2-19-16517/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-16517

Kohtuasi

Osaühingu DELIVER hagi Silv Hooldus OÜ vastu

1 179 733 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.10.2020 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Osaühing DELIVER apellatsioonkaebus,

hind 1 179 733 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing DELIVER (registrikood 10692275),

esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev

Kostja Silv Hooldus OÜ (registrikood 14274221), esindaja

Vassili Kosteitšuk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16.10.2020 otsus ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing DELIVER (hageja) esitas 23.1.2019 hagi Silv Hooldus OÜ (kostja) vastu

1 179 733 euro väljamõistmiseks. Hageja taotles menetluskulude jätmist kostja kanda. Hagi

sisaldas taotlust hagi tagamiseks, mille kohus rahuldas 04.11.2019.

Hageja (müüja) ja kostja (ostja) sõlmisid 04.05.2018 kinnistu registriosa nr 170901

müügilepingu. Nii ostjal kui müüjal oli sama seaduslik esindaja NN, kes esindas tehingu

tegemisel mõlemat poolt. Lepingu järgi pidi ostja tasuma 1 809 343 eurot. Sellest summast

kanti müüjale 213 996,02 eurot ja 281 003,98 euro eest tasuti kinnistul lasuva hüpoteegi

vabastamiseks. Ülejäänud osas tasaarvestas kostja oma nõuded hageja vastu, st 1 314 343 euro

ulatuses.

Alates 13.12.2018 oli hagejal uus omanik ja juhatus. Hageja leidis, et tasaarvestuse aluseks

olnud kostja nõuet 1 314 343 eurot hageja vastu ei ole kunagi olnud. Kostja omandas kinnistu

tänu tasaarvestusavaldusele 1 179 733 euro võrra odavamalt ehk rikastus alusetult selle summa

ulatuses ja hagejal on õigus see summa kostjalt tagasi saada (hageja nõude suurus erines

lepingust selle tõttu, et kostja tasus väikses osas nõude ära). Kostja pidi tõendama nõude

olemasolu, mida ta ei teinud. Pelgalt kinnitused ei tõenda olematut nõuet. Hagejal olid

võlgnevused ca 900 000 eurot. Sellest oli NN teadlik. Selle asemel, et võlgnevused tasuda,

hakkas NN skeemitama eesmärgiga vabaneda võlgnevustest. NN esitas notarile tehingu

tegemisel valeandmeid ja esitas paljasõnalise kinnituse nõude olemasolu kohta. Sellega rikkus

isik juhatuse liikmele esitatavaid nõudeid ja tegutses huvide konflikti olukorras.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Juhul kui müüja juhatuse liige tekitas müüjale kahju, siis tuli nõue esitada tema vastu. Hageja

tunnistas hagis tema vastu nõuete olemasolu, kui märkis, et tal oli võlgnevusi ca 900 000 euro

ulatuses. Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal oli NN hageja ainuosanik ja ainus juhatuse liige.

Hageja kinnitas lepingus ja hiljem tasaarvestuse aluseks olnud nõuete olemasolu, nende

sissenõutavaks muutumist ja nende omandamist kostja poolt. Hageja kinnitas mh, et kõik

lepingust tulenevad nõuded olid täidetud ja tal puudusid nõuded kostja vastu. Hageja kinnitused

olid tahteavaldused, mitte tehingud ja need ei saanud olla näilikud ega tühised. Hageja ei

tõendanud, et tasaarvestusavaldus oli näilik. Poolte kokkulepe kohaselt pidi hageja kinnistu eest

saama 495 000 eurot. Seega juhul, kui tasaarvestus ja müügihinna kokkulepe oleks olnud näilik,

siis poolte tahteavaldustest tulenes, et varjatud oli müügihinna kokkulepe summas

495 000 eurot. Vastav summa oli aga tasutud ja lepingust tulenev kohustus täidetud. Kui

tasaarvestus oleks olnud tühine, siis tekiks küsimus kogu müügilepingu kehtivuse osas.

Müügileping ei olnud osadeks jagatav. Ilma tasaarvestuseta ei oleks pooled seda müügilepingut

sellistel tingimustel sõlminud.

Maakohtu otsus

3. Kohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt

kostja kasuks menetluskulude hüvitise 2 200 eurot. Kohus tühistas 04.11.2019 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Kohus tuvastas, et pooled ei vaielnud selle üle, et nad sõlmisid 04.05.2018 müügilepingu jm

lepingud, mille koostas ja tõestas Tallinna notar AA. Lepingu kohaselt hageja müüs ja kostja

ostis hagejalt kinnistu hinnaga 1 809 343 eurot, millest 1 314 343 eurot kohustus kostja tasuma

hagejale koheselt. Pooled kinnitasid, et ostja omandas nõuded müüja vastu summas

1 314 343 eurot. Tehingus osalejad avaldasid, et nad tutvusid selle sõlmimise aluseks olevate

dokumentidega, ei soovinud täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud

asjaolude täiendavat kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt. Ostja ja müüja avaldasid, et nad

soovisid lepingu sõlmimisega tasaarvestada lepingus nimetatud vastastikused nõuded

1 314 343 euro ulatuses nii, et tasaarvestuse tulemusena lõpeb lepingust tulenev müüja nõue

ostja vastu täies ulatuses. Müüja ja ostja juhatuse liige NN kinnitas, et lepingu sõlmimine ei

olnud vastuolus poolte huvidega ning tal kui poolte esindajal oli õigus esindada nii müüjat kui

ostjat ning tal oli õigus teha tehing isikutega keda ta üheaegselt esindab. NN kinnitas ühtlasi, et

ta ei riku selle lepingu sõlmimisel esindamise aluseks olevatest õigussuhetest tulenevaid

kohustusi ja tulenevalt eeltoodust ei või müüja ja ostja seda lepingut tühistada tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 131 alusel.

