2-20-19233/32 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S ÕIGEKSVÕTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-19233 Tsiviilasi T L hagi L L vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 15.02.2021 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: T L (isikukood xxx; elukoht: xxx; e-post xxx)

Lepinguline esindaja: advokaat Aleksei Forstiman (epost: aleksei.forstiman@narlex.com)

Kostja: L L (isikukood xxx; elukoht: x, e-post xxx; tel xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada T L ja L Le 22.09.2007 Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Välja mõista T Llt riigi tuludesse 75 eurot riigilõivu.

Välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda hiljemalt 22. aprilliks 2021 Maksuja Tolliameti arvele:

EE351010052031000004 SEB PANK EE502200221014193355 SWEDBANK EE401700017002872300 LUMINOR BANK Makse tegemisel tuleb lisada viitenumber: 99921700008528, ja selgitus: „2-20- 19233 täiendav riigilõiv“

4. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-20-19233

2(3)

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

T L esitas hagi L Le vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pooled pikemat aega koos ei ela ja nende abielusuhted on lõppenud.

15.02.2021. a kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kohus kuulas kostja ära istungil telefoni teel. Kostja oli nõus abielu lahutamisega nõus

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kostja võttis istungil esitatud hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning ei hagejal ega kostjal pole soovi neid taastada.

Eeltoodust tuleneb üheselt, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud.

Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

2-20-19233

3(3)

Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, siis jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus vabastas hageja 75 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus, leiab, et hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud (riigilõiv) riigituludesse.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 6 tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Hagiavalduselt makstava riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast ning riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid (TsMS § 147 lg 1). Riigilõiv abielulahutuse nõudelt on RLS § 59 lg 2 kohaselt 100 eurot.

Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Kohus leiab, et seaduseandja on näinud ette, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. Seaduseandja on ka näinud ette, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (TsMS § 190 lg 1).

Kuna antud juhul on hageja vabastatud, kuid kohus on menetlusabi andnud ning perekonnaasjades kannavad kulud osapooled ise, leiab kohus, et hageja kohustub tasuma riigile vähem tasutud 75 eurot riigilõivu.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik