3-20-180/97 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-180

Haldusasi

Eesti Energia Aktsiaseltsi kaebus Konkurentsiameti

30.12.2019 otsuse nr 7-10/2019-013 peale

Menetlusosalised

Kaebaja

–

Eesti

Energia

Aktsiaselts

(rg-kood

10421629), volitatud esindajad v.adv Sandor Elias

ja v.adv Tanel Kalaus

Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindaja Marek

Piiroja

Kolmas isik I – Elering AS (rg-kood 11022625),

volitatud esindajad v.adv Kaupo Lepasepp ja

v.adv Kaspar Endrikson

Kolmas isik II – AS Alexela, volitatud esindaja Kalvi

Nõu

Kolmas isik III – Elektrum Eesti OÜ, volitatud esindaja

Rauno Raav

Kolmas isik IV – Axpo Nordic AS Eesti filiaal

Kolmas isik V – Fortum Eesti AS

Kolmas isik VI – INTER RAO Eesti OÜ

Kolmas isik VII – Nordic Power Management OÜ

Kolmas isik VIII – Scener OÜ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.06.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Energia Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Energia Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 30.06.2020 otsus muutmata.

2. Mõista Eesti Energia Aktsiaseltsilt Elering AS kasuks apellatsiooniastmes kantud

menetluskulude katteks välja 4000 eurot.

3. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3-20-180

2(14)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2021.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elering AS (Elering) esitas 13.11.2018 Konkurentsiametile kooskõlastamiseks

bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika ettepaneku, mille Konkurentsiamet kooskõlastas

30.12.2019 otsusega nr 7-10/2019-013.

Metoodika p 2.9.2 järgi rakendab süsteemihaldur Elering bilansiteenuse administratiivkulu

katteks ebabilansi tariifi ning bilansipiirkonna tootmise ja tarbimise tariifi. Ebabilansi tariifi

aluseks oleva kulukomponendi arvestab Elering kogu bilansiteenuse infotehnoloogiliste ja

tööjõukulude summast 50% määras. Ebabilansi tariif bilansihalduritele (€/MWh) arvutatakse

asjaomase summa (eurodes) jagamisega bilansihaldurite ja süsteemihalduri bilansipiirkonnas

summaarse ebabilansi kogusega (MWh) viimase 12 kalendrikuu selgitusandmete alusel (p

2.9.2.1). Bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise tariifi osakaal moodustab kogu ülejäänud

summaarsest administratiivkulu kogusummast ning see arvutatakse asjaomase summa

(eurodes) jagamisega prognoositud tootmise ja tarbimisega (MWh) bilansipiirkondades, sh

võrgukaod (p 2.9.2.2).

Konkurentsiameti otsuse kohaselt tagab metoodikas administratiivkulu bilansienergia hinnast

eraldi arvestamine suurema läbipaistvuse bilansienergia hinna kujunemisel ja aitab tagada

süsteemihalduri

finantsneutraalsust.

Administratiivkulu

jagamine

bilansihalduritele

hübriidmudeli lahenduses võtab arvesse administratiivkulu tekke põhjused (ebabilanss ning

portfelli halduse püsikulu) ning loob võrreldes varasema administratiivkulu arvestuse mudeliga

(bilansienergia hinna sees ebabilansi põhiselt) Eesti bilansihaldussüsteemis bilansihalduritele

võrdsema kohtlemise. Metoodika rakendub alates 01.01.2021 ning selle kohaselt jaotatakse

administratiivkulud bilansihalduri tekitatud ebabilansi (ca 30% ulatuses) ning bilansihalduri

tootmise ja tarbimise portfelli alusel (ca 70% ulatuses). Metoodika rakendamise tulemusel

väheneb administratiivkulust põhjustatud kulumarginaal seitsmel bilansihalduril ning suureneb

ühel bilansihalduril (suurimal). Seejuures jääb administratiivkulust tulenev kulumarginaal

suurimale bilansihaldurile jätkuvalt madalaimaks kõigi bilansihaldurite arvestuses.

2. Eesti Energia AS esitas 29.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti

30.12.2019 otsuse tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks ning

Konkurentsiameti

kohustamiseks

jätta

bilansiteenuse

hinna

arvutamise

metoodika

kooskõlastamata.

1)

Vaidlustatud otsus on õigusvastane osas, milles Konkurentsiamet on nõustunud

bilansiteenuse administratiivkulu komponenti jaotama bilansihaldurite vahel selliselt, et

bilansihalduri kantava administratiivkulu suurus sõltub tema põhjustatava ebabilansi koguse

3-20-180

3(14)

asemel osaliselt tootmise ja tarbimise mahtudest (metoodika p-d 2.9.2, 2.9.2.1, 2.9.2.2). Samuti

on õigusvastane kinnitada metoodika osas, milles see jätab administratiivkulude kujunemise

ebaselgeks ja läbipaistmatuks (metoodika p-d 2.9.2.3, 2.9.2.4 ja 2.9.2.5).

2)

Elektrituruseaduse (ELTS) § 43 lg 1 sätestab bilansivastutuse põhimõtte, mille kohaselt

peab bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika maksustama ebabilansi teket. Ka

elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise

seaduse eelnõu (576 SE) seletuskirjast järeldub, et bilansiteenuse administratiivkulu jaotamisel

tuleb lähtuda elektrisüsteemi tasakaalustamise eesmärgist. Bilansiteenuse osutamisel lähtub

süsteemihaldur EL määruse 2017/21951 art-s 44 sätestatud põhimõtetest (ELTS § 53 lg 2).

Otsuses viidatakse määruse art 44 lg 1 p-le g, mis sätestab turuosaliste vahelise konkurentsi

soodustamise, kuid seda ei saa vaadata lahus teistest sama sätte punktidest (p-d a, c ja f). Samuti

tuleb arvestada, et määrus on otsekohalduv ja selle eesmärgiks on ebabilansi vähendamine

(määruse 2017/2195 art 1 lg 1, art 2 p 7, art 17 lg 1) ning turuosaliste vahelist konkurentsi saab

ja võib tagada üksnes seda põhimõtet arvestades. Kuna bilansiteenuse hind koosneb nii

bilansienergia hinnast kui ka administratiivkulust, siis on administratiivkulu üks bilansiteenuse

hinna komponentidest, mitte eraldiseisev kulurida, mistõttu tuleb ka selle jaotamisel lähtuda

ebabilansi maksustamise eesmärgist. Metoodika rakendamine toob kaasa selle, et

bilansiteenuse administratiivkulu komponent ei teeni enam ebabilansi vähendamise eesmärki,

vaid on seotud tootmise ja tarbimise mahuga. Konkurentsiamet on otsuse tegemisel ületanud

kaalutlusõiguse piire, minnes vastuollu bilansiteenuse hinnastamise kaalutlusõiguse

eesmärgiga.

3)

Konkurentsiamet on rikkunud uurimispõhimõtet ja põhjendamiskohustust. Vastustaja

pidanuks välja selgitama objektiivsed asjaolud, mille alusel kehtestada proportsioonid, ning

neid otsuses põhjendama. Vastustaja lähtus Eleringi väitest, et tööjõu- ja IT-kulude jagunemist

ebabilansi haldamise ja ülejäänud bilansiteenuse vahel on raske eristada, ning on need seetõttu

meelevaldselt jaotanud 50/50 põhimõttel. Muud administratiivkulud jaotatakse üksnes tootmise

ja tarbimise komponendi alusel, mis ei põhine samuti ühelgi menetluses kindlaks tehtud ega

põhjendatud asjaolul. Vastustaja ei selgitanud välja administratiivkulude koosseisu ja kulude

tegelikku jagunemist ning on arusaamatu, miks tuleb administratiivkulude koosseis arvestada

tootmise ja tarbimise komponendi alla.

4)

Otsus on ebaproportsionaalne ning kaebajal on õiguspärane ootus, et ilma äratuntava

avaliku huvita seni kehtinud metoodikat ei muudeta. Metoodika kohaselt sõltuksid

administratiivkulud vaid 30% ulatuses ebabilansist, kuid arvestades bilansiteenuse

hinnastamise eesmärki, milleks on ebabilansi vähendamine, siis ei ole selline

administratiivkulude jaotamine sobilik. Ent isegi kui jaotus ebabilansi ja tootmise ja tarbimise

komponentide vahel mingis ulatuses oleks sobiv meede, siis ei ole see äratuntavalt vajalik ega

mõõdukas, kuna menetluses ei selgitatud välja, milliste osakaaludega jaotuvad bilansi

planeerimise kulud (püsikulud) ning ebabilansi haldamise kulud.

5)

Kehtestatud metoodika toob kaasa bilansihaldurite ebavõrdse kohtlemise ja

diskrimineerib kaebajat kui suurimat bilansihaldurit, kelle ebabilansi osakaal on teiste

bilansihaldurite omast oluliselt madalam, ehkki väiksema portfelliga bilansihalduril on lihtsam

madalamat ebabilansi osakaalu hoida. Metoodika järgi kannab edaspidi teiste bilansihaldurite

ebaefektiivsuse kulud kaebaja.

6)

Elering on ainsa süsteemihaldurina turgu valitsevas seisundis ning kooskõlastatud

metoodika toob kaasa turgu valitseva seisundi kuritarvitamise Eleringi poolt, kuna

1 Euroopa Komisjoni 23.11.2017 määrus (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise

eeskiri.

3-20-180

4(14)

administratiivkulude kandmine tootmise ja tarbimise mahu alusel on bilansiteenusega

mitteseotud lisakohustus.

3. Konkurentsiamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Elektrisüsteemis peavad tootmine ja tarbimine olema igal hetkel võrdsed, st iga turuosaline

peab tagama, et tema võrku antud või ostetud elektrienergia kogus oleks võrdne võrgust võetud

või müüdud elektrienergia kogusega. Kuna see ei ole kogu aeg võimalik, siis peab igal

turuosalisel olema ühe tarnijaga leping, millega tagatakse puudu jääva elektrienergia müük ja

üle jääva elektrienergia ost. Sellist avatud tarnijat, kellel omakorda on avatud tarne leping

süsteemihalduriga, nimetatakse bilansihalduriks ning bilansihalduri ja süsteemihalduri vahelist

lepingut bilansilepinguks. Bilansilepingu alusel süsteemihalduri osutatav bilansiteenus ja selle

teenuse hind koosneb bilansienergia hinnast, mis kujuneb reguleerimisturu hinna alusel ja mida

bilansihaldurid maksavad oma ebabilansi põhiselt, ning täiendavast kulust, nn administratiiv-

kulust, mis katab bilansiteenuse osutamisega tekkinud süsteemihalduri kulud.

2) Uus metoodika tagab bilansihalduse teenuse administratiivkulude võrdsema jaotuse

kliendiportfelli MWh põhiselt, mis loob bilansihalduritele võrdsemad võimalused jaeturul

tegutsemiseks ja klientidele võimaluse saada erinevatelt elektrimüüjatelt paremaid pakkumisi.

Seega tagab metoodika parema konkurentsi, on tarbijaid soodustav ning kooskõlas määrusega

2017/2195 ja ELTS-iga.

3) Väär on kaebaja selgitus, et bilansiteenuse hinna eesmärk on vähendada ebabilanssi.

Ebabilansi vähendamine on bilansienergia hinna eesmärk. Administratiivkulu hinna eesmärk

on tagada süsteemihaldurile bilansiteenuse osutamiseks vajalike ja põhjendatud kulude

katmine, seejuures järgides, et süsteemihaldur ei saaks nimetatud teenuse osutamisel kasumit

ega kahjumit. Määruse 2017/2195 art 44 lg 3 lubab rakendada eraldiseisvaid hinnastamis-

mehhanisme. Administratiivkulu, mille eesmärk on katta süsteemihalduri bilansiteenuse

osutamisega seotud kulud ning tagada süsteemihalduri finantsneutraalsus, ongi käsitatav sellise

tasuna. Seda, et administratiivkulu on käsitatav eraldiseisvana bilansienergia tasust ning selle

hinnastamispõhimõte on liikmesriigi enda valik, kinnitas ka elektri bilansi töörühm (EBTF).

4) EL määruse kehtestamisega muutusid 2018. a-l bilansienergia hinna kujundamise nõuded

ning 01.01.2018 rakendus Balti riikides uus bilansimudel, mistõttu ei saa kaebajal olla

õiguspärast ootust, et 2008. a metoodika jääb kehtima. Selle bilansimudeliga kaasnes muudatus,

mille kohaselt süsteemihaldurid tagavad tasakaalustamise kulude jaotusena energiapõhiselt

finantsneutraalsuse ning administratiivkulud arveldatakse eraldi komponendina väljaspool

bilansienergia hinda. Seega koosneb bilansiteenus bilansienergia hinnast ja administratiiv-

kulust, mistõttu esitas Elering kooskõlastamiseks ka uue metoodika. Esmases Eleringi

ettepanekus toimus mõlema hinna jagunemine bilansihalduritele ebabilansi alusel, kuid

bilansihaldurid tõid välja, et administratiivkulu ei ole ebabilansist sõltuv, vaid tegemist on

süsteemihalduri püsikuluga. Lisaks tõid väiksemad bilansihaldurid välja, et kuna nende

ebabilanss on väiksemast portfellist tulenevalt protsentuaalselt suurem, siis peavad nad

protsentuaalselt MWh kohta maksma oluliselt kõrgemat administratiivkulu. Seejärel tegi

Elering metoodikas muudatused ning tegi ettepaneku, mille kohaselt oleks bilansihalduritele

jaotunud administratiivkulu tootmise ja tarbimise portfellile võrdse marginaaliga. See oleks aga

oluliselt tõstnud kaebaja kulu, mistõttu tegi vastustaja ettepaneku kasutada hübriidmudelit,

mille kohaselt administratiivkulu jaotatakse mitme komponendi (ebabilanss ning tootmise ja

tarbimise portfellid) järgi. Vastustaja uuris ka teiste riikide praktikaid ning nende põhjal on

hübriidmudel sobivaim meede, et tagada turuosaliste konkurentsivõime ja võrdne kohtlemine.

5) Väited ebavõrdse kohtlemise ning teiste bilansihaldurite ebaefektiivsuse kohta on alusetud.

Samuti ei saa järeldada, et metoodika muudatus ajendaks teisi bilansihaldureid

ebaefektiivsusele või suurendama sellest tingitult tulevikus ebabilanssi. Metoodikast tuleneva

3-20-180

5(14)

administratiivkulude mitmele komponendile jagamine arvestab kõigi bilansihaldurite huvide ja

õigustega ega ole kaebaja suhtes ülemäära koormav. Konkurentsiamet palus Eleringil hinnata

administratiivkulude kulupõhisust ning seda Elering ka tegi.

6) Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et metoodika rakendamine toob kaasa Eleringi turgu

valitseva seisundi kuritarvitamise.

4. Elering AS palus jätta kaebus rahuldamata.

1)

Metoodika ja vastustaja otsus see kooskõlastada on õiguspärased ning kaebuse

rahuldamiseks ei ole alust. Administratiivkulu on Eleringi püsikulu, mis tehakse kõigi

bilansihaldurite huvides ja mille suurus ei sõltu ebabilansist. Sel põhjusel ei ole ka põhjendatud

selle kulu jagamine ebabilansi elektrikoguste alusel. Nii nagu administratiivkulu jagamine

üksnes tootmise ja tarbimise alusel kahjustaks kaebajat ja eelistaks teisi bilansihaldureid, tooks

ebabilansi alusel administratiivkulu jagamine kaasa vastupidise olukorra. Hübriidmudelis

moodustab administratiivkulust ebabilansi tariif, millega kaetakse 50% Eleringi IT- ja

tööjõukuludest, mis on seotud bilansiteenuse osutamisega, ning tootmise ja tarbimise tariif,

millega kaetakse 50% Eleringi IT- ja tööjõukuludest, samuti kõik ülejäänud Eleringi kulud, mis

on seotud bilansiteenuse osutamisega.

2)

Ühestki õigusaktist ei tulene, et administratiivkulu tuleks määrata bilansihaldurite

ebabilansist lähtuvalt. Sel põhjusel ei riku otsus ka kaebaja õiguspärast ootust. Eleringil on avar

kaalutlusõigus metoodika väljatöötamisel ning vaidlust ei ole, et lisaks bilansienergia hinnale

on Eleringil õigus luua eraldi tasu administratiivkulude katteks. Administratiivkulu tariifi

arvestamise metoodika valikul võeti arvesse määruse 2017/2195 art 44 lg-s 1 toodud eesmärke

tervikuna ning samuti arvestati ELTS § 39 lg 1 p-st 7 tulenevat kohustust jagada bilansiteenuse

osutamisega seotud kulud bilansihaldurite vahel õiglaselt. Metoodika kohaselt tasuvad

bilansienergia hinda kõik bilansihaldurid oma ebabilansilt ning seeläbi on tagatud, et

bilansihaldurid hoiaksid ebabilanssi võimalikult madalana. Lisaks on ebabilanss ka

administratiivkulude arvestamise osaks. Seega on väär kaebaja seisukoht, et uus metoodika ei

taga ebabilansi vähendamist.

3)

Konkurentsiamet teostas metoodika kooskõlastamisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt

ning leidis tasakaalupunkti kõigi osapoolte ja huvide vahel, tagades seeläbi ka bilansihaldurite

võrdse kohtlemise. Kui Eleringi sooviks oli administratiivkulude jaotamine tootmise ja

tarbimise alusel, siis kaebaja ettepanekul on administratiivkulude jagamisel aluseks ebabilanss.

Kompromisslahendusena oli Eleringi hinnangul ebabilansi tariifi võimalik lülitada 50% IT- ja

tööjõukuludest, kuna tegemist on kuludega bilansiteenuse parema toimimise tagamiseks, mille

kandmine saab olla ebabilansi tekitaja poolt põhjendatud. Kõik ülejäänud kulud on aga

püsikulud, mille suurust ebabilanss ei mõjuta.

4)

Bilansiteenuse administratiivkulude jagamine ebabilansi kõrval ka tootmise ja tarbimise

koguste alusel on õiglane ning aitab parandada konkurentsitingimusi, kuna administratiivkulu

arvestamine üksnes ebabilansi põhiselt looks väiksematele bilansihalduritele halvemad

tingimused turul tegutsemiseks. Nimelt peaksid nad protsentuaalselt MWh arvestuses maksma

oluliselt kõrgemat administratiivkulu ning seeläbi võib kannatada nende võimekus pakkuda

klientidele konkurentsivõimelise hinnaga teenust. Vaidlustatud otsuses on õigesti selgitatud, et

administratiivkulust tingitud kulumarginaal väheneb seitsmel bilansihalduril ja suureneb

üksnes kaebajal, seejuures jääb kaebaja kulumarginaal jätkuvalt bilansihaldurite arvestuses

madalaimaks.

5)

Kaebaja etteheited uurimispõhimõtte ja põhjendamiskohustuse rikkumise ning otsuse

ebaproportsionaalsuse kohta on põhjendamatud. Metoodika kooskõlastamise menetluse

eesmärgiks on kontrollida, kas metoodika vastab õigusaktide nõuetele, ning panna paika

põhimõtted, mille alusel Elering hakkab bilansiteenuse hinda arvutama. Tegemist ei ole

3-20-180

6(14)

menetlusega, kus kooskõlastataks konkreetne tasumäär või mille käigus vastustaja kontrollib

detailselt Eleringi kulubaasi. Konkurentsiamet küsis menetluse käigus Eleringilt andmeid

kulude jagunemise põhimõtete kohta ning tuvastas, et metoodika on põhjendatud. Lisaks lükati

kaebaja ettepanekul metoodika rakendamine edasi kuni 01.01.2021, kuna kaebaja soovis

üleminekuaega, mis võimaldaks sõlmida uued lepingud ja vältida seeläbi kahju tekkimist ja

konkurentsivõime vähenemist. Seega oli bilansihalduritel enam kui aasta pikkune

üleminekuperiood, et kajastada metoodika mõjusid enda ärimudelis ja teenuste hinnakirjas.

6)

Samuti ei riku otsus õigusselguse põhimõtet, kuivõrd metoodika on piisavalt läbipaistev

ning kaebaja oli metoodika kooskõlastamise protsessi kaasatud. Metoodika õiget rakendamist

ja selles sisalduvate kulude jagamise põhimõtete põhjendatust on võimalik kontrollida nii

eraldiseisvas järelevalvemenetluses (ELTS § 93 lg 1) kui ka kaebuste lahendamise erikorra

(ELTS § 99) raames. Kaebaja etteheide, et metoodika ei võimalda tootmise ja tarbimise tariifi

tagantjärele korrigeerida vastavalt tegelikule tootmise ja tarbimise kogusele, on vastuolus ka

üldtunnustatud hinnaregulatsiooni põhimõttega, et lähtutakse prognoositud kogustest.

Prognoositud kogustest lähtub Konkurentsiamet kõigi reguleeritud sektorite teenuste hindade

kooskõlastamisel ning teenuse hinna tagasiulatuv korrigeerimine tegelike koguste alusel ei ole

lubatud.

7)

Väär on ka kaebaja väide, et administratiivkulude jagamine toomise ja tarbimise vahel on

kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustus, mis kujutab endast turgu valitseva seisundi

kuritarvitamist. Kaebaja viidatud eelnõu (576 SE) seletuskirjas viidatakse Eleringi õigusele

luua eraldi tasu bilansiteenuse administratiivkulude katmiseks. Seega on administratiivkulu

katteks eraldi tasu loomine Eleringile õigusaktidest tulenev õigus ning selle õiguse kasutamist

ei saa pidada bilansiteenuse objektiga mitteseotud lisakohustuseks ega Eleringi poolt

konkurentsireeglite rikkumiseks.

5. Alexela AS nõustus 30.12.2019 otsusega. Elektri bilansihaldusega seotud administratiiv-

kulude jaotamine osaliselt portfelli mahu põhiselt on aus, kuna administreerimiskulusid on vaja

teha sõltumata sellest, kas mõnel turuosalisel tekib ebabilanssi või mitte.

6. Nordic Power Management OÜ märkis, et bilansiteenuse administratiivkulud tuleks

jaotada tootmise ja tarbimise portfelli, mis ei vähenda kuidagi bilansihaldurite motivatsiooni

ebabilansi vähendamiseks, kuna bilansienergia hinna erinevus turuhinnast on nimetatud tariifist

enam kui kümme korda suurem ning motiveerib igal juhul bilansihaldureid ebabilanssi

vähendama. Suured tootjad ja tarbijad, kelle keskmine ebabilanss on reeglina väike, aga kes

tekitavad üksikutel hetkedel suure ebabilansi, tekitavad süsteemile isegi suurema kulu kui

väiksemad kõikuva tootmise ja tarbimisega turuosalised. Praegu kehtiva süsteemi alusel

maksavad nende poolt tekitatud kulu kinni teised turuosalised.

7. Scener OÜ leidis, et püsikulud tuleb jaotada kogu portfellile, mitte ebabilansi kogusele.

Ainult sel moel on tagatud turuosaliste võrdne kohtlemine.

8. Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt Elering AS-i kasuks välja menetluskulu katteks 5000 eurot.

1)

ELTS ei sätesta mõistena bilansiteenuse hinda ja selle komponente, kuid

menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kooskõlas määrusega 2017/2195 ning Balti riikide uue

bilansimudeli rakendamisega alates 01.01.2018 koosneb bilansiteenuse hind bilansienergia

hinnast ning administratiivkulust. Administratiivkulu on tasu, mida süsteemihaldur rakendab

bilansihaldurile süsteemihalduripoolse bilansivastutuse administratiivkulu katteks. Praegusel

juhul on vaidlus selles, kas metoodika on kooskõlas ELTS-i ja määruse 2017/2195 art 44

põhimõtetega osas, mis puudutab administratiivkulu komponente ja selle arvestamist, ning kas

Konkurentsiamet kooskõlastas metoodika õiguspäraselt. Kooskõlastatud metoodika kohaselt

jagunevad bilansiteenuse osutamisega seotud IT- ja tööjõukulud 50/50 põhimõttel, st 50%

3-20-180

7(14)

Eleringi bilansiteenuse osutamisega seotud IT- ja tööjõukuludest kaetakse administratiivkulu

ebabilansi tariifiga, kõik ülejäänud püsikulud, sh ülejäänud 50% bilansiteenuse osutamisega

seotud IT- ja tööjõukuludest, arvestatakse administratiivkulu tootmise ja tarbimise tariifi alla.

Konkurentsiameti hinnangul on tegelik administratiivkulude jagunemine 2018. a andmete

põhjal 30/70 ebabilansi ja tootmise ja tarbimise vahel.

2)

ELTS § 53 lg-te 6 ja 5 kohaselt töötab süsteemihaldur välja ja esitab Konkurentsiametile

kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ning avalikustab

bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimused oma kodulehel. Bilansiteenuse

osutamisel lähtub süsteemihaldur määruse 2017/2195 art-s 44 sätestatud põhimõtetest. Lisaks

sätestab ELTS § 39 lg 1 p 7, et süsteemihaldur peab temale edastatud andmete alusel selgitama

süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi ning ostma reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat

ning müüma bilansienergiat eesmärgiga tagada elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi

hoidmiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas ELTS-iga ja

selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega.

3)

Konkurentsiamet peab süsteemihalduri koostatud metoodika kooskõlastamisel välja

selgitama, kas metoodika vastab ELTS-i ja määruse 2017/2195 nõuetele ning kas on tagatud,

et põhivõrguettevõtja ei saa arvelduse tulemusel majanduslikku kasu ega kahju ja kohase

arvelduse positiivne või negatiivne rahaline tulemus antakse edasi võrgu kasutajatele kooskõlas

liikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega (määruse 2017/2195 art 44 lg 2). Seega on vastustaja

kaalutlusõigus metoodika kooskõlastamisel piiratud.

4)

Kohus nõustub kaebajaga, et ELTS § 43 lg 1 kohaselt peab turuosaline tagama, et tema

poolt võrku antud või ostetud elektrienergia kogus oleks igal kauplemisperioodil võrdne tema

poolt võrgust võetud või müüdud elektrienergia kogusega, kuid sellest ei saa teha järeldust, et

bilansiteenuse hinnas kajastuv administratiivkulu tuleks arvestada üksnes ebabilansi koguste

alusel. See ei tulene ka määrusest 2017/2195 ega ELTS-i teistest sätetest. Määruse 2017/2195

art 44 lg 3 näeb ette võimaluse luua eraldi tasu administratiivkulude katteks, mis Eleringil

tekivad seoses bilansiteenuse osutamisega. Sama kinnitab ka ELTS-i muutmise seletuskiri, kus

on märgitud, et süsteemihaldur ei tohi teenida bilansiteenuse osutamisel kasumit, tagada tuleb

vaid rahaline neutraalsus (st kulude katmine) ning selle saavutamiseks võib iga süsteemihaldur

koostada ettepaneku täiendavaks arveldusmehhanismiks bilansihalduritega, mis katab

bilansiteenuse muud kulud (nt administratiivkulud, kulud reguleerimisvõimsusele või muud

süsteemi tasakaalustamisega seoses tekkinud põhjendatud kulud). Kui Eesti või Euroopa Liidu

seadusandja eesmärgiks oleks olnud kehtestada, et bilansiteenuse osutamisega kaasnevate

administratiivkulude hüvitamisel tuleb lähtuda üksnes ebabilansist, siis oleks see tulnud ka sel

viisil õigusaktides kehtestada. Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu seadusandja on andnud metoodika

koostajale ulatusliku kaalutlusõiguse ning võimaluse erinevaid põhimõtteid arvestades

kehtestada kõigi turuosaliste huve ning turu eripärasid arvestav hinnametoodika.

5)

Vastustaja ei kohaldanud metoodika kooskõlastamisel määruse 2017/2195 art 44

põhimõtteid valikuliselt. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et metoodika ei soosi ebabilansi

vähendamist ning selle tulemusel võivad teised bilansihaldurid sellest isegi loobuda.

Administratiivkulude komponendi eesmärgiks bilansiteenuse hinnas ei ole mitte ebabilansi

vähendamine, vaid süsteemihalduri administratiivkulude, mis eksisteerivad ka olukorras, kus

ebabilanssi ei teki, õiglane ja läbipaistev hüvitamine. Kuna administratiivkulude arvestamisel

võetakse aluseks ebabilanss, siis on neil ka ebabilanssi vähendav mõju. Administratiivkulu

jaotamine lisaks ebabilansile ka tootmise ja tarbimise portfelli vahel tagab bilansihaldurite

võrdse kohtlemise ja konkurentsi, kuivõrd administratiivkulud on oma olemuselt püsikulu laadi

ega ole seotud üksnes ebabilansi tekkimisega. Eleringil on kohustus tagada süsteemi toimimine

ka olukorras, kus ebabilanssi ei teki või selle tekkimine on minimaalne. Seetõttu oleks

ebamõistlik, kui administratiivkulu kataksid üksnes need bilansihaldurid, kes konkreetsel

3-20-180

8(14)

perioodil ebabilanssi tekitasid. Väiksematel bilansihalduritel on paratamatult suurem ebabilansi

tekkimise tõenäosus ning samuti on neil vähem kliente, mistõttu viiks administratiivkulude

jagamine üksnes ebabilansi alusel olukorrani, kus väiksemad turuosalised ei suudaks pakkuda

konkurentsivõimelist hinda ning neil tuleks turult lahkuda, kuivõrd tarbijad eelistaksid odavama

hinnaga pakkujat. Selliseks pakkujaks oleks eelduslikult kaebaja, kelle bilansiportfelli osakaal

on Eesti elektrisüsteemi tarbimisest 60,9% ning tootmisest 81,6%. Teiste bilansihaldurite

turuosad jäävad vahemikku 0–10,9% ning valdavalt puuduvad neil elektri tootjatest kliendid.

Seega saavad teised bilansihaldurid jagada kulu valdavalt tarbijatest klientide vahel, samas kui

kaebajal on võimalik kulu jagada nii tarbijate kui ka tootjate vahel. Mida suurem on

bilansihalduri klientide hulk, seda suurema isikute hulga vahel saab bilansihaldur kulu jagada.

Metoodika kohane administratiivkulu jaotamine on avalikes huvides ja proportsionaalne,

kuivõrd võimaldab arvesse võtta ka konkreetse bilansihalduri tootmise ja tarbimise mahtusid

ning tegelikku turuosa.

6)

Vastustaja ei ole rikkunud uurimisprintsiipi ega põhjendamiskohustust. Vastustaja ei

pidanud metoodika kooskõlastamisel ulatuslikult kontrollima Eleringi kulubaasi, kuivõrd

praegusel juhul ei kooskõlastanud vastustaja konkreetset hinda. Vastustaja küsis Eleringilt

andmeid kulude jagunemise kohta.

7)

Sellest, et varasemalt oli hinnastamise metoodika koostatud teistsugusel, kaebajat

soosival viisil, ei tulene kaebajale õiguspärast ootust senise metoodika püsimiseks.

Õigusaktidest ei tulene, et hinnastamise metoodika ei võiks ajas muutuda, kuid muudatuse

korral tuleb turuosalistele anda mõistlik üleminekuaeg. Praegusel juhul on seda ka tehtud.

8)

Metoodika rakendamine ei vii Eleringi turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseni.

Administratiivkulu kehtestamine ning selle sidumine ebabilansi kõrval ka tootmise ja tarbimise

mahtudega ei ole bilansiteenuse objektiga mitteseotud lisakohustus. Pole alust arvata, et

metoodika rakendamine tooks kaasa olukorra, kus Elering nõuaks bilansihaldusteenuse eest

tasu, mis oleks vastuolus selle tegeliku hinnaga ning ebaproportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Eesti Energia AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

Metoodika kohaselt hakkab vastustaja arvutuste järgi üksnes ca 30% bilansiteenuse

administratiivkulust sõltuma ebabilansi kogusest ning 70% tootmise ja tarbimise koguse

osakaalust. Bilansiteenuse, sh nii bilansienergia kui ka administratiivkulude hinnastamise ja

Konkurentsiameti kaalutlusõiguse piir ja eesmärk on aga nii ELTS-ist kui ka Euroopa Liidu

õigusest tulenevalt eelkõige ebabilansi vähendamine. Sellist eesmärki peab kandma

bilansiteenuse hinnastamine tervikuna. Teistsugune lähenemine on määruse 2017/2195 art 44

lg 3 järgi võimalik vaid eraldi põhjendades, mida praegusel juhul pole tehtud. Halduskohus on

oma otsuses meelevaldset eristanud ühte bilansiteenuse komponenti (administratiivkulud) kogu

bilansiteenuse ja -vastutuse normistikust ning jätnud tähelepanuta, et ELTS § 53 lg-s 3 on

sätestatud ainuke lubatud turuosalise eelistus seoses bilansiteenuse hinna kujundamisega.

2)

Vastustaja ei ole välja selgitanud ega Elering põhistanud, millistel arvutustel põhineb

metoodika bilansiteenuse administratiivkulu ebabilansi ning tootmise ja tarbimise osakaalu

jaotus (IT- ja tööjõukulu puhul 50/50 jaotus ja ülejäänud täielikult tootmise ja tarbimise

komponendi alla). Elering on ise vastustajale väitnud, et selline eristamine pole võimalik.

Halduskohus on õigesti viidanud, et kooskõlastamisel peab pädev asutus järgima

uurimispõhimõtet, aga leidnud, et vastustaja ei pidanud veenduma muus kui süsteemihalduri

(Elering) finantsneutraalsuses. Selline lähenemine pole õige: kui vastustaja ei peaks metoodika

3-20-180

9(14)

aluseks olevaid asjaolusid kontrollima, oleks kooskõlastamine täiesti sisutühi. Võimalik ex post

järelevalvemenetlus ei asenda kuidagi kohast ex ante kooskõlastamismenetlust; lisaks sellele,

et see ei oleks menetlusökonoomia huvides, ei ole olulisi hinnametoodika osi võimalik

hilisemas järelevalvemenetluses üldse vaidlustada. See, et Eleringi ja vastustaja poolt

menetluse käigus (sh 10.06.2020 kohtuistungil) esitatud seisukohtade kohaselt on

kooskõlastatud hinnametoodika kohasem ja proportsionaalsem kui Eleringi poolt algselt välja

pakutud metoodika, ei muuda metoodika kooskõlastamise otsust õiguspäraseks.

3)

Halduskohus viitas Eleringi selgitusele, et administratiivkulu on püsikulu ning ei sõltu

ebabilansi kogusest, jättes tähelepanuta, et püsikulu ei saa jagada muutuvkomponendi

(tootmine ja tarbimine) alusel. Administratiivkulu ei sõltu tootmise ja tarbimise mahust ja

Elering ei ole seda ka väitnud. Puudub põhjus, miks peaks administratiivkulu jaotama tootmise

ja tarbimise mahu alusel. Metoodika on ebaproportsionaalne ja viib ebavõrdse kohtlemiseni.

Uue metoodika kohaldamine toob kaasa Eestis asuvate elektritootjate diskrimineerimise.

Administratiivkulu kui turuosaliste tegevusest sõltumatu püsikulu tuleks jaotada kõigi

turuosaliste vahel võrdsetes summades.

4)

Uue hinnametoodika kooskõlastamisega on vastustaja rikkunud õiguspärase ootuse

põhimõtet. Vastustaja ega Elering ei ole põhjendanud, miks senist hinnametoodikat muudeti ja

kuidas see vastab kogumis kõigile kohalduvatele põhimõtetele. Uue metoodikaga pelgalt

jagatakse ringi Eleringi läbipaistmatud administratiivkulud. Metoodika rakendamist

põhjendatakse konkurentsiolukorra parandamise argumendiga, jättes kõrvale muud ELTS-is ja

määruses

2017/2195

sätestatud

põhimõtted.

Seejuures

on

vastustaja

hinnanud

konkurentsiolukorda Eesti jaeturul juba niigi heaks. Balti riikides rakendus 01.01.2018 ühtne

bilansimudel, mille eesmärgiks on seatud kehtestada ühtne ebabilansi hinnametoodika ning neis

riikides siiani kehtinud bilansiteenuse hinnametoodikad lähtusid kõik konkreetse bilansihalduri

ebabilansi suurusest. Ühtse Balti riikide ebabilansi hinnametoodika kehtestamine on eelkõige

võimalik siis, kui riikides kehtivad metoodikad on sarnased. Seetõttu võisid kõik bilansi-

haldurid juba alates 2015. aastast lähtuda eeldusest, et senine bilansiteenuse hinnametoodika

jääb valdavas osas kehtima. Sellest hoolimata on vastustaja kooskõlastanud seniste Balti riikide

hinnametoodikatega võrreldes kardinaalselt erineva metoodika, võttes enda sõnul otsuse

tegemisel aluseks Põhjamaade süsteemi, mis on hoopis teistsugune, esitamata otsuses selle

kohta mis tahes põhjendusi. Selliselt toimides on vastustaja rikkunud nii uurimispõhimõtet ja

põhjendamiskohustust kui ka õiguspärase ootuse põhimõtet.

10. Konkurentsiamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Metoodikas sätestatud hübriidmudel administratiivkulu jaotamiseks on sobivaim

lahendus, mis tagab turuosaliste konkurentsivõime ja võrdse kohtlemise elektriturul.

Administratiivkulu eraldiseisva hinnastamismehhanismiga ei võeta bilansihalduritelt stiimulit

ebabilansi vähendamiseks, kuivõrd bilansienergia hind lähtub jätkuvalt ebabilansi tariifist.

Ebabilansi vähendamine ei ole mitte bilansiteenuse hinna eesmärk, vaid bilansienergia hinna

eesmärk. Administratiivkulu hinna eesmärk on tagada süsteemihaldurile bilansiteenuse

osutamiseks vajalike ja põhjendatud kulude katmine. Administratiivkulu kehtestamine on

kooskõlas määruse 2017/2195 art 44 lg-ga 3, mille järgi võib lisaks bilansienergia hinnale

kehtestada eraldi tasusid, mis ei ole seotud bilansienergia hinnastamise põhimõtetega.

Administratiivkulu tekib süsteemihalduril bilansiteenuse osutamisega seotud igapäevase

tegevuse käigus (bilansiplaanide kontroll ja haldamine, süsteemi juhtimine bilansiplaanide

alusel, ebabilansi tekkimisel reguleerimisturu kasutamine, süsteemi selgituse koostamine

bilansiplaanide alusel), sõltudes vaid osaliselt sellest, kas süsteemis on parajasti ebabilanss või

mitte.

3-20-180

10(14)

2)

Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et väiksemad bilansihaldurid tegutsevad

ebaefektiivselt ning uus metoodika soodustab sellist tegutsemist. Administratiivkulu jaotamine

bilansihaldurite vahel võrdselt, nagu on välja pakkunud kaebaja, asetaks väiksemad

bilansihaldurid võrreldes kaebaja kui suurima turuosaga bilansihalduriga oluliselt

ebasoodsamasse olukorda. Haldusmenetluse käigus tõid mitmed bilansihaldurid välja, et neil

on tekkinud probleeme Eesti jaeturul konkurentsivõime säilitamisega, sh diskrimineeriva

administratiivkulu arvelduspõhimõtte tõttu. Uus metoodika tagab bilansihaldurite võrdsema

kohtlemise ja aitab kaasa konkurentsiolukorra paranemisele.

3)

Konkurentsiamet kontrollis 2019. aastal Eleringi bilansiteenuse osutamisega seotud

kulude põhjendatust ning leidis 17.02.2020 hinnangus, et Eleringi administratiivkulu tariifide

arvutamise aluseks olevad kulud on kooskõlas ELTS § 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega.

Vastustaja tuvastas, et Eleringi 2020. aastaks prognoositud andmete põhjal kujunevat tariifi

1,58 €/MWh, tootmise ja tarbimise tariifi ning ebabilansi tariifi tuleb pidada põhjendatuks.

4)

Kaebaja väited Konkurentsiameti järelevalvemenetluse ebatõhususest on põhjendamatud.

11. Elering palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1)

Metoodikas tootmise ja tarbimise kogustest lähtumine saaks mõjutada selle õiguspärasust

üksnes juhul, kui seadusest tuleneks keeld arvestada tootmise ja tarbimise portfellidega. Sellist

keeldu ei tulene ühestki õigusaktist. Määruse 2017/2195 art 44 lg-test 1 ja 3 tuleneb Eleringile

õigus ja kohustus kaaluda ja arvestada administratiivkulude jagamisel erinevate põhimõtetega,

mitte lähtuda üksnes ebabilansist. Administratiivkulud on oma iseloomult püsikulud, st nende

kulude suurus ei sõltu ega muutu sellest, kui suur on elektrisüsteemi ja bilansihaldurite

bilansiportfelli ebabilansi suurus. Metoodika koostamise menetluse käigus bilansihalduritelt

saadud tagasisidest selgus, et administratiivkulude jagamine üksnes ebabilansi alusel vähendab

turuosaliste motivatsiooni ebabilansi koguste vähendamiseks: mida väiksem on bilansihaldurite

ebabilansi kogus, seda kõrgem on ebabilansi tariif ja seda rohkem peavad bilansihaldurid

administratiivkulusid kandma.

2)

Määruse 2017/2195 art 44 lg-s 3 toodud soovitus lähtuda täiendava arveldusmehhanismi

kohaldamisel nappusel põhinevast hinnakujunduse funktsioonist, ei tulene süsteemihaldurile

kohustust jagada administratiivkulud üksnes ebabilansi tariifi alusel. Metoodika tagab ka

ebabilansi vähendamise eesmärgi saavutamise, kuivõrd bilansienergia hind ja administratiiv-

kulude üks komponent lähtuvad ebabilansi tariifist. ELTS § 53 lg-s 3 sätestatud põhimõtted

bilansihaldurite eelistamise lubatavuse kohta puudutavad bilansienergia ostmist ja müüki

Eleringi ja bilansihaldurite vahel, mitte administratiivkulude jagamist.

3)

Administratiivkulude jagamine üksnes ebabilansi koguste alusel soosib selgelt kaebajat

kui kõige suurema turuosaga bilansihaldurit ning halvendab väiksemate bilansihaldurite

võimalusi kaebajaga tõhusalt konkureerida. ELTS § 39 lg 1 p 7 järgi on süsteemihalduril

kohustus jagada bilansi hoidmiseks tehtud kulutused bilansihaldurite vahel õiglaselt. Tootmise

ja tarbimise koguste arvestamine administratiivkulu tariifis aitab edendada konkurentsi ning

jagada kulusid bilansihaldurite vahel õiglaselt. Mida suurem on bilansihalduri kliendiportfell,

seda suurem on bilansihalduri müügitulu, mis võimaldab tal katta selliseid elektriturul

tegutsemisega kaasnevaid püsikulusid nagu Eleringi bilansiteenuse administratiivkulu.

Kaebajal on võimalik jagada administratiivkulu nii tarbijate kui ka tootjate vahel, mis

võimaldab tal pakkuda paremaid hinnatingimusi võrreldes teiste bilansihalduritega.

4)

Metoodika kooskõlastamise otsus on õiguspärane ning haldusmenetlus leidis aset

nõuetekohaselt, sh kaasati menetlusse bilansihaldurid. Elering on haldusmenetluse käigus ja

vastustaja on vaidlustatud otsuses selgitanud, miks ei ole põhjendatud administratiivkulude

jagamine üksnes ebabilansist lähtuvalt. Kooskõlastatud metoodika arvestab nii kaebaja kui ka

teiste bilansihaldurite huvidega ning on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Kaebaja

3-20-180

11(14)

protsentuaalselt väikseim ebabilansi osakaal on tingitud tema suurest turuosast, mitte teiste

bilansihalduritega võrreldes suuremast efektiivsusest. Metoodika kooskõlastamise menetluses

ei kontrollita seda, kas metoodika rakendamine praktikas vastab kõigile metoodikas sätestatud

reeglitele, sh kas Elering täidab finantsneutraalsuse reeglit ning kas administratiivkuludesse on

lülitatud üksnes bilansiteenuse osutamisega seotud kulud. Metoodika p 2.9.2.5 järgi kannab

Elering oma bilansipiirkonna administratiivkulud. Kaebaja ei saanud 2015. aastal Balti- ja

Põhjamaade süsteemihaldurite vahel sõlmitud kokkuleppe põhjal eeldada, et senist

bilansiteenuse hinna arvutamise metoodikat administratiivkulude jagamise osas ei muudeta.

Uuele metoodikale üleminekuks määrati mõistliku pikkusega üleminekuperiood.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks

kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

13. ELTS § 53 lg 6 järgi töötab süsteemihaldur välja ja esitab Konkurentsiametile

kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika. ELTS § 38 lg 2 järgi on

süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja, kes Eesti Vabariigi territooriumil on Elering.

Süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse 2017/2195 art-s 44

sätestatud põhimõtetest (ELTS § 53 lg 2). Nimetatud määruse kohaselt tuleb tagada

põhivõrguettevõtja rahaline neutraalsus, st ta ei tohi teenida bilansiteenuse osutamisel kasumit

(art 44 lg 1 p i, lg 2). Määruse art 44 lg 3 sätestab, et iga põhivõrguettevõtja võib koostada

ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta

tasakaalustamisvõimsuse hankekulud vastavalt V jaotise 5. peatükile, halduskulud ja

tasakaalustamisega

seotud

kulud.

Täiendavat

arveldusmehhanismi

kohaldatakse

tasakaaluhaldurite suhtes ning selleks tuleks soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva

hinnakujunduse funktsioon. Kui põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad

nad seda oma ettepanekus põhjendama.

14. Balti riikides 01.01.2018 rakendunud uue bilansimudeliga loodi bilansienergia hinnast

eraldi arvestatav täiendav arveldusmehhanism – administratiivkulud (sh IT- ja tööjõukulud) –

ning bilansiteenuse hind koosneb selle tulemusel kahest komponendist: bilansienergia hinnast

ja administratiivkulust.2 Kui seni arvestati administratiivkulu ebabilansi põhiselt, siis

Konkurentsiameti 30.12.2019 otsusega kinnitatud metoodika järgi jaotatakse administratiivkulu

ebabilansi ning tootmise ja tarbimise koguste alusel. Metoodika p-dest 2.9.2.1 ja 2.9.2.2

tulenevalt kaetakse 50% Eleringi bilansiteenuse osutamisega seotud IT- ja tööjõukuludest

ebabilansi tariifi alusel ning ülejäänud administratiivkulud (50% IT- ja tööjõukuludest ning

muud püsikulud) kaetakse tootmise ja tarbimise tariifi alusel.

15. ELTS § 43 lg 1 järgi peab turuosaline tagama, et tema poolt võrku antud või ostetud

elektrienergia kogus oleks igal kauplemisperioodil võrdne tema poolt võrgust võetud või

müüdud elektrienergia kogusega (bilansivastutus). Määruse 2017/2195 art 44 lg 1 p c kohaselt

tuleb tasakaaluhalduritele (bilansihalduritele) anda stiimul tagada tasakaal või taastada süsteemi

tasakaal. Puudub vaidlus, et sellise stiimuli annab ebabilansi koguse põhjal arvestatav

bilansienergia hind ning samuti administratiivkulu komponent, mille arvestamisel rakendatakse

ebabilansi tariifi. Kaebaja arvates peab bilansiteenuse hinnastamine tervikuna kandma

ebabilansi vähendamise eesmärki ning teistsugust lähenemist tuleb eraldi põhjendada, mida

2 Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (576 SE) eelnõu

seletuskiri, lk 11–12. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/469fc0ff-35d7-472a-b01a-

3bc968dae72b/Elektrituruseaduse,%20energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20ja%20maagaasiseaduse

%20muutmise%20seadus.

3-20-180

12(14)

praegusel juhul pole tehtud. Kaebaja hinnangul on vastustaja metoodika kooskõlastamisel

ületanud kaalutlusõiguse piire ning läinud vastuollu bilansiteenuse hinnastamise eesmärgiga.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määrusest 2017/2195 ega ELTS-ist ei tulene, et

administratiivkulu tuleks tingimata jagada samadel alustel nagu kujuneb bilansienergia hind,

s.o ebabilansi koguste alusel. Administratiivkulu on küll bilansiteenuse üks komponentidest,

kuid see ei tähenda, et nimetatud kulu arvestamisel ei saa olla ühtegi muud eesmärki peale

ebabilansi vähendamise motiveerimise. Määruse 2017/2195 art 44 lg 3 kolmandas lauses

soovitatakse täiendava arveldusmehhanismi kohaldamisel kasutusele võtta nappusel põhineva

hinnakujunduse funktsioon. Nimetatud funktsiooni sisu ei ole määruses lahti seletatud ning selle

kasutamine on üksnes soovituslik (Konkurentsiameti kirjavahetus EBTF-ga – vastustaja

04.03.2020 vastuse lisa 16). Seega isegi kui sisustada nappusel põhinevat hinnakujunduse

funktsiooni selliselt, et see tähendab ebabilansist lähtuvat kulude jagamist bilansihaldurite

vahel, ei tulene määrusest kohustust seda rakendada, vaid see on põhivõrguettevõtja valik, mille

põhjendatust kontrollib Konkurentsiamet. Kaebaja viidatud ELTS § 53 lg 3 puudutab

bilansienergia hinna kujundamist, mitte kogu bilansiteenuse hinda, sh administratiivkulu.

17. Kaebaja arvates ei ole metoodika kulude kujunemise osas läbipaistev ning vastustaja oleks

pidanud välja selgitama objektiivsed asjaolud, mille alusel kehtestada administratiivkulu

jagamise proportsioonid.

Metoodikaga ei ole paika pandud Eleringi administratiivkulude suurust, küll aga on

Konkurentsiamet eraldi menetluses hinnanud Eleringi bilansiteenuse osutamisega seotud

administratiivkulu 2020. a tariifide suurust ning pidanud neid põhjendatuks (Konkurentsiameti

17.02.2020 otsus – vastustaja 04.03.2020 vastuse lisa 34). Kui kulude suuruses või koosseisus

peaks ilmnema olulisi muutusi, on võimalik metoodikat korrigeerida. Konkurentsiamet saab ise

või huvitatud isiku taotlusel algatada järelevalvemenetluse Eleringi bilansiteenuse osutamisega

seotud kulude põhjendatuse kontrollimiseks (ELTS § 93 lg 1).

On usutav, et bilansiteenuse osutamisel tekivad süsteemihalduril kulud, mis ei ole tingitud

(üksnes) ebabilansist. Elering avaldas haldusmenetluses vastustajale, et IT- ja tööjõukulude

jagunemist ebabilansi haldamise ja ülejäänud bilansiteenuse vahel on raske eristada ja hinnata

(30.12.2019 otsuse lk 4). Ühtlasi selgitas Elering vastuseks kaebaja kommentaaridele, et

bilansiteenus on Eestis pidevalt edasi arenenud, nõudes muu hulgas uute IT-süsteemide (sh

andmevahetusplatvormid) ning uute äriprotsesside juurutamist (vastustaja 04.03.2020 vastuse

lisa 14). Elering peab põhjendatuks arvestada 50% IT- ja tööjõukuludest ebabilansi tariifi alusel,

kuid muus osas on administratiivkulud Eleringi hinnangul bilansihalduse püsikulud, mille

tekkimine ei sõltu üksnes ebabilansist. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kulude jagunemist

Eleringi osutatavate bilansiteenuste vahel oleks Konkurentsiametil võimalik oluliselt täpsemalt

tuvastada. Konkurentsiamet on kokkuvõttes põhjendatult lähtunud Eleringi hinnangust kulude

jagunemise kohta ning vastustajale pole alust ette heita uurimispõhimõtte rikkumist. 30.10.2019

ja 06.11.2019 e-kirjades on Konkurentsiamet põhjalikumalt selgitanud kulude kujunemist

(kaebuse lisad 1.2, 1.3 ja 1.4).

18. Süsteemihalduri püsikulu tuleb turuosaliste vahel jagada õiglaselt (ELTS § 39 lg 1 p 7),

arvestades ELTS-is ja määruses 2017/2195 (sh art-s 44) sätestatud põhimõtteid. Vastustaja on

metoodika kooskõlastamisel leidnud, et see tagab bilansihaldurite võrdse kohtlemise ning

soodustab turuosaliste vahelist konkurentsi. Otsuses on märgitud, et kuna väiksemate

bilansihaldurite ebabilansi suurus on väiksemast portfellist tulenevalt protsentuaalselt suurem,

peavad nad ebabilansil põhineva administratiivkulu arvestuse puhul tasuma oluliselt kõrgemat

bilansiteenuse hinda, mis vähendab nende konkurentsivõimet. Seda kinnitab muu hulgas ka

otsuses sisalduv tabel (30.12.2019 otsus ärisaladust sisaldavate andmetega – vastustaja

04.03.2020 vastuse lisa 33). Metoodikaga ei ole üheselt paika pandud seda, kuidas jagunevad

3-20-180

13(14)

administratiivkulud ebabilansi ning tootmise ja tarbimise komponentide vahel. Need sõltuvad

nimetatud näitajate tegelikest mahtudest. 2018. a andmete põhjal arvestas Konkurentsiamet, et

nimetatud komponentide suhe on ligikaudu 30/70 (Konkurentsiameti 06.11.2019 e-kirjad –

kaebuse lisad 1.3 ja 1.4).

19. Arvestades, et osad bilansiteenuse hinna komponendid, mida arvestatakse ebabilansi tariifi

alusel, juba täidavad ebabilansi vähendamise eesmärki, võib olla õigustatud püsikulu, mis

otseselt ebabilansist ei sõltu, jagamisel suurema kaalu andmine teistele põhimõtetele, nagu

võrdne kohtlemine ja konkurentsi tagamine. Elering on välja toonud, et mida väiksem on

bilansihalduri ebabilansi kogus, seda suurem on varasema metoodika järgi administratiivkulu

komponent. Seega ei oleks administratiivkulu jagamine ebabilansi tariifi põhiselt efektiivne

meede ebabilansi vähendamiseks. Püsikulu jagamine ebabilansi põhjal või kõigi

bilansihaldurite vahel võrdsetes summades ei tagaks ka konkurentsi sama tõhusalt kui

kooskõlastatud nn hübriidmudel. Suurem administratiivkulu mõjutab oluliselt rohkem

väiksemaid bilansihaldureid ja uusi turule sisenevaid bilansihaldureid, kelle konkurentsivõimet

suured kulud vähendavad. Asjaolu, et Konkurentsiamet on 2018. a elektri- ja gaasituru

aruandes3 nentinud, et konkurentsiolukord elektri jaeturul on hea, ei tähenda, et seda ei võiks

veelgi parandada.

20. Tootmise ja tarbimise mahtude arvestamine ei too ringkonnakohtu hinnangul kaasa

bilansihaldurite ebavõrdset kohtlemist ehk väiksemate bilansihaldurite põhjendamatut

eelistamist, vaid tagab administratiivkulu jagamisel õiglasema tulemuse. Võrdne kohtlemine ei

tähenda praegusel juhul bilansihaldurite arvust või üksnes nende ebabilansi kogusest lähtuvat

kulude jaotust, vaid seda, et bilansihaldurid tasuvad võrdset tariifi iga toodetud ja tarbitud MWh

kohta. Ka ebabilansilt tasuvad kõik bilansihaldurid sama tariifi, mis tagab bilansihaldurite

võrdse kohtlemise ebabilansi koguste suhtes. Kuivõrd (hinnanguline) püsikulu osa

administratiivkuludes ei sõltu ebabilansi kogustest, ei nõustu ringkonnakohus kaebaja

seisukohaga,

et

uue

metoodika

kohaldamisega

diskrimineeritakse

efektiivsemaid

bilansihaldureid, kes peavad kandma osa ebaefektiivsemate bilansihalduritega seotud kuludest.

Bilansiteenuse administratiivkulud jäävad lõppastmes elektrienergia tootjate ja tarbijate kanda.

Kaebajal, kelle tootmise ja tarbimise portfell on teistest bilansihalduritest oluliselt suurem, on

suurima turuosaga bilansihaldurina ka suurem võimekus kanda kõrgemaid kulusid, jagades

need suurema hulga elektrienergia tootjate ja tarbijate vahel. Uue metoodika järgi kaebajal

tasuda tulev administratiivkulu ei suurene varasemaga võrreldes sedavõrd suurel määral, et

pidada seda päevselgelt ebaproportsionaalseks ning kaebaja konkurentsivõimet oluliselt

kahjustavaks. Metoodika järgi hüvitatakse Eleringile tegelikud kulud ning ta ei tohi saada

bilansiteenuse osutamisel majanduslikku kahju ega kasu (metoodika p 2.4.1). Kaebaja väited

administratiivkulude kahekordse kandmise ning elektritootjate diskrimineerimise kohta ei ole

põhjendatud.

21. Kaebaja leiab jätkuvalt, et uue metoodika kooskõlastamisega rikuti õiguspärase ootuse

põhimõtet, rõhutades, et administratiivkulude jagamise aluste muutmine on põhjendamatu ning

erineb Lätis ja Leedus kehtivast hinnastamise metoodikast. Ringkonnakohus kaebajaga ei

nõustu. Elering esitas Konkurentsiametile kooskõlastamiseks uue metoodika ettepaneku, mis

põhines 09.07.2018 jõustunud ELTS § 53 muudatustel. Metoodika koostamisel on arvestatud

määruse 2017/2195 art-s 44 sätestatud põhimõtteid ning kooskõlastamise menetluse käigus

bilansihaldurite esitatud ettepanekuid. Bilansihaldurite ära kuulamise tulemusel ilmnes vajadus

muuta administratiivkulu jagamise põhimõtteid, mistõttu pakkus Konkurentsiamet välja nn

hübriidmudeli, mis arvestab võimalikult suurel määral kõigi bilansihaldurite huvidega.

Asjaolust, et uus metoodika on kaebaja jaoks varasema metoodikaga võrreldes ebasoodsam, ei

3 Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/elektri-_ja_gaasituru_aruanne_2018_v4.pdf, lk

40. 3-20-180

14(14)

järeldu automaatselt õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul on

metoodika muutmine administratiivkulude õiglasema jaotuse huvides põhjendatud ning seda on

Konkurentsiameti otsuses ka piisavalt motiveeritud. Samad kaalutlused ilmnevad ka

haldusmenetluses Eleringi ja Konkurentsiameti poolt kaebajale ja teistele bilansihalduritele

esitatud selgitustest. Alusetu on kaebaja väide, et haldusakti põhjendused on esitatud alles

kohtumenetluses.

22. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamist puudutava väite osas on kaebaja jäänud

halduskohtus esitatud argumentide juurde. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu

põhjendustega, sh seisukohaga, et administratiivkulude sidumine tootmise ja tarbimise

mahtudega ei ole bilansiteenuse objektiga mitteseotud lisakohustus.

23. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tulemusel jäävad menetluskulud HKMS

§ 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ning teised kolmandad isikud peale Eleringi ei ole

ringkonnakohtus taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad nende võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

Elering taotleb teises kohtuastmes 8319,60 euro suuruse õigusabikulu (sh käibemaks)

hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on Eleringi esindajad osutanud talle teises

kohtuastmes õigusteenuseid 37,7 tunni ulatuses keskmise tunnitasuga 183,90 eurot (ilma

käibemaksuta). Kulude tekkimine on tõendatud advokaadibüroo arvetega. HKMS § 109 lg 6

kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt ei saa vajalikud ja põhjendatud kohtumenetluse kulud olla kõrgema

astme kohtus üldjuhul suuremad, kui need olid madalamas astmes (vt nt Riigikohtu lahendeid

nr 3-3-1-14-13 (p 19) ja nr 3-3-1-67-14 (p 40.1)). Halduskohus pidas esimeses kohtuastmes

Eleringi põhjendatud õigusabikuludeks 5000 eurot. Ringkonnakohus märgib, et teises

kohtuastmes ei toimunud kohtuistungit nagu esimeses kohtuastmes; ringkonnakohtule ei

esitatud uusi asja sisulisel lahendamisel tähtsust omavaid tõendeid; menetlusdokumentides on

suuresti korratud juba halduskohtus esitatud väiteid; Elering on ringkonnakohtule esitanud kaks

kirjalikku seisukohta. Neid asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et Eleringi põhjendatud

ja vajalikud menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa olla sama suured kui halduskohtus.

Ringkonnakohus loeb õigusabikulude põhjendatud suuruseks 4000 eurot. See summa tuleb

HKMS § 108 lg 8 alusel kaebajalt välja mõista. Eleringi taotlus viivise tasumise kohustamiseks

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 alusel jääb rahuldamata. Sellise võimaluse sätestab küll

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4, kuid HKMS ei näe ette hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivise tasumist (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2019 otsus asjas nr 3-

17-842, p 37).

(allkirjastatud digitaalselt)