Kohus leidis, et NN-l (mõlema äriühingu juhatuse liikmena) oli õigus sõlmida 04.05.2018

lepingut. Hageja ei väitnud, et kinnistu müügitehing oli tervikuna näilik ja seega tühine. Hageja

ja kostja soovisid kinnistu omaniku vahetust ja see ka toimus. Polnud tõendatud, et lepingus

kokku lepitud müügihinna tasumise kord on näilik. Kohus leidis, et pooled ei leppinud kokku,

et müügitehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

pooled tahaksid jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad. Pooled soovisid neid tagajärgi, millist tahet nad avaldasid.

Nii hageja kui kostja juhatuse liige kinnitasid lepingus, et ostja omandas nõuded müüja vastu

kokku summas 1 314 343 eurot. Hageja nõue kostja vastu tulenes lepingu p-st 4.2. Seega oli nii

hagejal kui kostjal õigus tasaarvestusavaldust esitada. Tasaarvestus toimub avalduse

tegemisega teisele poolele. Lepingu p-st 4.3 nähtuvalt esitas tasaarvestusavalduse hageja ja p-s

4.4 kostja nõustus nõuete tasaarvestamisega. Seega oli hageja kinnitusega tõendatud, et hagejal

oli kostja ees rahaline kohustus 1 314 343 eurot. Lepingus kinnitasid pooled, et tasaarvestuse

tulemusena lõpeb lepingu p 4.2 tulenev hageja nõue kostja vastu täies ulatuses. Hageja juhatuse

liige andis 15.05.2018 täiendavalt kirjaliku kinnituse, et kõik poolte vahelisest tehingust

tulenevad kohustused olid täidetud ning hagejal ei olnud nimetatud lepingust tulenevaid

nõudeid ega pretensioone kostja vastu. Lähtudes eeltoodust oli tasaarvestus kehtiv ja hagejal

puudus kostja vastu nõue 1 314 343 eurot.

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Kohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, jagas ebaõigesti tõendamiskoormise ega

selgitanud pooltele nõuetekohaselt tõendamiskoormist ja rajas otsuse asjas esitamata tõenditele

ning hindas valesti asjas olevaid tõendeid ning asjaolusid. Samuti hindas kohus pooltega

eelnevalt arutamata asjaolusid erinevalt.

Lepingus viidatud tasaarvestus oli näilik ja tühine, sest kostjal ei olnud nõuet hageja vastu, mille

oleks kostja saanud tasaarvestada. Vaidlusaluse tehingu eesmärgiks ei olnud kinnistu omaniku

vahetus. Pooltevaheline võlasuhe polnud lõppenud. Hageja nõue tuli rahuldada. Tehingu

näilisuse hindamisel pidi kohus andma sellele sisulise hinnangu. Kohus ei olnud ühelegi

tõendile tuginedes tuvastanud, et kostjal oleks nõue hageja vastu. Nõude olemasolu pidi

tõendama kostja, sest hageja ei saanud negatiivset asjaolu tõendada. Kostja ei esitanud ka

nõuete loovutamise dokumenti ja hagejal oli õigus keelduda kohustuste täitmisest uuele

võlausaldajale, kuniks talle väljastatakse tõend nõude loovutamist kohta. Kohus poleks tohtinud

rajada oma järeldused tasaarvestuse olemasolu kohta vaid kostja selgitustele. NN 15.04.2020

kinnitus oli võltsitud dokument, mis loodi tagantjärgi eesmärgiga viia huvitatud isikut eksitusse

ja luua vale ettekujutuse asjaoludest. NN tegi hageja nimel tehingu, mis oli hageja

majanduslikele huve ilmselgelt kahjustav. NN rikkus lojaalsuskohustust, hoolsuskohustust ja

tegutses huvide konfliktis.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja tsiviilasi

saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks

samale kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

7. Maakohus ei viinud kohtuasjas läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1,

§ 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398 ega täitnud piisavalt selgitamiskohustust (§ 351). Need

rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete

rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, siis

saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid

juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada

apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt ka Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-41-15, p 20 teine lõik).

8. Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise

tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

9. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 04.05.2018 kinnistu müügilepingu, hüpoteegi

loovutamise ja üleandmise lepingu, kommertspandi kustutamise, asjaõiguslepingud (tl 6-16).

Müügihinnast 1 809 343 eurot arvestati 281 003,98 eurot laenulepingu lõpetamiseks, 213

996,02 eurot kanti müüjale ja lepingu 1 314 343 euro ulatuses tasaarvestati lepingu p 4.4 järgi

ostja nõuded müüja vastu, mis tulenesid lepingu p 2.7.1 kohaselt ajavahemikus 12.09.16-

3.05.17 sõlmitud ja kohaselt täitmata müügilepingutest ning need nõuded olid muutunud

sissenõutavaks.

10. Hageja esitas maakohtule hagiavalduse 1 179 733 euro saamiseks Suur-Sõjamäe põik 9

kinnistu 04.05.2018 müügilepingu alusel. Hagi aluseks on väide, et müügilepingus sisalduv

tasaarvestus olevat olnud näilik ja tühine ja seetõttu ei ole müügihinda 1 179 733 euro osas

tasutud. Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et kostjal puudus tasaarvestuse aluseks olev

nõue. 19.06.2019 pöördus hageja kirjalikult kostja poole palvega ülalmärgitud summa ja

seadusest tuleneva viivise saamiseks. 27.06.2019 esitas hageja kostjale müügihinna tasumist

tõendavate dokumentide nõude (tl 18). Hageja ei tunnistanud 15.05.2018 kinnistuskirja, mille

kohaselt hagejal ei ole kostja vastu 04.05.2018 lepingust tulenevaid nõudeid (tl 29).

Hageja on tuginenud nõudes asjaolule, et tasaarvestuse eeldused ei olnud täidetud, sest hagejal

ei olnud võlgnevust kostja ees ja kostjal ei olnud õigust oma nõuet tasaarvestada hageja

04.05.2018 lepingust tuleneva nõudega kostja vastu.

11. Ringkonnakohus leiab, et menetluslik olukord peab olema pooltele võrdselt selge.

Maakohus ei viinud asjas läbi kohast eelmenetlust. Poolte seisukohad olid erinevad

vastandlikud. Kostja on 26.03.2020 kirjas palunud kohtul täita selgitamiskohustust, sest selge

ei olnud, millise õigusniormi alusel kohus asja lahendab ja milliseid asjaolusid peab kohus

oluliseks ja kes peab neid tõendama. Kostja selgitusel ei välistanud ta, et selgitamiskohustuse

täitmise tulemusel võib selguda tunnistajate või juhatuse liikmete ülekuulamise vajalikkus.

Kostja soovis asja arutamist kohtuistungil. Maakohus on 12.03.2020 kirjas pooltele teatanud,

et kohtuistungi aja kooskõlastab täiendavalt. Samas kohtuistungit kohus ei korraldanud.

12. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(Riigikohtu 20.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20.06.2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda.

Asjaoludest nähtub, et kohtupoolne selgitamiskohustuse täitmine oli vajalik, kuna pooltel

puudus selgus, mida kumbki pool pidi tõendama. Maakohus rikkus sellega täitmata jätmisega

oluliselt menetlusõiguse norme, kuivõrd pooltel on TsMS § 5 lg 2 kohaselt võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Poole õigus esitada tõendeid tuleneb ka TsMS § 199 lg 1 p st 5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

13. Maakohtus oli keskseks küsimuseks, millest sõltub asja lahend: kas kostjal on 04.05.2018

seisuga hageja vastu 1 314 343 euro nõue ja kas kostjal on õigus see nõue tasaarvestada. Nõude

olemasolu saab tõendada pool, kes väidab, et tal on teise poole vastu nõue. Järgnevalt on hagejal

omakorda õigus esitada kostja nõudele vastuväited ja vajadusel tuleb neid tõendada. Tegemist

on nn klassikalise tõendamiskoormise jaotusega poolte vahel, mida maakohtul tulnuks pooltele

selgitada. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldas tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist.

Kuna maakohus asja sisuliselt ei lahendanud, ei tuginenud tõendite analüüsile kohtu seisukoht,

et pooltel puudub vaidlus, et kostja on omandanud müüja vastu 1 314 343 euro suuruse nõude

(04.05.2018 müügilepingu p 2.7.1 kohaselt tulenesid kostja nõuded 12.09.2016-03.05.2017

sõlmitud ja kohaselt täitmata müügilepingutest). Hageja on läbivalt menetluses väitnud, et ta ei

ole kostjale võlgu ja et kostja ei ole tõendanud hageja vastu nõuete omandamist ülalmärgitud

summas. Maakohus on jätnud tasaarvestuse eeldused sisuliselt hindamata.

14. Kuivõrd maakohus jättis asja sisuliselt lahendamata, ei pea ringkonnakohus puuduliku

eelmenetluse tõttu võimalikuks ja õigeks tõendamist vajavate asjaolude mahtu arvestades asja

ise sisuliselt lahendada, sest apellatsioonimenetluses esmakordselt asja lahendamiseks oluliste

faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel

rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste

asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

maakohtul täita esmalt eelmenetluse ülesanded, mh selgitada pooltele tõendamiskoormist ning

anda võimalus esitada vaidlusaluste asjaolude kohta täiendavaid tõendeid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja

uue lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt)