3-19-167/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2021, Tartu

Haldusasja number

3-19-167

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 17. oktoobri 2018. a otsuse nr

TVH/18/050703 ja Sotsiaalkindlustus-ameti 18. oktoobri

2018. a otsuse nr P26-2018-229562 tühistamiseks ning

kaebaja

20. septembri

2018.

a

taotluse

uuesti

läbivaatamiseks kohustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. juuli 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustajad Eesti Töötukassa

Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. juuli 2020. a

otsus muutmata.

2. Jätta

rahuldamata

kaebaja

taotlus

tema

terviseandmete

edastamiseks

menetlusvälistele isikutele.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

4. Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. märts 2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 20. septembril 2018. a Eesti Töötukassale (ETK) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA)

taotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks.

2. 3. oktoobri 2018. a ekspertiisiaktis tuvastas dokumendipõhise ekspertiisi teostanud arst

kokkuvõtlikult, et kaebajal on piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidel liikumine, ohutu

liikumine, pikemalt istumine ja seismine, sundasendites olemine õhupuuduse ja seljavalu tekkimise

tõttu, valu kiirgub ka vasemasse jalga, abivahendina kasutab küünarkarke, kätevärina tõttu on

käteosavusel piirang, õppimine ja tegevuste elluviimine on piiratud.

Arst hindas kaebaja valdkondade piirangute raskusastmed järgnevalt: liikumine – mõõdukas (2),

käeline tegevus – kerge (1), suhtlemine: nägemine, kuulmine ja kõnelemine – piirang puudub (O),

teadvusel püsimine ja enesehooldus – piirang puudub (O), õppimine ja tegevuste elluviimine –

mõõdukas (2), muutustega kohanemine ja ohu tajumine – mõõdukas (2), inimestevaheline lävimine

ja suhted – kerge (1). Muudes valdkondades arst piiranguid ei tuvastanud.

3. ETK tuvastas 17. oktoobri 2018. a otsusega nr TVH/18/050703 kaebajal puuduva töövõime

kestusega viis aastat. Otsuse kohaselt on kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise, õppimise

ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ning kerge

tegutsemispiirang käelise tegevuse ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades, mille

põhjuseks on üldhaigestumine.

4. SKA tuvastas 18. oktoobri 2018. a otsusega nr P26-2018-229562 kaebajal keskmise puude.

Puude ulatus on kindlaks tehtud ekspertiisotsusega ning kehtib 19. septembrini 2023.

5. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja halduskohtule kaebuse ETK 17. oktoobri 2018. a

otsuse nr TVH/18/050703 ja SKA 18. oktoobri 2018. a otsuse nr P26-2018-229562 tühistamiseks

ning kaebaja 20. septembri 2018. a taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.

Kaebuse kohaselt ei ole töövõime hindamisel arvestatud osa kaebajale varasemalt pandud

diagnoosidega. Ebaõige on arusaam, et kaebajal on vähesed raskused käelistes tegevustes, mõnikord

ei saa ta käsi üldse liigutada. Kaebaja mõnikord kokutab ning mõnikord ei ole ta üldse võimeline

rääkima psüühikahäire tõttu. Samuti on kaebajal diagnoositud erinevad silmahaigused, mistõttu ei

saa väita, et probleeme silmadega ja silmanägemisega ei ole. Otsuses on märgitud, et kaebajal on

mõõdukad ja kerged probleemid psüühikaga, kuid see ei vasta tõele, kuna kaebaja hinnangul on need

probleemid tõsisemad. Kuigi mõned probleemid seljas ei ole enam nii teravad kui varasemalt, siis

see on sellest, et kaebaja ei liigu ja on olnud voodis rohkem kui aasta ning uuesti liikumisel võib

tervis jälle halvemaks minna.

6. Vastuses kaebusele ETK vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

ETK selgitas, et kaebaja töövõime ulatuse hindamisel võeti aluseks tema 20. septembril 2018

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute

kohta ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Ekspertarst analüüsis vaidemenetluse

raames täiendavalt kaebaja terviseandmeid ja kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud

hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ning vaides kirjeldatud asjaolusid ja ei leidnud

alust arvamuse muutmiseks.

Nii TTO ekspertarst kui ka ETK ekspertarst on tutvunud kaebaja kõigi diagnoosidega, kuivõrd nende

kohta on andmed TIS-is olemas, kuid hindamise tulemus nende alusel ei muutunud. Töövõime

hindamisel ei võeta aluseks mitte ainuüksi kaebajal esinevaid/esinenud haigusi, vaid neist

põhjustatud funktsioonihäireid ja nende raskust. Uue töövõime hindamise metoodika kohaselt

hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja

hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Kümme aastat tagasi püstitatud

diagnoos ei pruugi hilisemal töövõime hindamise hetkel enam reaalselt samas ulatuses

tegutsemispiiranguid põhjustada.

Töövõime hindamisel on põhirõhk inimese tegelikul tegutsemisvõimel (mida hindamise käigus

seostatakse terviseandmetega), mitte tema diagnoosidel. Puudub seaduslik alus kaebajal puuduva

töövõime tuvastamiseks kuni vanaduspensionieani, kuivõrd kaebajal ei esine ühtegi töövõimet

välistavat seisundit.

Puude raskusastet tuvastab SKA puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja selle alusel

kehtestatud rakendusaktide alusel. Töövõimet hindab ETK töövõimetoetuse seaduse (TVTS) ja selle

alusel kehtestatud määruse alusel. Töövõime ja puude raskusastme hindamise metoodikad on

erinevad. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks SKA poolt tuvastatud puude raskusastet. Samuti ei

tähenda asjaolu, et isiku töövõime on hinnatud puuduvaks, veel seda, et isikul peaks olema raske või

sügav puue (võib olla ka keskmine puue).

7. Vastuses kaebusele SKA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

SKA kasutas puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud

eksperdiarvamust

ja

töötukassa

antud

töövõime

hindamise

otsust.

Tuginedes

ETK

eksperdiarvamusele, on näidustatud kaebajal keskmise puude raskusastme tuvastamine õppimise ja

tegevuste elluviimise valdkonnas. Liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise (nägemine, kuulmine ja

kõnelemine), teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning

inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkonnas puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks

tuginedes töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele.

Sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 § 6 lõige 5 võimaldab SKA-l muude asjasse puutuvate andmete

põhjal korrigeerida eksperdiarvamuses välja toodud piirangu aritmeetilist keskmist 0,5 ühiku võrra.

Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas jääb 0,5 ühiku võrra korrigeerimise puhul piirangu

aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2,76 ning seega puudub alus raske puude raskusastme

tuvastamiseks õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Halduskohus jättis 31. juuli 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata.

9. Otsuse põhjenduste kohaselt on ETK kui SKA otsus põhjendamispuudustega ja haldusorganid

oleksid võinud otsuseid põhjalikumalt ja kaebajale arusaadavamalt motiveerida. Puudused

põhjendamiskohustuse täitmisel ei mõjutanud aga asja otsustamist.

10. Vangla teabevastuse kohaselt lõpeb kaebaja karistusaeg 7. veebruaril 2032. Seega on

vaidlustatud otsuste mõju kaebajale väiksem võrreldes teiste isikutega, kelle ravi rahastatakse

tavakorras haigekassa vahenditest ja kelle puuduva töövõime küsimusi ja puudest tulenevaid

täiendavaid abivajadusi aitavad leevendada sotsiaalkindlustusamet ja kohalikud omavalitsused

selleks ettenähtud korras.

11. Vaidlustatud haldusaktide andmise menetluses kogutud eksperdiarvamused on usaldusväärsed

ja arvamuste õigsus on tõendatud asjas kogutud kirjalike tõenditega. Neil asjaoludel puudub tarvidus

kaebuse põhjendatuse hindamiseks täiendavate tõendite kogumiseks, sh eriteadmistega isikult

arvamuse küsimiseks kohtuliku ekspertiisi määramise raames. Kaebaja esitatud ja nimetatud

tõenditega ei ole vastustajate kasutatud eksperdiarvamuste järeldusi kummutatud. Märkimata ei saa

jätta, et ETK on asjakohaselt küsinud eriteadmistega isikult ka varasemaid ekspertarvamusi

kinnitava arvamuse (tl 148–152), milles eriteadmistega isik on hinnanud ka kaebaja omakäelises

vabas vormis koostatud kaebuses esitatud täiendavaid faktilisi asjaolusid võrreldes kaebaja poolt

töötukassale ja SKA-le esialgses vormikohases taotluses esitatuga. Eriteadmistega isik ei ole

varasemalt haldusmenetluses kaasatud eriteadmistega isikute seisukohtades olemuslikke kitsaskohti

tuvastanud.

Puudub alus nõustuda kaebaja seisukohaga, et tema töövõime hindamisel on osa diagnoosidest

jäetud arvestamata. Ekspertarsti ja ETK ekspertarsti arvamustega on tõendatud, et mõlemad

eriteadmistega isikud on kaebaja viidatud loeteluga tema tervisehädadest arvestanud arvamuste

andmisel. Nimetatus puudub alus kahtlemiseks, sest kaebaja osundatud diagnooside andmed on

kantud TIS-i. Eriteadmistega isikud on diagnoosidega arvestanud, kuid kummagi eriteadmistega

isiku hindamise tulemus ei ole kaebaja viidatud diagnooside alusel muutunud. Eriteadmistega

isikute arvamust on mh mõjutanud muudatused asjakohases metoodikas, mille kohaselt kuulub

hindamisele isiku töövõime ulatus, mitte aga meditsiiniline diagnoos. Metoodika kohustab

spetsialiste hindama diagnoosist põhjustatud ja hindamise ajal isikul olemasolevaid reaalseid

tegutsemispiiranguid.

12. Vastustajad on TIS-i salvestatud andmete alusel otsuseid tehes arvestanud nende raviarstide

sisestatud andmetega, mille on kaebaja vaietes välja toonud, nendeks on perearst dr Svetlana

Popazova, psühhiaater dr Liisi Graf, neuroloog dr Eve Toots, nahaarst dr Kadri Sikk, oftalmoloog

dr Maris Oll ja LOR arst dr Indrek Aus. Samuti infektsionist dr Külliki Ainsalu epikriisi andmed,

kusjuures eksperdiarvamuse andnud ekspertarst omab eriteadmisi psühhiaatria valdkonnas. Viimati

nimetatud valdkond on osutunud määravaks kaebuse esitamise sisuliselt tinginud kaebaja puude

raskusastme määratlemisel.

Vastustaja kohaldatud objektiivseks õiguseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

(PISTIS) ja sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord

ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ sätted, kusjuures vastustaja on asjakohaselt igas

valdkonnas viidanud asjakohasele normile paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. Tõendikogumi

alusel jagab kohus vastustaja SKA seisukohta, et PISTIS § 2 lg 21 p 3, §-de 23 ja 24 ning määruse

nr 18 §-de 6, 7 ja 8 kohaselt on kaebaja puue keskmise raskusastmega, sest tal esineb keskmisele

puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle ja kaebaja terviseseisundist tulenevalt

esineb tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi.

13. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlust selles osas, mis on võrsunud tsiviilõiguslikust

suhtest, see tähendab kaebuse väiteid tervishoiuteenuse osutamise peale (eksperdiarvamuse aluseks

olevate andmete tervise infosüsteemi (TIS) kandmine).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et kaevatavates otsustes ei ole arvestatud sellega, et kaebajal on

astma, radikulopaatia, talumatu valu, süvenev lordoos, seljarike, haiged silmad, kätevärin ja kogu

keha treemor, tasakaaluhäired ja oli mõlema sääreluu lahtine ja reieluude kinnised murrud. Arstide

kinnitusel kaebaja tervis ei parane. Kaebaja palub lisada töövõime hindamise eksperthinnangule

apellatsioonkaebuses loetletud terviseprobleemid.

Kaebaja taotleb, et kohus saadaks tema vangla meditsiinikaardi e-vormis tutvumiseks

Sotsiaalministeeriumi ametnikule ja patsiendikindlustusse, et nad saaks anda oma eksperthinnangu.

15. Vastuses apellatsioonkaebusele SKA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

16. Vastuses apellatsioonkaebusele ETK vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

Vastustaja rõhutab veelkord, et kaebaja nimetatud haigused ja nende diagnoosid olid teada juba

vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Kaebajal diagnoositud astmat ja tema nimetatud seljahaigusi ja

valu on arvestatud 3. oktoobri 2018. a töövõime hindamise eksperthinnangus liikumise valdkonna

piirangute hindamisel. Liikumise valdkonna piirangute hindamisel on arvestatud ka jalavigastuste

ja osteomüeliidi jääknähtudega, mis on üheks kroonilise valu põhjuseks. Kohtukaebuses nimetatud

käte värisemist ja sellest tingitud koordinatsioonihäireid on arvestatud käelise tegevuse valdkonna

piirangute hindamisel. Liikumise ja käelise tegevuse piirangud on nimetatud ka kohtukaebuse lisa 1

juures olevas tegevusvõime koondkokkuvõttes. Kohtukaebuses ja selle lisades nimetatud silmade

haigus, allergiline riniit ehk nohu, irritantne dermatiit ehk allergiline nahapõletik, hüpertooniatõbi

ja C-hepatiit apellandile vaidlustatud otsuse tegemise ajal püsivaid tegutsemispiiranguid ei

põhjustanud.

Apellatsioonkaebuses kirjeldatud seisundit (kogu keha väriseb, vajub mitu korda päevas kokku) ei

olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal (oktoobris 2018) üheski kaebaja meditsiinidokumendis

kirjeldatud. Juhul, kui kaebaja tervislik seisund on käesolevaks ajaks halvenenud ja ta ei nõustu

temale määratud puude raskusastmega, on tal õigus esitada uus taotlus puude raskusastme

tuvastamiseks ning sel juhul tuvastatakse puude raskusaste juba SKA ekspertarsti koostatud

arvamuse alusel, võttes arvesse kõiki uue taotluse esitamise ajal tervise infosüsteemis olemasolevaid

ja kaebaja esitatavaid terviseandmeid.

Varasemalt määratud töövõime kaotuse protsent ei ole aluseks hilisemal töövõime hindamisel.

Töövõime hindamisel ei võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude raskusastet.

Samuti ei tähenda asjaolu, et isiku töövõime on hinnatud puuduvaks, veel seda, et isikul peaks olema

raske või sügav puue.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus põhjendatult jättis kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused

kordamata HKMS § 201 lg 4 alusel.

18. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et ekspertiisi läbiviimisel jättis arst osa

kaebajal diagnoositud haigusi ja tervisekahjustusi arvestamata. Seetõttu on ETK ja SKS vaidlustatud

otsustes tuginenud ebaõigetele andmetele ja hinnangutele kaebaja tervisliku seisundi kohta ning

SKA on valesti tuvastanud kaebaja puude raskusastme.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

19. Halduskohus selgitas, et ETK ja SKA otsused on põhjendamispuudusega, kuid puudused ei

mõjutanud asja otsustamist. Ringkonnakohus nõustub, et kuigi vaidlustatud otsused on laadilt

lakoonilised, neis on esitatud ekspertiisi tulemused või selle pinnalt tehtud järeldused, ei selgu

otsustest, kuidas ETK ja SKA kaebaja töövõime puudumise ja keskmise raskusega puude

tuvastamiseni jõudsid. Puudused on aga kõrvaldatud vastavalt ETK 27. detsembri 2018. a

vaideotsusega nr 2229 ja SKA 18. jaanuari 2019. a vaideotsusega nr 1.1-12.1/52. Vaideotsustes on

vastustajad selgitanud töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise õiguslikke aluseid ja

metoodikat, samuti kuidas ekspertiisiaktis esitatud andmete ja hinnangute alusel kujunesid

vaidlustatud otsused.

Vaideotsustes on muu hulgas vastatud ka kaebaja väidetele kaebajal diagnoositud haiguste ja

tervisekahjustuste

arvesse

võtmata

jätmise

kohta.

Sellele

vaatamata

leiab

kaebaja

apellatsioonimenetluses endiselt, et tema terviseandmeid ei ole osaliselt arvesse võetud. Kaebaja

väiteid võib mõista ka selliselt, et ta lisaks peab silmas võimalust, et ekspertiisi läbiviimisel hinnati

mõne valdkonna võtmetegevuste piiranguid kaebaja terviseandmete alusel ebaõigesti ja seetõttu

kujunes vääraks ka lõplik otsustus.

20. Riigikohus on selgitanud, et isiku tervisandmete TIS-i kandmine on hõlmatud tervishoiuteenuse

osutamise eraõigusliku suhtega1. Seega ei ole kaebuse lahendamisel asjakohased kaebaja väited selle

kohta, et TIS andmed kaebaja kohta ei ole täielikud või kajastavad ebaõigesti kaebajal diagnoositud

haigusi, tervisekahjustusi ja/või nendest tingitud piiranguid. Ringkonnakohus jätab need kaebaja

väited tähelepanuta.

21. Kaebaja väidab ka seda, et ekspertiisiakt osaliselt ei kajasta ega võta arvesse TIS-i kantud

kaebaja terviseandmeid.

22. Vastavalt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg-le 1 tuvastatakse töövõime hindamisega

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).

Seega ei ole töövõime hindamise aluseks isikul aja jooksul diagnoositud haiguste ja

tervisekahjustuste summa, vaid neist põhjustatud piirangud, mis esinevad hindamise ajal. Piiranguid

hinnatakse Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise

1 Vt RKHK 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110 (p 24).

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 8 lg 6 järgi eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamuses

hinnatakse isiku tegutsemisvõimet kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste

kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Seetõttu on võimalik, et kaebaja varasemad tervisekahjustused ja

diagnoositud haigused ei mõjuta hinnangu tulemust nii oluliselt, kui ta seda arvab. ETK vaideotsuses

selgitas vastustaja, et kaebaja vaide läbivaatamisel ekspertarst analüüsis veel kord kaebaja poolt nii

taotluses ja kui vaides kirjeldatud funktsiooni piiranguid ja TIS-s kajastatud objektiivseid

terviseandmeid ning leidis, et olemasolevate andmete alusel puudub alus eksperdiarvamuse

muutmiseks. Ekspertarst tutvus kaebaja nimetatud diagnooside loeteluga ning selgitas, et nende

kohta on andmed TIS-is olemas, mistõttu hindamise tulemus nende alusel ei muutu.

23. Halduskohtumenetluses kaebusele vastates esitas ETK täiendavalt teise ekspertarsti arvamuse

(dtl 238-243) kaebaja töövõime hindamise taotluses ja kaebuses kirjeldatud piirangute kohta.

Arvamuses võrdles ekspertarst kaebaja kirjeldatud piiranguid ja diagnoose tervishoiuteenuse osutaja

ekspertarsti eksperdiarvamuses (dtl 160-183) esitatuga hindamise valdkondade kaupa ega leidnud,

et kaebaja nimetatud piirangutega ei oleks arvestatud või oleks hinnatud neid ekslikult kergemaks.

Näiteks liikumise valdkonna kohta märkis ekspertarst (dtl 239), et on põhjendatud hinnata kaebaja

tegutsemispiirang mõõdukaks, sest kuigi kaebaja liigub aeglaselt ja kasutab liikumisel abivahendina

küünarkarku (sest tema parem jalg on vigastuse järgselt lühem ja deformeerunud, tal esinevad

alaseljavalud, mis on tingitud eelkõige jalgade erinevast pikkusest ning mõnikord ka õhupuuduse

hood, mida on seostatud astmaga), ei vaja ta liikumisel teise inimese abi, suudab lühikest aega seista

ka ilma kõrvalise toeta ning käib koos teiste kinnipeetavatega jalutamas. Meditsiinilistel näidustustel

kaebaja ratastooli (mida ta oma ekspertiisitaotluses abivahendina nimetab) liikumiseks ei vaja. Mis

puudutab kaebaja poolt raskeks hinnatud võõrasse kohta minemist (võib eksida), siis see on tingitud

kaebaja psüühika- ja käitumishäiretest ning seda on arvestatud vaimse võimekuse valdkondade

hindamisel. Tervisliku seisundi tõttu ei pea kaebaja viibima enamuse aja päevast pikali asendis,

näidustatud on mõõdukas liikumine ja võimlemine ning valude korral valuvaigistite kasutamine,

mida on kaebajale ka väljastatud. Kaebaja nimetatud hüpertoonia, maohaavand, gastriit, allergiad,

nahahaigused, hepatiit B ja C talle püsivaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta.

24. Sarnaselt on ekspertarst hinnanud kõiki kaebaja etteheiteid töövõime hindamisel kaebaja

terviseseisundile antud hinnangu, m.h kaebajale diagnoositud haiguste ja tervisekahjustuste arvesse

võtmata jätmise kohta. Ekspert ei leidnud ühegi valdkonna osas, et kaebaja etteheited oleks

põhjendatud ning võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud hindeid ja seega ka valdkondade

koguskoori tuleks vastavalt korrigeerida.

25. Riigikohus sedastas2, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel

piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab

eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan

kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses

taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute

raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse

osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist.

Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Kaebaja töövõime hindamise ja puude raskusastme

tuvastamise taotlusest (dtl 191-202) nähtub, et kaebaja hindas võtmetegevuste piiranguid muutlikeks

ega märkinud piirangute raskusi skaalal puudub-kerge-mõõdukas-raske-täielik (arvväärtusena 0-4).

Määruse nr 18 lisast „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ ilmneb, et töövõime hindamise

ja puude raskusastme taotluses pidi kaebaja märkima iga võtmetegevuse piirangu raskusastme

skaalal 0-4 või 9. Viimane, s.o 9, tähendab, et suutlikkus selle võtmetegevuse osas on muutlik. Sel

juhul ekspertarst annab vastuses piirangule punktiväärtuse vastavalt piirangu raskusastmele

2 Vt RKHK 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110 (p 22)

hinnatavale funktsioonile skaalal 0–4. Kuna kaebaja ise piirangu raskusastmeid ei määranud, tegi

seda ekspertarst ning vastavalt ei tekkinud olukorda, kus eksperdiarvamuse andja oleks muutnud

(vähendanud) kaebaja hinnangut piirangu raskusastmele.

Kaebaja töövõime hindamisel on tema enda esitatud tervisandmete ja TIS-i kantud terviseandmete

alusel ekspertarvamuses antud hinnanguid vaidemenetluses kontrollinud algse hinnangu andud

ekspertarst ise ja hiljem kohtumenetluse ajal ka teine ekspertarst. Seega on täidetud ka nõue, et

vaidlusaluse hinnangu usaldusvääruse tagamiseks peab seda kinnitama kaks valdkonna spetsialisti.

Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustajate ja halduskohtuga, et puudub alus kahelda töövõime

hindamisel aluseks olnud ekspertarvamuses esitatud hinnangutes kaebaja tervislikule seisundile,

samuti andmete pinnal antud hinnetes võtmetegevustes esinevate piirangute raskusele. Ühtlasi

puudus vastustajatel kohustus täiendavalt kontrollida mõnes võtmetegevuses või valdkonnas esineva

piirangu raskusele antud hinnangut.

26. Asjas ei ole iseenesest vaidlust selle üle, et ETK põhjendatult tuvastas, et kaebajal puudub

töövõime. Kaeabaja rahulolematus seondub otsuse kehtivusajaga, samuti sellega, et töövõime

hindamiseks antud ekspertarvamus on ühtlasi aluseks SKA poolt puude raskusastme määramisel.

Kumbki etteheide ei ole aga põhjendatud. TVTS § 8 lg 1 järgi ei ole lubatud tuvastada puuduvat

töövõimet pikemaks tähtajaks kui viis aastat. Seega puudus ETK-l õigus tuvastada kaebajal

töövõime puudumine kaebaja vanaduspensionieani. Viidatud sätte kohaselt on lubatud tuvastada

töövõime puudumine vanaduspensionieani juhul, kui see saabub enne viie aasta möödumist

töövõime tuvastamise otsuse tegemisest.

PISTIS § 23 lg-ga 7 on sätestatud puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus

koostatud eksperdiarvamuse kasutamine, kui isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist

ning töövõime hindamist. Seega ka selles osas puudus vastustajal alus kaebaja soovitud viisil

käituda. Seega puudus kaebajal ka õigus nõuda SKA-lt kaebaja terviseseisundi uut hindamist. SKA

on kaebajale selgitanud, juhul kui kaebaja terviseseisund muutub, on tal õigus taotleda puude

raskusastme uut määramist ning sel juhul korraldab SKA iseseisvalt ka kaebaja terviseseisundi

hindamise.

27. Kaebaja ei ole menetluses halduskohtus ega ka apellatsioonkaebuses väitnud, et töövõime

hindamisel või puude raskusastme määramisel oleks vastustajad kohaldanud valesti vastavalt

määrusega nr 39 ja määrusega nr 18 kehtestatud metoodikat. Kaebaja on osutanud tal diagnoositud

haigustele ja tervisekahjustustele, mille arvesse võtmine kaebaja hinnangul oleks pidanud viima

järeldusele, et esinevad ekspertarvamuses tuvastatust raskemad piirangud ja seetõttu tulnuks puude

raskusastmeks määrata raske, mitte keskmine puue. Samas ei ole kaebaja aga täpsustanud, milliste

võtmetegevuste osas ja miks tulnuks anda kaebajal esinevatele piirangutele suurem arvuline väärtus.

Vaidlustatud haldusaktidele esitatud vastuväidete üldsõnalisuse tõttu on need sisuliselt

kontrollimatud, sest ei ole teada, millise võtmetegevusega seotud piirangu raskust tuleb

põhjalikumalt uurida. Kaebajal on teada nii esialgses ekspertarvamuses võtmetegevustega seotud

piirangute raskusele antud hinnangud kui ka valdkondade koondskoorid. Väljaspool kahtlust on

seegi, et kaebaja ise on teadlik oma terviseseisundist ja sellest tingitud piirangutest ja sai seega

kontrollida, millises osas tema hinnang võtmetegevuste piirangutele ei lange kokku

ekspertarvamuses antud hinnanguga.

28. SKA puude raskusastme määramise otsusest ja vaideotsusest nähtub, et puude raskusaste

muutmist ei tingiks ka ainuüksi ühe või kahe võtmetegevuses esineva piirangu raskusele antud hinde

muutmine. Määruse nr 18 § 6 lg 3 järgi arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks valdkondades

esinevate piirangute alusel raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine, v.a suhtlemise

valdkonnas, kus võetakse arvesse vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu

raskusaste. Piirangute raskuse hindamisel kasutatakse arvväärtusi skaalal 0 (piirangu puudub) kuni

4 (täielik piirang) (määrus nr 18 § 4 lg 6). SKA tugineb siinjuures töövõime hindamisel antud

ekspertarvamuses toodud arvväärtustele. Arvväärtuste määramine toimub määruse nr 39 või

määruse nr 18 lisa alusel, mis mõlemad näevad ette sarnase metoodika. Arvväärtuste valdkondade

aritmeetiliste keskmiste või suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangu arvväärtuse järgi

tuvastatakse isikul keskmine puude raskusaste, kui vähemalt üks asjakohane arvväärtus on 2–2,75

ja raske puude raskusaste, kui vähemalt üks asjakohane arvväärtus on 2,76-3,49 (määrus nr 39 § 6

lg 6 p-d 1 ja 2). Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas peab arvväärtus olema vastavalt

2,76-3,49 keskmise puude raskusastme ja 3,5-4, raske puude raskusastme tuvastamiseks (määrus nr

§ 39 lg 7).

29. Kaebaja valdkondade võtmetegevuste piirangute aritmeetilised keskmised kujunesid järgnevalt:

liikumise valdkond – 1,33; käelise tegevuse valdkond – 0,33; õppimise ja tegevuste elluviimise

valdkond – 2; muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond – 1,33; inimestevahelise lävimise

ja suhete valdkond – 0,5; suhtlemise valdkond – 0 (piirang puudus kõigi võtmetegevuste osas);

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond – 0. Seega jäid asjakohased arvväärtused valdkonniti

allapoole taset, mille ületamiseks puude raskusaste tuvastatakse. Puude keskmise raskusastme

tuvastamise lävendini küündis üksnes õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste

piirangute raskusele antud arvväärtuste keskmine. Asjakohased arvväärtused jäid seega oluliselt

allapoole raske puude raskusastme määramiseks nõutavat taset. Isegi, kui arvestada, et SKA-l on

õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida asjakohaseid arvväärtusi 0,5 ühiku

võrra, ei küüniks need ka pärast korrigeerimist raske puude raskusastme määramiseks vajaliku

lävendini.

Seetõttu ei olnud kaebaja puude raskusastme määramine piiripealne otsus, millisel juhul SKA

võinuks kaaluda vajadust täpsustada piirangute raskusega seonduvaid asjaolusid, et vältida ebaõige

otsuse tegemist.

30. Apellatsioonkaebuses taotles kaebaja, et ringkonnakohus saadaks tema vangla meditsiinikaardi

e-vormis tutvumiseks Sotsiaalministeeriumi ametnikule ja patsiendikindlustusse, et nad saaks anda

oma eksperthinnangu. Taotlus jääb rahuldamata, kuna täiendava eksperthinnangu saamine ei ole

asja õigeks lahendamiseks vajalik. Huvi korral on kaebajal endal võimalik pöörduda kolmandate

isikute poole arvamuse saamiseks. Puudub aga vajadus teha seda kohtu kaudu, kui see ei seondu

asja lahendamisega.

31. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja 14. veebruari 2021. a menetlusdokumendis esitatud

taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna lahendas samasisulise taotluse juba 16. oktoobri 2020. a

määruses ja asjaolud ei ole vahepeal muutunud.

32. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et ETK ja SKA vaidlustatud otsused on

õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Halduskohus põhjendatult jättis kaebuse

rahuldamata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

33. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja

oli halduskohtus ja ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud.

HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja

vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb

kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.

34. Kaebuse väiteid ja vaidluse all olnud asjaolude iseloomu arvestades tuleb kaebaja isikuandmete

kaitseks otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)