2-19-259/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-259

Kohtuasi

Laxnel OÜ hagi E13 OÜ vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.09.2020 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Laxnel OÜ apellatsioonkaebus, hind 5 758,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Laxnel OÜ (registrikood 11412272), esindaja

Annika Kiisk

Kostja E13 OÜ (registrikood 10151929), esindaja Avo

Viiol

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24.09.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.

3. Välja mõista Laxnel OÜ-lt E13 OÜ kasuks tema apellatsioonimenetluse kulude

katteks 325 eurot.

4. Laxnel OÜ-l tuleb tasuda välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda

E13 OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Laxnel OÜ (hageja/töövõtja) esitas 07.01.2019 Harju Maakohtule hagi E13 OÜ

(kostja/tellija) vastu võla 4 992 euro, viivise 327,59 eurot (periood 24.02.2018 – 17.01.2019) ja

sealt edasi edasiulatuva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni võla tasumiseni ning

võla sissenõudmiskulu 40 eurot nõudes. Hageja taotles menetluskulude jätmist kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille objektiks oli Sillaotsa

Talumuuseumi veovahendite hoiukuuri põranda tänavakivi paigalduse ehitustööd. Pooled

leppisid kokku, et tööde eest tasutakse koheselt pärast tööde valmimist. Tööd valmisid

veebruaris 2018 ning töövõtja esitas tellijale arve nr 18009 maksetähtajaga 23.02.2018 summas

6 192 eurot. Arvel märgitud tööde maht 258 m2 oli selleks hetkeks teostatud tööde tegelik maht.

3. Tellija tasus 1 200 eurot ja tasumata oli 4 992 eurot. Tellija ei esitanud hagejale pretensioone

teostatud tööde osas. Kostja kirjad hagejale ei kirjeldanud nõuetekohaselt puudusi ja kostja ei

andnud täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Eeldused ja alus kostja kahjunõude

rahuldamiseks puudusid. Samuti võttis peatellija Märjamaa Vallavalitsus kõik hageja poolt

teostatud tööd kostjalt vastu ja tasus selle eest kostjale. Kostja tasus hagejale veel 840 eurot

teise arve eest. Nimelt ei olnud teine arve seotud töövõtulepinguga, tegemist oli iseseisva

kokkuleppega. Arve 840 euro eest esitati killustiku, selle veo ja kopatööde eest.

4. Pooled ei leppinud kokku konkreetses tööde mahus. Kuivõrd töö tegemise ajal valitsesid

väljas miinuskraadid, siis teavitas töövõtja tellijat, milliseid töid sai teha miinuskraadidega

(kivide paigaldus) ning millised tööd tuli teha kevadel soojakraadidega (liiva lisamine kivide

vahele ning plaatide ülekäimine tihendajaga, sest muidu oleksid plaadid purunenud). Töövõtja

selgitas, et kuivõrd ilmastiku tingimused ei olnud sobilikud kivide paigalduseks (aluspind oli

külmunud), siis hageja ei võtnud endale vastutust aluspinna vajumiste eest. Kivide paigalduseks

vajalik aluspind oli tellija tehtud.

Ehitusobjekti koosolekul otsustati, et postide ääri kividega ei kaeta, vaid need valatakse betooni

täis objektil tegutsenud teiste ettevõtete poolt koos teise korruse trepialuse valamisega ning

betoneerimistöid plaaniti teostada 03.03.18 juhul, kui ilm soojeneb plusskraadideni. Töövõtja

ei saanud teostada märtsis hoone ümber sillutisriba, kuivõrd toimus alles trepi ehitus ja õues oli

lumi maas. Betoonkivide paigaldus oli töövõtja poolt põhimahus teostatud. Isegi kui kostja

oleks nõudnud puuduste kõrvaldamist hagejalt, ei olnud need puudused nii olulised, et oleksid

õigustanud tasu maksmata jätmist.

Töövõtja kahtles, kas tellija poolt palgatud Ribalai OÜ tegelikkuses teostas töid objektil, sest

peatöövõtja ei olnud sellest teadlik. Kostja enda poolt viidatud tööd olid ülepaisutatud ja kulude

suurus oli tõendamata. Samuti oli tõendamata, millised puudused töövõtja töös esinesid,

millises mahus ja kas ja millal nõudis kostja tööde parandamist ja et töövõtja puudusi ei

kõrvaldanud.

Kostja vastuväited hagile

5. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

6. Kostja sõlmis vallaga 07.09.2017 töövõtulepingu Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite

hoiukuuri ehitustöödeks. Tööde mahtu kuulus mh hoone esimesel korrusel betoonplaatidest

põranda ehitus, betoonplaatidest sillutisriba ehitus ümber hoone ja sillutise äärekivi paigaldus.

Kostja teostas esimese korruse põranda aluse ja osaliselt aluse sillutisribale. Hageja ja kostja

leppisid suuliselt kokku, et hageja paigaldab hoone sees betoonkivist plaatpõranda, betoonkivid

hoone ümber sillutisribale ning kõnnitee äärekivi sillutisriba serva. Hoone esiküljel tuli selleks

valmistada ette aluspind. Tööde mahuks oli 258 m2 ja hind 20 eurot ruutmeeteri kohta, millele

lisandus käibemaks, kokku 6 192 eurot (20 x 1,2 x 258). Betoonkivid ja kõnnitee äärekivid olid

kostja poolt ning need olid juba transporditud objektile. Pooled hindasid koos tööde mahtu ja

jäid 258 m2 juurde (sillutise osa oli 36,12 m2 (0,6 x 30,1 x 2) ja põrand 226,7 m2).

7. Töövõtja alustas töödega 2018 veebruari keskel, paigaldas põrandaplaadid, kus need jooksid

sirgete ridadena, kuid postide ääred, kus tuli palju kivi lõigata ja töö oli ajamahukas, jättis

tegemata. Tegemata jäi hoone ümber sillutisriba (hageja küll paigutas sillutisriba esiküljele,

kuid see tuli kõik üles võtta ja uuesti laduda) ja äärekivid olid paigaldamata. Tegemata jäi ka

tugipostide ümbrus, äärepostide ümbrus, trepialune ja tänavakivi ümber maja. Töövõtja jättis

töö lõpetamata ning tehtud töö oli puudustega. Hageja polnud kokkulepitud töid teostanud ega

neid üleandmiseks kostjale esitanud. Tellija töid vastu ei võtnud. Kostja teatas koheselt hagejale

puudustest. Kostja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 23.03.2018. Töövõtja

oli teadlik töö puudustest töö tegemise ja objektilt lahkumise ajal, kuid ta ja ei asunud puudusi

kõrvaldama. Seetõttu ei omanud tähtsust, kuidas kostja hagejale puudusi kirjeldas. Kõik tööd,

mis tuli hiljem täiendavalt ära teha (plaatide vahele liiva lisamine ja tihendamine, hoone ümber

kivide paigaldamine, trepialuse ja postide ümbruse tegemine) olid töövõtjale teada.

Ehituskoosolekul peeti betoneerimistööde all silmas mitte põranda betoneerimist, vaid hoonest

väljas asuvate lodžade trepialuste betoneerimist.

Hagejal tuli teha töö vastavalt projektile. Projekti ja paigaldusjuhiste järgi tuli betoonkivide

paigaldamise

nõuetekohase

tulemuse

saavutamiseks

nende

alla

teha

liivast

või

paekivisõelmetest pehmenduskiht. Ilma selleta ei olnud kivide paigaldamine lubatud. Seega

kuulus hageja poolt killustiku toomine objektile tööde mahtu. Kuigi hageja esitas selle kohta

eraldi arve, jäi see tööde hinna sisse ning seega teine arve pidi olema selle võrra väiksem. Kostja

tasus killustiku eest täies ulatuses ja teise arve eest osaliselt, kokku 2 040 eurot. Töövõtja esitas

20.02.2018 arve täissummale 6 192 eurot. Kostja tasus vastavalt kokkuleppele kaks makset:

23.02.2018 840 eurot ja 23.02.2018 arve 1 200 eurot. Kuna tööd oli lõpetamata, siis oli tegemist

ettemaksetega. Kui tööd oleksid tehtud nõuetekohaselt, oleks hagejal olnud õigus saada

täiendavalt tasu. Hageja jättis osa tööd tegemata, mistõttu ei olnud tal õigus saada tegemata töö

eest tasu. Töövõtja tellijat ei hoiatanud, et ta ei saanud saavutada töö nõutavat tulemust.

8. Tellija korraldas ise puuduste kõrvaldamise aprillis-mais 2018. Kostja tellis Ribalai OÜ-lt

tööde lõpetamiseks ja tehtud tööde parandamiseks töid 1 693,93 euro ulatuses. Paigaldada tuli

40 m2 ulatuses betoonplaate, lisaks paigaldatud plaadid lahti võtta, aluspind korrastada ja

plaadid uuesti paigaldada. Põrandaplaatide vahed tuli liivaga täita ja tihendada. Hoone ümber

tuli paigaldada sillutise plaadid, juba paigaldatud plaadid üles võtta, uuesti paigaldada, kuna

äärekivi puudumise tõttu olid need vajunud ning kogu sillutise ulatuses tuli paigaldada äärekivi.

Hoone vundamendi ja põrandapostide ümbert lõpetas puudustega töö tellija ise. Kostja pidi

rentima töövahendeid, maksma töötajatele tasu ja riigile makse. Parandustöö tuli teha 82 posti

juures (72 seinaposti 19,44 m2 ja 10 põrandaposti 3,6 m2), trepialusel 4,86 m2 ja sillutisriba

36,12 m2 ulatuses (kokku 64,02 m2 = 3,6+19,44+4,86+36,12). Töövõtjal ei olnud õigus saada

tasu tegemata töö 1 546,48 eurot eest (ruutmeetri hind 20 eurot x 1,2 x 64,02 m2). Hagejal

olnuks õigus saada parandamist vajava töö eest 2 605,20 eurot (4152-1546,8). Kostja tegi ise

töid ümber 2 624 euro eest. Seega moodustas tellija nõue töövõtja vastu 4 317,93 eurot

(1693,93 + 2624 eurot). Kostja soovis poolte vastastikuseid nõuded tasaarvestada. Hageja nõue

2 605,20 eurot oli kostja nõudega 4 317,93 eurot tasaarveldatud ja kostjal puudus kohustus

hagejale midagi tasuda.

9. Pooled ei olnud viivises kokku leppinud ja kohaldada sai vaid seadusjärgset määra. Kuna

tellija töid vastu ei võtnud, siis puudus alus tasu nõudmiseks. Äärmisel juhul võis tasunõude

aluseks olla päev, millal vald võttis valmis tööd kostjalt vastu, mis oli 10.12.2018. Hagejal

polnud võla sissenõudmisega kulusid tekkinud ja hagejal puudus alus sissenõudmiskulu

nõudmiseks.

Maakohtu otsus

10. Kohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks

kostja menetluskulud rahaliselt ja mõistis hagejalt välja menetluskulude hüvitise 1 437 eurot

koos kohustusega tasuda viivist.

Kohus tuvastas, et pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel kehtis suuline töövõtuleping,

mille kohaselt pidi hageja tegema Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite kuuri põranda

tänavakivi paigalduse tööd ja et kostja tasus hagejale arvete nr 18007 ja nr 18009 alusel kokku

2 040 eurot. Pooled vaidlesid eelkõige selle üle, kas töövõtja tegi tööd nõuetekohaselt ning kas

tasunõue muutus sissenõutavaks.

11. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagi rahuldamise eeldusena oleks hagejal tulnud tõendada,

lepingu kohaselt pidi kostja talle tasuma lisaks kokku lepitud töötasule 840 eurot killustiku eest.

Hageja oleks pidanud tõendama, et kostja pidi talle lepingu alusel tasuma täiendavalt 6192 eurot

sõltumata sellest, et hageja ei olnud töid lõpetanud.

VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS §

637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline,

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

Olukorras, kus kostja ei olnud hagejalt töid vastu võtnud, lasus hagejal kohustus tõendada, et

üleandmiseks esitatud töö vastas lepingutingimustele. Käesolevas asjas hageja nõustus, et ta

töid ei lõpetanudki ning töödes esinesid puudused. Töövõtja väiteil sõlmisid pooled

kokkuleppe, mille kohaselt pidi töövõtja asuma puudusi kõrvaldama alles kevadel ning kostja

oli kohustatud talle puuduste olemasolust sõltumata tasuma kogu tasu, kuid sellise kokkuleppe

olemasolu töövõtja ei tõendanud. Hageja väidetest, milliste kohaselt pidi hageja kokkuleppe

kohaselt tööd lõpetama ja puudused kõrvaldama alles kevadel, võis järeldada, et hageja nõustus

puuduste olemasoluga ja teadis nendest. Hageja ei tõendanud, et kostja pidi talle lisaks tehtud

tööle tasuma täiendavalt materjali eest ning et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tegema

töö 2018 talvelt vaid osaliselt ning tööde lõpetamine ja puuduste kõrvaldamine pidi toimuma

kevadel. Töövõtja polnud seejuures väitnud ega tõendanud, et ta oleks 2018 kevadel objektile

naasnud ja tööd lõpetanud ning puudused kõrvaldanud. Kohus leidis, et ainuüksi hageja

seadusliku esindaja vande all antud ütlustega ei saanud lugeda tõendatuks kõiki hageja väiteid

pooltevahelise kokkuleppe sisu kohta ehk selle kohta, et hageja pidigi puudused kõrvaldama

kevadel ning lisaks töötasule pidi kostja tasuma killustiku eest. Hageja seadusliku esindaja

väiteid teised asjas kogutud tõendid ei toetanud. Hageja seadusliku esindaja seletused selle

kohta, miks pidi kostja killustiku eest täiendavalt tasuma, olid ka ebakonkreetsed. Polnud

põhistatud, millistele nõuetele rajatud aluspind ei vastanud ja kuidas sai väidetava nõuetele

mittevastavuse tuvastada üksnes välisel vaatlusel. Normidele mittevastavuse väiteid polnud

ühegi dokumentaalse tõendiga tõendanud. Ainuüksi asjaolust, et tellija tasus esitatud arve ilma

vastuväiteid esitamata ei saanud järeldada, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi

kostja tasuma lisaks tehtud töödele täiendavalt materjali eest. Kohus luges usutavateks kostja

väiteid, et ta tasus arve ettemaksuarvena ja poolte vahel kokku lepitud hind sisaldas tasu selle

materjali eest, mida hageja pidi ise objektile tarnima.

12. Õiged olid töövõtja väited, et VÕS § 644 lg 2 kohaselt pidi tellija töö lepingutingimustele

mittevastavusest teatamisel selgitama piisavalt täpselt, milles puudused seisnesid. Kohtu

hinnangul nähtus poolte kirjavahetusest, et kostja selgitas hagejale, et tööd olid lõpetamata ja

millised puudused töödes esinesid. Töövõtja ei tõendanud, et ta tegi nõuetekohaselt 258 m2

ulatuses töid ja esitas need tellijale vastuvõtmiseks, et tellija oleks tööd selles ulatuses vastu

võtnud või et tööd tuli lugeda vastuvõetuteks ega tõendanud tasunõude sissenõutavaks

muutumise, mis välistas hageja nõude rahuldamise. Asjas kogutud tõenditest ei saanud

järeldada, et hageja oleks soovinud teostatud töid kostjale üle anda ning kostja oleks tööd vastu

võtnud või nende vastuvõtmisest alusetult keeldunud. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et ta

oleks kordagi pöördunud tellija poole sooviga anda tehtud töid üle akti või mõne muu

üleandmist tõendava dokumendiga. Hageja ei tõendanud, et ta oleks kostjat teavitanud

võimatusest töid lõpetada. Seega oli kostjal õigus tugineda töödes esinevatele puudustele ja ta

ei ole puudustele tuginemise õigust minetanud.

13. Hageja võttis omaks, et ta ei lõpetanud hoone ümbruse töid ning jättis hoone sees

paigaldamata plaadid postide ümbruses ja trepi all. Töövõtja teostatud töödes esinesid

puudused. 28.02.2018 seisuga olid tehtud killustikutööd ja betoonkivid põhimahus. Vajalik oli

korrastada kivide alused ja kivid korrektselt paigaldada (ehituskoosoleku protokoll nr 24,

omanikujärelevalve märkuste p 16). 07.03.2018 ehituskoosoleku protokollist nähtus, et seisuga

07.03.2018 olid lõpetatud killustikutööd. Betoonkivid olid osaliselt paigaldatud hoone sees.

Hoone esiküljel oli paigaldus puuduslik ja ilma äärekivita. Hoone tagaküljel ei olnud

paigaldustöid alustatudki. Betoonkivide paigaldust on protokollis nimetatud vaegtööks. Seega

sai järeldada, et ajaks, mil hageja esitas tellijale arve tööde eest tervikuna tasumiseks, ei olnud

tööd lõpetatud ja töödes esinevad puudused olid kõrvaldamata. Kuna tööd ei olnud lõpetatud ja

puudused olid kõrvaldamata, ei omanud sisulist tähtsust see, millal otsustati postide ümbrusesse

jätta kivid paigaldamata ning need hoopis betoneerida. Hageja ei toonud välja ega tõendanud,

et ta oleks postide ümbruses tegemata jäänud tööde võrra vähendanud kostjalt nõutavat tasu.

Kui hageja postide ümbrusesse kive ei paigaldanud, ei saanud ta tegemata töö eest kostjalt tasu

nõuda.

14. Kohtu hinnangul ei tõendanud töövõtja, et ta ei saanud töid objektil lõpetada ilmastikuolude

tõttu ega kuni ajani, mil OÜ Ribalai asus kõrvaldama hageja töödes esinenud puudusi, hageja

ise välistemperatuuride tõttu töid lõpetada ei saanud. Kuigi märtsi alguses valitsesid

miinuskraadid, olid ajavahemikul 09.03.2018 kuni 13.03.2018 plusskraadid ning seejärel uuesti

ainult

plusskraadid

alates

01.04.2018.

Keskkonnaagentuuri

andmed

veebilehelt

www.ilmateenistus.ee) kajastasid tõeselt tegelikke ilmastikuolusid, sest need põhinesid

objektiivsetel mõõtetulemustel. Seega ei saanud ehituspäevikute sissekanded kajastada

välistemperatuure adekvaatselt. Isegi juhul, kui välistemperatuurid oleksid hagejale olnud

takistuseks tööde lõpetamisel, olid alates 01.04.2018 väljas pidevalt soojakraadid. Vaidlust

polnud, et hageja ei tulnud objektile töid lõpetama ei 2018 aprillis/mais.

15. Töövõtja ei tõendanud, et tal oli õigus nõuda tellijalt tasu hagiavalduses märgitud ulatuses.

Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tema teostatud tööde ulatus ületas kostja tasutud

makset ning tal oli õigus saada kostjalt tasu suuremas summas. Kostja väidetele tegelikult

teostatud töö ulatuse kohta hageja ei vastanud. Tellija nõustus, et töövõtja tegi töid osaliselt ja

tellija tasus osaliste tööde eest. Seega oleks töövõtjal tulnud tõendada, et tal oli õigus saada tasu

suuremas ulatuses, kuid seda ta ei teinud. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab

õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise

parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Seega on tellijal õigus nõuda puuduste kõrvaldamise mõistlike kulude hüvitamist töövõtjalt, kui

viimane vaatamata tellija nõuetele puudusi ei kõrvalda. Kostja tehtud kulutused tööde

lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks olid tõendatud (kohus luges tellija kulud postide

ümbruse puuduste kõrvaldamiseks tõendatuks vaid 288 euro ulatuses). Hageja ei põhistanud

ega tõendanud, et puudusi oleks saanud kõrvaldada väiksemate kuludega. Samas asus kohus

seisukohale, et kostja kulude suurus ei omanud vaidluse lahendamisel tähtsust. Hageja nõuet ei

saanud rahuldada, sest nõue polnud muutunud sissenõutavaks. Tasaarvestada sai nõuet, mis oli

sissenõutav.

Hageja apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus

tühistada ja hagi rahuldada.

Kohus leidis ekslikult, et arve nr 18007 summas 840 eurot oli poolte kokkuleppe osa. Kohus

jagas valesti tõendamiskoormise. Arvest nähtus üheselt, et see koosnes killustikust, selle veost

ning kopatöödest. Tegemist oli iseseisva kokkuleppega ja nimetatud teenustel puudus seos

töövõtulepinguga. Vastupidist pidi tõendama kostja. Eluliselt ei olnud usutav, et tellija ei

esitanud koheselt vastuväiteid arvele, milles väidetavalt nõuti kokkulepitust enam tasu. Kohus

tuvastas ebaõigesti, et apellant ei pakkunud tellijale töid ülevaatamiseks. Toimikus olevate

tõendite pinnalt oleks kohus pidanud jõudma vastupidisele järeldusele. See järeldus

ehituspäevikutest ja poolte kirjavahetusest.

Apellant ei nõustunud kohtu seisukohaga tasaarvestuse osas. Kohus leidis, et kuna töövõtja

nõue ei muutunud sissenõutavaks, siis ei saanud tellija oma nõuet tasaarvestada. Sellisel juhul

ei olegi hagejal võimalust oma nõuet mitte kunagi, isegi mitte osaliselt maksma panna, kuivõrd

töödes esinenud võimalikud puudused kõrvaldas kolmas isik ning sellest tulenevalt ei ole

apellandil võimalik puudusi kõrvaldada, sest tööd on juba ju valmis. Selline olukord on

lubamatu ning vastuolus kehtiva seadusandlusega. Hageja ei nõustunud kostja nõude

arvestuskäiguga, kuid töövõtja nõue oli sissenõutav ja seda oli põhimõtteliselt võimalik

tasaarvestada. Hageja ei nõustunud kostja kuluga, et betoonlõikuri rent 288 eurot 16 päeva eest

oli põhjendatud, sest polnud usutav, et betoonlõikuriga töid oli vaja teostada nii pika aja jooksul.

Vastustaja seisukohad

17. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Hageja

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus

kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus jagas selles osas ebaõigesti

tõendamiskoormise. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust. Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti

(Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 14). Seega on hagimenetluses poole

kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks.

20. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et arve nr 18007 summas

840 eurot oli esitatud pooltevahelise kokkuleppe raames. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hageja pidi tõendama oma väiteid selle kohta, et poolte vahel oli tegemist lisaks

suulisele töövõtulepingule veel sõlmitud iseseisev kokkulepe seoses killustiku, veoteenuse ja

kopatööde tegemisega. Hageja väited, et tegemist oli iseseisva kokkuleppega ja arves kajastatud

teenustel puudus seos töövõtulepinguga, tõenditega kinnitamist ei leidnud. Kohus järeldas

õigesti, et üksnes hageja seadusliku esindaja seletusest ja asjaolust, et kostja arve tasus, ei

saanud teha järeldusi, et lisaks objektil kokkulepitud lepingu tasule pidi kostja tasuma

täiendavalt killustiku ja muude teenuste eest. Ükski teine tõend hageja väidetud kokkulepet ei

toetanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolu, et kostja tasus arve nr 18007 ilma

vastuväiteid esitamata, ei saanud järeldada, et poolte vahel oli eraldiseisev kokkulepe.

21. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et kohus tuvastas ebaõigesti, et hageja ei pakkunud

kostjale töid vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Maakohus hindas tõendeid

nende kogumis ja jõudis õigele järeldusele. Maakohus hindas poolte ehituspäevikute

sissekandeid, poolte kirjavahetust, tunnistaja ütlusi ja hageja seadusliku esindaja vande all

antud ütlusi ja leidis, et pole tõendatud, et hageja pakkus kostjale töid vastuvõtmiseks. Arve

saatmise ajaks ei olnud hageja tööd lõpetatud. Puudusid tõendid, et hageja oleks lubanud tulla

kevadel puudusi kõrvaldama. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et kevadel hageja ei tulnud

töid parandama.

13.03.2018 kirjast nähtub, et kostja teatas hagejale tehtud töö puudustest, töö on puudulik

ülevaatamiseks ja tööd polnud vastu võetud (I kd lk 68). Sellest järeldub, et selleks hetkeks ei

olnud tööd ülevaatamiseks kostjale antud. Samast kirjast nähtub, et kostja teatas, et 23.03.2018

proovitakse tööd uuesti üle anda. Vajadusel sai enne seda hageja töid parandada. Kostja märkis,

et maksed järgnevad peale heakskiitu või üleandmist. Sellest aga ei järeldu, et pärast 13.03.2018

oleks hageja andnud tööd uuesti ülevaatamiseks üle. Ehituspäevikud ei tõenda, et kostja oli

hageja tööd lugenud valminuteks. Ehituspäevikus kirjeldatakse ehitustööde käiku kasutatud

ehitusmaterjale või –tooteid (tööde tehniline kirjeldus). Päevikutesse kantud andmetel ei ole

seost tööde vastuvõtmiseks esitamise või nende vastuvõtmisega. Maakohtu järeldused olid

õiged.

22. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega nõude sissenõutavaks muutmise kohta.

Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS §

82 lg 7 esimene lause). Töövõtja tasunõue saab muutuda sissneõutavaks töö valmimisest (VÕS

§ 637 lg 3) või töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (VÕS § 637 lg 4). Tellija on

kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele. Maakohus leidis,

et hageja ei tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh, et ta esitas kostjale töö

ja kostja võttis töö vastu või tuleb lugeda kostja töö vastuvõtnuks. Samuti hageja ei tõendanud,

et ta oleks teinud töid suuremas ulatuses, kui selles, mille eest kostja on talle juba tasunud.

Hageja kui töövõtja sõlmis lepingu kostja kui tellijaga. Seega tuli hagejal täita oma kohustusi

kostja ees vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Kostja ja peatöövõtja (vald) ning kostja ja

OÜ Ribalai suhted ja nendevahelised kokkulepped ei puudutanud hagejat, st hageja tasunõude

sissenõutavaks muutumist ei saanud tõendada asjaolu, et kolmandad isikud lõpetasid hageja töö

ja kostja andis tervikuna töö üle oma tellijale (vald). Seega puudus alus hageja tasunõude

väljamõistmiseks ja maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata. Kuivõrd hagejal puudub kostja

vastu nõue, siis ei saanud kostja nõuet tasaarvestada. Kostja nõude olemasolu hageja vastu ei

mõjuta hageja nõude olemasolu ega selle sissenõutavust.

23. Hageja vaidles apellatsioonkaebuses vastu kostja tehtud kulutustele 288 euro osas

(betoonlõikuri rent). Tegemist on uue vastuväitega, mida varasemalt kohtule ei esitanud.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse toodud uue väite kostja kulude osas,

kuna hageja pole märkinud, miks ta neid asjaolusid õigeaegselt esile ei toonud (TsMS § 652 lg

4).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kuivõrd maakohus määras

kindlaks menetluskulud rahaliselt, siis teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3).

Kostja kulud apellatsiooniastmes on 325 eurot 3,25 tunni eest tasumääraga 100 eurot tunnis

järgmiste toimingute eest: apellatsioonikaebusega tutvumine (0,75 tundi, 75 eurot) ja vastuse

koostamine ja kohtule esitamine (2,5 tundi, 250 eurot). Esindaja tunnitasu vastab

kohtupraktikale ja tehtud toimingud menetluse käigule. Ringkonnakohus hindas esindajatasu

vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et kostja kulud on põhjendatud 325 euro ulatuses. Kohus

rahuldab kostja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)