Legislator Case Law & Legislation
2-20-12964/30 AI generated

2-20-12964/30 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-20-12964/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A ja B (hageja) esitasid 07.09.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse C (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist võttis Pärnu Maakohus 15.10.2020 määrusega

Legislator headnote

AI generated

2-20-12964/30 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Pärast puuduste kõrvaldamist võttis Pärnu Maakohus 15.10.2020 määrusega

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Anu Talu

Egert Übner

Tsiviilasja number

2-20-12964

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2021, Pärnu

Tsiviilasi

B hagiavaldus C vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1350 eurot

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine,

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht :xxx),

seaduslik esindaja D (e-post: xxx)

Kostja: C (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx;

viibimiskoht: xxx; asukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu B avaldus hagist loomiseks.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-20-12964.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid

mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14).

AVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A ja B (hageja) esitasid 07.09.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse C (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist võttis Pärnu Maakohus 15.10.2020 määrusega

hagi menetlusse. A ja hageja nõuavad kumbki kostjalt elatise võlgnevuse summas 3708 eurot

(kokku 7416 eurot) ja alates 07.09.2020 elatise summas 150 eurot (kokku 300 eurot) kuus

väljamõistmist. Hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte

toimetatud isiklikult allkirja vastu 23.10.2020. a.

2. Kostja hagi ei tunnista. A ei ela emaga koos alates 02.11.2015 ning on täies ulatuses kostja

ülalpidamisel. A elab seoses kostja kinnipidamisasutuses viibimisega kostja emaga ning on tema

kasvatamisel.

3. Eelistungina korraldaval kohtuistungil 22.01.2021 A seaduslik esindaja loobus A osas hagist

põhjendusel, et A ei ela seadusliku esindajaga koos ning ei ole tema ülalpidamisel. B osas vähendas

hageja seaduslik esindaja tagasiulatuvat nõuet 1800 eurole. Kostja loobumisele vastuväiteid ei

Tsiviilasi nr 2-20-12964

esitanud. Kohus 09.02.2021 määrusega võttis A hagist loobumise vastu ja lõpetas tema nõudes

menetluse.

4. 05.02.2021 saabusid kohtusse kostja täiendavad seisukohad hageja ülalpidamise täitmise kohta

ja hageja seadusliku esindaja avaldus hagist loobumiseks. Kohus edastas hagist loobumise

avalduse TsMS § 429 lg 3 alusel kostjale. Kostja vastuväiteid hagist loobumisele ei esitanud, kuid

taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

6. Tulenevalt PKS § 123 lg-st 1 kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones

lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Esitatud asjaoludel elab A koos kostja emaga ning on seetõttu täies ulatuses kostja ülalpidamisel

ning hageja koos D ga ning tema suhtes täidab ülalpidamiskohustust täies ulatuses seaduslik

esindaja. Hageja seaduslik esindaja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda

seisukohal, et hageja on vähem kindlustatud kui A, tulenevalt vanemate ülalpidamisvõimest.

Kostja viibib kinnipidamisasutuses, mistõttu on tema sissetuleku teenimise võimalus piiratud ning

faktiliselt teostab A suhtes ülalpidamist vanaema (kostja ema). Lisaks kasvatab kostja ema ka D

poega B, kelle ülalpidamisest D tema enda väitel rahaliselt osa ei võta. Seega ei ole hagist

loobumine hageja huvidega vastuolus ning hageja seadusliku esindaja poolt esitatud hagist

loobumine tuleb vastu võtta ja selles nõudes menetlus lõpetada.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub

hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS §

162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule

teadaolevalt ei ole menetlusosalistel asjas menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik