2-19-17632/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Merit Helm

Otsuse kuupäev

19. veebruar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-17632

Tsiviilasi

XX hagi Est Building Partner OÜ (pankrotis) vastu

võlausaldajate üldkoosoleku otsuste osaliseks kehtetuks

tunnistamiseks ja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 15. septembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (sünniaeg XX.XX.XXXX),

lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas

Kostja (vastustaja): Est Building Partner OÜ (pankrotis,

registrikood 12072045), seaduslik esindaja

pankrotitoimkonna esimees Raul Talts ja lepinguline

esindaja advokaat Madis Meristo

Pankrotihaldur: Eve Selberg

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil (menetluskonverents) 1. veebruaril 2021,

millel osalesid poolte lepingulised esindajad ja

pankrotihaldur

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15. septembri 2020 otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades

lisaks käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostja Est Building Partner OÜ (pankrotis) taotlus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 1410 eurot ja mõista see summa

hagejalt XX-lt kostja Est Building Partner OÜ (pankrotis) kasuks välja. Hagejal

tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda kostjale alates otsuse

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2 (7)

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 11. novembril 2019 Harju Maakohtule hagi Est Building Partner OÜ

(pankrotis, kostja) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuste osalise kehtetuks tunnistamise ja

nõude esitamise tähtaja ennistamise nõudes. Hageja palus tunnistada kehtetuks kostja

pankrotimenetluses 31. oktoobril 2019 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsus osas,

milles jäeti rahuldamata hageja taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Ühtlasi palus

hageja ennistada nõude esitamise tähtaeg.

Hageja väitel

-

kuulutas maakohus 20. märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 välja kostja

pankroti ja nimetas pankrotihalduri (edaspidi: haldur);

-

hageja esitas 30. septembril 2019 pankrotihaldurile nõudeavalduse ja 2. oktoobril 2019

taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Hageja tõi esile, et ta on välisriigi

kodanik ning tal puudus teave võlgniku pankroti väljakuulutamisest. Seetõttu polnud

tal võimalik esitada nõudeavaldust tähtaegselt. Kostja juhatuse liige rikkus teabe

andmise kohustust ega teatanud haldurile hageja nõudest. Nii ei saanud haldur edastada

hagejale teavet pankrotimenetluse kohta, mis omakorda tingis pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 93 sätestatud tähtaja möödalaskmise;

-

nõuete kaitsmise koosolekul 31. oktoobril 2019 otsustati mitte ennistada hageja nõude

esitamise tähtaega. Nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmise poolt oli võlausaldaja

ECD Kiinteistöt OY 64 häälega. Koosoleku protokollist ei nähtu põhjendust, miks

otsustati hageja nõude esitamise tähtaeg jätta ennistamata.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja esitas haldurile nõudeavalduse 27. septembril 2019, kuid väidab hagiavalduses,

et sai pankrotimenetlusest teada alles oktoobris 2019. Seega on hageja väited

vastuolulised, mis muudab need eluliselt ebausutavaks. Koosolekul ei esitanud hageja

täiendavaid põhjendusi ega selgitusi tähtaja möödalaskmise osas;

-

pankrotiteade ilmus 23. märtsil 2019 väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ (edaspidi:

AT), seega oli nõuete esitamise viimane tähtpäev 20. mai 2019. PankrS järgi on AT-s

avaldamine piisav. Lisaks esitasid kostja pankrotimenetluses nõuded mitmed Soomest

pärit ja seal tegutsevad võlausaldajad, kellele ei valmistanud võlgniku pankrotist

teadasaamine ja nõuete esitamine takistusi;

-

kostja ei rikkunud PankrS § 85 lg-s 1 sätestatud kohustust ja seega puudub nõude

esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. AT-s avaldatud pankrotimenetlusest

hilinenult teadasaamine ei ole objektiivne põhjus;

-

PankrS ei kohusta koosoleku kaitsmise protokollis põhjendama nõude esitamise tähtaja

ennistamata jätmist, st vastava põhjenduse puudumine ei saa tuua kaasa koosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamist;

3 (7)

-

halduri aruande järgi ei olnud kostjal hageja ees kohustusi. Hageja nõudeavalduse

põhjal arvab kostja, et hageja hakkas oma väidetava nõudega tegelema alles pärast

seda, kui pankrotimenetluses jäid 15. augusti 2019 nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustamata kostja juhatuse liikme ja temaga seotud EstFin Renew OÜ nõuded ning

haldur esitas kostja juhatuse liikme vastu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest

tuleneva kahju hüvitamise nõude 246 750 euro ulatuses.

3. Haldur leidis samuti, et hagi pole põhjendatud. Ta märkis, et puudub võimalus kontrollida

võlausaldajate andmeid ja nõuete õigsust kostja raamatupidamises, sest haldurile ei antud üle

raamatupidamisdokumente. Halduril puudub ülevaade kostja majandustehingutest, võimalikest

lepingupartneritest ja muudest asjaoludest. Alustatud on kriminaalmenetlust karistusseadustiku

§ 381¹ lg-s 2 kirjeldatud kuriteo (raamatupidamise kohustuse rikkumine) tunnustel. Kostja

juhatuse liikmete esitatud võlgade nimekiri ei kajastanud võlga hageja ees.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis hagi 15. septembri 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

4.1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et:

-

20. märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 kuulutati välja kostja pankrot.

AT-s ilmus 23. märtsil 2019 pankrotiteade;

-

hageja esitas haldurile 30. septembril 2019 nõudeavalduse ja 2. oktoobril 2019 taotluse

nõude esitamise tähtaja ennistamiseks;

-

võlausaldajate 31. oktoobri 2019 üldkoosoleku otsusega jäeti hageja nõude esitamise

tähtaeg ennistamata.

4.2. PankrS § 93 lg 1 kohustab võlausaldajad hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate AT-s

ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Käesoleval juhul oli nõuete esitamise tähtpäev 20. mai 2019 ja hageja esitas

nõudeavalduse järelikult pärast selleks ette nähtud tähtaja möödumist.

4.3. PankrS § 102 lg 1 kohaselt ennistab võlausaldajate üldkoosolek võlausaldaja taotlusel

nõude ennistamise tähtaja, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast eelviidatud tähtaja

möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut. Nõuet ei saa esitada pärast seda,

kui kohtule on kinnitamiseks esitatud jaotusettepanek. Hageja esitas nõudeavalduse

hilinemisega, aga enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut. Kostja pankrotimenetluses ei ole

esitatud jaotusettepanekut. PankrS § 103 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja kohtus vaidlustada

võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega jäeti nõudeavalduse esitamise tähtaeg ennistamata.

4.4. PankrS ei kohusta haldurit toimetama nõuete kaitsmise koosoleku teadet võlausaldajale

vahetult kätte. AT-s avaldatav teade on ühetaoliselt kohaldatav kõigile võlausaldajatele.

Võlgniku teabe andmise kohustuse võimalik rikkumine ei oma tähtsust, sest seadus ei seo

võlausaldaja nõude esitamise tähtaega võlgniku käitumisega. Pankrotimenetluses kehtib nõude

esitamise tähtaeg kõigile võlausaldajatele ühtviisi ja selle ennistamine saab toimuda vaid

võlausaldajast sõltumatu objektiivse mõjuva põhjuse esinemisel.

4.5. Võlgniku pankrotimenetlusest juhuslikult alles sügisel 2019 teadasaamine ei ole

objektiivne põhjus, mille esinemist ei saanud hageja ise mõjutada. Kostja pankrotimenetluses

on mitmeid Soome Vabariigis registreeritud ja tegutsevaid äriühinguid, kes esitasid nõuded

tähtaegselt. Seadus ei sätesta erinevaid tähtaegu nõudeavalduse esitamiseks füüsilistele ja

juriidilistele isikutele.

4 (7)

4.6. Tähtaja ennistamise alust pole, sest hageja ei teinud usutavaks mõjuva põhjuse olemasolu,

mis ei võimaldanud tähtaega järgida. Hageja nõudeavalduse juurde lisatud võlgnevuse

arvestuse alusel on hagejal kostja vastu 27. septembri 2019 seisuga nõue 262 047 eurot.

Nähtuvalt

6. märtsi 2018

kokkuleppest

pidi

hageja

ehitusobjektil

juhtima

kütte-,

ventilatsiooni-, kanalisatsiooni- ja elektritöid ning hankima seadmeid. Alates juulist 2017 pidi

võlgnik maksma hagejale tunnitasu 90 eurot ja hüvitisi. Hageja esitas kostja vastu

nõudeavalduse alles ühe aasta möödumisel pärast objektil tööde seiskumist. Hageja pidanuks

tundma huvi võlgniku majandustegevuse kohta, sest ka võlausaldajal on teatav hoolsus-

kohustus. Seda mõistlikult järgides saanuks hageja esitada nõude tähtaegselt.

