1-21-892/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(14)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2021. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Alustamata kriminaalasja number

1-21-892 (20231702461)

Kohtunik

Ivi Kesküla

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 04. jaanuari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX (ik: XXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Tõnu

Tuulas, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Riigiprokuratuuri 04. jaanuari 2021. a määrus jätta muutmata ja XX esindaja kaebus

rahuldamata.

2. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.10.2020. a registreeriti Põhja Prefektuuris XX e-posti teel esitatud kuriteoteade järgmises: oma

emalt YY-lt saadud informatsiooni kohaselt 08.10.2020 kella 14.20 paiku sisenesid majja aadressil

PPP, võõrad isikud, kes lõhkusid eravalduse piirdeaia ja majade lukud ning viisid majast välja mööbli,

laste asjad ning firmade C ja W materiaalsed väärtused. Isikud näitasid kohale tulnud

politseitöötajatele mingi akti. Kinnistu aadressil MMM, Tallinn „müüsid nad juba 11.09.2020“, mis

on Euroopa seadustega vastuolus, kuna Hispaanias on vara jagamine pooleli. Kadunud on ka käekell

„Longines“, Hispaania kuldmündid eskuudot 1702 colubmus 8 tk maksumusega 45200 dollarit, Cut-

Cornered Rectangular Modified Brilliant 12,07 karaat , Fancy Yellow, Natural , VS1 maksumusega

181050 dollarit ning firmade C ja W vara (raha) kogusummas 284 516 eurot, mille osas „tehakse

vastav hagi Eesti kohtusse“.

2. PPA Põhja Prefektuuri 26.10.2020 teatega jättis uurimisasutus kriminaalmenetluse alustamata

KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Põhjenduste kohaselt selgus kuriteoteate läbivaatamise käigus, et XX ja YY elasid koos alates 1999.

aastast ja ametlik abielu lõpu kuupäev rahvastikuregistri andmetel on 22.07.2020. Vara jagamine ei

ole veel lõpule viidud. Seega ei saa arvata, et YY oleks XX või nende laste asju varastanud või

2(14)

omastanud KarS § 199 ja KarS 201 mõttes, kuna need asjad on nende ühine vara. Samuti ei saa

arvata, et keegi oleks tunginud ebaseaduslikult sisse majadesse aadressile PPP või MMM, kuna

vastavalt kinnistusregistri andmetele need majad ei kuulu XX-le. Sissetungimise ajal XX ja tema

lapsed seal ei elanud ning nimetatud majad nende valduses ei olnud. Seega puudub majja sisenenud

isikute tegevuses KarS § 266 süüteokoosseis.

Uurija lisas, et ühise vara vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtus. Kui tsiviilkohus leiab, et vaidluse

objektiks olevad esemed on ära võetud siiski sellisel moel, mida võib tõlgendada mõne

karistusseadustiku paragrahvi järgi süüteoks, on seejärel võimalik otsustada kriminaalmenetluse

alustamise/mittealustamise küsimus. Käesoleval juhul kuulub kõnealune vaidlus eraõiguse

valdkonda, seda reguleerivad perekonnaseaduse ja võlaõigusseaduse sätted ning neid vaidlusi ei ole

politsei pädevuses lahendada.

3. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.11.2020. a määrusega jäeti XX esindaja kaebus rahuldamata.

Põhja Ringkonnaprokuratuur nõustus uurimisasutuse seisukoha ja põhistustega kriminaalmenetluse

aluse puudumise osas ning lisas täiendavalt järgmist.

Kriminaalasja alustamata jätmise materjalide hulgas on CD-plaat, mille peale on talletatud Ühinenud

Kohtutäiturid OÜ kohtutäitur WW fakti tuvastamise akt, millega on fikseeritud PPP majas ja garaažis

olevad esemed. Fakti tuvastamine (maja külastamine) on toimunud 25.09.2020 kell 12:08-13:09

teenuse tellinud YY käsul. Majja sisenemine on toimunud täitemenetluse välise kohtutäituri poolt

ametiteenuse osutamise eesmärgil, nimelt eesmärgiga tuvastada ja fikseerida PPP kinnistul elumajas

ja abihoones olev vara. Majja sisenemise eesmärk ei ole olnud toime panna ebaseaduslik

sissetungimine või võõra vara omastamine, kuivõrd majja sisenemine on toimunud ametiteenuse

osutamise eesmärgil.

Prokurör, olles üle vaadanud fakti tuvastamise akti koos sellele lisatud põhjaliku fotoülevaatega PPP

majas asuvast varast, asus seisukohale, et fakti tuvastamise aktist nähtuvalt ei olnud majas kaebuses

nimetatud esemeid. Aktis on üksikasjalikult pildistatud üles kõik majas olnud esemed sh pööratakse

erilist tähelepanu ka väärtuslikele esemetele ning kui need esemed oleksid majas asunud, oleksid need

kajastatud ka piltidel ja aktis. Samuti ei ole prokuröri hinnangul eluliselt usutav, et XX, olles viibinud

aastaid eemal PPP majast, hoiab seisvas ja mitteeluruumina kasutatavas majas niivõrd väärtuslikke

esemeid.

Kuivõrd fakti tuvastamise aktist nähtuvalt on PPP majja sisenetud õiguslikul alusel (maja omaniku ja

akti tellija YY loal) ning selles ei ole asunud 25.09.2020. a seisuga kaebuses nimetatud esemeid, on

kriminaalmenetluse alustamata jätmine olnud põhjendatud.

4. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses taotles XX esindaja kriminaalmenetluse alustamist

08.10.2020 aadressil PPP toime pandud majja sissemurdmise (omavoli) fakti suhtes ning majast

varastatud sularaha ning väärtuslike esemete varguse faktide suhtes.

Riigiprokuratuuri määrus

5. Riigiprokuratuur jättis 04. jaanuari 2021. a määrusega XX esindaja kaebuse Põhja

Ringkonnaprokuratuuri 18. novembri 2020. a määrusele rahuldamata.

5.1. Esmalt selgitas riigiprokurör, et seadusandja ei ole piiranud kuriteoteate esitamise õigusega

isikute ringi, kuivõrd kuriteoteatele õigusliku hinnangu andmisega on üldse esmalt võimalik

tuvastada, kas ja milline kuriteokoosseis võib selle alusel esineda. Kuivõrd kriminaalmenetluse

alustamata jätmine riivab vahetult kõige intensiivsemalt kannatanu õigusi, on seadusandja otsustanud

3(14)

edasikaebeõigust piiritleda üksnes kannatanuga. Seega võib KrMS § 207 lg 2 kohaselt vaid kannatanu

esitada Riigiprokuratuurile kaebuse. KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline

isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga vahetult kahjustatud st kellele on vahetult

tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

Kaebuse Riigiprokuratuurile on esitanud oma esindaja vahendusel eraisik XX. Äriühingud OÜ C ja

W OÜ juriidiliste isikutena kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustanud ei ole. Riigiprokurör

rõhutas, et kaebuses ringkonnaprokuratuurile on kaebaja ise rõhutanud, et „firmade sularaha oli

äriühingute omand, mitte ühisvara“. Eeltoodust tulenevalt jättis riigiprokurör füüsilise isiku XX

kaebuse OÜ C ja W OÜ vara väidetavas varguses sisuliselt läbi vaatamata. Riigiprokurör lisas, et

kaebus kuulub läbivaatamisele vaid selles osas, kus XX saab käsitleda füüsilisest isikust kannatanuna.

5.2. Riigiprokurör, olles tutvunud kaebuse ja sellega seonduvate materjalidega, leidis, et kaebus tuleb

jätta rahuldamata. Riigiprokurör nõustus eelnevate menetlejatega, et kuriteoteade ei sisalda kuriteole

(-tegudele) viitavat teavet ning ka Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses pole välja toodud selliseid

asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse alustamise.

5.3. Riigiprokurör märkis, et materjalide juures on YY esindaja advokaat DD e-kiri XX-le

06.12.2019, milles palutakse XX-l teavitada, kas YY-le kuuluvas eramus PPP, asub XX isiklikke

asju, mida ta soovib ära viia, ning kui jah, siis millal tal oleks võimalik need ära viia. Kui ei, siis

palutakse lihtsalt seda kinnitada.

Materjalide juures on XX e-kiri 20.01.2020 Kohtutäiturite Kojale, kus ta teavitab, et keeldub

kinnistute sh PPP omanikule YY-le üle andmisest kuni kõigi nende vaheliste vara ühisuse ja lastega

seotud vaidluste lõpuni. E-kirjast nähtuvalt on 19.01.2020 sellest teavitatud ka XX esindajat DDt, kes

„ähvardab mind väljatõstmisega kohtutäituri kaudu juriidilise fakti tuvastamise menetluse

läbiviimise teel“.

Materjalide juures on YY 15.10.2020 e-kiri XX kuriteokaebust lahendavale ametnikule, millest

nähtuvalt (tõlge vene keelest) „elasime perega Eestis kuni 2007. aastani, mil kolisime elama

Hispaaniasse. Viimati olime Eestis 2017. a kolm päeva, kui saime uued passid. Peatusime PPP majas.

X poolt (politseile) nimetatud asjadest ei tea ma midagi ega mõista tema politseisse pöördumist.

Meie abielu on lahutatud ja materiaalseid pretensioone pole. Neis majades pole viimasel ajal keegi

elanud ja ma pole kellelgi lubanud seal elada.“

5.4. XX läbi oma esindaja väidab, et lahkus Eestist 12.11.2019. a sedavõrd ootamatult, et tal polnud

enne lennule minekut võimalik PPP majast läbi minna, mistõttu jäid majja tema poolt märgitud

esemed ja sularaha. Riigiprokurör ei pidanud seda väidet usaldusväärseks järgmistel põhjustel.

Kaebaja pole täpsustanud, millised olid need sellised äärmuslikud ootamatud asjaolud, mis sundisid

kaebajat (väidetavalt veel koos lastega) lahkuma sedavõrd kiiresti, ega pole esitanud ka seda

kontrollimist võimaldavaid asjaolusid (nt millise lennuga lahkuti). Vaadates 25.09.2020. a

kohtutäituri poolt fakti tuvastamise aktile lisatud rohkeid fotosid, ei viita miski sellele, et majas oleks

enne väidetud ootamatut lahkumist elatud – avatud kappides polnud mingeid tualett-tarbeid, külmik

on tühjendatud, köögi tööpinnad olid puhtad ehk siis puudusid mistahes jäljed sellest, et hommikul

oleks lahkutud plaaniga õhtul tagasi tulla. Kuigi maja oli osaliselt möbleeritud, seal oli ka

meesterahva riideid/jalatseid, mis ei välista XX seal viibimist pärast 2017. a, ei kinnita maja seisukord

XX väidet ootamatu lahkumise vajadusest. Maja oli teadlikult asetatud sellisesse seisukorda, et

lähiajal sinna ei naasta.

Kaebaja põhjendab Eestisse mitte naasmist laste kooli ja koroonapiirangutega. Prokuröri hinnangul

nähtub eespool viidatud XX kirjast Kohtutäiturite Kojale, et temaga koos elavad lapsed olid sel ajal

4(14)

16- ja 19-aastased (käesoleval ajal vastavalt 17 ja 20). Sellises vanuses isikud (üks neist täiskasvanu)

ei vaja riigiprokuröri hinnangul ilmselgelt igapäevaselt vanema kohalolekut, üks neist ilmselt ei käi

ka enam koolis ning seega pole XX põhjendus, et ta pole saanud tulla Eestisse mh laste pärast,

asjakohane. Koroonapiirangud algasid 2020. a märtsis, kusjuures liikumispiirangud olid ajutised ning

suvel-sügisel oli lennuühendus Eesti-Hispaania vahel võimalik. Prokuröri kohaselt ei ole eluliselt

usutav, et kaebajal puudus aasta vältel võimalus tulla järgi oma hinnalistele asjadele ja suurele

summale sularahale.

Kõike eelmärgitut arvestades nõustus riigiprokurör eelnevate menetlejatega, et kaebaja väidetud vara

(kuldmündid, kell, kalliskivi) PPP majja pärast tema lahkumist ei jäänud.

5.5. Riigiprokurörile jäi selgusetuks ka see, kuidas kaebaja, kes ise pole väidetavalt alates

12.11.2019. a majas viibinud, ega ka avaldanud, et seal on käinud tema korraldusel keegi teine, teab

väita, on tema poolt viidatud väidetavalt majas olnud esemeid seal enam pole. Seega isegi kui oletada,

et kõnealused esemed ja raha majas olid (mida riigiprokurör eespool märgitud põhjustel küll

usutavaks ei pea), pole kaebajal alust väita, et neid seal kuriteoteate esitamisel ajal enam polnud.

Ükski kaebaja lisatud dokument ei kinnita väidetavalt varastatud esemete PPP majas asumist nende

väidetava varguse ajal. Teemanti sertifikaadi, kahe kuldmündi ja kella fotodelt ei nähtu nende

tegemise aeg. Fotod saavad kinnitada vaid nimetatud esemete mingil ajal XX käes olemist.

5.6. Politsei patrull-lehelt nähtuvalt helistas 08.10.2020. a 14:08 YY häirekeskusesse, et PPP maja

juures on võõrad inimesed, kõnnivad hoovi peal ringi, koristavad. Maja uksed on lahti. Tuvastati, et

kohal on hooldusfirma Eesti Haldus. Sissekande kohaselt „Isikutel lahutusega asjaajamine pooleli.

Praegu kuulub maja paberite järgi teataja poja endisele naisele. Suheldud juristidega. Tegelevad

asjaga ise edasi. Tsiviilasi, kohus Hispaanias pooleli, tööde teostaja Eesti Haldus. Tellijaks oli Nais

osapool“.

5.7. YY ja XX abielulahutus jõustus 22.07.2020. a, misjärel YY soovis hakata käsutama talle

kuuluvat kinnisvara, sh PPP eramut. XX oli eelnevalt teavitatud võimalusest viia majast ära oma

isiklikud esemed. XX sellele ei reageerinud, st midagi majast ära ei viinud. Eeltoodust järeldas

riigiprokurör, et XX kas ei pidanud majas olnud vara endale kuuluvaks või pidas sinna jäänud

isiklikke esemeid endale enam mittevajalikeks.

