2-19-15332/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-19-15332

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19.veebruar 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE hagi A. B. vastu kahjuhüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

100 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013,

asukoht A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn), lepinguline

esindaja Vaho Vahkal (e-post vaho.vahkal@ergo.ee)

Kostja: A. B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve (e-post:

paul@jolab.ee)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ergo Insurance SE hagi A. B. vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

2. Mõista A. B.lt Ergo Insurance SE kasuks välja 100 000 eurot.

3. Menetluskulud jätta A. B. kanda.

4. Mõista A. B.lt menetluskulude katteks välja 1200 eurot Ergo Insurance SE kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-19-15332

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. ERGO Insurance SE esitas 04.10.2019 Pärnu Maakohtule hagi A. B. vastu liikluskahju

hüvitamise nõudega.

Hagiavalduse kohaselt toimus xx xx xxxx xxx liiklusõnnetus: kostja, juhtudes sõidukit xxxxxx

(xxxxxx), sõitis otsa reisirongile Stadler Flirt 3, millega põhjustas kahju muu hulgas Eesti

Liinirongid AS-ile. Kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamises ja sõiduki juhtimises alkoholijoobes

on tõendatud haigusloo väljavõttega ja kohtumenetluse 4-18-4344 käigus tuvastatud asjaoludega.

Sõiduki juhi tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud ERGO Insurance SE poolt

kohustusliku liikluskindlustuse lepinguga, selle alusel tekkis ERGO Insurance SE-l kahju

hüvitamise kohustus kannatanu(te) ees.

2. Hageja on ühele kannatanule, Eesti Liinirongid AS-ile, hüvitanud tekitatud kahju vähemalt

summas 1 095 699,60 eurot. Kogu liiklusavariiga tekitatud kahju on oluliselt suurem. Kahjustatud

isikuid oli kokku 11 ja kahju hüvitamise nõuded moodustasid kokku 2 463 003,98 eurot.

Arvestades kõiki asjaolusid ja eesmärgiga lihtsustada menetlust, nõuab hageja vaid 100 000 euro

hüvitamist. Hageja ei nõua viivist.

3. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada

tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69

lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult

pärast kindlustusjuhtumi toimumist.

4. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja liikluskahju kokku 100 000

eurot ning riigilõiv 1200 eurot.

KOSTJA VASTUS

5. 08.11.2019 kirjalikus vastuses kostja A. B. hagi õigeks ei võta.

Vaatamata hageja poolt esitatud seisukohtadele kindlustusjuhtumi olemasolu ja asjaolude kohta

ning väitele, et liiklusõnnetus toimus kostja süül, on kostja teisel seisukohal. A. B. selgituste

kohaselt toimus liiklusõnnetus põhjusel, et rong ei olnud temale kui veokijuhile vasakult poolt

tulevana nähtav, sest jäi metsatuka taha ja rongi liikumise müra polnud kuulda. Kui rong sai

nähtavaks, polnud teekatte ülima libeduse tõttu enam võimalik veokit peatada, vaatamata

üliväikesele liikumiskiirusele (29 km/h).

Kostja on kindlal seisukohal, et xxxxx ülesõit, kus liiklusõnnetus toimus, ei vasta tehniliselt

ettenähtud ohutusnõuetele (miks muidu peale juhtumi analüüsi on jõutud järeldusele, et selliseid

ülesõite on Eestis veel sadakond, kus tuleks ohutuse olukorda parandada).

6. Vaatamata kohtuvälise menetleja poolt arvesse võetud verenäitudele, on A. B. jäänud kindlaks

sellele väitele, et tema ei tarvitanud ei liiklusõnnetusele eelnenud päeval ega ka samal päeval

alkoholi. See on ka loogiline, sest pikaajalise kogemusega veokijuht ei rikuks juba põhimõtte

pärast liikluseeskirju sellisel määral. Kostja ei pea tema suhtes 08.08.2018.a tehtud Harju

Maakohtu otsust väärteoasjas nr 2302,18,001483 põhjendatuks ega õigeks. Kohtulahend

väärteoasjas on nüüdseks jõustunud ja pole võimalik nende asjaolude üle vaielda, kuid kostja jääb

oma seisukohale kindlaks.

7. Kostja ei vaidle vastu hageja väidetele kannatanule tekitatud kahju hüvitamise kohta ega ka

andmete kohta sellest, mitu isikut sai kahjustusi ja milline on neile hüvitamisele kuuluv

kahjusumma.

8. Hageja poolt esitatud nõue 100 000 eurot on tavakodanikule ilmselgelt üle jõu käiv. Isegi kui

kostja nõustuks väidetega süü olemasolust temal, pole tal võimalik nimetatud summat tasuda.

Hageja on ka ise mõistnud, et kostjal reaalselt puuduvad igasugused võimalused kahju

hüvitamiseks (juhul kui selline kohtulahend peaks saabuma), seda näitab tema poolt esitatud

lihtsustatud nõue. Samas ei ole sellegi nõude esitamisel arvestatud ,et A. B. tervislik seisund ei ole

peale liiklusõnnetust heaks muutunud, tema võimalus töötada on endiselt halb. Pole reaalne,et A.

2-19-15332

B. saaks lähiaastatel asuda sellisele tasuvale töökohale, mis võimaldaks rääkida esitatud nõude

rahuldamisest.

Kuivõrd kostja on endiselt kindel ,et temal puudub liiklusõnnetuses süü, palub ta jätta hagi esitatud

kujul rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.

MENETLUSE KÄIK

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel ja poolte nõusolekul kohus lahendab

asja kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid ja

avaldusi ning avaldada arvamust vastaspoole esitatu kohta, määrates selleks tähtajad. Samuti

kohus määras kohtulahendi teatavakstegemise aja.

Pooled täiendavaid tõendeid ega asjaolusid ei esitanud, jäid varem esitatud seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud kirjalikke tõendeid ning

analüüsinud tõendeid objektiivselt ja igakülgselt ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Asjas ei ole vaidlust nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude üle:

-

Xx xx xxxx toimus xxx raudteeülesõidul liiklusõnnetus, kus kostja juhitud veok xxxxxx

(registrimärgiga xxx xxx) sõitis otsa reisirongile Stadler Flirt 3 ja põhjustas sellega varalist

kahju muu hulgas Eesti Liinirongid AS-ile.

-

Sõiduki juhi tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud ERGO Insurance SE

poolt kohustusliku liikluskindlustuse lepinguga;

-

Liiklusõnnetuses kahjustatud isikuid oli kokku 11, nende kahju hüvitamise nõuded

moodustasid kokku 2 463 003,98 eurot.

-

Ergo Insurance SE on ühele kannatanule, Eesti Liingirongid AS-ile, tekitatud kahjust

hüvitanud 1 095 699,60 eurot.

12. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et hagejal kui kindlustusandjal on liikluskindlustuse

seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4 järgi õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht

juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis

alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist.

13. Kostja leiab aga, et tema ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, vaid liiklusõnnetus toimus

seetõttu, et Xxxxx ülesõit ei vastanud tehnilistele nõuetele. Kostja kinnitab samuti, et ei tarvitanud

enne ega pärast liiklusõnnetust alkoholi ega olnud liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes.

14. Hagiavaldusele lisatud Harju Maakohtu 08.01.2019 kohtuotsusest väärteoasjas nr 4-18-4344

(lk 9 – 15) nähtuvalt A. B.t karistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi

juhtivspetsialist

Margus

Pihl’i

08.08.2018

üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,18,001483 liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1, § 224 ja §

232 järgi, juhindudes KarS § 56 lõikest 1, juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks.

Kohtuotsuses märgitakse, et menetlusalust isikut (s.o A. B.t) karistati selle eest, et ta juhtis

mootorsõidukit, tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale lähenedes ei olnud tähelepanelik ega

sõitnud sellise kiirusega, et tal oleks võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta ja veenduda, et ei lähene

raudteesõidukit, ning sõitis ette vasakult lähenenud rongile, mis sõitis tema juhitus sõidukile küljelt

otsa. Põhjustas liiklusseaduse nõuete rikkumisega liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline

kahju AS-ile Swedbank Liising, OÜ Duo Auto ja AS-ile Eesti Liinirongid, ning põhjustas kerged

tervisekahjustused J. G-le, A. V-le, N. T -le, M. J-le, L. A-le, Z. L-ile, A.-L. A-le ja A. L-ile.

Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,95 mg/g. Alkoholisisaldus veres tuvastati EKEI aktiga nr

238T 20.02.2018.

Harju Maakohtu 08.01.2019 kohtuotsusega jäeti A. B. kaebus kohtuvälise menetleja otsuse

08.08.2018 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,001483 rahuldamata. Kostja

2-19-15332

kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud ning Harju Maakohtu 08.01.2019 kohtuotsus

on jõustunud.

Kostja möönab ka ise, et hagi aluseks olevad asjaolud on jõustunud kohtulahendiga tõendatud ning

nende üle vaielda ei ole enam võimalik.

15. Samuti nähtub hagiavaldusele lisatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr 1835184

(lk 7 -8), et A. B. 20.02.2018 vereproovis tuvastati P-EtOH Etanooli sisaldus 1,2 g/L, mis kuus

korda ületas referentsväärtust <0,2 g/L.

Kohus leiab, et nende tõenditega on tõendatud, et kostja rikkus liiklusseaduse § 69 lg-te 1 ja 3

nõudeid, mis näevad ette, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või

ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

16. Kostja ei ole ümber lükanud tõendeid, mille kohaselt on kostja verest vahetult pärast

liiklusõnnetust tuvastatud lubatust suurem kogus alkoholi. Tee- ja ilmastikuoludele vastava

sõidukiiruse valiku eest, samuti raudtee ülesõidul kehtestatud ohutusnõuete (ülesõidukohale

lähenedes tuleb vähendada kiirust, enne ülesõidukohale sõitmist tuleb veenduda, et rongi ei tule)

järgimise eest vastutab veokijuht sõltumata raudtee ülesõidu nõuetekohasusest.

17. Ka kostja vastuväited Xxxxx ülesõidu tehnilistele nõuetele mittevastavuse kohta on jäänud

paljasõnaliseks. Kirjalikule vastusele on lisatud üksnes kostja kassatsioonkaebus ning kostja

esindaja vastus hageja poolt kohtuväliselt esitatud tagasinõudele. Kohus on kirjaliku menetluse

korraldamise määruses kostjale selgitanud kohustust tõendada enda väiteid, sh raudtee ülesõidu

tehnilistele nõuetele mittevastavuse kohta. Kostja pooltele täiendavate tõendite ja seisukohtade

esitamiseks määratud tähtaja jooksul teatas, et jääb varasemate seisukohtade juurde ning uusi

avaldusi, vastuväiteid ega tõendeid esitada ei soovi.

18. Kohus leiab, et isegi juhul, kui Xxxxx ülesõit ei vastanud tehnilistele nõuetele, ei saa esitatud

tõendite ja asjaolude põhjal kostja osa õnnetuse tekkimisel välistada ega hinnata seda väiksemaks

kui 10%. Kostjal tuvastatud alkoholijoove teadaolevalt vähendab juhi tähelepanuvõimet ja

reageerimiskiirust.

19. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt moodustab kostjalt nõutav summa hageja poolt Eesti

Liinirongid AS-ile tasutud kahjuhüvitisest 9,13% ja kogukahjust umbes 4%, seega on hageja

100 000 euro suurune nõue põhjendatud ka juhul, kui kostja ei ole liiklusõnnetuse põhjustamise

eest ainuvastutav.

20. Hagi rahuldamist ei takista asjaolu, et kostjal ei ole majanduslikku võimekust nõutud summat

tasuda. Kostja lõppseisukohtades märgitakse, et kostja tervislik seisund ei ole muutunud paremaks,

paremaks ei ole muutunud ka tema majanduslik olukord. Kostja ei ole enda tervisliku seisundi,

sissetulekute suuruse ega varalise olukorra kohta ühtegi tõendit esitanud. Kohus on ka nende

asjaolude tõendamise vajadusele 07.01.2021 määruses tähelepanu juhtinud. Kostja vastuväited, et

ta ei ole suuteline kahjusummat tasuma, on paljasõnalised.

21. Eeltoodu alusel kohus rahuldab ERGO Insurance SE hagi A. B. vastu liikluskahju

hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 100 000 eurot.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluses menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate kulude suuruse. Hageja on

taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1200

eurot. Hageja kinnitab, et muid kulusid tal tekkinud ei ole. Riigilõivu tasumine on kohtumenetluse

alustamiseks vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 1200

eurot menetluskulude katteks välja.

Kohtunik Heli Käpp (Allkirjastatud digitaalselt)