2-19-6219/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-6219

Kohtuasi

XX hagi AS Liwathon E.O.S. vastu töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

töölepingu

lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.01.2021 määrus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Kostja AS Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645),

lepinguline esindaja Mari Rask

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.01.2021 määruse resolutsiooni punktid 9 ja 10.

2. Kohtumääruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1. Rahuldada AS Liwathon E.O.S. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

ja väljamõistmiseks osaliselt.

2.2. Määrata AS Liwathon E.O.S. menetluskulude suuruseks 1305 eurot.

2.3. Välja mõista XX-lt AS Liwathon E.O.S. kasuks töövaidluskomisjoni

menetluskulud summas 585 eurot ja maakohtu menetluskulude summas 720

eurot, kokku 1305 eurot.

2.4. Jätta rahuldamata AS Liwathon E.O.S. avaldus menetluskulude summas 2292

eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.

2.5. Rahuldada vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi taotlus riigi õigusabi osutaja tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2.6. Välja mõista XX-lt Advokaadibüroo A.Ratnikov & Partners kasuks

menetluskulud summas 1135.20 eurot (koos käibemaksuga).

2-19-6219

2.7. Määrata vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi poolt tsiviilasjas 2-19-6219 XX-le

osutatud riigi õigusabi eest tasuks 1234.80 eurot (koos käibemaksuga).

2.8. Jätta rahuldamata taotlus määrata kindlaks vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi

poolt osutatud õigusabi tasu summas 426.60 eurot.

3. XX määruskaebus rahuldada.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 178 lõige 4).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.04.2019 esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu hagi töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.

2. 28.06.2019 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras talle

riigi arvel esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

3. 01.04.2020 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud, s.o tema

esindaja kulud, hageja kanda ning kostja menetluskulud samuti hageja kanda. Kohus märkis, et

hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, hagejalt väljamõistetava esindaja tasu

suuruse ja kostja menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul

pärast otsuse jõustumist. Otsus jõustus edasi kaebamata 05.05.2020.

4. 21.05.2020 esitas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hagejale määratud

esindaja esitas 28.02.2020 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (s.o enne hagejale riigi

õigusabi korras esindaja määramist tekkinud kulude hüvitamiseks) ning 28.02.2020,

06.03.2020 ja 29.05.2021 riigi õigusabi tasu taotlused, sh 28.02.2020 taotluse suurendada

esindajatasu piirmäära 65% ulatuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus tegi 19.01.2021 määruse, millega mh määras vandeadvokaadi A. Ratnikovi

poolt hagejale osutatud riigi õigusabi eest tasuks 1234.80 eurot (koos käibemaksuga) ja mõistis

nimetatud summa hagejalt riigituludesse välja. Kohus määras, et riigi õigusabi tasu

riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda määruse jõustumisest alates

kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on taotletav riigi õigusabi tasu põhjendatud 894

euro (käibemaksuta) ulatuses (s.o 486+219+108+81). Kohus pidas põhjendatuks suurendada

esindaja tasu 50% ulatuses. Kohus märkis, et kuivõrd advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise

ja kulude hüvitamise korra § 10 lõike 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest kokku

2-19-6219

mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes ning kohus peab põhjendatuks tasu suurendada 50%

ulatuses, määras kohus, et riigi õigusabi osutamise eest tuleb advokaadibüroole hüvitada

maksimaalne tasu 810 eurot, millele lisandub tasu kohtuistungitel osalemise eest 219 eurot, s.o

kokku

koos

käibemaksuga

1234.80

eurot.

Nimetatud

summa

mõistis

kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lõike 2 ning § 179 lõigete 1, 5 ja 9 alusel

hagejalt riigituludesse välja ning kohustas hagejat tasuma ka viivist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osas, milles kohus

mõistis hagejalt riigituludesse välja riigi õigusabi tasu ja kohustas hagejat tasuma viivist

(määruse resolutsiooni punktid 9 ja 10). Kaebuse põhjenduste kohaselt on määrus selles osas

põhjendamatu ega arvesta kaebaja majandusliku olukorraga. Kohus jättis põhjendamatult

kohaldamata TsMS § 162 lõike 4. Määrusest ei ole jälgitav, miks kohus otsustas kohaldada

TsMS § 190. Kaebaja hinnangul oleks kohus pidanud TsMS § 190 lõike 7 alusel vabastama

tema menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab määrust osas,

millega temalt mõisteti riigituludesse välja riigi õigusabi tasu 1234.80 eurot (koos

käibemaksuga) ja kohustati tasuma viivist (määruse resolutsiooni punktid 9 ja 10). Ülejäänud

osas on määrus jõustunud.

10. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 19.01.2021 määrus tuleb vaidlustatud osas

menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebus kuulub rahuldamisele

sõltumata kaebuse põhjendustest (TsMS § 656 lõike 1 punkt 5 koosmõjus §-ga 659).

11. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andis maakohus hagejale 28.06.2019 määrusega riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 8 punkti 1 alusel riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja kulud (vt viidatud määruse resolutsiooni punkt 3). Vaidlustatud määruses on kohus aga

mõistnud hagejalt riigi õigusabi tasu riigituludesse välja, st kohustanud hagejat riigile hüvitama

riigi õigusabi tasu. Selliselt on kohus läinud vastuollu hagejale riigi õigusabi andmise

otsustamisel määratuga.

12. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-152-12 punktis 23 leidnud, et RÕS § 8 punkti 1 alusel riigi

õigusabi andmine tähendab, et riigi õigusabi saajal ei ole menetluse kestel ega ka pärast

võimalikku tema kahjuks lahendi tegemist riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega

kulutuste hüvitamise kohustust TsMS § 190 lõike 2 ja lõike 5 esimese lause alusel. Selliselt

muutis Riigikohus oma varasemat teistsugust seisukohta, märkides täiendavalt järgmist.

Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse

TsMS § 180 lõike 4 järgi TsMS-is riigi menetlusabi kohta sätestatut üksnes niivõrd, kui

RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. RÕS-is sisaldub erikord riigi õigusabi korras kantud kulude riigi

õigusabi saajalt väljamõistmiseks. RÕS § 15 lõike 5 ja § 16 lõike 1 järgi tuleb juba riigi

õigusabi määramisel vastavalt RÕS §-le 8 kindlaks määrata, kas riigi õigusabi saaja peab

saadud õigusabi eest midagi edaspidi riigile maksma. Seega peab riigi õigusabi saajale juba

2-19-6219

riigi õigusabi saamisel olema selge, mis tingimustel ta seda kokkuvõttes saab. Kui riigi õigusabi

antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohustust ei tulene ka juhul, kui

menetluses tehakse lahend tema kahjuks. Kui kohus soovib jätta võimaluse, et kaotuse korral

mõistetakse õigusabi saajalt kulud riigi kasuks välja, tuleb õigusabi anda hüvitamiskohustusega

ja täpsustada, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse

õigusabi saaja kahjuks. Hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul TsMS § 190

lõiget 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust

leevendada.

13. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et praegusel juhul oli hagejale antud riigi õigusabi

hüvitamiskohustuseta, mõistis maakohus põhjendamatult hagejalt riigi õigusabi tasu

riigituludesse välja ja kohustas hagejat tasuma viivist. Ringkonnakohus tühistab vastavas osas

maakohtu määruse. Olukorras, kus isikule antakse riigi õigusabi hilisema hüvitamise

kohustuseta, jääb riigi õigusabi tasu riigi kanda.

14. Kuivõrd maakohtu määrus kuulub tühistamisele ja määruskaebus rahuldamisele eeltoodud

põhjendustel, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes vajalikuks käsitleda

käesolevas lahendis määruskaebuse ülejäänud väiteid.

15. TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. Kolleegium märgib, et eeltoodu ei piira hagejale riigi õigusabi korras

määratud esindaja õigust taotleda riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist. Samuti selgitab

kohus, et vastavalt TsMS § 150 lõike 1 punktile 5 on hagejal õigus saada tagasi määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv, milleks tuleb esitada kohtule vastav taotlus.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/