Legislator Case Law & Legislation
3-20-575/15 AI generated

3-20-575/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-20-575/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 otsus Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

Legislator headnote

AI generated

3-20-575/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 otsus Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage bank charges maximum and minimum prices unpaid licensing royalties credit mandate objection to debt enforcement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-575

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.02.2020 otsuse nr

13-21/00471-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti

kohustamiseks vaadata kaebaja 30.01.2020 taotlus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Jelena Aru

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 otsus

muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2021.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-575

2(7)

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 30.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/178, millega kohustas

XX tasuma 2002. aasta eest täiendavalt tulumaksu 20 014 500 krooni (Tasmo Ärigrupi AS

aktsiate võõrandamine ja maksustatavast tulust koolituskulude ebaõige mahaarvamine). XX

esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 30.03.2009 maksuotsuse tühistamiseks, mille

halduskohus rahuldas 30.12.2009 otsusega haldusasjas nr 3-09-1863. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 14.03.2011 otsusega halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 21.06.2011 määrusega, millega jäeti

XX kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

2. 15.12.2015 kuulutati välja XX pankrot.

3. XX esitas 31.07.2018 MTA-le taotluse 30.03.2009 maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks

maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2 ja põhiseaduse (PS) § 12 alusel. Taotluses leiti,

et Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-09-1863 on vastuolus Riigikohtu praktikaga,

sh otsuses nr 3-3-1-79-11 väljendatud seisukohtadega.

4. MTA jättis 28.08.2018 otsusega nr 12.2-4/022029-2 XX taotluse rahuldamata.

5. XX esitas 05.09.2018 Riigikohtule avalduse Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2011 otsuse

teistmiseks. Riigikohus keeldus 02.10.2018 määrusega teistmisavalduse menetlusse võtmisest.

6. XX esitas 12.09.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.08.2018 otsuse

tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2019 otsusega haldusasjas nr 3-18-1773

kaebuse rahuldamata. Otsus jõustus 02.10.2019 Riigikohtu määrusega, millega keelduti kaebaja

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

7. XX esitas 30.01.2020 MTA-le taotluse kustutada maksuvõlg selle sissenõudmise

ebaõigluse alusel (MKS § 114 lg 3).

8. MTA jättis 28.02.2020 otsusega nr 13-21/00471-2 XX taotluse maksuvõla kustutamiseks

rahuldamata. MTA leidis, et XX-lt nõutav maksusumma on määratud maksuotsusega, mis

põhineb järeldusel, et XX hoidus tahtlikult kõrvale maksukohustusest. Seega pole alust väita,

et tegemist oleks olukorraga, mille tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, mis ei olnud välditav

ning mida taotlejal ei oleks olnud mõistlikult võimalik kõrvaldada. Taotleja puhul ei esine ka

asjaolusid,

mis

oleksid

tingitud

vääramatust

jõust

või

seaksid

taotleja

teiste

maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

9. XX esitas 28.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.02.2020 otsuse

tühistamiseks ja MTA kohustamiseks vaadata kaebaja 30.01.2020 taotlus uuesti läbi.

1)

30.03.2009 maksuotsusest tulenev maksukohustus ja maksuvõlg on ebaõiglased, kuna

teised sarnases olukorras olnud maksumaksjad ei pidanud makse üldse maksma. Aastatel 2004–

2009 maksustas MTA mitmeid aktsiate müügitehinguid füüsiliste isikute tuluna

tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 1 alusel koostoimes MKS §-ga 84. Maksude määramine ja

sissenõudmine peaks olema samasugune kõikide maksumaksjate puhul. Praegusel juhul see nii

ei ole. Kaebaja on sisuliselt ainus, kelle maksukohustus jäi püsima. Vaatamata sellele, et

maksuotsus on jõustunud, võis olla tegemist inimliku eksimusega. Maksuhaldur saab õiglase

olukorra taastada. Kaebajal on õigus taotleda MKS § 114 lg 3 alusel kehtiva haldusakti

tühistamist. Võrreldes teiste maksukohustuslastega on kaebaja ebavõrdses olukorras.

2)

Kaebajat maksustati seetõttu, et maksuhalduri hinnangul müüs kaebaja oma aktsiad OÜ

Della Project kaudu eesmärgiga hoiduda kõrvale tulumaksu maksmise kohustusest ning aktsiate

eest saadud raha laekus lõpuks kaebajale kuuluvasse OÜ-sse Bariot Grupp. Riigikohus leidis

otsuses nr 3-3-1-79-11, et pelgalt raha paigutamine ettevõtlusse ei saa luua maksueelist, kui

3-20-575

3(7)

füüsilisel isikul puudub tegelik võimalus tehingute tulemusena ettevõtlusse paigutatud raha

makse vältides kasutada. Olukorras, kus pole välja selgitatud raha liikumine füüsilise isiku

valdusesse ilma, et sellega oleks kaasnenud maksukohustuse täitmine, ei saa olla tegemist

kõnealustele

tehingutele

moonutatud

kuju

andmisega

ega

kujundusvõimaluste

kuritarvitamisega. Viidatud lahendis toodud seisukoht hakkas välja kujunema juba 2008. aastal

(Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-57-08, nr 3-3-1-23-09 ja nr 3-3-1-79-11). Kõikides viidatud

asjades vaidlustatud maksuotsustes jõudis MTA TuMS § 15 lg 1 koostoimes MKS §-ga 84

tõlgendamise osas samale järeldusele. Riigikohus leidis, et MTA tõlgendus ei ole õige ning

tühistas vaidlustatud maksuotsused aktsiate müügist saadud tulu osas. Üksnes kaebaja suhtes

tehtud maksuotsus jäi jõusse. Ringkonnakohus leidis 14.03.2011 otsuses nr 3-09-1863, et

mööndes võimalust, et saadud tulu kasutati kaebaja ainuomandis ja juhitava OÜ Bariot Grupp

ettevõtluses, sai kaebaja nimetatud äriühingu ettevõtlusesse väärtpaberite müügist laekunud

kasu paigutada välditud tulumaksu võrra suuremas summas kui olukorras, kus ta oleks need

väärtpaberid AS-le Technomar & Adrem müünud isiklikult. Seega on kaebaja maksueelise

saanud. Sellise maksueelise tõttu ei välista MKS § 84 kohaldamist asjaolu, et kasu väärtpaberite

müügist pole kaebajale laekunud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et nendel põhjustel ei

eelda füüsilisele isikule TuMS alusel ja MKS § 84 kohaselt tulumaksu määramine tingimata

tuvastamist, et füüsiline isik on tema poolt tulumaksukohustuse vältimise skeemis kasutatud

juriidilisele isikule laekunud tulu isiklikult kasutanud.

3)

Lahendites nr 3-3-1-79-11 ja nr 3-09-1863 käsitletud juhtumid on sarnased. Vastustaja ei

ole selgitanud, miks maksustatakse kaebajat teisiti võrreldes teiste maksukohustuslastega, kes

ei pidanud sarnastel asjaoludel tulumaksu maksma. Kaebaja maksustamine ei ole kooskõlas

ühetaolise maksustamise põhimõttega. Olukord, kus kaebaja peab maksma tulumaksu tulult,

mida ta ei ole isiklikult kätte saanud, on ebaõiglane.

4)

Otsus on sisuliselt motiveerimata, selles on keskendutud üksnes kaebaja seisukohtade

tsiteerimisele.

10. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Vaidlustatud otsus on põhjendatud ja õiguspärane. Praeguses vaidluses on asjakohased ka

Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsuse asjas nr 3-18-1773 p-des 7, 10 ja 11 toodud

põhjendused.

2) Jõustunud kohtulahendi uuesti läbi vaatamine ja tühistamine uute asjaolude ilmnemise tõttu

on HKMS § 239 järgi võimalik üksnes teistmise korras. Kaebaja on teistmisavalduse esitanud,

kuid Riigikohus ei võtnud seda menetlusse. Sellest võib järeldada, et kaebaja väited tema

viidatud kohtuasjade sarnasusest tema suhtes tehtud maksuotsusega tuvastatud asjaoludega on

põhjendamatud. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-79-11 p-s 23 märkinud, et õiguse

kujundusvõimaluste kuritarvitamisele viitab tehingu ebakohasus. Praeguses asjas ei ole

vaidlust, et Tallinna Ringkonnakohus on lahendi nr 3-09-1863 p-des 12–14 tuvastanud

kaebajale kuulunud aktsiaid puudutavate tehingute ebakohasuse. Seetõttu ei saa kaebaja

tugineda Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-79-11 tuvastatud teise isikuga seotud asjaoludele.

Kohtute võimalikud erinevad käsitused teistes kohtuasjades ei ole muu asjaolu, mida saab

lugeda ebaõigluseks MKS § 114 lg 3 mõttes.

3) Maksukohustuslane peab maksuvõla kustutamise taotluses esitama asjaolud, mis seavad

taotleja konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

Lisaks on taotlejal kohustus tõendada, et nende asjaolude tekkimine ei sõltunud tema tahtest

ning ta ei saanud neid mõjutada. Kaebaja ei ole esitanud selliseid põhjendusi, millest saaks

järeldada, et maksu sissenõudmine rikuks tema põhiõigusi, eelkõige võrdse kohtlemise

põhimõtet. Maksuhalduril ei ole lubatud põhjendamatult maksuvõlgasid kustutada, sest see

3-20-575

4(7)

rikuks ühetaolise maksustamise ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Maksuvõla kustutamine on

maksukorralduses erandlik toiming.

11. Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Maksuvõla kustutamine on maksuhalduri kaalutlusotsus. Vastustaja ei ole vaidlustatud

otsuse tegemisel kaalutlusreegleid rikkunud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuhalduri

käsitusega, ei tähenda, et maksuhaldur oleks rikkunud otsuse motiveerimise nõuet.

2)

Maksuhaldurile antud õigus maksuvõlg kustutada kujutab endast kõrvalekallet ühetaolise

maksustamise põhimõttest, mille eesmärgiks on vaid teatud erandlikel ja ettenägematutel

põhjustel kujunenud ebaõigluse likvideerimine. Ühetaolise maksustamise põhimõtte riivet

õigustab sellisel juhul vajadus tagada, et maksukohustuslasi koheldaks ka sisuliselt võrdselt

(Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-14-52401, p 14). Maksuvõla kustutamine selle ebaõigluse

tõttu on põhjendatud, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust

mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on selle all mõeldud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid

pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha (Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1144, p 14; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-56-07, p 14). MKS § 114

lg 3 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõigluse tuvastamisest, vaid maksuvõla sissenõudmine

peab ebaõiglane olema maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu (Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-18-1276).

3)

Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et MKS § 114 lg 3 tähenduses saab

maksukohustuslaste ebavõrdne kohtlemine tuleneda väidetava vastuolu esinemisest

kohtupraktikas sarnaste asjade lahendamisel. MKS § 114 lg 3 tähenduses mõistetakse

maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse all olukorda, kus ebaõiglase olukorra tekkimine ei

sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei olnud võimalik neid

kõrvaldada. Maksukohustus tekib vahetult seaduses sätestatud tingimuste saabumisel, kui

seadusega ei ole sätestatud, et kohustuste tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti (MKS

§ 31 lg 2). Kaebaja maksukohustus tekkis maksuotsuse alusel, mitte seda puudutava Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse alusel. Seega ei saa väita, et maksukohustuse tekkimine ei oleks

sõltunud kaebaja tahtest ega olnud tema kontrolli all.

4)

Võimalikke erinevaid arvamusi kohtuotsustes seaduse kohaldamisel ei saa pidada

maksuotsuse subjekti ebavõrdseks kohtlemiseks võrreldes teiste maksukohustuslastega.

Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 19.06.2019 otsuses nr 3-18-1773, et erinevad

kohtukoosseisud võivad vaieldavates olukordades anda asjaoludele ja neist tulenevatele

õiguslikele järeldustele erinevaid hinnanguid, kuid see ei tähenda, et rikutud oleks ühetaolise

maksustamise põhimõtet. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik – ka juhul, kui see on

õigusvastane. Kohus ei pea praeguses asjas andma hinnangut sellele, kas Tallinna

Ringkonnakohtu 14.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-1863 on vastuolus Riigikohtu

13.02.2012 otsuses nr 3-3-1-79-11 avaldatud seisukohtadega. Neid asjaolusid ei pidanud ka

vastustaja vaidlustatud otsuses analüüsima.

5)

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi uut tõendit ega toonud välja uusi asjaolusid. Sisustamata

ning paljasõnaline on ka kaebaja väide, et tema suhtes tehtud maksuotsus on ainus otsus, mis

sarnastel asjaoludel kehtima jäi. Kaebaja on välja toonud vaid mõned üksikud väidetavalt

sarnased kohtuasjad, mistõttu ei ole usutav, et kaebajat on ka sisuliselt ebavõrdselt koheldud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-575

5(7)

12. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

tema kaebus rahuldada.

1)

Kohus leidis ebaõigesti, et maksuhaldur ei ole rikkunud kaalutlusõiguse alusel antava

haldusakti motiveerimise nõuet. Maksuhaldur ei ole vähemalgi määral vastanud taotluses

püstitatud küsimustele ega andnud keerulisele olukorrale mõistetavaid selgitusi, vaid on

piirdunud sisutühjade väidetega ja taotluse valikulise tsiteerimisega. Maksuhaldur ei ole

kaebajale selgitanud, miks taotluses esitatud võrdlus oli vale või mille poolest võrdluseks

toodud lahendid erinevad kaebaja asjast. Ka halduskohus ei ole seda teinud. Maksuvõla suurust

(3 183 612,71 eurot) arvestades on kaebaja tõstatatud küsimustele vastuste saamine ning otsuste

põhjalik motiveerimine iseäranis olulise tähtsusega. Kui MTA jätab MKS § 114 lg 3 alusel

esitatud taotluse rahuldamata, peab otsus veenma taotlejat, et teda ei ole ebavõrdsesse olukorda

seatud.

2)

Kaebaja ei teinud tehingut – 28 000 aktsia müük OÜ-le Della Project – maksude

tasumisest kõrvale hoidumise eesmärgil ning seda seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika.

Olukorras, kus kaebaja ei ole aktsiate müügist saadud raha reaalselt endale saanud (ehk raha on

siiani äriühingu käes) ning teised maksukohustuslased ei pidanud taolises olukorras tulumaksu

tasuma, tuleb kaebaja maksuvõlg MKS § 114 lg 3 alusel kustutada. Nimetatud sättes peetakse

silmas olukordi, kus maksuseaduse kohaselt oleks maksu sissenõudmine õigustatud, kuid

konkreetses kaasuses oleks võla sissenõudmine ebaõiglane. Kaebuses on põhjalikult selgitatud,

miks on maksuvõla sissenõudmine kaebajalt ebaõiglane.

3)

Kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte peamine eesmärk on tagada seaduste ühetaoline

kohaldamine kõigi isikute suhtes. Kaebaja tutvus avalike kohtulahenditega ning täheldas, et

tema asjas jõustus maksuotsus, milles toodud järeldused TuMS § 15 lg 1 koostoimes MKS

§-ga 84 tõlgendamise kohta erinevad väljakujunenud kohtupraktikast. Maksumaksjale peab

olema tagatud õiguskindlus, et võrreldavaid tehinguid maksustatakse ühetaoliselt. Valikuline

maksustamine ei tohiks õigusriigis olla lubatav.

4)

Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-18-1773 väljendatud seisukohad ei ole

praeguses vaidluses asjakohased, kuivõrd nimetatud asjas vaieldi selle üle, kas Riigikohtu

seisukohad sarnastes asjades võivad olla uueks asjaoluks MKS § 102 lg 1 mõistes. Praeguses

asjas palub kaebaja hinnata MKS § 114 lg 3 järgi seda, kas kaebajalt maksuvõla sissenõudmine

on õiglane.

13. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.

Kaebaja esitas 31.07.2018 MTA-le taotluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks MKS § 102

lg 1 p 2 ja PS § 12 alusel, tuginedes maksuotsuse vastuolule Riigikohtu lahendis 3-3-1-79-11

väljendatud seisukohtadega, kuid MTA jättis taotluse rahuldamata. Kohtud jätsid haldusasjas

nr 3-18-1773 MTA otsuse jõusse. Kuivõrd praeguses asjas taotleb kaebaja maksuvõla

kustutamist samadel argumentidel, on põhjendamatud kaebaja väited selgitamiskohustuse

rikkumisest. Praeguses asjas saab arvestada Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsuses nr 3-

18-1773 toodud põhjendusi. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses toonud välja uusi asjaolusid,

mis annaks aluse tema puhul MKS § 114 lg 3 kohaldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-575

6(7)

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks

kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

15. Kaebaja esitas taotluse maksuvõla kustutamiseks MKS § 114 lg 3 alusel, mis sätestab, et

maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema

maksuvõla, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate

asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Taotluse menetlemist reguleerib täpsemalt

rahandusministri 02.05.2002 määrus nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“,

mille § 51 lg 2 järgi tuleb taotluses esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis

teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene

seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust, ning tõendada, et nimetatud

asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole

võimalik neid kõrvaldada.

16. Kaebaja leiab Riigikohtu praktikale (eelkõige lahend asjas nr 3-3-1-79-11) tuginedes, et

temalt

maksuvõla

sissenõudmine

oleks

ebaõiglane,

kuivõrd

sarnastel

asjaoludel

(maksukohustuslasele kuuluvate aktsiate müük tema kontrolli all oleva äriühingu kaudu) on

maksuotsused aktsiate müügist saadud tulu puudutavas osas tühistatud.

17. Maksuvõla kustutamist selle sissenõudmise ebaõigluse tõttu on kohtupraktikas peetud

põhjendatuks, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate

asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast

maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha (Riigikohtu 28.11.2007

otsus nr 3-3-1-56-07, p 14). Maksuvõla kustutamine on põhjendatud näiteks olukorras, kus

äriühingu

seaduslikult

esindajalt

vastutusotsusega

nõutav

maksuvõlg

kattub

kriminaalmenetluses konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetuga (Riigikohtu

17.10.2016 otsus nr 3-3-1-6-16, p 17) või topeltmaksustamisest hoidumiseks on vajalik vältida

samadest faktilistest asjaoludest tulenevate nõuete mitmekordset täitmist tsiviilkohtumenetluses

ja maksumenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2018 määrus nr 3-17-1181, p 11). Samuti

võib intressinõude kustutamine olla kohane õiguskaitsevahend ebamõistliku menetlusaja vastu

(Riigikohtu 06.03.2015 otsus nr 3-3-1-78-14, p 21; 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 22).

Maksuvõla kustutamiseks ei ole alust, kui maksukohustuslane võttis tehingute tegemisel ise

kõrgendatud riski, mida oleks pidanud ette nägema ja mida oleks saanud vältida (Riigikohtu

28.11.2007 otsus nr 3-3-1-56-07, p 14). MKS § 114 lg-s 3 viidatud „ebaõigluse“ seisukohalt ei

oma tähtsust see, kas isiku majanduslikud raskused tekkisid temast sõltuvatel või

mittesõltuvatel põhjustel, vaid määravad on temalt sissenõutava maksuvõla tekkimise põhjused

(Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52401, p 14).

18. Kehtivas maksuotsuses heidetakse kaebajale ette aktsiate müügi korraldamist teadlikult

selliselt, et hoida kõrvale TuMS § 15 lg-st 1 tulenevast füüsilise isiku tulumaksukohustusest

kasult aktsiate müügist. Maksuotsuse kohaselt jõudis raha aktsiate müügist AVVA International

Inc kaudu kaebaja kontrollitud OÜ-sse Bariot Group, kes omakorda kasutas raha kinnisvara

soetamiseks ja arendamiseks, laenu tagasimaksmiseks ja laenude andmiseks. Maksuotsusega

pole küll tuvastatud, et raha jõudis kaebaja isiklikku kasutusse, kuid selles toodud raha liikumise

skeemi põhjal on ilmne, et on püütud varjata seda, kuhu aktsiate müügist saadud raha

tegelikkuses jõudis. Kaebaja võttis ise oma tegevusega riski, et maksuhaldur võib MKS §-i 84

kohaldades aktsiate müüki sellegipoolest tulumaksuga maksustada. Puudub alus väita, et

maksuotsuse tegemise aja seisuga oli tulumaksu määramine selgelt vastuolus MTA praktika või

kohtupraktikaga. Kaebus 30.03.2009 maksuotsuse peale on jõustunud kohtuotsusega jäetud

rahuldamata. Seejuures arvestas ringkonnakohus 14.03.2011 otsuse tegemisel olemasoleva

Riigikohtu praktikaga, sh 17.06.2009 otsusega asjas nr 3-3-1-23-09. Isegi kui nõustuda kaebaja

3-20-575

7(7)

seisukohaga, et MTA 30.03.2009 maksuotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud sarnanevad

haldusasjas nr 3-3-1-79-11 vaidluse all olnud maksuotsuse asjaoludega, ei saa seda, et kaebaja

suhtes tehtud maksuotsust ei tühistatud nagu viidatud kohtuasjas, pidada ebaõigluseks MKS

§ 114 lg 3 mõttes. Maksuvõla kustutamise menetluse eesmärk ei ole veelkord läbi arutada või

ümber hinnata jõustunud kohtulahendeid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2018 otsus nr 3-

16-2384, p 17). MTA on 28.02.2020 otsuses piisavalt põhjendanud, miks ei ole alust kaebaja

maksuvõlga MKS § 114 lg 3 alusel kustutada. Ilma seadusest tuleneva aluseta ei saa

maksuhaldur maksuvõla sissenõudmisest loobuda (MKS § 128 lg 1).

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

(allkirjastatud digitaalselt)