lepitud tingimustele peale töösuhte lõppemist. Töösuhte

kestel töötaja poolt teenitud tasu tuleb tööandjal töötajale maksta. Eeltoodut arvesse võttes

jätab kohus rahuldamata hageja nõude tulemustasu väljamõistmiseks summas 30 238,96

eurot.

17(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

III

30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsM. ) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. TsM. § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude

rahalise suuruse.

31. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsM. § 163 lg 1 kohaselt

jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

32. TsM. § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

33. Hageja on palunud kostjalt välja mõista töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu 3 kuu

keskmise töötasu ulatuses, s.o 16 470 eurot ning TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel 3 kuu

keskmine töötasu summas 16 470 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista saamata jäänud

tulemustasu (provisjon) summas 30 238,96 eurot ning kahju summas 100 000 eurot.

Eelnevast tulenevalt oli hageja nõue kokku 163 178,96 eurot. Kohus rahuldas hagi 32 940

euro ulatuses. Seega kuulub hagi rahuldamisele 20% ulatuses ning jääb rahuldamata 80%

ulatuses. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskuludest 20% kostja kanda ja 80%

hageja kanda

Hageja menetluskulud

34. Hageja menetluskulude nimekirja (III kd tlk 1-2) kohaselt on tema menetluskuluks

riigilõiv 1200 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 9990 eurot. Õigusabitasudele

lisandub 22.01.2021 toimunud istungil osalemise tasu (2 h ja 25 min. tunnihinnaga 120

eurot), kokku 290 eurot. Lisaks on hageja kandnud õigusabikulusid töövaidluskomisjonis

summas 5108,83 eurot ning dokumentide trükkimiseks kasutatud paberi ostukulu

summas 17,64 eurot.

35. Hageja ajakulu õigusabile kohtus on 85 tundi ja 40 minutit (maksumusega 9990+290= 10

280 eurot) ning töövaidluskomisjonis 56 tundi ja 13 minutit (maksumusega 5108,83

eurot).

36. Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas

10280+5108,83+17,64+1200=16 606,47 eurot.

37. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 100 000 eurot tasuda

riigilõivu 1200 eurot. Hageja on nõutud summas riigilõivu tasunud, seega kuulub hageja

tasutud riigilõiv hüvitamisele.

38. Kohus leiab, et dokumentide trükkimiseks kasutatud paberi kulu on bürookulu ning ei ole

õigusabikulu TsM. § 175 lg 1 mõistes, mistõttu vastaspool ei pea seda hüvitama. Ka

Riigikohus on 25.11.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11 p 14 asunud seisukohale,

et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka. Kohtu hinnangul on

kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse ning

puudub alus nende eraldi vastaspoolelt väljamõistmiseks. Seega jätab kohus selles osas

taotluse rahuldamata ning üldkulud kogusummas 17,64 eurot välja mõistmata.

39. Töövaidluskomisjonis tekkinud menetluskulude kindlaksmääramine toimub

tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest

ja hagiavalduse koostamisest hüvitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud

korras (TsM. § 144 p 4).

40. Kostja on hageja õigusabikuludele vastu vaielnud. Kostja on esitanud vastuväiteid hageja

õigusabile kulunud ajale mitmete menetlusdokumentide juures. Kostja oma vastuväites

18(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

hageja menetluskuludele viidanud (p 2.3), et dokumentide korrastamine, kliendiga e-

kirjavahetuse pidamine ja kliendiga kohtumised ning kõned ei ole hüvitatavad

menetluskulud. Samas on kostja ise oma menetluskulude nimekirjas märkinud kuludena

järgmised asjad: istungiprotokolli tutvustamine kliendile, e-kirjas selgituse kirjutamine

kliendile jne. Kohtu hinnangul on kliendiga suhtlus üks osa esindaja tööst, mis peaks

olema hõlmatud õigusabile kulunud ajakuluga.

Kohus selgitab, et asja keerukust ja mahtu näitavad ilmekalt poolte menetluskulud ning

asja lahendamiseks kulunud aeg. Antud asjas on hageja esitanud oma menetluskulude

suuruseks 141,79 tundi ning kostja 131,50 tundi. Eelduslikult ongi hageja menetluskulud

suuremad kui kostja omad, sest hagiavalduse koostamine on mahukam kui sellele

vastamine. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kostja vastuväidetest

tulenevalt hageja õigusabile kulunud aega väiksemas ulatuses mõistlikuks ja

põhjendatuks pidada.

41. M. poole esindaja tunnihinnad, hagejal 120 eurot ja kostjal 129,60 eurot, on

kohtupraktika kohaselt mõistlikud ja põhjendatud kulud.

42. TsM. § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole seda teinud. Seega

ei saa kohus käibemaksu menetluskuludele arvestada.

43. Seega määrab kohus hageja põhjendatud ajakuluks õigusabile 141 tundi ja 53 minutit,

maksumusega 15 388,83 eurot (10280+5108,83). Kokku on hageja menetluskulude

suuruseks seega 16 588,83 eurot.

Kostja menetluskulud

44. Kostja menetluskulude nimekirja (III kd tlk 8-10) kohaselt on kostja ajakulud kokku

131,50 (62,75 + 57,5+11,25) töötunni eest, teenustasuga 129,60 eurot töötunni eest 17

042,40 eurot. Õigusabikulud on käibemaksuga, kuivõrd kostja ei ole

käibemaksukohustuslane, mida kostja käesolevaga ka kinnitab. Kostja palub määrata

menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

hagejal tasuda alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

sätestatud määra alusel.

45. Kostja ajakulu õigusabile kohtus on 68 tundi ja 45 minutit (maksumusega 8910 eurot)

ning töövaidluskomisjonis 62 tundi ja 45 minutit (maksumusega 8132,40 eurot). Seega on

kostja õigusabikulud kokku 17 042,40 eurot.

46. Hageja on kostja menetluskulude suurusele vastu vaielnud ning leidnud, et hageja suurem

menetluskulu on põhjendatud, kuivõrd hagejal oli menetluses kaks erinevat esindajat.

47. Kohus nõustub hagejaga, et kostja menetluskuludest ei ole põhjendatud Tallinn-Tartu -

Tallinn bussisõidule kulunud aeg.

48. Kostja taotles kohtumenetluses esindaja sõidukulude hüvitamist esindajaga kokkulepitud

õigusabitasu tunnihinna alusel 100% ulatuses (s.o 26.05.2020 4 tunni ulatuses;

04.12.2020 4,5 tunni ulatuses; 22.01.2021 4,5 tunni ulatuses). TsM. -is ei ole

menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud,

kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud

advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad. Vajalikud sõidukulud

tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb

võimalusel esitada, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise

alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda

analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või

ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja

19(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

hüvitise maksmise kord“ §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe

sõidukilomeetri kohta (RKTKm 2-14-14536, p 16).

49. Kostja ei saa nõuda sõidukulu hüvitamist sama hinnaga, milles ta oli oma esindajaga

kokku leppinud. Kostjale hüvitatavaks esindaja sõidukuluks on otsene transpordikulu, st

nt bussipileti või autokütuse maksumus (RKTKm 3-2-1-64-13, p 13). Esindaja sõidukulu

on hagejale hüvitatav kulu (TsM. § 144 p 1 ja § 175 lg 1), kuid kohus võtab aluseks mitte

tunnitasu vaid 0,3 eurot kilomeetri kohta. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi OÜ

E-jurist kaudu, mis asub Väike-Ameerika 8 Tallinn. Istung toimus kolmel korral Tartus

Kalevi 1. Tallinnast Tartusse on (Google kaardi andmetel) 182 km. Kostja esindaja

(sõidu)kulu, mis kuulub hüvitamisele on 327,60 eurot (182 x 0,3 x 6).

50. Seega on kohtu hinnangul kostja poolt esitatud õigusabi ajakulu kohtumenetluses 13

tunni ulatuses põhjendamatu ning kohus peab vajalikuks kuluks sõidule 327,60 eurot.

51. Samuti nähtub menetluskulude nimekirjast, et kostja on töövaidluskomisjoni menetluses

käinud kolmel istungil Tartus ajakuluga 12 tundi. Eelnevatel põhjendustel jätab kohus

selle ajakulu rahuldamata ning määrab kostja sõidukulu suuruseks töövaidluskomisjoni

menetluses 327,60 eurot (182 x 0,3 x 6).

52. Hageja on viidanud, et kulutabelis, mis kohtule esitati 21.01.2021 - punktid 6 ja 7 selgub,

et kostja esindaja on 26.06.2020 istunud ja eelnevalt ettevalmistusi teinud kohtuistungiks,

mida pole toimunud. Kohus viitab, et ilmselt on kostja mõelnud istungit, mis toimus

26.05.2020. Seega on selles osas kohus kulu juba hinnanud.

53. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostja ajakulu 106 tundi ja 30

minutit. Seega peab kohus kostja põhjendatud menetluskuluks 13802,40 eurot, millele

lisandub sõidukulu 2*327,60=655,20 eurot, kokku 14 457,60 eurot.

M. kandmine

54. Kohus, arvestades menetluskulude jaotust, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja

menetluskuluna 3317,77 eurot (20% 16 588,83 eurost) ja kostja taotlusel hagejalt välja 11

566,08 eurot (80% 14 457,60). Tehes tasaarvestuse, tuleb hagejalt välja mõista kostja

kasuks menetluskulud 8248,31 eurot.

55. Kostja on palunud välja mõistetud menetluskulud kanda kostja OÜ A. K. arvelduskontole

nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank. Seega määrab kohus menetluskulude tasumiseks

nimetatud kostja pangakonto.

56. Kuivõrd kostja on taotlenud ka viivise väljamõistmist, rahuldab kohus kostja taotluse välja

mõista C.U-lt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

Kohtunik

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

RESOLUTSIOON

1. Tartu M. 23. veebruari 2021 otsus tühistada, välja arvatud TLS § 100 lg 5 ja §

107 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmata jätmises. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega rahuldada C.U hagi osaühingu AADEL KINDLUSTUSM.

20(21)

Tsiviilasi nr 2-19-10223

vastu tulemustasu 30 238,96 euro nõudes ja jätta ülejäänud osas C.U hagi

osaühingu AADEL KINDLUSTUSM. vastu rahuldamata.

2. Sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon järgmiselt:

2.1.

C.U hagi töövaidlusasjas rahuldada osaliselt.

2.2.

Välja mõista osaühingult AADEL KINDLUSTUSM. tulemustasuna

30 238,96 eurot C.U kasuks.

2.3.

M. osas jätta C.U hagi rahuldamata.

3. C.U apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Osaühingu AADEL KINDLUSTUSM. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

R I I G I K O H U S

RESOLUTSIOON 1. Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 2. Tasutud kautsjon

arvata riigituludesse. 3. C.U kassatsiooniastme menetluskulud jätta tema enda kanda.

21(21)