4.7. Järelikult jättis võlausaldajate üldkoosolek hageja nõude esitamise tähtaja põhjendatult

ennistamata. Hageja oli juba enne nõuete esitamise tähtaja lõppemist teadlik oma nõudeõigusest

kostja vastu. PankrS § 102 lg 2 järgi ei ole hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmise

tõttu nõudeõigusest ilma jäänud, vaid tema nõue rahuldatakse tunnustamise korral pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

4.8. Lähtudes menetluskulude jaotusest ning juhindudes TsMS §-de 174, 175 ja 177 sätetest

määras maakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja

toimiku põhjal. Kostja lepingulise esindaja ajakuluna on põhjendatud 13 t 11 min tunnitasu

määraga 150 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista

menetluskulude katteks 2340,33 eurot (käibemaksuga). Kostja taotlusel kohustas maakohus

hagejat maksma sellelt summalt viivist.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Teise võimalusena palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Esiteks oli hagejal nõudeavalduse hilinenult esitamiseks mõjuv põhjus. Hageja ei saanud

ette näha ega eeldada, et kostja muutub püsivalt maksejõuetuks ja tema suhtes algatatakse

pankrotimenetlus. Hageja suhtles peale temalt tellitud töö lõpetamist korduvalt kostja juhatuse

liikmega, kes lubas võla tasuda ega avaldanud, et kostja on muutunud püsivalt maksejõuetuks.

Sarnaselt hagejale ei teavitanud kostja juhatuse liige haldurit ka kohustustest teiste välisriigis

asuvate võlausaldajate ees. Samas esitasid juriidilised isikud kostjale arved, mille alusel olid

haldurile Soome ettevõtete nõuded teada. Hageja eraisikuna ei pidanud kostjale arveid

väljastama, mistõttu ei kajastunud tema nõue haldurile esitatud andmetes ning haldur ei saanud

pankrotimenetlusest hagejale teatada. Kuna hageja on Soome kodanik, siis ei kajastu tema

andmed ka Eesti Maksu- ja Tolliameti peetavas töötamise registris.

Kostja korduv halduri korralduste mittetäitmine, teabe ja dokumentide esitamata jätmine on

need asjaolud, mis takistasid võlgniku pankroti kohta info jõudmise hagejani. See on

objektiivne asjaolu, mida ei saanud hageja mõjutada ja mis tingis nõude hilisema esitamise.

5.2. Teiseks ei toonud kostja esile ega tõendanud, et hageja teadis või pidi teadma kostja

pankrotimenetlusest varem kui septembris 2019. Hageja esitas oma nõude kostja

pankrotimenetluses enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, mil jaotusettepanekut ei olnud

kohtule kinnitamiseks veel esitatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks nõude

esitamisega pahatahtlikult viivitanud, kostja vastupidised väited on paljasõnalised.

5.3. Kolmandaks tuleneb PankrS § 102 lg 3 teisest lausest, et üldkoosoleku protokollis tuleb

märkida vastuvõetud otsuste põhjendused. Ilma põhjendusi protokollis avaldamata ei saa kohus

neid ka kontrollida. Põhjenduste märkimise vajadust kinnitab, et nende alusel saab võlausaldaja

enne hagi esitamist hinnata, kas koosoleku tähtaja ennistamata jätmise otsus on motiveeritud.

Vastupidine olukord oleks ebamõistlik. Tähtaja ennistamata jätmise põhjendusi protokollis ei

esitatud.

5 (7)

6. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

muutmata, aga täiendab selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja

kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest kostja pankroti väljakuulutamise, nõuete esitamise

tähtaja, hageja nõudeavalduse ja tähtaja ennistamise taotluse esitamise ning neist viimase

31. oktoobri 2019 võlausaldajate koosolekul rahuldamata jätmise kohta.

9. Ringkonnakohus alustab kaebusele vastamist kolmandast väitest (järgnevas p 10), sest selle

lahendamisest oleneb ülejäänud väidete käsitlemise vajadus ja ulatus. Seejärel on põhjendatud

kontrollida esimest väidet (p 11), millest omakorda sõltub teise väite (p 12) käsitlemise vajadus

ja ulatus.

10. Kolmanda väitega järgib hageja oma varasemat arusaama, et võlausaldajate koosoleku

protokollis pidanuks sisalduma tähtaja ennistamata jätmise põhjendused. Sellise kohustuse

tuletab hageja PankrS § 102 lg 3 teisest lausest.

10.1. PankrS § 102 lg 3 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega nõudeavalduse

esitamise tähtaeg jäeti ennistamata, võib võlausaldaja kohtus vaidlustada. Kui kohus leiab, et

üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata, tunnistab kohus otsuse selles

osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja.

10.2. Hageja leiab, et otsuse põhjendamata jätmise korral ei saa kohus põhjendusi kontrollida

ja ühtlasi selguksid alles kohtumenetluses motiivid, miks nõude esitamise tähtaega ei

ennistatud, mis oleks ebamõistlik.

10.3. Ringkonnakohus hageja õiguskäsitlusega ei nõustu. Sõna „põhjendamatult“ PankrS § 102

lg 3 teises lauses ei tähenda võlausaldajate otsuses vormistatud põhjenduste puudumist, vaid et

võlausaldajad jätsid ennistamata tähtaja, mille ennistamiseks oli tegelikult mõjuv põhjus

PankrS § 102 lg 1 esimese lause tähenduses. Võlausaldajate koosoleku otsusele motiivide

lisamine ei annaks midagi juurde, sest tähtaja ennistamata jätmisest nähtub niigi piisava

selgusega otsustus, et taotluses nimetatud asjaolud ei olnud koosolekul osalenutest enamuse

hinnangul hilinemise mõjuv põhjus. Siinjuures pole oluline, kas ennistamata jätmiseks hääle

andnud võlausaldajad lähtusid samadest või erinevatest motiividest. Tähtaja ennistamist

taotlenud võlausaldaja ei ole ka ebamõistlikus olukorras, sest ta saab hinnata tema enda esile

toodud põhjuse objektiivsust ja mõjuvust.

10.4. Neil kaalutlustel pole kaebuse kolmas väide sisuliselt põhjendatud.

11. Esimene väide käsitleb mõjuvat põhjust PankrS § 102 lg 1 esimese lause tähenduses.

Hageja nimetab kokkuvõtvalt kaks põhjust, mis tema hinnangul on mõjuvad: asumine Soomes

ja kostja juhatuse liikme teabe esitamise kohustuse rikkumine.

11.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja ei toonud esile ega tõendanud

mõjuvat põhjust nõude esitamisega hilinemiseks, sest kumbki hageja nimetatud asjaoludest ei

ole mõjuv põhjus PankrS § 102 lg 1 tähenduses. Sellekohaseid põhjendusi pole vaja korrata.

11.2. Lisaks kohaldub käesoleva asja lahendamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu

20. mai 2015 määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi: määrus

2015/848). Vaidlustamata asjaoludel algatati pankrotimenetlus pärast määruse 2015/848 art 84

lg-s 1 märgitud kuupäeva. PankrS-s sätestatud pankrotimenetlus vastab määruse 2015/848 art 1

lg 1 tingimustele ja on märgitud art 2 p-s 4 viidatud A lisas.

6 (7)

11.3. Määruse 2015/848 art 7 lg 1 alusel kohaldub asjas Eesti õigus, mida pooled ei ole ka

kahtluse alla seadnud. Sama artikli teise lõike punkti h järgi on sellega hõlmatud nõuete

esitamine, kontrollimine ja tunnustamine.

11.4. Võlausaldajate teavitamist ja nende nõuete esitamist käsitlevad määruse 2015/848

art-d 53–55. Nõude esitamise tähtaja osas näeb art 55 lg 6 mh ette, et nõuded tuleb esitada

menetluse algatanud riigi õigusaktides kindlaks määratud tähtaja jooksul, kusjuures teistes

liikmesriikides asuvate võlausaldajate puhul on see tähtaeg vähemalt 30 päeva pärast

maksejõuetusmenetluse algatamise teate avaldamist vastava riigi maksejõuetusregistris.

11.5. Maksejõuetusregistri loomise kohustuse sätestab määruse 2015/848 art 24. Viidatud

artiklis ei ole ringkonnakohtu hinnangul tingimusi, millele AT kõnealuses osas ei vastaks.

Määruse 2015/848 art 24 lg 5 mõttest järeldub niisiis, et AT-s pankrotiteate avaldamise üks

tagajärg on ka teises liikmesriigis asuva võlausaldaja jaoks nõudeavalduse esitamise tähtaja

kulgema hakkamine. Ekslik on hageja arusaam, et määruse 2015/848 art 24 lg-st 1 tuleneb

kohustus kanda või edastada andmeid pankrotimenetluse kohta ühte terviklikku

euroopaülesesse registrisse. Selle säte kohaselt loovad liikmesriigid registri oma territooriumil.

Neil kaalutlustel ei ole hageja elu- ega viibimiskoht väljaspool Eestit mõjuv põhjus PankrS

§ 102 lg 1 esimese lause tähenduses.

11.6. Eelnevast tuleneb ühtlasi, et mõjuv põhjus PankrS § 102 lg 1 esimese lause tähenduses ei

saa olla juhatuse liikme teabe andmise ja koostöökohustuse rikkumine (PankrS §-d 85 ja 87).

Kõnealuse rikkumise üks tavapärane tagajärg on võlausaldajate kohta andmete puudumine.

Seega lähtuvad nii PankrS §-d 33 ja 34 kui ka määruse 2015/848 art 54 lg 1 juba võimalusest,

et kõigi võlausaldajate andmed ei tarvitse olla teada. Lisaks tuleneb PankrS § 34 lg-st 2

(koostoimes lg-ga 3), et võlausaldajate suure arvu korral on pandiga tagamata nõuete puhul

piisav teavitada neid AT vahendusel. PankrS § 102 lg 1 praegusest sõnastusest ei saa järeldada,

et seadusandja oleks soovinud kujundada nõude esitamise tähtaja ennistamise alused laiemalt,

sh hõlmata alati olukorra, kus võlausaldajale ei saadetud teadet pankroti väljakuulutamise

kohta.

11.7. Neil kaalutlustel pole kaebuse esimene väide samuti põhjendatud.

12. Teine väide käsitleb kostja pankrotimenetlusest teada saamise aega ja hageja võimalikku

pahatahtlikkust. Kumbki neist asjaoludest ei mõjuta eelkõige esimese väite kohta esitatud

põhjendustel enam asja lahendamise tulemust. Maakohus tuvastas õigesti, et puudus mõjuv

põhjus nõude esitamisega hilinemiseks. Seetõttu pole oluline, millal sai hageja teada nõude

esitamise vajadusest ja kas ta toimis heas usus. Kui hagi rahuldamine sõltuks hageja

heausksusest, siis tuleks seda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 139 järgi eeldada, st hageja ei

peaks väitma ega tõendama vastupidist. PankrS § 102 lg 1 esimeses lauses ette nähtud mõjuva

põhjuse puudumine tähendab aga seda, et tähtaega ei ennistata mh nende nõuete puhul, mis

esitati heas usus.

13. Kokkuvõtteks ei anna ükski kaebuse väidetest alust muuta vaidlustatud otsuse lõppjäreldust

hagi rahuldamata jätmise kohta. Maakohus jättis menetluskulud õigesti hageja kanda. Nende

rahalist kindlaksmääramist hageja eraldi ei vaidlustanud.

14. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

15. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel.

15.1. Kostja taotles 1410 euro hüvitamist, mis on tasu 7 t 50 min õigusteenuse eest tasumääraga

150 eurot/t (lisandub käibemaks). Hageja ei esitanud kulude osas vastuväiteid.

7 (7)

15.2. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja taotluses märgitud ajakulu vajalik ja

põhjendatud: sh otsuse ja kaebusega tutvumine 1 t, vastuse koostamine 3 t 40 min, teiste

menetlusosaliste seisukohtadega tutvumine 20 min, istungi aja kooskõlastamine, tutvumine

kohtu kirjaga ja istungi ettevalmistamine 1 t 45 min, kohtuistung 25 min ning menetluskulu

nimekirja koostamine ja hageja teesidega tutvumine ning neile vastamine 40 min. Esindaja

tunnitasu määr on kohane. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kohus

kontrollis seda Maksu- ja Tolliameti registrist.

15.3. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna

1410 eurot (= 7 t 50 min × 150+ 20%).

15.4. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)