Sarnaselt juba müüdud MMM eramuga viitab YY tegevus soovile realiseerida ka PPP eramu. Isegi

kui eeldada, et ta viis majast ära mingit vara, ei saa väita, et tegemist oleks olnud XX-le kuuluva

varaga. Isikliku varana võiks käsitleda kaebuses viidatud mootorratturi kostüümi ja käekella, kuid

mõlema osas andis riigiprokuröri käsutuses olev materjal põhjust kahelda nende olemasolus majas

pärast XX lahkumist. Kaebaja viidatud kohas - II korruse magamistoa garderoobis – fakti tuvastamise

aktile lisatud fotodelt ei nähtu kiivrit ega nahkkostüümi sarnast riideeset. Näha on riidepuudel särke

ja metallkorvides teksapükse, t-särke. Et pärast XX väidetavat lahkumist 12.11.2019. a kuni

kohtutäituri toiminguni 25.09.2020 oleks majas keegi käinud, tuvastatud ei ole.

Riigiprokurör lisas, et kaebuses ringkonnaprokuratuurile on taotletud kriminaalmenetluse alustamist

tuvastamaks, kes väidetavalt majja sisse murdsid ja vara varastasid, märkides, et kaebaja pole väitnud,

et selleks isikuks oli YY. Seda vastuseks meneleja argumendile, et tegemist oli kaebaja ja YY

ühisvaraga. Ehk siis kaebaja ise möönab, et YY puhul ei pruugi olla tegemist varavastase kuriteo

toime pannud isikuga.

5.8. Riigiprokurör märkis, et kuriteona on karistatav KarS § 266 kvalifitseeritav koosseis, mis eeldab

vähemalt ühe KarS § 266 lg-s 2 tuvastatud tunnuse esinemist, milleks saab käesoleval juhul olla

elamiseks kasutatavasse ruumi tungimine. Lisaks kvalifitseerivale tunnusele tuleb tuvastada, et

5(14)

1) hoonesse, ruumi sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et

hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras; samuti seda, et 3)

hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik.

Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani

teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 p 4 järgi isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui

ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist või möönab seda. Riigiprokurör

leidis, et käesoleval juhul ei ole YY oma käitumisega andnud alust arvata, et ta soovib valdaja tahte

vastaselt tungida võõrasse eluruumi.

Riigiprokurör selgitas, et valdus asja, sh ruumi üle eeldab lisaks faktilisele või sotsiaal-normatiivsele

võimule ka valdustahet, st isik peab soovima seda võimu teostada. Materjalidest saab järeldada, et

XX elab koos lastega kas alaliselt või vähemalt osaliselt Hispaanias (mh viide laste kooliskäimisele

seal). Võimalik, et PPP eramut kasutas ta Eestis viibides. Kui jaatada XX valdust kõnealusele

eluruumile, siis pelgalt (väidetavalt ajutiselt) välismaale minekuga ruumi senine valdaja objektiivselt

valdust ei kaota, tal jääb alles sotsiaal-normatiivselt tunnustatud õigus oma asjale ja tal säilib ka

valdustahe. Kui aga ruumi senine valdaja jätab ruumi pikemaks ajaks kasutuseta ja tema tegevus

viitab soovimatusele seda ruumi vallata (nt läheb välismaale pikemaks ajaks ilma selge

naasmisplaanita, jättes seni valduses olnud ruumi hooleta, ega naase ka tema poolt nimetatud naasmist

takistanud objektiivsete põhjuste ära langemisel), siis naasmissoovil võiks küll objektiivset

valdustahet jaatada, kuid ruumi omanikule võib sellegipoolest jääda subjektiivselt mulje, et senisel

ruumi valdajal valdustahe puudub ja et seega isik pole enam ruumi valdaja.

YY väitel tema teada pärast 2017. a perega Eestist lahkumist majas keegi, sh XX, ei elanud. Eeldades,

et XX hoone võtmeid omades oli seda siiski teinud, saab aga olemasoleva materjali põhjal väita, et

antud juhul esinevad sellised asjaolud, mis andsid omanikule tõsimeelse aluse arvata, et senisel

valdajal puudus ruumi osas valdustahe, st omaniku teos puudub kaudse tahtluse jaoks vajalik

voluntatiivne element - koosseisulise asjaolu "möönmine". Seega saab eitada subjektiivse koosseisu

täidetust.

Lisaks - juhtudel, kus ruumi valdaja jätab tagamata ruumi korrashoiu, võib tekkida ruumi omanikul

hädaseisundi alusel õigus omal algatusel ruumi siseneda, et takistada oma omandi edasist

kahjustumist. See tuleb kõne alla eeskätt siis, kui valdaja on loobunud ruumi mõistlikult eeldatavast

korrashoiust (nt talvel jätab vee sisse ega küta), mil omaniku päästetavat omandiõigust võib lugeda

oluliselt olulisemaks hüveks kui ruumi igapäevaselt mittekasutava valdaja privaatsfääri/eraelu vms

riivet.

5.9. Riigiprokurör leidis, et antud juhul on 08.10.2020. a sündmuse osas tuvastatud, et maja omanik

YY tellis hooldusfirmalt kinnistu koristusteenuse, mis nähtub nii politseipatrulli poolt kohapeal

tuvastatust kui ka YY kõnest häirekeskusele, kus viimane märkis, et isikud kinnistul koristavad.

Võimaliku valdajana käsitletav XX oli jätnud maja ca aastaks hooldamata – koristamata, tuulutamata,

võimalik, et ka kütmata. YY ei tunnista XX valdajana. Isegi kui seda eeldada, polnud YY-l

koristusteenust tellides eesmärgiks kellegi privaatsfääri kahjustada. Arvestades 25.09.2020. a fakti

tuvastamisel majas viibides nähtut, ei saanud YY-l tekkida muljet, et maja kasutatakse igapäevaselt

eluruumina.

25.09.2020 sisenes maja omanik YY sinna koos kohtutäituriga fakti tuvastamiseks - tuvastada ja

fikseerida talle kuuluva kinnisvaravara olukord ja seal olnud esemed, mis võisid omada tähtsust

väidetavalt Hispaanias pooleli olnud varalises vaidluses. Kusjuures seda tegi ta teadmisel, et maja

keegi elamiseks ei kasuta ehk tal puudus tahtlus kellegi valdust rikkuda. Kuna selle toimingu käigus

avastas YY oma kinnistu sellises olukorras, et see vajas koristamist, tellis ta 08.10.2020. a

6(14)

hooldusfirmalt selle teenuse. Nende kahe sündmuse vahele jäänud ajal ei muutunud YY teadmises

maja võimaliku valduse osas midagi.

Kokkuvõtvalt, arvestades eeltoodut, asus riigiprokurör KarS § 266 osas seisukohale, et täidetud pole

selle subjektiivne koosseis YY poolt. Et majja oleks sisenenud veel keegi peale YY ja tema loal seda

teinud isikute väljaspool kahte eespool käsitletud juhtu, tuvastatud ei ole.

6. Riigiprokurör selgitas, et KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks

on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kui ajendi pinnalt ei ole

võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kõike

eelmärgitut arvestades asus riigiprokurör seisukohale, et antud juhul kuriteole (-tegudele) viitav teave

puudub. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega

tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.09.2010

lahendi 3-1-1-60-09 kohaselt „kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend

(kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine

kriminaalmenetluse ajendis) /…/ ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil

puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.“

Määruskaebus

7. Riigiprokuratuuri 04. jaanuari 2021. a määrusele esitas kaebuse XX esindaja vandeadvokaat Tõnu

Tuulas, kes taotleb Riigiprokuratuuri 04. jaanuari 2021. a määruse tühistamist ning

kriminaalmenetluse alustamist.

8. XX esindaja soovib lisaks kuriteokaebuses toodule rõhutada järgmisi asjaolusid.

8.1. 08.10.2020. a kella 14:20 paiku kutsus XX palvel tema ema (YY, i.k. XXXXXXXXXXX) välja

k politsei aadressile PPP, kuna majja oli sisse murtud, lukud lõhutud ja majast vara ära viidud.

8.2. XX on nii kuriteokaebuses kui ka hilisemates kaebustes täpselt kirjeldanud, milline väärtuslik

vara eelnevalt nimetatud sissemurdmise hetkel PPP majas oli. XX jääb seni avaldatu juurde ja ei

hakka neid asjaolusid kordama. Riigiprokuröri väitele, mille kohaselt ei ole XX pärast 08.10.2020. a

majas viibinud, seega kuidas saab ta teada, et nimetatud asjad on varastatud, saab esindaja kohaselt

vastuse anda kriminaalmenetluse läbiviimine.

8.3. Esindaja rõhutab veelkord, et KarS § 266 järgi kvalifitseeritud tegu on XX edasistes kaebustes

toodud esile, kui peamine tegu, mille osas kannatanu taotleb jätkuvalt kriminaalasja algatamist.

9. Määruskaebuses heidetakse Riigiprokuratuuri 04. jaanuari 2021.a määrusele kokkuvõtvalt ette

järgmist.

Määruskaebuse kohaselt on antud kriminaalasja algatamise küsimuse lahendamisel oluline hinnata,

kas XX valdusse jõuga (valdaja tahte vastaselt) sisenemine 08.10.2020. a, lukkude murdmine,

asendamine ja signalisatsiooni jõuga maha võtmine asukohas PPP kujutas endas KarS § 266

sätestatud koosseisule vastavat tegu, mistõttu tuleks kriminaalmenetlust alustada.

9.1. XX esindaja märgib, et Riigiprokuratuuri määruse punktis 3.8. järeldab riigiprokurör ebaõigesti,

et käesoleval juhul ei ole YY oma käitumisega andnud alust arvata, et ta soovib valdaja tahte vastaselt

tungida võõrasse eluruumi. Riigiprokurör selgitab: Valdus asja, sh ruumi üle eeldab lisaks faktilisele

või sotsiaal-normatiivsele võimule ka valdustahet, st isik peab soovima seda võimu teostada.

Kaebuse esitaja kohaselt teeb riigiprokurör seejärel kokkuvõttes ebaõige järelduse nagu poleks XX-l

väidetavalt enam 2020. a septembris ja oktoobri alguses olnud PPP kinnistu ja hoonete osas

7(14)

valdustahet. Riigiprokurör järeldab seetõttu alusetult ja ebaõigesti, et see asjaolu väidetavalt õigustas

XX valduse rikkumise QQ poolt.

Kaebuse kohaselt ei vasta riigiprokuröri selline oletuslik järeldus eelnevalt tsiteeritud tõenditele, mille

kohaselt XX PPP ainsa seadusliku valdajana oli avaldanud nii Kohtutäiturite Kojale (vt lisa 1) kui ka

QQ advokaadist esindajale DDle, et ta soovib PPP valdust edasi teostada, paludes enda valdust selles

asukohas mitte rikkuda. Järelikult polnud ta oma valdustahet minetanud ja oli enda vastavat tahet

avaldanud kirjalikult QQ-le.

Kaebuse kohaselt puuduvad antud juhul mistahes tõendid selle kohta, et omanikul QQ-l sai esineda

õigus tegutseda hädaseisundi alusel ning et tal esines seetõttu põhjus enda omandi päästmiseks.

Samuti puuduvad tõendid, et PPP valduse rikkumisel tegutses QQ.

9.2. QQ koos oma esindajaga teadsid, et maja on XX poolt hooldatud, ei ole jäetud ilma ühegi

teenuseta ning et XX ei ole valdajana mitte mingil juhul loobunud maja mõistlikust eeldatavast

korrashoiust.

Kriminaalasja materjalide põhjal peaks olema selge, et PPP XX valdusse ei tunginud 08.10.2020

mitte kinnistu omanik QQ (kes ei viibinud Eestis), vaid seda tegi advokaat DD. See asjaolu on jäänud

Riigiprokuratuuri määruses täielikult käsitlemata, vaid selles analüüsitakse justkui oleks tegutsenud

QQ. Eeltoodust tulenevalt märgib kaebuse esitaja, millist advokaadi õigusabi osutades on õigustatud

advokaadi poolt kliendi huvides võõrasse valdusse omavoli kasutades tungida. Kas advokaat saab

kliendi eest teostada selliseid toiminguid ja tegevusi nagu leidis aset 08.10.2020. a PPP ja milliseid

antud juhul on riigiprokurör esitanud kui omaniku õigustatud käitumist omandi väidetavaks kaitseks.

9.3. Kaebaja ei nõustu Riigiprokuratuuri määruse punktis 3.9 toodud põhjendustega. Tegemist on

tegelikkusele mittevastavate oletuslike järeldustega, millised ei tugine tegelikele asjaoludele.

QQ-l ega tema advokaadil ei saanud esineda eesmärki siseneda kinnistule väidetavalt koristamise ja

hooldamise eesmärgil ja põhjusel, et XX oli jätnud maja hooldamata – koristamata, tuulutamata ja ka

kütmata. Maja oli koristatud, tuulutatud ja hooldatud, samuti köetud XX hoole ja tegevuse tulemusel.

Kaebuse kohaselt ei olnud QQ alates PPP maja valmimisest kordagi tundnud isegi huvi selle vastu,

millises olukorras antud maja on. Kõik PPP maja ülalpidamiseks vajalikud teenuste osutamise

lepingud on XX sõlminud enda nimel (või oma ettevõtte nimelt), olles samuti tasunud kõikide

vajalike teenuste eest või korraldanud tasumise oma ettevõtte poolt.

Koristamiseks sisuline vajadus 08.10.2020. a puudus, samuti riigiprokuröri poolt oletuslikuna esile

toodud arusaamatu vajadus Hispaania kohtumenetluse jaoks mingite tõendite kogumiseks puudus,

mille kohta täpsem selgitus määruses ka puudub.

9.4. Kaebuse kohaselt oli QQ esindaja DD ainus eesmärk PPP kinnistule sisenemiseks nii 25.09.2020.

a kui ka 08.10.2020. a valduse hõivamine eesmärgiga teha ettevalmistusi kinnistu müügiks ning

kaudsema eesmärgiga kinnistu müügiga vältida või raskendada Hispaanias kohtusse esitatud hagi

alusel tehtava kohtulahendi täitmist.

Perekonna teise kinnistu ja hoonete suhtes asukohaga MMM oli DDl see just vahetult enne

õnnestunud (vt lisas 11 MMM kinnistu müügileping).

9.5. Esindaja märgib, et alates 2019. a lõpust, kui XX pidi Eestist kiirelt lahkuma, ei olnud mitte keegi

ka PPP maja kasutanud, mistõttu puudus selle koristamiseks 08.10.2020. a mistahes vajadus. Samuti

ei saanud olla QQ-l (läbi oma advokaadist esindaja) mingit koristamise vajadust, kuna tal puudus

maja valdamiseks mistahes õiguslik alus ja ka vajadus, kuna ta elab pidevalt Inglismaal.

8(14)

Esindaja lisab, et maja tuulutuseks on majas toimiv tuulutuse süsteem, mingiks täiendavaks maja

tuulutamiseks antud olukorras vähimgi vajadus puudub. Kaitsja kohaselt ei saa tuulutamata maja

seada ohtu ka omandit. Selline vajadus puudus 08.10.2020. a lisaks veel seetõttu, et sel hetkel keegi

majas ei elanud ja ei kavatsenud seda lähimal ajal ka teha.

Seoses maja hooldamisega märgib esindaja, et XX on enda või enda ettevõtte nimel sõlminud kõik

vaidlusaluse PPP maja nõuetekohaseks kasutamiseks ja toimimiseks vajalikud lepingud: s.o maja

elektrienergiaga varustamise lepingu ja võrgulepingu, lepingu maja kütmiseks ja lepingu vee – ja

reovee teenuste saamiseks.

Kokkuvõttes tõendavad lisades 2 kuni 7 esitatud tõendid seda, et XX polnud minetanud valdustahet

PPP valdamist edasi teostada, ta polnud jätnud maja hooleta, kütteta või muude hädavajalike

teenusteta ning QQ-l (õigemini tema advokaadil DDl) puudus seetõttu õigustus PPP majja sisse

murda.

9.6. Kaebuse kohaselt on QQ soov müüa MMM ja PPP kinnistuid seadusega vastuolus, sest ta püüab

koos oma advokaadiga takistada Hispaanias tehtava kohtulahendi täitmist.

Riigiprokurör esitab sellise soovi määruses üllatuslikult kui QQ tegevust õigustava asjaolu. QQ ja

tema advokaadist esindaja DD on väga hästi teadlikud, et mõlemad kinnistud on otseselt hõlmatud

Hispaania kohtusse esitatud abikaasade varaühisuse lõpetamise hagiga. Selles hagiavalduses on

esitatud nende kinnistute suhtes ka eraldi taotlused (vt lisa 8 tõend - eesti keelse tõlke osa lõpus).

Hispaanias kohtusse esitatud XX hagi on sealse kohtu menetlusse võetud ja selle arutamiseks oli 28.

jaanuariks 2021. a määratud kohtuistung (vt. lisas 8 Hispaania Palma de Mallorca esimese astme

kohtu nr. 16 määrus kohtuistungi määramise kohta 28.01.2020 ja lisas nr 9 selle tõlge eesti keelde).

Määruskaebuse lisas 10 on Palma de Mallorca esimese astme kohtusse esitatud XX hagi ja selle tõlge

eesti keelde, millest nähtub kohtuasja ilmselge seotus Eestis asuvate kinnisasjadega: kinnistud MMM

ja PPP. Nende asjaolude ja tõendite valguses on QQ 15.10.2020 e-kirjas väljendanud puhast valet

väites menetlejale, et seoses abielu lahutamisega materiaalseid pretensioone ei ole.

XX esindaja rõhutab, et esitatud kaebuse õige lahendamise seiskohast on oluline, et lisas 8 esitatud

hagis on XX haginõudeks abikaasade varaühisuse lõpetamine ja likvideerimine ning likvideerimise

käigus varaühisuse nõuete rahuldamine. Nõuete rahuldamine võib toimuda antud juhul ka QQ nimel

olevate kinnisasjade PPP ja MMM arvelt, mistõttu asuski QQ esindaja DD Eestis kiirelt tegutsema,

müües neid kinnistuid eesmärgiga muuta Hispaanias kohtusse esitatud hagi põhjal tehtava

kohtulahendi täitmine raskendatuks või võimatuks.

Määruskaebuse lisas 11 esitatud müügileping tõendab, et MMM kinnistu osas see DDl ka õnnestus.

Seega on QQ tegevuseks läbi oma esindaja eeskätt Hispaania kohtus menetletava varaühisuse

likvideerimise asjas tehtava kohtulahendi täitmise raskendamine. Selline tegevus ei saa olla kuidagi

õiguspärane, järelikult ei ole ka riigiprokuröri vastavad järeldused seadusega kooskõlas, mis on

omakorda põhjustanud riigiprokuröri poolt määruse tegemise, millega jäeti ebaõigesti kaebus

rahuldamata ja kriminaalasi algatamata.

Selline tahtlik ausa kohtupidamise vastane tegevus QQ ja tema esindaja poolt ning varaühisuse hagiga

hõlmatud kinnistute mahamüümise oht sundis XX pöörduma hagi tagamise avaldusega Harju

Maakohtu poole. Määruskaebuse lisas 12 on esitatud Harju Maakohtu 21.01.2021.a hagi tagamise

määrus, millega kohus määras:

Hagi tagamise korras kanda kostja QQ (isikukood XXXXXXXXXX) omandis olevale kinnisasjale

asukohaga PPP, registriosa number XXXXXXXX, hageja XX´i (isikukood XXXXXXXXXX)

kasuks märkus: „Hispaania Kuningriigi PALMA DE MALLORCA ESIMESE ASTME KOHTU NR 16

9(14)

menetluses on kinnistuga registriosas nr XXXXXXXX seotud XX hagi (Kohtuasja nr (NIG):

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) QQ vastu, milles XX nõuab varaühisuse lõpetamist“.

Harju Maakohus kaalus põhjendatult kogu tekkinud olukorda ja leidis, et oht ja tõenäosus, et QQ võib

ka PPP kinnistu võõrandada on suur ja seetõttu oli vaja Hispaania kohtus tehtava kohtulahendi

tulevase täitmise tagamiseks hagi tagada.

9.7. Kohtutäitur saab fakti tuvastamise teenuse osutamisel teenuse tellija poolt läbiviidavates

toimingutes osaleda üksnes vaatlejana, valduse rikkumiseks mistahes erivolitusteta.

Riigiprokurör on kaebuse lahendamisel analüüsinud kohtutäitur WW fakti tuvastamise teenuse

osutamist, kuid andnud sellele tegevusele seadusele mittevastava tõlgenduse, mille tulemusel on

jätnud kaebuse ebaõigesti rahuldamata. Kohtutäitur saab antud teenuse osutamisel üksnes osaleda

koos töö tellijaga võõrasse valdusse sisenemisel (tellijaks sai olla üksnes DD) ja sündmusi salvestada

ning aktis kirjeldada, kuid tal pole võõra valduse hõivamise osas mingeid erivolitusi.

Kohtutäitur osutab fakti tuvastamise teenust tellija taotlusel ja tellijaga sõlmitud lepingu alusel.

Tegemist ei ole täitetoiminguga, mis annaks kohtutäiturile mingeid erilisi õigusi, näiteks kasutada

jõudu valdusesse sisenemisel. Antud juhul võib aru saada, et fakti tuvastamise teenuse tellis QQ

advokaadist esindaja DD, kes ühtlasi pidi tagama kohtutäiturile PPP valdusse sisenemise, kuna täituril

endal ei teki mingeid eriõigusi valduse hõivamisel seoses nimetatud teenuse osutamisega.

Fakti tuvastamine kohtutäituri poolt on toiming, kus kohtutäitur huvitatud isiku tellimusel kinnitab

eksisteeriva olustiku või sündmuse olemasolu teatud ajahetkel. Fakti tuvastamise tulemuseks on

kirjalik akt, mis koosneb üldjuhul sõnalisest osast ning pildi- ja/või videomaterjalist.

Kohtutäituril ei teki juriidilise fakti tuvastamise käigus mingeid eriõigusi valdusesse siseneda, seega

ei saa kohtutäituri tegevuse tulemusel valduse rikkumisel tekkida valduse tegelikul rikkujal mingeid

lisa tagatisi või erilisi õigustusi.

9.8. XX esindaja märgib, et XX valdust PPP kinnistul rikuti juba 07.10.2020, st päev varem kui

riigiprokuröri kaebuses on käsitletud.

Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses on selgitatud, et PPP naaber on hiljem väitnud XX-le, et ta nägi

kuidas asjad viidi majast välja 07.10.2020. a lõhutud tagaaia kaudu, mitte peaväravast, mille pult ja

võtmed on ainult XX-l. Ka XX emal on aiavärava avamiseks pult. Kaebuses on esitatud seega selge

väide, et PPP kinnistule ja majja murti sisse juba 07.10.2020, mitte ainult 08.10.2020. Selles valguses

jääb väidetav koristamise ettekääne täiesti arusaamatuks.

Sellele kaebuses esile toodud asjaolule ei ole riigiprokuröri määruses antud ühtegi selgitust ega

vastust. Määruses on käsitletud sündmusi üksnes kuupäeval 08.10.2020 ja leitud, et kinnistu omaniku

tegevus oli õigustatud koristamise eesmärgil (kuna kinnistul viibis koristusfirma) ning väidetava

omandi kaitse eesmärgil (millist vajadust aga tegelikkuses ei saanud esineda nagu määruskaebuses

eelnevalt põhjendatud).

Kaebaja poolt Riigiprokuratuurile esile toodud selge viide, et naaber nägi, kuidas asju majast välja

viidi on ka vastus kaevatud määruses esitatud kahtlusele, et kust XX (olles mitte viibinud majas pikalt

enne 08.10.2020 ja selle järgselt) üldse teab, et majast asju varastati?

Kuna nii kinnistud PPP ja MMM, kui ka neil asuvad elamud olid lukustatud (tööle rakendus ka XX

paigaldatud ja talle teada koodiga signalisatsioon), on see piisav tõend valdaja tahtest valduse

teostamist jätkata.

10(14)

Kuna PPP kinnistule ja majja juurdepääsuks lõhuti lukud, võeti jõuga maha signalisatsioon,

juurdepääs saavutati sissemurdmisega, on need piisavad tõendid, et XX valdus oli seaduspärane ja

sissemurdjate oma mitte.

9.9. Riigiprokuratuuri määruses on esitatud XX-le arusaamatud etteheited seoses tema Eestisse mitte

naasmisega pärast 2019. a sügist. Samuti võib määrust lugedes aru saada nagu oleks kaebuse

lahendamise seisukohast oluline tõendada, kas ta pidi 2019. a sügisel lahkuma kiiresti ja ootamatult

või mitte (etteheide, et pole esitanud kirjeldust lendude kohta või lennuki pileteid).

XX teostas oma valdusõigust tavapärasel viisil ja muuhulgas ka läbi teenuste osutajate, kellelt ta

teenused PPP hoone ja kinnistu toimimiseks ostis ja kes kõiki vajalikke teenuseid katkematult

osutasid. Lisaks oli ta emal YY-l juurdepääs kinnistule eraldi võtme ja puldiga, et jälgida valduse

puutumatust ja säilimist ning teostada soojal ajal aia hooldust. Seega oli XX korraldanud

valdusõiguse teostamise tavapärasel mõistlikult viisil nagu tavapärasele eemal viibijale kohane. Kõik

talle Riigiprokuratuuri määruses esitatud etteheited on arusaamatud ja põhjendamatud.

Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks pidanuks XX vahepealsel ajal Eestisse saabuma ning miks

ta pidanuks PPP majast ära viima sinna jäetud isiklikud esemed, väärisasjad ja sularaha. XX sai

üksnes eeldada, et mitte keegi ei hakka jõuga tema valdust PPP kinnistul ja majas rikkuma. Olles

saatnud 2020. a alguses kirjad nii Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale kui ka QQ advokaadile,

eeldas XX kolmandate isikute õiguspärast käitumist ja seda, et keegi ei hakka jõuga PPP valdust

rikkuma.

9.10. Kaebuses Riigiprokuratuurile on esitatud selge taotlus kontrollida, kas kriminaalasja alustamata

jätmise materjali juures

asuvalt kohtutäitur

WW CD salvestiselt (kirjeldatud

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri määruses 18.11.2020) nähtub, et on filmitud kõiki kaebuses nimetatud

asukohti majas ja kas kaebuses nimetatud asjad, esemed ja raha on nähtav nendes asukohtades.

Nendele konkreetsetele taotlustele on Riigiprokuratuuri määruses esitatud üksnes pealiskaudne

vastus. Näiteks on Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses täpselt kirjeldatud, mis asukohas majas asus

järgnev kaebaja isiklik vara:

Hispaania kuldmündid asusid mustas tööriista plastkastis, kasti alumises osas, puuride all (kast asus

I korrusel katlaruumis);

Kaebuses kirjeldatud kollane vääriskivi asus mustas tööriista plastkastis, kasti alumises osas, puuride

all, sealsamas, kus Hispaania kuldmündid (kast asus I korrusel katlaruumis).

Jääb selgusetuks, kas WW salvestiste ja fotode järgi on tuvastatud nimetatud tööriista plastkast I

korruse katlaruumis ja kas selles ruumis üldse mingeid toiminguid salvestati.

Kaebuse järgi asus sealsamas I korruse katlaruumis ka pappkarp, milles lampide ja elektrivaruosade

all kilekotis asus ettevõtete sularaha. Kaevatud määruses puudub vastus, kas I korruse katlaruumi

üldse WW poolt salvestati ja kas nähtub viidatud must tööriista plastkast ja kas see üldse avati.

Samuti jääb selgusetuks, kas salvestistel nähtub sealsamas asunud pappkarp, milles suured summad

ettevõtete sularaha.

9.11. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses selgitatakse, et WW teenuse osutamise toiming

25.09.2020 ei tekitanud kellelegi uut õiguspärast valdust seaduslikul alusel. WW teostas toimingu

25.09.2020. XX avaldatud sissemurdmine toimus aga 08.10.2020. a (ühe väite järgi juba 07.10.2020),

seega pea 2 nädalat hiljem. Kaebuses on selgelt juhitud tähelepanu, et senise menetluse käigus jääb

selgusetuks, kes ja mis alusel vahetas (ja kas vahetas) PPP maja lukud ja võtmed. Sellele konkreetsele

11(14)

küsimusele riigiprokuröri määruses vastused puuduvad, kuna määruses viidatud QQ ei viibinud

Eestis.

XX väidab jätkuvalt, et PPP elumajas olid 08.10.2020 (aga need olid järelikult seal ka 25.09.2020

täituri toimingu ajal) eelnimetatud XX ja tema laste asjad ja suure väärtusega esemed ning firmade

sularaha. XX väidab jätkuvalt, et sularaha ja väärisesemete hoidmine ettearvamatutes asukohtades

võib olla sageli palju turvalisem kui nende hoidmine asukohtades, kus võiksid vargad eeldada, et need

asuvad.

10. KarS § 266 järgi tuleb kriminaalmenetlust alustada, kui esineb vähemalt üks KarS § 266 lg-s 2

tuvastatud tunnus, milleks saab käesoleval juhul olla elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega.

Kokkuvõttes on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et kõik vajalikud KarS § 266 koosseisulised tunnused

antud juhul esinevad ja kriminaalmenetlust tuleb alustada.

QQ advokaat DD murdis 08.10.2020 (ühe versiooni järgi juba 07.10.2020 või isegi 25.09.2020 – aga

neid asjaolusid saab täpsustada kriminaalmenetluse käigus) PPP aiaväravate ja maja lukud,

kahjustades ka värava rajatist (vt foto lisas 13) võttis jõuga maha signalisatsiooni ning tungis seega

ebaseaduslikult XX valdusse. See valdus oli tema jaoks võõras ja ta teadis ning pidi teadma, et XX

tahe oli PPP kinnistut ja maja edasi vallata.

Juhul, kui advokaat DD tegevus PPP kinnistul XX valduse rikkumisel saab läbi kriminaalmenetluse

algatamata jätmise õigustused, millised on esitatud kaevatud määruses, oleks loodud väga ohtlik

pretsedent edaspidiseks. Selliselt on edaspidi lihtne advokaatidest esindajatel luua kunstlikud

eeldused ja formaalsed põhjendused valduse jõuga rikkumiseks. Sündmused, mis PPP kinnistul

25.09.2020, 07.10.2020 ja 08.10.2020 aset leidsid, vajavad karistusõiguslikku sekkumist ja tõe välja

selgitamist.

XX soovib rõhutada, et tema Hispaania advokaat teavitas tema endise abikaasa advokaati DD sellest,

et Hispaania kohtus on pooleli abikaasade varaühisuse vaidlus ja seetõttu on kõik jõu ja omavoliga

tehtud toimingud selle varaühisusega ebaseaduslikud. DD-le oli teada, et varaühisuse vaidlus on

seotud ka PPP ja MMM asuva varaga. See nähtub ka kaebuse lisas kohtule esitatud tõenditest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, vaadanud läbi nii esitatud kaebuse kui alustamata jäetud kriminaalasja

materjalid, sh Riigiprokuratuuri 04. jaanuari 2021. a määruse, leiab, et XX esindaja määruskaebus

tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid argumente, millised annaksid

aluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Samuti ei ole määruskaebuses toodud välja põhjendusi,

millistele tuginedes esineb alus arvata, et XX-l oli vaidlusaluse kinnistu osas ainuvaldus.

Ringkonnakohtu põhjendused on järgnevad.

12. Väidetava KarS § 199 järgi toimepandud kuriteo osas märgib ringkonnakohus esmalt sarnaselt

Riigiprokuratuuriga, et kaebus kuulub läbivaatamisele vaid XX-le kui eraisikule kuuluva vara osas,

mis väidetavalt asus kinnistul PPP (edaspidi PPP).

12.1. Kuriteokaebusest lähtuvalt ei ole võimalik eristada XX-le ja tema lastele ning XX-le ja

firmadele C ja W kuuluvat vara. Nii nähtub, et XX lastele (kellest üks on täisealine) kuulusid käekell

„Logines“ 8 x Hispaania kuldmündid eskuudot 1702 colubmus 8 tk maksumusega 45200 dollarit.

Firmadele C ja W vara (raha) kogusummas 284 516 eurot. Kuriteokaebuse sõnastusest jääb aga

arusaamatuks, kellele kuulusid Cut-Cornered Rectangular Modified Brilliant 12,07 karaat , Fancy

12(14)

Yellow, Natural , VS1 maksumusega 181050 dollarit. Kuriteokaebusees on lisatud, et kõige

eelnimetatu osas „tehakse vastav hagi Eesti kohtusse“.

Kaebuses on XX esindaja leidnud, et küsimusele, kas nimetatud asjad on varastatud või mitte, saab

vastuse anda kriminaalmenetluse läbiviimine. Ringkonnakohus toodud väitega ei nõustu, kuivõrd

kriminaalmenetluse alustamiseks peab esinema nii alus kui ajend. Kriminaalmenetluse alustamine

selleks, et uurida, kas majas väidetavalt olnud vara on seal alles, kadunud, ära viidud või varastatud

on igati taunitav ning läheb vastuollu kriminaalmenetluse alustamise põhimõtetega, kuivõrd puudub

kriminaalmenetluse alus. Kriminaalmenetluse alustamine selleks, et hakata otsima võimalikku

kriminaalmenetluse alust on vastuolus KrMS § 193 lg-s 1 ja KrMS § 199 lg 1 p-s 1 sätestatuga.

Siinjuures nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri arutluskäiguga, mille kohaselt ei ole eluliselt

usutav, et sellises väärtuses vara hoitakse elamus, kus keegi reaalselt igapäevaselt ei ela ja seda

olenemata väitest, et vara oli peidetud, sh kaebuse kohaselt ebatavalistesse asukohtadesse nagu

I korruse katlaruumis asuvasse tööriistakasti, pappkarpi.

Asjaolu, kas kohtutäitur WW koos QQ esindajaga käis PPP katlaruumis või mitte ning kas sealt

nähtus kuriteokaebuses kirjeldatud ja väidetavalt varastatud/omastatud esemeid ei oma käesolevalt

tähtsust, kuivõrd XX ei ole tõendanud esemete kuulumist talle ning asjaolu, et need esemed fakti

tuvastamise akti koostamise hetkel nimetatud kohas olid ning ka seda, et neid seal enam ei ole.

Kuivõrd fakti tuvastamise akti kohaselt ei ole katlaruumi osas märgitud, et seal oleks vara olnud

(pildid puuduvad), esineb alus arvata, et vara katlaruumis ei olnud. Ringkonnakohus märgib, et

kriminaalasja materjalide juures oleval CD-l ei ole videofaili, vaid fakti tuvastamise akt(id), millistelt

nähtuvatele piltidele on varasemad menetlejad viidanud. Seega nõustub ringkonnakohus eelnevate

menetlejate seisukohaga, et pole eluliselt usutav, et XX, olles viibinud aastaid eemal PPP asuvast

majast hoiab seisvas ja mitte-eluruumina kasutatavas majas niivõrd väärtuslikke esemeid.

Siinjuures lisab ringkonnakohus, et QQ esindaja edastas XX-le 06.12.2019. a e-kirja palvega anda

teada, kas mh PPP majas asub XX isiklikke esemed, mida viimane sooviks ära viia ning kui jah, millal

oleks XX-l neid võimalik majast ära viia. Juhul, kui PPP kinnistul oleks asunud kuriteokaebuses

nimetatud väärtuslikke esemeid ja sularaha, oleks eluliselt usutav olnud, et XX oleks nimetatud

esemed majast ise ära viinud või palunud seda kellelgi usaldusväärsel isikul teha.

12.2. Kaebuses toodud väitest, justkui nägi naaber, et kinnistult viidi asju ära 07.10.2020. a, ei nähtu,

milliseid asju majast välja viidi. Ringkonnakohus märgib veelkord, et PPP kinnistu omanikuks on

QQ, mistõttu esineb alus arvata, et seal asunud asjad kuuluvad lisaks XX-le ka QQ-le.

Kuriteoavalduses ei ole märgitud, millised asjad väidetavalt 07.10.2020. a kinnistult ära viidi, samuti

ei ole viidatud teo võimalikule toimepanijale ega toimunut täpsemalt kirjeldatud, mistõttu puudub

kriminaalmenetluse alus, kuivõrd teadmata asjade osas väidetavalt varguse toimepanemine on

hüpoteetiline ning kriminaalmenetluse algatamine nimetatud asjaolu kontrollimiseks on vastuolus

KrMS § 193 lg-s 1 märgituga.

13. Kaebuses leitakse, et toime on pandud KarS § 266 järgi kvalifitseeritav süütegu ehk omavoliline

sissetung kinnistule PPP. Nii kuriteokaebuses kui järgnevates kaebustes on viidatud, et kinnistu

ainuvaldajaks on XX.

13.1. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasja materjalidest ja XX ning QQ kirjavahetusest ei nähtu,

et kinnistu PPP ainuvaldus oleks antud XX-le, mistõttu on ka ringkonnakohtu hinnangul välistatud

kriminaalmenetluse alustamine KarS § 266 järgi.

Määruskaebuses rõhutatu, mille kohaselt olid kinnistu PPP võtmed ja värava pult XX käes, samuti

XX poolt kinnistuga seotud ülalpidamiskulude tasumine ei anna ringkonnakohtu hinnangul kinnistu

13(14)

ainuvaldust XX-le. Asja materjalidest ei nähtu, et QQ oleks kinnistu valdusest loobunud. Kuivõrd

pooleli on varaühisuse lõpetamine Hispaania kohtus, veelgi enam, kinnistusraamatu kohaselt kuulub

PPP kinnistu QQ-le ning XX poolt Hispaania kohtusse esitatud varaühisuse lõpetamise hagist

nähtuvalt kuulub kinnistu asukohaga PPP QQ lahusvara hulka, puudub alus arvata, et ainuvaldus oli

XX-l. Ainuvaldust ei anna XX-le ka asjaolu, et tema viibis seal viimati. Ringkonnakohus märgib, et

valdusest loobumine eeldab valdaja tahet. Asja materjalidest ei nähtu, et PPP kinnistu omanik QQ

oleks valdusest loobumiseks oma tahet avaldanud. Ringkonnakohus rõhutab, et see, kui isik valdust

ei teosta, ei tähenda veel, et ta oleks valduse kaotanud, sest valduse teostamine ei eelda pidevat asja

suhtes tegeliku võimu teostamist.

QQ esindaja poolt XX-le saadetud kirjast nähtub, et soovitakse teada, kas PPP majas asub XX

isiklikke asju, milliseid viimane soovib ära viia. Tegemist ei ole QQ poolt luba küsimisega majja

sisenemiseks. Samuti ei anna XX-le ainuvaldust seda rõhutava kirja edastamine Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale ja QQ esindajale.

13.2. Ringkonnakohus selgitab, et vara jagamisega seonduv ei ole kriminaalmenetluse alustamisse

puutuv, kuivõrd käesolevalt kontrollitakse, kas esineb alus menetluse alustamiseks KarS § 266 järgi

kvalifitseeritava teo toimepanemises. Seega ei ole asjasse puutuvateks määruskaebuses esitatud

argumendid, justkui müüdi teine kinnistu QQ poolt ebaseaduslikult või, et QQ koos oma advokaadist

esindajaga proovib ka PPP kinnistut müüa. Asjaolu, et Harju Maakohtu 21.01.2021. a hagi tagamise

määrusega kanti kinnistusraamatusse PPP kinnistu juurde XX kasuks märkus, ei tähenda samuti

automaatselt, et nimetatud kinnistu ainuvaldajaks oleks XX, kelle suhtes oleks toime pandud KarS §

266 järgi kvalifitseeritav tegu.

Siinjuures märgib ringkonnakohus, et QQ on tõepoolest uurijale 15.10.2020. a edastatud e- kirjas

märkinud, et materiaalseid vaidlusi poolte vahel ei esine. Siiski tuleb tähelepanu pöörata ka sellele,

et XX on varaühisuse lõpetamise hagi esitanud Hispaania kohtusse 27. novembril 2020. aastal,

mistõttu QQ poolt uurijale sedastatut ei saa pidada vääraks, kuivõrd kirja kirjutamise hetkel ei olnud

vastavasisulist hagi esitatud.

13.3. Kaebuses on põhjendatult viidatud asjaolule, mille kohaselt ei viibinud QQ PPP kinnistu kohta

fakti tuvastamise akti koostamise ajal Eestis. Siiski ei muuda nimetatud toimingu läbiviimist

ebaseaduslikuks tema puudumine. PPP kinnistu fakti tuvastamise akti kohaselt oli kohal QQ esindaja

DD ning toimingu viis läbi QQ poolt esitatud asjaoludele tuginedes kohtutäitur, kellel on nimetatud

toimingu läbiviimiseks õigus. Kuivõrd kinnistu omanikuks ning ka (kaas)valdajaks oli QQ, oli DD-l

kui QQ esindajal õigus ka 08.10.2020. a lasta PPP kinnistul teostada koristusteenust. Asjaolu, kas

selleks oli vajadus või mitte ning sellele hinnangu andmine ei ole käesolevalt oluline, kuivõrd

kinnistule siseneti valdaja loal. Siinjuures tuleb aga tähelepanu taaskord pöörata asjaolule, mille

kohaselt on kinnistu omanikuks QQ, kes ei ole oma valdusest kriminaalasja materjalidest tulenevalt

loobunud, kellel on igati õigus teostada endale kuuluval kinnistul erinevaid töid ja toiminguid.

13.4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et XX-l ei olnud PPP kinnistu suhtes ainuvaldust,

vaid XX ja QQ võib pidada nimetatud kinnistu osas kaasvalduse teostajateks AÕS § 50 mõttes,

mistõttu on välistatud KarS § 266 järgi kriminaalmenetluse alustamine. Ringkonnakohus selgitab

veelkord, kuivõrd valduse teostajaks oli ka QQ, ei saa pidada tema loal kinnistul toimingute

läbiviimist valdaja tahte vastaseks ning kinnistule sisenemist QQ esindaja poolt 25.09.2020 kui

koristusteenuse kinnistule lubamist 08.10.2020 ebaseaduslikuks, kuivõrd QQ oli selleks andnud loa

oma esindajale. Ringkonnakohus lisab, et QQ kohaselt (e-kiri menetlejale 15.10.2020.a) pärast 2017.

aastat PPP kinnistul keegi ei elanud ning ta ei andnud kellelegi pärast nimetatud aega ka luba seal

elamiseks. Ringkonnakohus lisab, et kaasvaldajad ei saa kasutada üksteise suhtes omaabi ega esitada

14(14)

valduse kaitse nõudeid. Kuivõrd eeltoodud asjaolusid arvestades saab kinnistu PPP omanikku QQ

lugeda kinnistu valdajaks, puudub vajadus vastata määruskaebuses toodud väidetele võimaliku

hädaseisundi mitte-esinemise kohta.

14. Eeltoodule tuginedes ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus

Riigiprokuratuuri 04. jaanuari 2021. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/