2-20-6822/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6822

Tsiviilasi

X X hagi X X vastu mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

3 780 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X X (isikukood xxx)

Hageja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Robert Sarv, e-post: xxx

Kostja: X X (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: Tiiu-Ann Kaldma,

e-post: xxx

Asja läbivaatamine

Istung 26.01.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista X Xilt X Xi kasuks 600 eurot.

3. Välja

mõista

X

Xilt

X

Xi

kasuks

viivis

põhinõudelt

(600

eurot)

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud X Xi kanda.

5. Mõista X Xilt X Xi kasuks menetluskuludena välja 1 957 eurot.

6. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb X Xil tasuda X Xile

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 957 eurot) viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded: mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu

õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.

2. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebookis X X Xi grupis 09.10.2018 X Xi jagatud

artikli

juures

alljärgneva

hagejat

puudutava

kommentaari:

„Ega

mina

kõiki

unnutatud perverte ka nüüd ei tunne. Aga unnutavad ennast üleliia eelkõige baasturvalisuse

vähesuse all kannatavad lapsed.“.

3. Kostja kommentaarile eelnes kommentaar: „a) kes üldse on X X X b) algatuseks tõestagu,

et seksuaalkasvatus on inimõigus !! c) nii toodab postimees libauudiseid, hiljem süüdistab

teisi“. Kostja kommentaar, et tema kõiki unnutatud perverte ei tunne, oli vastus eelmise

kommentaari küsimusele: „kes on X?“. Seega on selge, et kostja kommentaar oli suunatud

otseselt hageja kohta ja enda poolt avaldatuga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Sellega

on kostja rikkunud hageja au ja väärikust. Kostja avaldatud faktiväitest jääb kõlama mõte,

nagu hageja tegeleks ebamoraalsete ja kõlvatute asjadega. Kostja tekitas oma tekstiga hagejast

avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga ei ole muutunud. Keskmisele

mõistlikule lugejale jääb ekslik mulje, justkui oleks hageja täiesti kõlvatu ja põlastusväärne

inimene.

4. Vastupidi – hageja on töötanud kümneid aastaid lasteaias – seda nii kasvataja kui ka

juhatajana ning kellelgi ei ole olnud tema suhtes pretensioone. Hageja on olnud nii algklasside

õpetaja, lasteaiaõpetaja kui ka lasteaia juhataja. 2018. a jaanuarist alates õppis hageja Soome

sihtasutuses x seksuaalkasvatajaks. Õpingute eesmärgiks oli saada teadmisi selle kohta,

kuidas suhelda lastega intiimsetel teemadel. Hageja soovib tutvustada lastele nende

seksuaalsust eesmärgiga, et lapsed teaksid ja saaksid aru sellest, et nende keha on nende oma

ja mitte ükski võõras ei tohi neid puutuda. Enda keha väärtustamiseks on vajalik lapsele

selgitada arusaadavalt inimese anatoomiat ja seda just eesmärgil, et laps teaks, kust võib teda

keegi katsuda ja kust mitte.

5. Kostja on teotanud hageja au läbi ebaõige faktiväite avaldamise ning peab hüvitama

hagejale tekkinud mittevaralise kahju. Vaidlusaluse teksti sisu ja eesmärk ei ole suunatud

objektiivse arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud intensiivselt hageja isiku vastu,

eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning teda alavääristada. Samuti on

selge, et kostja ei ole mingil viisil kontrollinud, kas tema avaldatu ka tõele vastab.

6. Hageja hindab tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 5 000 eurot.

7. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113

lg-s 2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostja on kohustatud tasuma kohtu poolt

kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni

põhinõude rahuldamiseni

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Kostja avaldas väärtushinnanguna oma seisukoha lastele unnutamise õpetamise ja sellise

tegevuse soosimise kohta lasteaias, seostamata seda konkreetselt hagejaga.

