2-20-11585/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-11585

Tsiviilasi

OÜ Lauer hagi OÜ Endless Forest vastu 8790 euro

61 sendi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9993,86 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Protokollija

Hageja: OÜ Lauer; registrikood 11887437; asukoht Salu,

Soontaga küla, Tõrva vald, 68617, Valga maakond

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat A. K., e-

post XXX

Kostja: OÜ Endless Forest; registrikood 12104680;

asukoht Kalda tee 20-15, Tartu linn, 50704

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. J., e-post

XXX

01. veebruar 2021

Liine Johannes

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Lauer hagi OÜ Endless Forest vastu põhivõla 8790 euro ja viivise

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista OÜ-lt Endless Forest OÜ Lauer kasuks välja:

2.1. 8582 eurot 91 senti (sealhulgas põhivõlg 7965 eurot 45 senti ja viivis 22.02.2021 seisuga

617 eurot 46 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt 7965 eurolt 45 sendilt alates 23.02.2021 kuni põhivõla

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta OÜ Lauer hagi OÜ Endless Forest vastu rahuldamata osas, milles OÜ Lauer palub

mõista OÜ-lt Endless Forest välja põhivõla suuremas summas kui 7965 eurot 91 senti ja

viivise 10.08.2020 seisuga suuremas summas kui 275,96 eurot.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 88,71 % kostja kanda ja 11,29 % hageja kanda.

6. Mõista OÜ-lt Endless Forest OÜ Lauer kasuks välja menetluskulu 1882,43 eurot.

7. Mõista OÜ-lt Lauer OÜ Endless Forest kasuks välja menetluskulu 94,84 eurot.

8. Tasaarvestada resolutsiooni p-des 6 ja 7 märgitud summad ning mõista OÜ-lt Endless Forest

OÜ Lauer kasuks välja menetluskulu 1787,59 eurot.

9. Mõista OÜ-lt Endless Forest OÜ Lauer kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõuded

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Lauer (hageja) 11.08.2020 hagi OÜ Endless Forest

(kostja) vastu (tl 3-7) järgmistes nõuetes: 1) välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg

summas 8790,61 eurot; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks seisuga 10.08.2020

sissenõutavaks muutunud viivis summas 500 eurot ning jätkuva viivisena viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2020 kuni

kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi arvutatuna põhinõudest samas määras kuni

põhinõude täieliku tasumiseni; 3) menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja töövõtjana 2020.a veebruarikuus sõlminud tellijast

kostjaga

suulise

töövõtulepingu

XXX

ja

XXX

kinnistutelt

metsamaterjali

ülestöötamiseks/raieks. Hageja on täitnud lepingulised kohustused nõuetekohaselt,

teostades lepingujärgsed tööd tähtaegselt ja kvaliteetselt ning esitades kostjale teostatud

tööde eest XX.XX.XXXX arve nr XXX summas 7591,76 eurot ja XX.XX.XXXX arve nr

XX summas 1198,85 eurot, so kokku 8790,61 eurot. Vaatamata hageja korduvatele

pöördumistele ning kostja algsetele lubadustele, kostja võlgnevust hagejale ei tasunud.

14.07.2020 pöördus hageja kostja poole ettepanekuga tasuda võlgnevus hiljemalt

30.07.2020. Kostja hageja pöördumisele ei reageerinud. Kostja on hageja poolt teostatud

tööd pretensioonideta vastu võtnud, kuid jätnud arved tasumata. Kuna kostja on kohustust

rikkunud, soovib hageja kostjalt lepingu täitmise nõudena põhivõlana 8790,61 euro

väljamõistmist. Pooltevahelise kokkuleppe ja arvetel märgitu kohaselt fikseeriti viivise

määraks 0,5 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Lähtudes hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest ei pea hageja vajalikuks esitada kostja vastu viivisenõuet täies

määras, vaid piirdub taotlusega sissenõutavaks muutunud viivisena 500 euro saamiseks.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 11.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasi

arvutatuna põhinõudest samas määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kostja vastus hagiavaldusele

3. Kostja on 10.09.2020 vastuses (tl 25-27) seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

4. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping. Kostja vaidleb

vastu sellele, et tööd olid teostatud kvaliteetselt ning et kostja on lepingujärgsed tööd

pretensioonideta vastu võtnud. Hageja ei ole kokkuleppe alusel tehtud töid kostjale üle

andnud ning tehtud tööd olid oluliste puudustega ja osaliselt tegemata. Tööd selles osas,

mis hageja teostas pretensioonideta, on kostja vastu võtnud, hagejale töö eest tasunud ning

selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Hagiavalduse lisana esitatud arved on hageja

esitanud alusetult, kuna kostja ei ole arvetel kajastuvat tööd vastu võtnud. Hageja jättis tööd

poolikuks, lahkus raielangilt ning jättis raiemahud kokkulepitud ulatuses teostamata.

