Court dismisses appeal against probation order due to lack of evidence regarding client's residence in Estonia.

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

19. veebruar 2021 Kohtuasja number 1-18-98 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, , Ingeri Tamm Tiit Lõhmus Kohtuasi K.V (isikukood ) XXX karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 5. veebruari 2021. a

määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ain Tali Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

RESOLUTSIOON

1. J ätta K.V kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu 5. veebruari 2021. a määruse peale läbi vaatamata. 2. - K.V-le Määrata OÜ le Advokaadibüroo Lion Law määruskaebemenetluses osutatud riigi õig usabi eest makstava tasu suuruseks (nelikümmend viis eurot). 3. Eesti Vabariigi kanda. Jätta menetluskulud

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 31. jaanuari 2018 otsusega tunnistati K.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 ja § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 19.09.2017. Kohtuotsus jõustus 07.03.2018.

2. Viru Vangla taotles maakohtult K.V-le kar istusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

3. Maakohtu 5. veebruari 2021. a määrusega kohaldati K.V suhtes pärast Viru Maakohtu

31. jaanuari 2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmist karistusjärgset käitumiskontrolli elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all tähtajaga 1 aasta. Ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 2

1 , 4 ja 8

sätestatud kontrollnõudeid ja koh ustusi.

4. Kohus D. märkis, et

K. puhul on KarS § 87 V T lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. a kannab käes 2018 otsusega mõistetud liitkaristust oleval ajal Viru Maakohtu 31. jaanuari (muu hulgas KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi) 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. -de Tegemist on Karistusseadustiku 13. peatüki 1. jao 1. jaotises sätestatud tahtliku kuriteoga,

2(4) mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine. Karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 19. märtsil 2021. Seega kannab kinnip eetav ära talle mõistetud karistuse täies ulatuses.

5. D. Gokalot on kriminaalkorras karistatud 3 korral. Seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik. Arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Reaalset vangistust kannab isik samuti kolmandat korda. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, grupi mõju ning materiaalse kasu saamine.

6. 22. detsembri 2020. a seisuga on isikul 22 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise ja ebaviisaka

- ja pikaajaliste kokkusaamiste keelamise ning käitumise eest noomituste, lühi kartserisse paigutamisega kuni 35 ööpäevani. Samuti on teda ühel korral karistatud kambris ravimi hoidmise eest noomitusega. Seega ei ole K.V käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

7. Positiivseks peab kohus asjaolu, et K.V on täitnud talle määratud individuaalse täitmiskava: kinnipeetav on osalenud tööhõives koristajana ja köögitöölisena, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening „ “, osales „Anonüümsete narkomaanide“ ja sõltuvustemaatilises „Corrigo“ tugigrupis. Samuti on kinnipeetav viibinud vestlustel ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangute teemal ning ka psühholoogilisel nõustamisel. Seega on isik vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt enese harimise huvides.

8. Käitumiskontrolli kohaldamine eeldab isikul elukoha olemasolu. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Vangistusseaduse § 76 lg

6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Käesoleval juhul on vangla täitnud seadusest tuleneva abistamiskohustuse ning selgitanud välja, et peale vanglast vabanemist on K.V-l võimalik elama asuda ühiselamusse X Kohtla- XX Järvel. Kriminaalhooldaja on vestelnud J. . K.V-le tagatakse OÜ juhatajaga ja viimane on kinnitanud, et D vabanemisjärgne elukoht. Asjaolu, et K.V sellega nõus ei ole, ei oma tähtsust. .

9. Vabanemisel ei ole isikule gar . K.V ei ole ka kunagi ametlikult anteeritud töökohta. D töötanud ja tal puudub praktiliselt igasugune töökogemus. Kinnipeetaval on ka vähene haridus ning puudub eriala, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Kinnipeetava enda sõnul oli tema majanduslik olukord enne vangistust hea, raha sai ta kuritegusid toime pannes, seega ei pidanud ta vajalikuks raha teenimiseks töötada. Isik on vanglas periooditi küll töötanud, kuid seoses sellega, et tema suhtes kohaldatakse pidevalt täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta paikneb kartserirežiimil, ei ole ta hetkel vanglas tööga hõivatud.

10. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et K.V pärast vangistusest vabanemist ametlikult tööle hakkaks ja töökohta peaks.

11. Kinnipeetaval on K-raha andmetel tasumata nõudeid 8841 eurot, vabanemisfondis on aga üksnes 749 eurot. Samas ei saa jätta märkimata, et isik on varavastaseid kuritegusid toime

3(4) pannud majandusliku kasu saamise olukorras ja töökoha ning legaalse sissetuleku puudumine või väiksus ja tasumata võlad võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Vangla hinnangul harrastab isik "parasiteerivat" elustiili.

12. Kinnipeetava lähedasteks on ema, vanaemad ja tädi, kellega on suhted head ning toetavad. Enamik isiku sõpru ja tuttavaid on aga kriminaalse taustaga ja vanglas suhtleb isik ennekõike kriminaalse mõtteviisiga inimestega. Käitumine vanglas (rohked distsiplinaarkaristused) näitab, et kinnipeetav on mõjutatav teiste poolt, sellele viitab ka kuritegude toime panemine grupis. Vangla hinnan gul on K.V valmis õigusrikkumisi toime panema tunnustuse nimel.

13. Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, küll aga on meditsiiniosakonna andmetel tal diagnoositud narkosõltuvus. Ta tunnistab ka ise, et sõltuvuse pärast pani toime kuritegusid. Ka on kinnipeetav narkootikumide mõju all käitunud vägivaldselt. Kinnipeetav viibis vanglas ka sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas (SRS), kuid tema õigusvastase käitumise ja distsipliinirikkumiste tõttu paigutati ta SRS osakonnast ära. Juhtumikorraldaja hinnangul kinnipeetav küll ilmutab mõningast soovi lõpetada narkootikumide tarvitamine, kuid samal ajal ei ole ta võimeline seda tegema, sest pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Enne vangistust oli narkootikumide hankimine ja tarvitamine K.V

igapäevane tegevus.

14. Eeltoodust tulenevalt on suur tõenäosus, et K.V hakkab uuesti tarvitama narkootikume, mis on omakorda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

15. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava käitumine on sihipäraselt manipulatiivne (mis seisneb süstemaatilistes enesevigastamistes), mis on tingitud sellest, et ta ei ole pidevalt rahul vangla tegevuse ja tema suhtes tehtud otsustega. Kinnipeetava empaatiavõime on minimaalne, ta ärritub kergesti. Isik võib vestluse käigus käituda väga ettearvamatult, üliagressiivselt ning karjuda kõva häälega teistest üle, tema käitumine muutub koheselt üleolevaks, ebaviisakaks ja ebastabiilseks, kui talle ei meeldi mingisugune vastus või uudis. Ta ei oska oma negatiivseid emotsioone vaos hoida, vaid hakkab kohe häält tõstma. Ta ei ole võimeline teadvustama, et probleemide lahendamiseks tuleb midagi ette võtta, sest ei saa aru, et igas olukorras on rohkem tegutsemisvõimalusi kui üks. Tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi, nõuab teistelt tähelepanu ja austust, realistlikke plaane tulevikuks ei oma.

16. Kinnipeetav väljendab kuritegelikke hoiakuid soosivaid arusaamu ning tugevat antipaatiat õigussüsteemi (eriti vanglasüsteemi) vastu ja ei varja seda. Koostööks vanglaametnikega isik valmis ei ole, suhtub neisse äärmiselt negatiivselt ja tõrjuvalt, suhtleb nendega agressiivselt ja ebaviisakalt ning üritab nendega manipuleerida.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.V puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, sõltuvusainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et K.V vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemis

e vältimiseks. Seega tuleb K.V suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist.

4(4)

18. Kohus peab võimalikuks K.V käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o

12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21

,4 ja 8 sätestatud kohustusi.

19. Kuna menetluskulude hüvitamine karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses on seadusega reguleerimata, siis leiab kohus, et käesolevas menetluses kinnipeetavale tekkinud õigusabikulud tuleb jätta riigi kanda Riigikohtu lahendi 3-1-1-1-16 (02.02.2016) ja KrMS § 2 p 4 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS

20. M s palutak se

ja ääruskaebuse maakohtu määrus tühistada teha uus määrus, millega jätta K.V suhtes . karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata

21. Kohtuistungil kinnitas K.V , et tal ei ole Eestis elukohta ning ta ei kavatse minna elama aadressile X . K.V soovib minna elama ema juurde Soome ning vabanemise ajaks XX on tal seal nii elukui ka töökoht ehitusel. Seega ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli K.V le - kohaldada seoses elukoha puudumisega Eestis. Ta kannab oma vangistuse täies ulatuses ära ning tal on õigustatud ootus alustada oma elu puhtalt lehelt ning valida endale ise elukoht.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) kaitsja põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

23. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus K. -le V karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldamist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtus ei väiteid elukoha kohta karistusjärgse pidanud

käitumiskontrolli kohaldamiseks põhjendatuks Uusi väiteid ei ole määruskaebuses . esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus K. -le V karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldades ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonn akohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium on veendunud, et

K. -le , siis edulootust V on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.

24. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks

45 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ le Advokaadibüroo Lion Law riigi õigusabi t - asu 45 eurot - -st 1 . Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg st 7, § 23 lg ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg test 6 ning 10 ja § 7 lg - -st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Ingeri Tamm Tiit Lõhmus