10. Kostja ei nimetanud konkreetselt hagejat unnutatud perverdiks. Kostja väitis, et ta ei

tunne kõiki unnutatud perverte ja lisas kommentaari unnutamise põhjuste kohta. Kostja andis

umbisikulise hinnangu kõikidele isikutele, kes soovivad lasteaialastele onaneerimist ehk

unnutamist õpetada. Meie kultuuriruumis on avalik enererahuldamine ebakohane ja

ebaadekvaatne tegevus ning ka lasteaialapsi ei ole sobilik julgustada ega õpetada seda

avalikult tegema.

11. Kedagi perverdiks nimetades ei avaldata faktiväidet, vaid väärtushinnangut. Hageja näol

on tegemist isikuga, kellele saab omistada tegusid, mis on nimetaja arvates perverssed, st

ebaloomulikud ja liialdatud või ülepingutatud. Seega on tegemist hinnangu andja arvamusega,

st väärtushinnanguga, mitte faktiga.

12. Kostja väärtushinnangu avaldamine kinnises FB foorumis oli tingitud hageja

provokatiivsetest sõnavõttudest, mis kahjustasid ka kostja kui samanimelise isiku mainet.

Kostja kannab hagejaga sama perekonnanime, mistõttu tekkis hageja artikli ilmumise järel

olukord, kus kostja sai väga suurel hulgal negatiivset tähelepanu. Teda peeti tema elukutse ja

nime tõttu hagejaga samaks isikuks või sugulaseks ning seostati hageja seisukohti ja tegevust

kostja isikuga. Kostja saab jätkuvalt võõrastelt inimestelt arupärimisi X Xi tegevuse ja temaga

seotuse kohta. X X toetub oma koolituste läbiviimisel WHO laste seksuaalkoolituste

soovitustele, kus soovitatakse õpetada lastele eneserahuldamist. Selline tegevus on Eesti

Karistusseadustiku § 179 lg 1 alusel ebaseaduslikus karistatavaks tegevuseks, kuna

eneserahuldamine on seksuaalne tegevus ning on äärmiselt ebaloomulik, kui võõras

täiskasvanu last selles juhendab või õpetab. Hageja tegevus laste seksuaalkoolitajana ei ole

koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga kooskõlas. Hagiavalduses püüab hageja luua

muljet nagu oleks tema tegevus igati seaduslik ja üldiselt aktsepteeritav ning see, et ta ei saa

lasteasutustelt koolitustellimusi, on konkreetselt kostja süü. Lasteasutuse õppetegevus peab

vastama koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale (KELS § 16 lg1). Lasteaedade

õppekavades pole lastele selliseid koolitusi ette nähtud. Riikliku alushariduse õppekava üheks

eesmärgiks on ka lapse eetiline käitumine. Meie kultuuris ei ole eetiline tegeleda

eneserahuldamisega teiste juuresolekul.

13. Hageja püüab hagiavalduses luua muljet nagu ainult kostja tegevuse tagajärjel on

toimunud negatiivsed muudatused hageja elus. Kostja ei ole avaliku elu tegelane ega

arvamusliider, kelle arvamus saaks kuidagi mõjutada kostja elu ja tegevust. Käesoleval juhul

taotleb hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist selle eest, et kostja ei jaga

hageja seksuaalhariduslikke vaateid ning on seda avalikult väljendanud.

14. Kostja avaldas oma hinnangu kinnises Facebooki grupis, kus tehtud postitusi ei näe iga

Facebooki kasutaja. Oma väärtushinnanguid on kostja avaldanud igati viisakas vormis ka

avalikult nii, et X Xil oli võimalik ka talle otse vastu vaielda ning oma seisukohti otse kostjale

selgitada. 5 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmine annaks avalikkusele signaali, et

igasuguste ebaloomulike ja eale ning arengutasemele mittevastavate ning riiklikus õppekavas

mittesisalduvate seksuaalse iseloomuga tegevuste õpetamine lasteaialastele on aktsepteeritav.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

16. Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele. Nimetatud nõue võiks

kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4 ja p-ga 8. Selle

eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud avalikult väärtushinnangu (tegu); 2) kahju

tekitamine on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju (tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik

seos; 5) esineb kahjustaja süü. Alljärgnevalt analüüsib kohus kõiki kahju hüvitamise eeldusi.

