2-20-16466/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-16466

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-16466

Tsiviilasi

B. M., K. M. ja N. N. hagi J. M. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

7884 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja I B. M. (ik XXX; elukoht XXX);

hageja II K. M. (ik XXX; elukoht XXX);

hageja III N. N. (ik XXX; elukoht XXX);

hagejate seaduslik esindaja T. M. (ik XXX; elukoht XXX; e-

post XXX);

hagejate lepinguline esindaja advokaat G. K., e-post XXX;

kostja J. M. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX);

kostja nõustaja H. K.

Kohtuistungi toimumise aeg

4. veebruar 2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B. M. , K. M. ja N. N. hagi J. M. vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista J. M. B. M. , K. M. ja N. N. kasuks elatis 1554,30 eurot ühekordse

summana tagasiulatuvalt perioodi 27. juuli 2020 kuni 23. veebruar 2021 eest.

3. Välja mõista J. M. B. M. kasuks elatis 110 eurot kuus alates 24. veebruarist 2021 kuni

B. M. , sünd XX.XX.XXXX, täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

4. Välja mõista J. M. K. M. kasuks elatis 110 eurot kuus alates 24. veebruarist 2021 kuni

K. M., sünd XX.XX.XXXX, täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

5. Välja mõista J. M. N. N. kasuks elatis 110 eurot kuus alates 24. veebruarist 2021 kuni

N. N., sünd XX.XX.XXXX, täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

6. Elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette T. M. pangakontole Swedbank AS-s nr XXX,

märkides selgituseks „elatis“.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades jätta

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

2(7)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hagejate nõue

B. M. , K. M. ja N. N. (hagejad, lapsed) on esitanud Tartu Maakohtule J. M. (kostja, isa) vastu hagi,

milles paluvad kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatise miinimummääras alates 27. juulist 2020

kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Väljamõistetav elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja

(ema) T. M. pangakontole Swedbank AS-s nr XXX selgitusega „elatis“.

Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja hagejatega koos ega osale nende ülalpidamises. Hagejad elavad

alates 2020. aasta juulikuu lõpust koos emaga XXX. Samas laekusid augustikuu lastetoetused kostja

kontole, kuid kostja ei ole neid hagejate ülalpidamiseks andnud. Hagejate igakuised kulud kokku on

2341,52 eurot (810,84 + 717,84 + 812,84), ent hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses sätestatud

määras. Hagejate emale kuulub elamu XXX ning kostjale kuulub sõiduauto Ford Galaxy.

Kostja vastuse osas märgivad hagejad, et kostja varaline seisund ei ole selline, mis õigustaks elatise

vähendamist alla seaduses sätestatud miinimumi. Juba vanemate kooselu ajal kandis kõik hagejatega

seonduvad kulutused nende ema, kuid põhjendatud ei ole jätta kulutusi ühe vanema kanda ning lasta

teisel kohustatud vanemal kulutada oma sissetulek väidetavalt XXX eurot kuus suures osas iseendale

(XXX eurot kuus) ja anda lastele vaid väike osa sellest (XXX eurot kuus). Hagejad ei pea ka kostja

kulutusi ajalehtedele, ajakirjadele, kindlustusele ja krediitkaardile vältimatuteks kulutusteks. Kuna

kostja ei ole kunagi osalenud hagejatele vajalike asjade soetamises, ei saagi ta hinnata ülalpidamiseks

tehtavaid vajalikke kulusid. Hagejate vajadused ei ole miinimummäärast väiksemad, mistõttu ei ole

antud juhul põhjendatud arvestada riiklike peretoetustega. Kostja ise on varasemalt väitnud, et

hagejatega koos elades kulus tal lastele kogu palk XXX eurot kuus. Tegelikkuses ei viibi hagejad

kostja juures ca kaks nädalavahetust kuus ning hagejate arvates ajal, mil nad veedavad aega isa

juures, on tegemist suhtluskorra täitmisega seotud kuludega, mitte ülalpidamiskuludega. Kostja

seisukoht, et ta ei pea maksma elatist augustikuu eest, kuna laste emal ei olnud sellel ajal

ainuhooldusõigust hariduse ja viibimiskoha küsimustes, ei ole õige. Oluline on üksnes asjaolu, kas

kostja on osalenud alates 27. juulist 2020 hagejate ülalpidamises või mitte. Kuna kostja hagejate

ülalpidamises vaidlusalusel perioodil ei osalenud, on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine

tagasiulatuvalt.

Hagejate seadusliku esindaja töötasu on keskmiselt XXX eurot kuus. Pere eluaseme üür on

XXX eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud ja elekter. Toidule kulub ca 600 eurot kuus,

lisandub toit pere koerale ca 100 eurot kuus. Mobiilimakseteks kulub ca 50 eurot kuus ja sidele ca

72 eurot kuus. Transpordikulu on ca 100 eurot, sama palju kuus kulub ka tervishoiule ja juuksurile.

Riietele kulub keskmiselt 200 eurot kuus. K. huviringidele (jalgpall ja robootika) kulub 35 eurot kuus

ning N. eelkooli kulu on 110 eurot kuus ja lasteaiamaks 105 eurot kuus. Lisaks on hagejate

seaduslikul esindajal täita kohustused krediidiasutuste ees kogusummas 959,77 eurot kuus.

Hagejad lisasid avaldusele koopiad sünnitunnistusest ja sünni tõenditest, T. M. palgatõendist,

eluruumi üürilepingust, korteriühistu maksuteatest, Eesti Energia AS arvest, T. M. pangakonto

väljavõttest, Telia Eesti AS arvetest, XXX arvetest, XXX arvest, kokkuvõttest T. M. kohustustest

krediidiasutuste ees, liisingulepingust, 30. detsembri 2015 laenulepingu lisast, 27. aprilli 2017

laenulepingust, vanemate omavahelisest kirjavahetusest ja kirjavahetusest lepitajaga, nimekirjast

kostja poolt kaasaviidud asjadest, külastusaegade nimekirjast Põlvasse (tl 4-6, 43-78, 90-98).

Kostja vastus

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei ole kostja keeldunud hagejatele elatise maksmisest ja kavatseb seda teha ka

edaspidiselt, kuid oma rahaliste võimaluste piires. Kostja neto töötasu on ca XXX eurot kuus ja see

on teada hagejate seaduslikule esindajale, ometi nõutakse kostjalt hagejatele elatist 876 eurot

(3 × 292) kuus. Riigipoolsed toetused, mis igakuiselt laekuvad hagejate seadusliku esindaja kontole,

on kokku rohkem kui XXX eurot. Kui varasemalt kulus lastele kuus XXX kuni XXX eurot, on hagis

3(7)

näidatud laste vajadusteks 2341,52 eurot kuus, mis on põhjendamatult suur summa ega vasta

tegelikkusele, lisaks pole ühtegi kulutust tõendatud. Mitme lapse kooselamise tõttu (mastaabisääst)

on hagejate ülalpidamiskulud taotletud elatise suurusest väiksemad. Kostja hinnangul tuleb nimetatud

asjaolusid elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et hagejad

viibivad ca kaks nädalavahetust kuus kostja juures ning vaheaegadel ja suviti veelgi kauem. Pere

ühisest eluasemest lahkudes on kostjal tulnud elu alustada nullist ja kuna vanemate vahelised

varalised vaidlused on lahendamata, on kostja sattunud rahalistesse raskustesse. Kostja enda

igakuised kulud on suuremad kui teenitud tulu, kuid sellest hoolimata on kostja leidnud rahalist

reservi, et tasuda hagejatele elatist. Kostja hinnangul on ta hetkel suuteline maksma hagejatele elatist

250 eurot kuus. Kostjal jääb elatise maksmiseks vähem raha alles ka põhjusel, et ta maksab hagejate

seadusliku esindaja huvides võetud laenu igakuiselt XXX eurot. Kostja majanduslik seis muutub

paremaks uue aasta kevadel, kui paljud vajalikud asjad on uude elamisse nii enda kui laste tarvis

soetatud. Siis on kostja võimeline tasuma suuremaid summasid kui praegu. Kostjale kuulub

sõiduauto Ford Galaxy, mida kostja vajab tööl käimiseks ja laste transportimiseks. Kostja leiab, et ei

pea maksma elatist augustikuu eest, kuna laste emal ei olnud sellel ajal XXX hariduse ja

viibimiskoha küsimustes. Määrus nimetatud küsimuste reguleerimise osas jõustus 29. augustil 2020

ning see aeg tuleks määrata ka elatise nõudmise õiguse algusajaks. Nii teenitud raha kui augustikuu

lastetoetuse kulutas kostja laste hüvanguks uue kodu rajamisel, et lastel oleks olemas kõik vajalikud

tingimused kostjal külas käimiseks. Elatise maksmise algusajaks peaks olema 1. november 2020, sest

enne seda kostjal puudusid rahalised vahendid elatise maksmiseks.

Kostja lisas vastusele pangakonto väljavõtted ja koopia üürilepingust (tl 22-33).

4. veebruari 2021 kohtuistung

Hagejate lepingulise esindaja selgituse kohaselt jäid hagejad oma nõude juurde ja palusid kostjalt

hagejate kasuks välja mõista elatise miinimummääras alates 27. juulist 2020.

Kostja selgituse kohaselt jäi kostja oma vastuväidete juurde, leides, et hagi tuleb taotletud summas

jätta rahuldamata.

Kohtu põhjendused, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2. Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96

esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad

ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejate isa, seega ülenejaks sugulaseks

PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

3. PKS § 97 punktist 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hagejad on

käesoleval ajal alla 18-aastased isikud, seega alaealised.

4. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil)

ning et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul,

kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad

elavad alates 27. juulist 2020 koos emaga Tartus ja kostja elab Põlvas hagejatest eraldi. Käesoleval

juhul on hagejad märkinud hagis ka seda, et soovivad saada ülalpidamist just raha perioodilise

maksmisega hagejate seadusliku esindaja T. M. pangakontole.

5. Hagejad on esitanud kohtule nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates 27. juulist

2020.

Lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud PKS §-s 99. Viidatud paragrahvi lõigete 1 ja 2 järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus märgib, et kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

4(7)

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusega nr 115 on alates

1. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega ei tohi

igakuine elatis ühele lapsele olla käesoleval ajal väiksem kui 292 eurot.

Kostja vastuväite osas, et hagejad ei ole miinimummääras elatist nõudes esitanud ühtegi tõendit selle

kohta, et hagejate kulutused on 2341,52 eurot (810,84 + 717,84 + 812,84) kuus või

miinimummääraga samas suurusjärgus (3 × 584 eurot = 1752 eurot kuus, kuna tuleb eeldada, et

mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras),

märgib kohus, et seaduses ettenähtud elatise alammäära osas ei tule hagejatel elatise suurust eraldi

põhjendada ja tõenditega tõendada. See põhimõte kehtib jätkuvalt, vaatamata Riigikohtu kriitikale

miinimumelatise suuruse määramise kehtiva korra kohta. Nimelt on Riigikohus korduvalt märkinud,

et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla

miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu

muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole seetõttu

enam sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta, sest

isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma

sissetuleku (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30). Ka antud juhul peaks

kostja oma sissetuleku suures osas (3 × 292 eurot = 876 eurot) maksma elatiseks, mistõttu ongi kostja

taotlenud elatise väljamõistmist alla miinimummäära.

6. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102

lõikes 2 sätestatud alustel.

PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1

sätestatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et tegemist on

näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb

mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses

nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse

miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu

ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb

varaline seisund. Seda kõike juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).

6.1. Kuna lapse tavalise elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid,

tuleb kohtul vanemate varalisi võimalusi hinnates eelkõige tuvastada vanemate sissetulek, millest

vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka

vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Kohus märgib, et kui kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise

väljamõistmist, peab ta tooma esile seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi ka tõendama. Kuigi tõendeid esitavad menetlusosalised (TsMS

§ 230 lg 2), võib kohus TsMS § 230 lg 3 kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid

ka omal algatusel ning kohustada TsMS § 230 lg 4 järgi ülalpidamisasjas poolt esitama andmed ning

dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta.

Kostja on ise esitanud kohtule tõendeid ning lisaks tegi ka kohus kostja varalise seisundi hindamiseks

järelepäringuid vastavatesse registritesse, kust nähtub, et kostjal ei ole registrisse kantud kinnisvara,

mille arvel täita hagejate ülalpidamise kohustust. Kostjale kuulub sõiduauto Ford Galaxy

(reg nr XXX ehitusaasta 2005), mida kostja vajab tööl käimiseks ja hagejate transportimiseks.

Äriregistri andmetel on kostja seotud üksnes mittetulundusühinguga XXX, olles selle asutajaks.

Kostja netosissetulekuks on osaühingust XXX saadav töötasu keskmiselt XXX eurot kuus (tl 22-30).

Kostja elab üüritud majas (tl 31-33), tasudes üüri XXX eurot kuus ja kõrvalkulusid (vesi, elekter,

prügi) vastavalt esitatud arvetele. Kostja on vastuses hagile (tl 17-21) välja toonud, et kulutused

5(7)

toidule on keskmiselt XXX eurot kuus. Lisanduvad kulud elukindlustusele, küttele (bensiin ja

küttepuud), tööstus- ja esmatarbekaupadele. Kostjal on kohustusi krediidiasutuste ees – laenu põhiosa

ja intress XXX lepingu alusel XXX eurot kuus ja krediitkaardi põhiosa XXX lepingu alusel

XXX eurot kuus. Kostjal ei ole kohustusi teiste võlausaldajate ees, sh ei ole kostja suhtes alustatud

täitemenetlusi. Kostja on Telia Eesti AS-i klient.

Asjas puuduvad andmed, et kostja varjaks oma sissetulekuid või et kostjal oleks muud vara, mille

arvelt on võimalik ülalpidamiskohustust täita. Praeguses asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid

aluse väita, et kostja varaline seisund on esitatust tunduvalt parem. Eeltoodust tuleneb kohtu

hinnangul aga, et kostja sissetulek ei võimalda tal anda hagejatele ülalpidamist seadusjärgses määras

ning lisaks säilitada seejuures kostjal endal minimaalselt vajalikku elustandardit.

6.2. Kostja leiab, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks on ka

asjaolu, et hagejate tegelikud vajadused kuus on mitme lapse kooselamise tõttu (mastaabisääst)

väiksemad PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määrast. Kostja väitel on varasemalt kulunud

hagejate ülalpidamiseks kuus 1000 – 1400 eurot, seejuures on kulutused suures osas kaetud

peretoetustega.

Kohus märgib, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste kohta ei ole kohus

perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS

§ 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel

(Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 24).

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers

Advisorsi (PwC) koostatud 2020. aasta lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt

on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 359 eurot

(kättesaadav

veebis

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf,

lk 39). Uuringus leiti (lk 45), et uus miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga oleks kas 343/2 = 172

eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388/2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega

on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus, mis on oluliselt

väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr.

Samas ühe lapse kohta arvestatuna vähenevad lapse ülalpidamiskulud nii kahe- kui kolmelapselistes

leibkondades. See on seletatav mastaabisäästu kaudu. Mitmelapselistes peredes vähenevad oluliselt

elamispinnaga seotud kulutused ühe lapse kohta. Samuti on leidnud kinnitust mastaabisääst toidule

kuluva summa osas – suuremates leibkondades ühele leibkonnaliikmele kuluv summa kahaneb.

Lapsele kuluva ülalpidamiskulu vähenemise mitmelapselistes peredes saab omistada sissetulekute

piiratusele. Kui peres teenib tulu üks inimene, siis on kulude vähenemine ühe pereliikme kohta pere

suurenedes paratamatu ja ei saa eeldada tulude proportsionaalset kasvamist.

Kuna kulutusi lastele ei tehta mitte ainult lähtudes vajadustest, vaid need on tugevasti mõjutatud

leibkonna võimalusest (vanema sissetuleku suurusest), on kohus kostja sissetuleku suurust ja varalist

seisundit arvestades seisukohal, et kostja on eelduslikult võimeline maksma hagejatele nende

tegelikest vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtuvat elatist igale hagejale 110 eurot kuus ning

seejuures säilib kostjal endal tavapärane toimetulek ja vajalik elustandard ka siis, kui hagejad

(peamiselt K. ja N M.) viibivad suhtluskorra alusel osa ajast kostja juures (kostjal kaasnevad sellega

eeskätt lisakulud toidule, mida kostja kannab vahetult). Kuigi igakuine elatis hagejatele jääb

allapoole seaduses ettenähtud miinimummäära, katab elatis nimetatud määras hagejate peamised

vajadused ning vastab kohtu arvates ka kostja varalisest seisundist tulenevale võimalusele

ülalpidamist anda ega ole elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav.

Kohtu hinnangul on hagejatele täisväärtuslikku elu võimalik võimaldada ka siis, kui kostja maksab

seaduses sätestatud miinimumist väiksemat elatist. Lisaks kostja poolt makstavale 330 euro (3 × 110)

suurusele elatisele peaks lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures

ulatuses hagejate ülalpidamisse panustama ka hagejate seaduslik esindaja (ema). Lisades vanemate

panusele (330 + 330) riigi poolt makstavad toetused 700,27 eurot (520 + 161,09 + 19,18) kuus, on

hagejate ülalpidamiskuluks kokku 1360,27 eurot kuus, mis teeb hageja kohta 453,42 eurot kuus, olles

oluliselt suurem uuringujärgsest vajaduspõhisest miinimumelatisest 359 eurot kuus. Kohus märgib, et

6(7)

väljatoodud kulud on hinnangulised ning hagejatega igapäevaselt koos elav seaduslik esindaja (ema)

otsustab hagejate rahaliste vahendite sihipärase otstarbeka kulutamise üle.

6.3. Kohus selgitab, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut (arvestada tuleb aga piirkondlike eripäradega töötasudes ja töö hankimise võimalustes)

ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et

tema sissetulek on liiga väike. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, on vanem kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Ülalpidamiskohustuse

täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus ning sellega peab vanem omale täiendavate

kohustuste võtmisel ja kulutuste planeerimisel arvestama.

7. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

Hagejad esitasid elatishagi kohtule 9. novembril 2020, nõudes selles ülalpidamist tagasiulatuvalt

alates 27. juulist 2020, mil hagejad asusid kostjast eraldi elama.

Ekslik on siinjuures kostja seisukoht, et ta ei pea maksma elatist augustikuu eest, kuna laste emal ei

olnud sellel ajal ainuhooldusõigust hariduse ja viibimiskoha küsimustes. Ülalpidamiskohustust ei

mõjuta muudatused hooldusõiguses (PKS § 96 teine lause). Asjaolu, et vanem ei saa täielikult või

osaliselt last puudutavate otsuste vastuvõtmisel osaleda, st vanema hooldusõigus on piiratud, ei

muuda lapse vajaduste sisu ega vajaduste katmiseks vajalike kulutuste suurust. Lapse esmased

vajadused peavad olema kaetud igal juhul, ka ühe vanema hooldusõiguse piiramise või äravõtmise

korral.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja kohtumenetluse ajal tasunud hagejate ülalpidamiseks elatist

750 eurot, so novembris ja detsembris 2020 kokku 500 eurot (2 × 250) ning jaanuaris 2021 summas

250 eurot. Selles osas tuleb kostja ülalpidamiskohustus hagejate ees lugeda täidetuks.

Kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või

osalisel rahuldamisel elatis välja arvutada ja kostjalt tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana

välja mõista, kusjuures elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel tuleb arvestada ka sel perioodil

vabatahtlikult tasutud elatisega ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem

maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem, peab kohus põhjendatuks mõista

kostjalt hagejate kasuks ajavahemiku 27. juuli 2020 kuni 23. veebruar 2021 eest välja vähem

makstud elatis summas 1554,30 eurot ((330 : 31 × 5 + 6 × 330 + 330 : 28 × 23) – 750).

8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus B. M. , K. M. ja N. N. hagi J. M. vastu elatise nõudes

osaliselt ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise 1554,30 eurot ühekordse summana

tagasiulatuvalt perioodi eest 27. juuli 2020 kuni 23. veebruar 2021 ning elatise 110 eurot kuus iga

hageja kasuks alates 24. veebruarist 2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. PKS § 100 lg 4 järgi

tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja pangakontole nr XXX

selgitusega „elatis“.

Kohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on

huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel uus hagi elatise suuruse muutmiseks.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldas hagejate nõude osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

poolte endi kanda.

7(7)

10. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi

läbivaatamise eest.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Osaliselt tühistatud Ringkonnakohtu 26.08.2021 lahendiga