Samuti tekitas hageja oma tegevusega keskkonnakahju, rikkudes oluliselt pinnast

raskeveokitega ajal, mil pinnas oli pehme ning tööd oleks tulnud seetõttu katkestada, nagu

instrueeris hagejat kostja. Hiljem oli kostja sunnitud tellima ekskavaatoritööd pinnase

silumiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks teostatud tööd

pretensioonideta vastu võtnud. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks

muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama

töövõtja ehk hageja. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud alusetult, kuna hageja nõue

kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks..

Hageja arvamus kostja vastusele

5. Hageja märgib 24.09.2020 seisukohas (tl 29-32), et arvestades raietöödel põhineva

töövõtulepingu iseloomu, on tegemist teenuse osutamise lepinguga, mille puhul

tavapäraselt ei toimu tööde üleandmist-vastuvõtmist ning millise korral muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 3 kohaselt sissenõutavaks töö valmimisest. Seega on ekslik kostja

õiguskäsitlus hageja tasunõude sissenõutavuse seotusest töö vastuvõtmisega kostja poolt.

Isegi eeldades antud võlasuhtes töövõtja poolt töö üleandmise kohustust, ei nõustu hageja

kostja vastuväidetega selles, et hageja pole teostatud töid kostjale üle andnud. Kokkuleppe

kohaselt kuulusid hageja poolt lepingujärgselt teostatavate tööde hulka metsa raie ja

ülestöötatud metsamaterjali (palk) ladustamine kostja poolt näidatud ladustuskohta (nn

vaheladu). Kuna ülestöötatud metsamaterjal sisaldab erinevas sortimendis, läbimõõdus,

kvaliteedis jms puitu, toimub raielangilt töövõtja poolt konkreetse materjali väljavedu

vahelattu tellija juhiste alusel. Metsamaterjali äraveo ladustuskohast realiseerimispunkti

korraldas kostja, kes pärast materjali realiseerimist esitas hagejale andmed puidu koguste

kohta, mille alusel hageja esitas kostjale arved teostatud tööde kohta. Eeltoodust tulenevalt

toimub metsa ülestöötamisel põhineva töövõtulepingu eseme üleandmine-vastuvõtmine

materjali ladustuskohas/vahelaos. Arvestades antud töövõtulepingu liigi eripära, ei

vormistata tööde (raiematerjali) vastuvõtmise kohta eraldi akti, vaid töö loetakse tellija

poolt vastuvõetuks ning töö juhusliku hävimise või kaotsimineku riisiko tellijale üle läinuks

materjali toimetamisega vahelattu ja materjali edasise käitlemisega tellija poolt. Hageja

leiab, et antud juhul on kostja hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud. Kostja on hageja

poolt ülestöötatud ja ladustuskohale väljaveetud metsamaterjali müünud O. F. T. Hageja

hinnangul saab töövõtulepingu eseme võõrandamine toimuda üksnes eeldusel, et tellija on

tööd vastu võtnud ning ülalmärgituna toimides on kostja vähemalt kaudse tahteavaldusena

kinnitanud lepingujärgsete tööde vastuvõtmist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68

lg 3 tähenduses.

6. Kostja pole tööde vastuvõtmisel ega hiljem esitanud hagejale mingeidki pretensioone

teostatud tööde osas, vaid vastupidi – on teostanud toimingud töölepingu tulemuse

realiseerimiseks ja seeläbi tunnistanud töö vastavust lepingutingimustele. Seega on kostja

kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Töö vastuvõtmise

korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab

tõendama kostja. Kostja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks hageja tehtud

töö mittevastavust lepingutingimustele ega esitanud mingitki õiguskaitseviisi sisaldavat ja

hageja nõudeõigust välistavat nõuet. Hageja peab siiski vajalikuks selgitada, et

hagiesemeks olev rahaline nõue hõlmab vaid neid töid, mis on kostja poolt vastu võetud

ning mille puhul arvete esitamise aluseks olnud lähteandmed on saadud kostjalt pärast

viimase poolt töövõtulepingu eseme realiseerimist. Hageja poolt on lisaks arvetel toodud

raiemahule teostatud raiet veel ca 300 tm ulatuses, kuid kuna kostja pole tänaseni esitanud

hagejale vastavaid lähteandmeid, pole hageja saanud kostjale esitada arvet nende tööde eest.

Kohtu selgitused

7. 20.10.2020 määruses (tl 41-43) selgitas kohus pooltele asjassepuutuvaid seadusesätteid,

tõendamist vajavaid asjaolusid ning tõendamiskoormist. Kohus andis pooltele tähtaja

seisukohtade, taotluste ning tõendite esitamiseks.

Hageja seisukohad tulenevalt selgitusmäärusest

8. Vastuseks kohtu küsimusele, millist metsamaterjali, millisel viisil ja kui palju pidi hageja

üles töötama, selgitab hageja 09.11.2020 (tl 44-47), et legaalset raieõigust võimaldavaks

alusdokumendiks on metsaomaniku taotletud ja Keskkonnaameti registreeritud metsateatis,

milles on fikseeritud raie liik, hinnanguline raie maht jm olulised andmed; raiutava

metsamaterjali sortiment jm liigiga seotud andmed on fikseeritud metsateatise

registreerimise taotlusele lisatavas mõõtmistunnistuses. Pooled leppisid XXX ja XXX

kinnistutel asuvate metsaeraldiste raietööd kokku vastavalt metsateatistele. Arvestades

metsateatisest lähtuvat raie liiki (lageraie) ning taolise raieliigi puhul tavapraktikas

kohaldatavaid töövõtteid, ei sõlmitud eraldi kokkulepet tööetappide kestvusaja,

etapiviisiliselt raiutava sortimendi ja koguste vms osas. Hageja poolt lepingujärgselt

teostatud tööde maht (raiutud metsamaterjali kogus) on fikseeritud arvetel.

9. Hageja on seisukohal, et arvestades raietöödel põhineva töövõtulepingu iseloomu, on

tegemist taolise teenuse osutamise lepinguga, mille puhul tavapäraselt ei toimu tööde

üleandmist-vastuvõtmist. Pooled ei olnud ka taolises töö üleandmise-vastuvõtmise

toimingus kokku leppinud. Seega muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 3 kohaselt

sissenõutavaks töö valmimisest. Kokkuleppe kohaselt kuulusid hageja poolt lepingujärgselt

teostatavate tööde hulka metsa (sh alusmetsa) raie ja ülestöötatud metsamaterjali (palk)

ladustamine kostja poolt näidatud ladustuskohta. Hageja on täitnud lepingulised kohustused

nõuetekohaselt, teostades tööd tähtaegselt ja kvaliteetselt. Seega on töö hageja poolt kostjale

üle antud ning seeläbi hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud.

10. Juhul kui kohus ei aktsepteeri hageja õiguskäsitlust töö üleandmise-vastuvõtmistoimingu

mittenõutavuses, saab hageja hinnangul lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638

järgi. Hageja on täitnud lepingulised kohustused nõuetekohaselt, teostades metsamaterjali

lõikuse ja väljaveo ladustuskohta. Kostja müüs hageja ülestöötatud metsamaterjali F. T. O.,

kes teostas metsamaterjali äraveo ladustuskohast. Arve töövõtulepingujärgselt teostatud

tööde eest esitas hageja kostjale pärast viimase poolt müüdud ja vahelaost ära veetud

puidukoguste kohta veosevedajalt andmete saamist. Kuna kostja on asunud töövõtulepingu

tulemust käsutama selle võõrandamise teel, on kostja töö vastu võtnud.

11. Töövõtulepingu tulemus oli kostjale vastuvõtmiseks valmis pandud hageja poolt kostja

juhiste (sortiment, kvaliteediaste, kogus) alusel metsamaterjali ladustamisega vahelattu,

millest teavitati kostjat ja tal oli võimalus teostatud töödega tutvuda. Kostja müüs

töövõtulepingu eseme F. T. O., kes omakorda toimetas selle realiseerimispunkti, kus samuti

teostatakse tarnitud metsamaterjali liigiline ja koguseline hindamine. Realiseerimispunktist

saadud ja metsamaterjali omandaja/vedaja vahendatud andmed edastas kostja hagejale,

mille alusel hageja koostas kostjale hagiesemeks olevad arved. Hageja leiab, et taolist

toimingujada arvestades võis ja pidi kostjal olema võimalik tuvastada hageja teostatud töö

mittevastavus lepingutingimustele. Kostja pole esitanud hagejale pretensioone. Seega tuleb

eeldada, et töövõtulepingu hagejapoolne täitmine on olnud täielik, täitmisena pakutu oli

võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt; majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud kostjast

tellija

poolt

töö

pretensioonideta

vastuvõtmine

ning

töö

lepingutingimustele

mittevastavusest tähtaegselt teatamata jätmise tõttu on kostja kaotanud õiguse tugineda töö

lepingutingimustele mittevastavusele.

12. Poolte kokkuleppe kohaselt oli töö ühikuliseks tasuks 11 eurot 1 tihumeetri ülestöötatud

metsamaterjali eest. Vastav lähtehind sisaldub ka hageja poolt kostjale esitatud arvetel ning

sama tasumäära on pooled rakendanud nii varasemate samaväärsete töövõtulepingute korral

kui käsitletavas võlasuhtes varasemate (ja kostja poolt tasutud) arvete puhul.

13. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja

on seisukohal, et töö valmimishetkeks ja seeläbi hageja tasunõude sissenõutavaks

muutumise ajaks on hageja poolt raiutud metsamaterjali toimetamine vahelaoplatsile. Kui

arvestada tasunõude sissenõutavust alates töö kostja poolt vastuvõetuks lugemise ajast, siis

saab lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks lepingueseme võõrandamisele asumisega või

hiljemalt hagejale arve esitamiseks lähteandmete esitamisega. Seega oli hageja tasunõue

muutunud sissenõutavaks ning hageja oli õigustatud esitama kostjale arved teostatud tööde

eest ja kostja kohustatud need arved tasuma.

Kostja seisukohad tulenevalt selgitusmäärusest

14. Kostja leiab 09.11.2020 (tl 49-51) jätkuvalt, et hagiavalduses esitatud nõude ulatuses ei ole

hageja kostjale tööd teinud. Seetõttu ei ole võimalik arutleda selle üle, kas ja kuidas leppisid

pooled kokku tööde üleandmises ja vastuvõtmises, kas kostja on tööd vastu võtnud või saab

hageja lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks. Tööde vastuvõtmise eelduseks on hageja

poolt tööde teostamine. Kostja vastuväide on, et hageja ei ole kostjale töid teostanud

vaidlusaluste arvete ulatuses. Hageja ei ole jätkuvalt esitanud tõendeid selle kohta, et hageja

on teostanud tööd, mille eest oleks tal õigus esitada hagi aluseks olevad arved ning et need

arved on muutunud sissenõutavaks.

15. Kostja leiab, et tal ei ole olnud põhjust esitada pretensioone töö kvaliteedi osas, kui hageja

ei olegi tööd teinud. Hageja on oma kirjalikus dokumendis kinnitanud, et tööde teostamise

ajal vahetas kostja koostööpartnerit. Selle põhjuseks oli asjaolu, et hageja jättis

kokkulepitud tööd tegemata ning hageja on kostjale ilmselt esitanud arved puidumaterjali

väljaveo eest, mille teostas tegelikult juba teine ettevõte.

16. Kostja märgib, et kostja vahelaoplatsil puidumaterjali ladustamine ega selle müümine

kostja poolt O. F. T., ei tõenda seda, et hageja on selle puidumaterjali üles töötanud. Asjaolu,

et kostja vahelaos on puidumaterjal, mille kostja müüs O. F. T., ei ole aluseks hageja poolt

kostjale arvete esitamiseks.

Kohtuistung

17. 01.02.2021 kohtuistungil (tl 57-64 pöördel) jäi hageja hagiavalduse ning kirjalikult esitatud

seisukohtade juurde ning kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kohus arutas pooltega

võimalust lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud.

Kostja esindaja möönis, et hageja võib olla töid teostanud umbes pooles ulatuses. Kohus

kuulas vande all üle hageja seadusliku esindaja L. U. Samuti kuulas kohus üle hageja

tunnistajad Martin Mändma ja S. T. . Hageja leidis, et hageja poolt töövõtulepingu raames

tööde teostamine ning tasunõude sissenõutavaks muutumine on tõendamist leidnud ning

palus hagiavalduse rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja leidis, et hageja

ei ole suutnud tõendada, et nõude aluseks olevatel arvetel esitatud mahud vastavad

tegelikkusele ning palus jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

18. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

19. Lähtudes poolte seisukohtadest, ei ole poolte vahel vaidlust järgnevas:

• Hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid veebruaris 2020 suulise töövõtulepingu

XXX ja XXX kinnistutelt metsamaterjali ülestöötamiseks/raieks;

• Suulise töövõtulepingu järgi oli hageja kohustuseks XXX ja XXX kinnistutel

metsamaterjali raie/ülestöötamine ning kostja kohustuseks oli maksta hagejale

metsamaterjali raie/ülestöötamise eest tasu;

• Raie liik ja hinnanguline raie maht on fikseeritud metsateatistes XXX ja XXX kinnistute

kohta (tl 34-38);

• Raiutava metsamaterjali sortiment on fikseeritud mõõtmistunnistustes XXX ja XXX

kinnistute kohta (tl 48 ja 48 pöördel);

• Hageja esitas kostjale 28.02.2020 arve nr XXX summas 7591,76 eurot maksetähtajaga

03.03.2020 (tl 8) ja 31.03.2020 arve nr XXX summas 1198,85 eurot maksetähtajaga

04.04.2020 (tl 9);

• Kostja ei tasunud 28.02.2020 arvet nr XXX ega 31.03.2020 arvet nr XXX;

• Hageja esitas 14.07.2020 kostjale nõudekirja, milles andis võlgnevuse tasumiseks täiendava

tähtaja kuni 30.07.2020 (tl 10-11);

• 28.02.2020 arve nr XXX ja 31.03.2020 arve nr XXX, kokku summas 8790,61 eurot, on

käesoleva ajani maksmata.

20. Hageja leiab, et tema on lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud ning teostanud

lepingujärgsed tööd kvaliteetselt ja tähtaegselt. Kostja ei ole töödele pretensioone esitanud

ning tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

21. Kostja leidis esmalt, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei ole

töid teinud. Kohtuistungil muutis kostja oma seisukohta ning leidis, et hageja võib olla töid

teostanud umbes pooles ulatuses (kohtuistungi protokoll, tl 58 pöördel), hageja ei ole

tõendanud, et vaidlusalusel kahel arvel esitatud mahud vastavad tegelikkusele ning et nõue

oleks põhjendatud ja muutunud sissenõutavaks (kohtuistungi protokoll, tl 64 pöördel).

22. Seega vaidlevad pooled selle üle, milline on hageja poolt töövõtulepingu raames XXX ja

XXX kinnistutel teostatud metsamaterjali ülestöötamise tööde maht ning kas ja millises

ulatuses on töövõtulepingust tulenev töötasu nõue muutunud sissenõutavaks. Kohtul tuleb

esmalt analüüsida, millised olid poolte kokkulepped töövõtulepingu sõlmimisel, sh milline

oli kokkulepitud töö maht ning tasu maksmise tingimused.

23. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et suulise töövõtulepingu järgi oli hageja kohustuseks

XXX ja XXX kinnistutel metsamaterjali raie/ülestöötamine ning kostja kohustuseks oli

maksta hagejale metsamaterjali raie/ülestöötamise eest tasu. Hageja seadusliku esindaja L.

U. vande all antud seletusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja J. R. edastas temale

kinnistute nimed, mille alusel sai hageja e-keskkonnast kätte metsateatised (tl 60). Pooled

ei vaidle selle üle, et raie liik ja hinnanguline raie maht on fikseeritud metsateatistes (tl 34-

38). Metsateatiste kohaselt oli nii XXX kui XXX kinnistul ette nähtud lageraie – XXX

kinnistul maht neljal eraldisel kokku 275 tm (tl 35) ja XXX kinnistul 252 tm (tl 38).

Hageja on esitanud kohtule väljavõtted e-kirjavahetusest L. U. ja J. R. vahel, millest nähtub,

et J. R. on 03.02.2020 saatnud L. U. XXX kinnistu andmed ning vastuseks L.U.

hinnapakkumisele 11-12 eurot, on nõustunud hinnaga 11 eurot (tl 89-90). Eeltoodu kattub

L. U. vande all antud seletusega, mille kohaselt oli kokkulepitud hind ülestöötatud

tihumeetri eest 11 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 60). Ka kostjale esitatud arvetel (tl

8-9) on tihumeetri hinnaks märgitud 11 eurot. Kostja ei ole hinna osas vastuväiteid esitanud.

Kohus loeb eelneva alusel tõendatuks, et poolte vahel oli kokkulepitud, et hageja teostab

XXX ja XXX kinnistu lageraie ning kostja tasub töö eest 11 eurot 1 tihumeetri ülestöötatud

metsamaterjali kohta.

24. Hageja võib lepingu alusel tasu nõuda, kui hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7

mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eelduseks on üldjuhul töö

valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lõiked 3 ja 5). Samas, juhul kui

on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks.

Kohus on 20.10.2020 määruses palunud pooltel esitada selge seisukoht, kas nad leppisid

kokku tööde üleandmises-vastuvõtmises ning kui pooled ei leppinud kokku tööde

üleandmises-vastuvõtmises, kas tööde vastuvõtmist saab pidada antud asjaoludel tavaliseks.

Kostja ei ole selles osas kohtule seisukohta esitanud. Hageja on aga olnud kogu menetluse

kestel seisukohal, et arvestades raietöödel põhineva töövõtulepingu iseloomu, on tegemist

sellise teenuse osutamise lepinguga, mille puhul tavapäraselt ei toimu tööde üleandmist-

vastuvõtmist ning töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 kohaselt sissenõutavaks alates

töö valmimisest, s.o alates ülestöötatud metsamaterjali (palgi) ladustamisest kostja poolt

näidatud ladustuskohta (tl 30, tl 44 pöördel). Hageja seadusliku esindaja L. U. vande all

antud seletusest nähtub, et poolte vahel ei olnud kokkulepet selles, et ülestöötatud

metsamaterjal tuleb hageja poolt kostjale üle anda kirjaliku aktiga, vaid hageja kohustus

metsamaterjali välja vedama kostja juhatuse liikme J. R. poolt näidatud laoplatsile (tl 60

pöördel). Kohus, tuginedes hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusele ning

arvestades, et kostja ei ole vastupidist väitnud, nõustub hageja seisukohaga selles, et antud

juhul on poolte vahel tegemist sellise teenuse osutamise lepinguga, mille puhul ei ole

kokkulepitud töö vastuvõtmises ja vastuvõtmine ei ole ka tavaline. Seega muutub hageja

kui töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 3 ja lg 5 kohaselt sissenõutavaks alates töö valmimisest

ja ülevaatamise võimaluse andmisest.

25. Kohus analüüsib järgnevalt, kas hageja tegi kokkulepitud töö valmis. Töö on valminud, kui

töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning

vastav tulemus saavutatud (vt ka P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud

väljaanne. Juura 2019, § 637, p 3.4.1.a). Valmis töö peab VÕS § 641 lg 1 alusel vastama

lepingutingimustele ja VÕS § 77 lg 1 kohaselt olema vähemalt keskmise kvaliteediga.

Kohus on eelnevalt otsuse p-s 23 märkinud, et kokkulepitud tööks oli hageja poolt XXX ja

XXX kinnistu lageraie teostamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et XXX kinnistul jäid

tööd lõpetamata. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt jäid tööd

XXX kinnistul kostjaga kooskõlastatult lõpetamata, kuna ilm läks pehmeks (tl 60). Kostja

ei ole kinnitanud tööde katkestamist kokkuleppel, vaid on väitnud, et hageja lihtsalt lahkus

ning jättis tööd pooleli. Kostja ei ole kohtule oma väidete tõendamiseks ühtki tõendit

esitanud. Seetõttu loeb kohus hageja vande all antud seletuse alusel tõendatuks, et hageja ja

kostja vahel oli kokkulepe XXX kinnistul tööde katkestamise kohta.

Edasi tuleb kohtul hinnata, millises mahus jõudis hageja enne töö katkestamist XXX ja

XXX kinnistul tööd valmis teha. Hageja väide on olnud, et hageja poolt lepingujärgselt

teostatud tööde maht, s.o raiutud metsamaterjali kogus, on fikseeritud arvetel (tl 44

pöördel). 28.02.2020 arve nr XXX kohaselt on XXX kinnistu kohta märgitud 244,14 tm ja

XXX kinnistu kohta 330,992 tm (tl 8); 31.03.2020 arve nr XXX kohaselt on XXX kinnistu

kohta märgitud 28,31 tm ja XXX kinnistu kohta 62,514 tm (tl 9). Arvetel näidatud maht on

seega XXX kinnistu puhul kokku 272,45 tm ja XXX kinnistu puhul kokku 393,506 tm.

Hageja väide on olnud ka see, et arvetele märgitud mahud edastas hagejale kostja pärast

metsamaterjali müümist O. F. T. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse

kohaselt teatas kostja esindaja temale mahud telefoni teel ning lisaks küsis hageja seaduslik

esindaja mahud üle O. F. T. raamatupidaja käest (tl 61 pöördel). Hageja on kohtule esitanud

tõendi O. F. T. (tl 33), millest ilmneb, et: 1) XXX kinnistult ostis O. F. T. 14.02.2020

244,141 tm ja 01.03.2020 28,308 tm, kokku seega 272,449 tm metsamaterjali; 2) XXX

kinnistult ostis O. F. T. 14.02.2020 XXX8,478 tm ja 01.03.2020 62,514 tm metsamaterjali,

kokku seega 330,992 tm metsamaterjali.

Hageja seadusliku esindaja L. U. vande all antud seletus ja tunnistajate M. M. (harvesteri

operaator) ja S. T. (väljaveotraktori juht) ütlused on kokkulangevad selles, et XXX

kinnistul tehti tööd algusest lõpuni ära, s.o kogu metsateatise ulatuses (tl 60 pöördel, tl 62,

tl 63 pöördel). Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt lõikas tema XXX kinnistul maha 300 või

350 tm metsamaterjali (tl 62). Tunnistaja S. T. ütluste kohaselt viis tema XXX langilt välja

329 tm metsamaterjali (tl 63). Hageja seaduslik esindaja L. U. on selgitanud, et XXX

kinnistu eest on arve esitatud 279 tm kohta, kuigi tegelikkuses lõigati rohkem, kuid selle

kohta ei ole kostja esitanud hagejale arve koostamiseks vajalikke andmeid (tl 61).

Mõõtmistunnistusest (tl 48 pöördel, tl 74-80) nähtub perioodi 11.02.2020 kuni 14.02.2020

XXX kinnistu töömahuks kokku (mänd, kuusk, kask, segapuu) 329,XXX8 m3 (kooreta) (tl

79). Eelnevalt viidatud tõendeid kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et hageja on

tõendanud, et tema on 28.02.2020 arvel nr XXX ja 31.03.2020 arvel nr XXX märgitud

mahus XXX kinnistul töid teinud, s.o kokku vähemalt 272,45 tm ulatuses.

Hageja seadusliku esindaja L. U. vande all antud seletuse kohaselt on hageja esitanud XXX

kinnistu kohta arve umbes 340 tm kohta, kuid harvesteri andmetel on lõigatud 650 tm,

ülejäänu kohta ei ole kostja esitanud hagejale vajalikke andmeid (tl 61).

Mõõtmistunnistusest (tl 48, tl 81-88) nähtub tõepoolest, et perioodil 14.02.2020 kuni

03.03.2020 on XXX kinnistu töömahuks juhtide M. M. ja U. M. andmete alusel kokku

(mänd, kuusk, kask, segapuu) 631,584 m3 (kooreta) (tl 87). Tunnistaja M. M. ütluste

kohaselt lõikas tema XXX kinnistul umbes 200 tm metsamaterjali, pärast jätkas lõikamist

paarimees (tl 62). Arvestades, et XXX kinnistul jäid tööd pooleli, ei tähenda harvesteri

andmed ega tunnistaja ütlused metsamaterjali langetamise kohta veel seda, et sama palju

metsamaterjali metsast ka välja veeti ja laoplatsile ladustati. Tunnistaja S. T. ütluste

kohaselt viis tema XXX kinnistult välja 392 tm metsamaterjali (tl 63). Samas suurusjärgus

on töömaht kajastatud ka 28.02.2020 arvel nr XXX ja 31.03.2020 arvel nr XXX kokku, so

393,506 tm. Samas on hageja menetluse kestel korduvalt märkinud, et kostja on hageja

poolt ülestöötatud ja laoplatsile väljaveetud metsamaterjali müünud O. F. T. (tl 30, tl 61

pöördel) ning hageja poolt ülestöötatud metsamaterjali kogus kattub nii mahuliselt kui

liigiliselt kostja poolt O. F. T. müüdud metsamaterjaliga (tl 30). Kohus on juba eelnevalt

viidanud, et O. F. T. tõendi kohaselt ostis O. F. T. XXX kinnistult 14.02.2020 XXX8,478

tm ja 01.03.2020 62,514 tm metsamaterjali, kokku seega 330,992 tm metsamaterjali.

Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et hageja on XXX kinnistul teinud töid vähemalt mahus,

mis vastab 330,992 tm-le.

Kummagi tunnistaja ütlustest ega hageja seadusliku esindaja seletusest ei nähtu, et kostja

juhatuse liikmed oleksid teinud hagejale etteheiteid või esitanud pretensioone teostatud

tööde mahu või kvaliteedi osas (tl 60 pöördel, tl 62 pöördel, tl 63 pöördel). Arvestades, et

kostja pole teostatud tööde mahu ega kvaliteedi osas hagejale pretensioone esitanud ning

kostjal on olnud võimalik sama metsamaterjal müüa O. F. T., leiab kohus, et hageja poolt

tehtud töö vastas VÕS § 641 mõttes lepingutingimustele ja oli VÕS § 77 lg 1 tähenduses

vähemalt keskmise kvaliteediga.

26. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei muutu töövõtja tasu maksmise nõue hoolimata töö valmimisest

siiski sissenõutavaks enne, kui tellijal on olnud võimalus töövõtja poolt teostatud töö üle

vaadata. Töö ülevaatamise võimaluse peab tellijale tagama töövõtja, selleks peab töövõtja

töö valmimisest tellijale teatama ning andma talle võimaluse töö üle vaadata, et tuvastada,

kas lepingu kohaselt võlgnetav tulemus on saavutatud (vt ka P. Varul jt (koost).

Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, § 637, p 3.4.1.b).

L. U. vande all antud seletuse kohaselt teavitas hageja kostjat, et materjal on laoplatsil,

kostja organiseeris autotranspordi ja hakkas materjali minema vedama (tl 61 pöördel).

Seega on L. U. vande all antud seletusega tõendatud, et hageja teavitas kostjat töö

valmimisest ning tagas sellega kostjale töö ülevaatamise võimaluse VÕS § 637 lg 5 järgi,

millist võimalust kostja ka kasutas, kuna organiseeris autotranspordi ja hakkas

metsamaterjali laoplatsilt ära vedama. Ka tunnistajate M. M. ja S. T. ütlustega on

tõendatud, et igapäevaselt käisid metsas töid kontrollimas ja juhiseid andmas mõlemad

kostja juhatuse liikmed – J. R. ja A. L. (tl 62 pöördel, tl 63 pöördel). Seega on hageja

seadusliku esindaja vande all antud seletuse ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et hageja

andis kostjale võimaluse valmis töö ülevaatamiseks.

27. Eeltoodust tuleneb, et 28.02.2020 arvel nr XXX märgitud töö maht (XXX 244,14 tm ja

XXX 330,992 tm) on õige ning arvel märgitud töötasunõue summas 7591,76 eurot on

muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 alusel muutus arve nr XXX sissenõutavaks seoses

maksetähtpäeva möödumisega 04.03.2020.

Tuginedes eelnevalt p-s 25 märgitule, on 31.03.2020 arvel nr XXX märgitud töö maht

(XXX 28,31 tm ja XXX 62,514 tm) tõendamist leidnud XXX kinnistu osas 28,31 tm

ulatuses, millises ulatuses oli hageja töötasunõue muutunud arve esitamise ajaks

sissenõutavaks. Korrutades töö mahu kokkulepitud hinnaga ning lisades käibemaksu, on

põhjendatud töötasunõudeks arve nr XXX alusel seega 373,69 eurot (28,31 x 11 x 1,2).

VÕS § 82 lg 7 alusel muutus arve nr XXX sissenõutavaks seoses maksetähtpäeva

möödumisega 05.04.2020.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et töövõtulepingust tulenev tasu nõue on

põhjendatud 7965,45 euro ulatuses. Seega tuleb hageja nõue 8790,61 euro väljamõistmiseks

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 alusel rahuldada osaliselt, s.o summas 7965,45 eurot.

28. Hageja on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel esitanud viivise nõude. Hageja leiab, et

pooltevahelise kokkuleppe ja arvetel märgitu kohaselt fikseeriti viivise määraks 0,5 %

tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja piirdub taotlusega sissenõutavaks

muutunud viivisena 500 euro saamiseks (tl 4).

Hageja seadusliku esindaja L. U. vande all antud seletuse kohaselt pole poolte vahel olnud

kokkulepet viivisemäära osas, viivis oli arvele märgitud (tl 60 pöördel). Viivisemäära arvele

märkimine ega sellise arve vastuvõtmine arve saaja poolt ei tähenda siiski arvel märgitud

viivisemäära osas kokkuleppe sõlmimist. Arve vastuvõtmist saab lugeda arvel märgitud

viivisemäära kohta kokkuleppe sõlmimiseks juhul, kui arvel on selgelt näidatud, et

soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes või kui vastuvõtja on varasema

käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal

arvel näidatud viivise (vt RKTKo nr 3-2-1-144-09, p 10-11).

Antud juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust lugeda arve vastuvõtmist arvel märgitud

viivisemäära kohta kokkuleppe sõlmimiseks. Seetõttu tuleb viivise arvestamisel lähtuda

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast.

Viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras arvestatuna summalt 7591,76

eurot perioodi 04.03.2020 kuni 10.08.2020 kohta on XXX5,50 eurot ning arvestatuna

summalt 373,69 eurot perioodi 05.04.2020 kuni 10.08.2020 kohta on 10,46 eurot, kokku

275,96 eurot (kohus kasutas viivise kalkulaatorit - www.viivisekalkulaator.ee). Seega tuleb

hageja nõue viivise väljamõistmiseks perioodi 04.03.2020 kuni 10.08.2020 osas rahuldada

osaliselt, so summas 275,96 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 11.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasi

arvutatuna põhinõudest samas määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras arvestatuna summalt 7965,45 eurot perioodi

11.08.2020 kuni 22.02.2021 kohta on 341,50 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2020 kuni

kohtuotsuse tegemiseni summas 341,50 eurot ning edasi arvutatuna põhinõudest samas

määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

29. Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt kohtule esitatud harvesteri GPS andmed, kuna need

ei oma tõenduslikku tähendust hageja poolt teostatud raiemahu tuvastamisel.

Menetluskulud

30. TsMS § 163 lg 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada

järgmiselt: jätta menetluskulud 88,71 % ulatuses kostja kanda ja 11,29 % ulatuses hageja

kanda.

31. TsMS § 174 lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

32. Hageja 01.02.2021 menetluskulude nimekirja (tl 91-92) kohaselt on hageja tasunud

riigilõivu 550 eurot ning hagejale on osutatud õigusabi kokku 11 tundi ja 15 minutit

tunnihinnaga 120 eurot, mis teeb lepingulise esindaja kuluks kokku 1350 eurot (ilma

käibemaksuta). Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt menetluskuluna esindajakulu

kohtuistungil osalemise aja eest vastavalt istungi kestvusajale arvestusega 2 eurot/minut

(käibemaksuga). Lähtudes kohtuistungi protokollist (tl 57-64 pöördel) kestis istung 111

minutit, mis teeb hageja esindaja kuluks kohtuistungil osalemise aja eest 222 eurot. Hageja

on

käibemaksukohustuslane.

Hageja

palub

kohustada

kostjat

menetluskulude

kindlaksmääramise

kohtulahendi

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tasuma

hagejale

väljamõistetud menetluskulude summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Riigilõiv 550 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja

ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus märgib, et hageja

esitas kohtule mitmeid kirjalikke seisukohti ning asjas toimus ka kohtuistung. Seetõttu

kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 13 tundi ja 6 minutit on vajalik ja põhjendatud.

Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta. See ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest maksmisele kuuluvat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega

põhjendatud. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hageja esindajakulu summas 1572

eurot on vajalik ja põhjendatud.

Hageja menetluskulud on 2122 (550 + 1572) eurot. Kuna menetluskulud jäid 88,71 %

ulatuses kostja kanda, tuleb hageja menetluskulust 1882,43 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

33. Kostja 02.02.2021 menetluskulude nimekirja (tl 97-99) kohaselt on kostjale osutatud

õigusabiteenust 7,25 tundi tunnihinnaga 120 eurot, mis teeb kokku 870 eurot (ilma

käibemaksuta). Kostja on käibemaksukohustuslane. Kohus leiab, et hageja lepingulise

esindaja tunnitasu, mis on hageja lepingulise esindaja tunnitasuga samas suuruses, on

põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja ajakulu on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud

osaliselt. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud 29.09.2020

ajakuluks 0,25 tundi, selgitusega: konsultatsioon kliendiga, kostja vastus kohtunõudele.

29.09.2020 on kostja lepinguline esindaja saatnud kohtule e-kirja, milles vastuseks kohtu

päringule teatab, et on menetluses olevas kolmes erinevas tsiviilasjas nõus kirjaliku

menetlusega. Kuna kohus on juba menetlusse võtmise määruses palunud kostjal teatada

oma seisukoht menetlusvormi osas, ei pea kohus 29.09.2020 ajakulu 0,25 tundi

põhjendatuks. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kostja esindajakulu on vajalik ja

põhjendatud summas 840 eurot (7x120).

Kuna menetluskulud jäid 11,29 % ulatuses hageja kanda, tuleb kostja menetluskulust 94,84

eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

34. Kuna kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud 1882,43 eurot ja hagejal kostjale 94,84

eurot, tuleb nimetatud summad tasaarvestada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 1787,59 eurot.

35. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

36. Kohus ei käsitle otsuse tegemisel menetluskuludena S. T. le 18.02.2021 määrusega

väljamõistetud tunnistajatasu ning sõidukulu, kuna otsuse tegemise hetkeks ei ole kohtule

teada andmed kogu kulu kohta, mida riik kandis seoses tunnistajatasu maksmisega. Kohus

lahendab tunnistajatasu ning sõidukulu riigi tuludesse väljamõistmise vajalike andmete

laekumisel eraldiseisva määrusega.

37. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

Kohtunik