17. Tegu. Kostja vastusest ja asjas toimunud istungil antud omaksvõtust nähtuvalt ei vaidle

pooled selle üle, et kostja avaldas Facebookis X X Xi grupis 09.10.2018 X Xi jagatud artikli

„X X: seksuaalkasvatus alaku lasteaias“ juures alljärgneva kommentaari: „Ega mina kõiki

unnutatud perverte ka nüüd ei tunne. Aga unnutavad ennast üleliia eelkõige baasturvalisuse

vähesuse all kannatavad lapsed.“

18. Au teotamise puhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide

on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab

küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited

kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo

3-2-1-5-07, p 27). Kostja avaldas hinnangu „unnutatud pervert“. Kohus selgitas pooltele

hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (vt kohtu

19.11.2020 selgituskiri, tlk 83-85). Kohus jääb enda 19.11.2020 määruses väljendatud hageja

nõuete kvalifikatsiooni juurde, leides, et kostja avaldatu näol on tegu väärtushinnanguga.

Selle käsitlusega nõustusid asjas toimunud istungil ka mõlemad pooled.

19. Facebooki grupis postituse, sh kommentaari, avaldamisega tehakse sõnum teatavaks

kolmandale isikule või ligipääsetavaks isikute grupile, st avalikuks. Sellist avaldamist saab

seega pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses.

20. Kohus peab tuvastama, kas kõnealune väärtushinnang on suunatud hagejale. Kostja leiab,

et kommentaar oli umbisikuline ja see ei olnud suunatud otseselt hagejale. Kohtule esitatud

postituse kuvatõmmisest nähtuvalt on nimetatud kommentaar kirjutatud otse hageja tegevust

kajastava hageja artikli alla. Kohus tuvastab kuvatõmmiselt (tlk 7), et kostja kommentaarile

eelnes järgnev kommentaar: „a) kes üldse on X X X b) algatuseks tõestagu, et

seksuaalkasvatus on inimõigus !! c) nii toodab postimees libauudiseid, hiljem süüdistab teisi“.

Kostja kommentaar, et tema kõiki unnutatud perverte ei tunne, oli vastus eelmise

kommentaari küsimusele: „kes on X?“. Kohus tuvastab ülal viidatud tõendi alusel, et kostja

kommentaar oli suunatud otseselt hagejale ja iseloomustas hagejat.

21. Õigusvastasus. Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse. Selle osas on

VÕS § 1045 lg 1 p 4 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt

VÕS § 1046 ja 1047 järgi. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi tuleb tuvastada andmete au

teotav iseloom, VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks

õigusvastasuse otsustamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti tuleb VÕS § 1046 lg 2

esimese lause järgi lisaks arvestada: muud seadusega kaitstavat hüve, millele avaldamine

tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse huvi. VÕS § 1046 lg 2 teise lause

järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest. Ebakohase

väärtushinnangu korral tuleb õigusvastasuse tuvastamiseks kohaldada VÕS § 1046, mille lg 1

kohaselt saab õigusvastane olla üksnes au teotav ja ebakohane väärtushinnang. Selle üle

otsustamisel tuleb teha hinnanguline otsustus. Seda tehakse kahes etapis. Esmalt tuleb

õigusvastasuse hindamisel tuvastada: 1) väärtushinnangu au teotav iseloom (väärtushinnang

on au teotav, kui sellel on konteksti arvestades vastavas kultuuriruumis halvustav või

negatiivne tähendus, vt RKTKo 3-2-1-159-14, p 17) ning seejärel 2) väärtushinnangu

ebakohasus ehk anda hinnang väärtushinnangu kujundamise ja avaldamise viisile. Vaidluse

korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas

(RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au

teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane (RKTKo 3-2-

1-37-15, p 11).

Väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on

vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne

tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227). Sõna

„unnutama“ on hageja poolt laiemalt kasutusele võetud laensõna soome keelest ja tähendab

lapse eneserahuldamist. Mõlemad pooled nõustusid asjas toimunud istungil, et väljendiga

„pervert“ kirjeldatakse inimest, kes käitub hälbivalt. Eesti õigekeelsussõnaraamatu andmetel

tähendab „pervert“ perversset isikut (tlk 20), perversne omakorda tähendab loomuvastane,

paheline, eriti seksuaalsusega seotud (tlk 21). Järelikult loob see keskmisele mõistlikule

lugejale, kes kostja avaldatud väärtushinnangut loeb mulje, nagu oleks hagejal ebaterved

seksuaalsed kalduvused või ta käitub hälbivalt. Kohus on seisukohal, et väljend „unnutatud

pervert“ on mõistliku inimese arusaama kohaselt halvustav ja negatiivse seosega hinnang.

Kohus leiab, et väljend on au teotav.

Väärtushinnangu ebakohasus. Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on

kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel

andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale

on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla

ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku

sõimamine avalikuse ees; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks

põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada.

Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist,

vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees

halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest

väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12), mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees

sõimamine. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud

põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). Riigikohus on selgitanud, et

väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast

väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17).

Kohus leiab kostja avaldatud väljendit arvestades ja asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates,

et kostja avaldatud hinnang oli ebakohane. See on kujundatud ilma põhjenduseta või

ebaõigete andmete alusel. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud asjaolusid, millele tuginedes

ta väidab, et hinnang on faktiliselt põhjendatud ja väljenduselt kohane. Kostja leiab, et väljend

oli õigustatud, kuivõrd seksuaalkasvatuse läbiviimine lasteaias hageja poolt läbi viidaval kujul

ei ole tema hinnangul kohane. Samuti heitis kostja hagejale ette laste hulgas avaliku

masturbeerimise propageerimist. Kostja väited nagu hageja oleks enda tundide raames txud

midagi sündsusetut või propageerinud avalikku masturbeerimist, on tõendamata. Kostja

avaldatud väljendist „unnutatud pervert“ jääb kõlama mõte, nagu hageja tegeleks

ebamoraalsete ja kõlvatute tegevustega, mis aga asjas tõendamist ei leidnud. Kostja tekitas

enda avaldatuga hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi. Kohus leiab asjas esitatud

tõendeid hinnates, et hageja, kelle kohta väärtushinnang avaldati, ei ole andnud selleks

põhjust - st kostjal ei olnud mõistlikku õigustust hagejat avalikuse ees negatiivselt kajastada.

Ühtlasi leiab kohus, et kostja avaldatud väärtushinnang on ebakohane ka oma ebasündsa

väljendusviisi tõttu. Riigikohtu praktika kohaselt on ebakohane väärtushinnang, mille

vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne

(RKTKo 3-2-1-152-09, p 15). Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja kasutanud hageja

suhtes väga negatiivse tähendusega ja vulgaarset väljendit, mille inimväärikust alandav ja

inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.

22. Õigusvastasus. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena

lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul

tuleb hinnata, kas kostja kommentaaris kohtu poolt tuvastatud väärtushinnangu avaldamine

oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Euroopa

Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel

õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega

tema reputatsiooni säilitamisele. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris ebakohase

väärtushinnangu avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda.

Kõnealune väljend „unnutatud pervert“ solvas ja alavääristas hagejat, mistõttu kohus leiab, et

hageja õigused au kaitsele kaaluvad üles kostja õiguse sõnavabadusele selle kommentaari

avaldamisel.

23. Kahju. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu

nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete

alusel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest,

tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise

määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, muu hulgas

ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise

õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest

mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada

vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures

arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6).

24. VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb

lähtuda sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d

16 ja 17). Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo

õigusvastasuse (RKTKo 3-2-1-127-16, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub

konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on

põhjendatud (RKTKo 3-2-1-153-16, p 17.5). Kannatanu võib tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi

suurema hüvitise saamiseks täiendavaid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid

seoses isiklike õiguste rikkumisega.

25. Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2

kehtiv sõnastus ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise

kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Kohtul on

diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei

saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral,

otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Kui menetluses on

tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle

kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu

hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma

siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on

selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus,

sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte

majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega

arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 3-2-1-159-14, p

16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra

õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28). Kohtute väljamõistetud

mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning

olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks

sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Samuti saab kohus

arvestada kostja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitiste

suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 3-2-1-105-01). Mittevaraline kahju

mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise

mittevaralise kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades VÕS § 134 lg-

d 5 ja 6 peab kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas.

Seega ei pea kohus ei otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas

on hüvitis välja mõistetud VÕS § 134 lg 5 ja millises osas sama paragrahvi 6. lõike alusel

(RKTKo 3-2-1-18-13, p 27). Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa

(RKTKo 3-2-1-34-05, p 22). Kahju suuruse hindamisel saab hinnata, kus ja missugusel viisil

andmed avaldati.

26. Riigikohus on leidnud, et otsustades moraalse kahju olemasolu tuleb kohtul arvestada ka

seda, kas tegemist on avaliku elu tegelaseaga, kes on end ise seadnud üldsuse erilise

tähelepanu alla. Eeltoodust tulenevalt võib avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema

avaliku eluga kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud

tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja

head nime eriti teotavaks (vt RKTKo 3-2-1-123-97). Kohus leiab, et hageja, laste

seksuaaltervise õpetajana, ei ole avaliku elu tegelane. Seda vaatamata asjaolule, et ta on oma

tegevust ise artiklitega ja televisioonis kajastanud.

Kahju suuruse kindlaks määramise osas märgib kohus, et ebakohased väärtushinnangud

avaldati sotsiaalmeedias suure liikmete arvuga X X Xi grupis ja see jõudis ilmselt suure hulga

lugejateni. Tegemist oli väga halvustava sõnakasutusega, mis jättis lugejale hagejast ebaõige

mulje. Kohus märgib, et eriarvamust ja hageja seisukohtadega mittenõustumist on võimalik

avaldada ka solvamata ning viisakalt. Kohus leiab, et kostja põhjustas hagejale läbi ebaõige

väärtushinnangu avaldamise märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles,

et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu.

Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast ekslik ja halvustav mulje kui hälbivalt käituvast

inimesest. Hageja on seksuaaltervise õpetaja ja tema töö põhisisu on ära hoida seksuaalselt

hälbinud inimeste rünnakuid laste vastu. Sel põhjusel on hageja perverdiks nimetamine talle

eriti solvav ja ilmselt ka teisel erialal tegutsevast isikust oluliselt rohkem hingelisi üleelamisi

tekitav. Asjas toimunud istungil kostja küll vabandas hageja ees, kuid kohtule ei tundunud see

vabandus siiras. Valdava osa istungist õigustas kostja enda tegu ja leidis jätkuvalt, et ei ole

txud midagi valesti. Tema hinnangul ongi hageja hälbivat käitumist õigustav ja õpetav isik,

kuigi kostja selline seisukoht ei ole mitte millegagi tõendatud. Kohus arvestab neid asjaolusid

kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel.

27. Hageja leiab, et , kuigi kostja selline seisukoht ei ole mitte millegagi tõendatud arvestades

kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise

suhtes, hageja maine täielikku hävitamist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist,

on õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5 000 eurot. Kohus märgib, et kohtute väljamõistetavate

hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise

võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu lahendid nr

3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-18-13, p 26). Kohus lähtub sarnastes asjades väljamõistetud

hüvitiste suurusest (vt Riigikohtu koostatud kohtupraktika analüüs „Mittevaralise kahju

hüvitamise

nõuded

tsiviilasjades

2018.–2019.

aastal“

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_

Mittevaraline_tsiviil.pdf ). Hüvitiste suurused sarnaste rikkumiste korral on jäänud 300 ja

1 500 euro vahele. Kohus leiab kõike ülalviidatut arvestades, et kahjuhüvitisena tuleb kostjalt

välja mõista 600 eurot.

Kohus peab hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestama muu hulgas kahju põhjustaja

varalist seisu. Kostja tegutseb äriühingu juhatuse liikmena (tlk 24) ja on tegev kahe lasteaia

juhatajana (tlk 25). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja majanduslik seis võimaldab kohtu

poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist.

28. Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega, mille kohaselt tuleb kostjat ja ühiskonda

mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi avaldatud laimavate kommentaaride suhtes

võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise (eripreventiivne ja üldpreventiivne huvi).

Eesti õigusruumis on mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk kompenseerida kannatanule

tema hingevalu. Selle eesmärk ei ole kehtiva õiguse ega välja kujunenud kohtupraktika

kohaselt teo toimepanija karistamine ega üldsuse „ümber kasvatamine“.

29. Põhjuslik seos. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(VÕS § 127 lg 4). Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve

riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et

hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks

avaldanud hagejat teotavat hinnangut, ei oleks hagejal kahju tekkinud.

30. Süü. Viimaseks tuleb tuvastada kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü

tasandil eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus,

raske hooletus ja hooletus, VÕS § 104). Tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sõnastusest on

eelduslikult tegemist tahtliku teoga. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü

vorm ka kaudne tahtlus. Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest

arusaamises, kahjulike tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse

korral tagajärje ettenägemine tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje

möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12; 3-2-1-150-15, p 13).

Kui kahjutekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja

õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel ei

lähtuta VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb VÕS §

1047 lg-st 3, st et hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega,

mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel

tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud

subjektiivselt võimeline VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevat käitumisstandardit järgima.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud, mistõttu kohus tuvastab, et

hageja rikkumine oli süüline.

23. Viivis. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni

põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb

vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg

2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (600 eurot) VÕS § 113

sätestatud määras alates 11.05.2020, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni.

MENETLUSKULUD

24. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse

kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

25. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas

kohtule menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulude suuruseks on

3 599,90 eurot.

26. Hageja palub hüvitada riigilõivu summas 325 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus

kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.

27. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi

eeltõendamismenetluses 826,90 euro eest ja käesoleva asjamenetluses 12 h 45 min ulatuses

tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks (tunnihind koos käibemaksuga

192 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on

põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja

menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust,

leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas

põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud

toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud

kuludega või kuludega, mille puhul kohtul oleks võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda

toimingute tegemises ja nende sisus (sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja

põhjendust). Eelkõige peab kohus silmas kohtulahenditega tutvumist, dokumentide analüüse,

pika kestusega kohtumisi kliendiga, e-kirjavahetust kliendiga jmt. Kohus leiab sellekohasele

Riigikohtu praktikale tuginedes, et sellised kulud on TsMS mõttes menetluskuludena

põhjendamatud

ja

kohtu

poolt

kontrollimatud

ning

neid

välja

ei

mõista.

Eeltõendamismenetluse kulude hüvitamine käesolevas asjas ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud, kuivõrd kostja avaldas vaidlusaluse kommentaari Facebookis enda nime all ja

oli tuvastatav ka eeltõendamismenetluseta. Kohtu hinnangul puudus vajadus viia selles asjas

läbi eeltõendamismenetlust. Samuti ei ole hageja välja toonud eeltõendamismenetluse

tsiviilasja numbrit, mistõttu kohus ei saa kontrollida nende kulude tekkimist ja põhjendatust.

Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid

(sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust, mh seda, et sama esindaja on esitanud

kohtutele mitu väga sarnast sama hageja hagi, mille sisu on kattuv ja see on ilmselt

vähendanud mõnevõrra hageja esindaja töö mahtu) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus

kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 8,5 tundi. Seega hindab

kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks

8,5 * 192 = 1 632 eurot.

28. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 325 eurot

(riigilõiv) + 1 632 eurot (õigusabi kulud) = 1 957 eurot.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

30. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik