2-19-1708/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-19-1708

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

X-X Xe hagi Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

214 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X-X X (isikukood xxx)

Kostja:

Tallina

linn

(Tallinna

Keskkonna-

ja

Kommunaalameti

kaudu,

registrikood

75014913),

lepinguline esindaja N K

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X-X Xe hagi Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

kaudu) vastu osaliselt.

2. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) X-X Xe

kasuks välja 190 eurot.

3. Jätta rahuldamata X-X Xe hagi 24 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta maakohtu menetluskulud 89% ulatuses Tallinna linna (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalameti kaudu) kanda ja 11% ulatuses X-X Xe kanda.

5. Rahuldada X-X Xe menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus ja

määrata X-X Xe menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot.

6. Jätta Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu)

menetluskulude suurus kulude puudumise tõttu rahaliseks kindlaks määramata.

7. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) X-X Xe

kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 66,75 eurot (89% 75 eurost).

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442

lg 10).

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas

esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21), samuti

juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab

200 eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X-X X esitas 01.02.2019 (täpsustatud 12.03.2019 ja 20.03.2019) Harju Maakohtule hagi

Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju 214 euro hüvitamiseks, sh

sõiduauto rehvivahetuse kulu 174 eurot ja õigusabikulu 40 eurot. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt toimus 15.10.2018 Kirsi tn 6, Tallinn maja lähedal

kahjujuhtum, kus hageja sõitis sõiduautoga läbi löökaugu, mille tulemusel purunes auto rehv.

Politsei fikseeris olukorra. Hageja täitis kõiki liiklusseaduse nõudeid ja ei ületanud sõidukiirust

20 km/h. Löökaugu mõõtmed ületasid seaduses lubatut – augu sügavus oli ~14cm, laius 25–

30cm ja pikkus ~50cm.

3. Kostja ei ole täitnud Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee

seisundinõuded“ § 2 lg 2 tulenevaid nõudeid tee seisundile. Kohas, kus kahju tekkis ei olnud

ühtegi hoiatavat liiklusmärki.

4. Kostja jättis rahuldamata hageja 16.10.2018 kahjunõude leides ebaõigesti, et kahju tekkis

hageja süül, kuivõrd kahjujuhtumi toimumiskoht oli õuealal ja piisava hoole väljendamisel

oleks löökauku sõit olnud välditav. Kahju juhtumise kohas parkisid ühe sõiduraja ulatuses

sõidukid ja vastassuunas ootava sõiduki tõttu ei olnud hagejal teel piisavalt ruumi, et sõita

"rööbastes". Seetõttu sõitis hageja äärekivile lähemalt, kus asus löökauk. Auk oli kaetud

puulehtedega ega olnud liiklejale nähtav.

5. Kostja tegevusetuse tõttu tekkis hagejal varaline kahju. Kuna hageja tegi kohtueelselt kulusid

õigusabile, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud, peab kostja selle kulu hüvitama.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Teel oli küll löökauk, kuid kostja ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ega vastuta

tekkinud kahju eest. Kahju ei ole osaliselt põhjuslikus seoses sündmusega. Kahju tekkis hageja

enda süül.

8. Kahjujuhtum toimus õuealal, kus liiklusseaduse (LS) § 16 lg 6 kohaselt on lubatud

sõidukiirus 20 km/h. Majandus ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 4 lg 3 kohaselt võivad

hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on

30 km/h või alla selle. Seega võisid hoiatusmärgid kahju tekkimise kohas puududa.

9. Tee seisundinõudeid ei ole rikutud. Lubatud sõidukiirusel liiklemisel, hoolsuskohustust

täites, ei ole võimalik tehniliselt korras sõidukit kirjeldatud viisil kahjustada. Kuna õuealal oli

kehtiv liikluskord ohutuks liiklemiseks piisav, sai kahjujuhtum toimuda ainult liikluseeskirja

hageja poolt hooletu eiramise tulemusel.

10. Kahju suurus on põhjendamatu. Sündmuse käigus sai kahjustada sõiduki parem esirehv.

Hageja nõuab ebaõigesti kahju hüvitamist kahe rehvi maksumuse ulatuses. Teise rehvi

maksumuse hüvitamise nõue ei ole põhjuslikus seoses sündmusega. Kahju eelselt olid sõidukil

all kasutatud rehvid. Kahju hüvitamine kahe uue rehvi soetamise ja paigaldamise maksumuse

ulatuses toob kaasa hageja alusetu rikastumist.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu

ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid

kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele

pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11).

13. Hageja nõuab kostjalt sõiduki rehvi purunemisest ja kohtueelsete õigusabikulude

kandmisest tekkinud kahju hüvitamist.

Hageja nõue sõiduki rehvi purunemisest tekkinud kahju hüvitamiseks

14. Hageja kahju hüvitamisele suunatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043 alusel, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati mh seadusest tuleneva kohustust rikkuva

käitumisega. Hageja nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: hagejale on tekkinud

kahju, mille põhjustas kostja õigusvastane tegu või tegevusetus; esineb põhjuslik seos kahju ja

kostja teo või tegevusetuse vahel ja kostja on kahju tekkimises süüdi.

15. Hageja esile toodud asjaoludel sõitis ta 15.10.2018 Tallinnas Kirsi tn 6 maja lähedal autoga

läbi löökaugust, mille tulemusel purunes auto rehv. Hageja tegi rehvi parandamiseks kulutusi

summas 174 eurot. Kostja nendele asjaolule vastu ei vaielnud.

16. Hageja heidab kostjale ette seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist. Esiteks seda, et

tees oli löökauk, mille mõõtmed ületasid seaduses lubatut ja teiseks seda, et kohas, kus kahju

tekkis ei olnud ühtegi ohu eest hoiatavat liiklusmärki.

17. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsuse ülesanne

korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1

kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid

nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on

kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (tee seisundinõuete

määrus). Määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult

kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud

määrusega kehtestatud tasemele.

18. Hageja tõi esile, et kahjujuhtum leidis aset Tallinnas, Kirsi tn 6 maja läheduses. Kostja seda

asjaolu ei vaidlustanud. Hageja esitatud fotodest nähtub, et Kirsi tänaval on võimalik liigelda

ühel sõidureal, tee ühes servas pargivad autod ja teises servas on puulehtedega kaetud pikliku

kujuga auk (dtl 6, 183-185). Auk on 25–30 cm lai ja 14 cm sügav (dtl 187). Tõendeid augu

pikkuse kohta ei ole esitatud, kuid fotolt nähtub, et auk on pikliku kujuga, seejuures umbes

2 korda pikem, kui lai. See vastab ka hageja väidetule, et auk on umbes 50 cm pikk.

19. Kahjujuhtumi toimumise ajal, s.o 15.10.2018 kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2016

määrusega nr 52 kinnitatud Tallinna teede liigituse kohaselt on Kirsi tänav juurdepääsutee,

täpsemalt kõrvaltänav (liigi nr 212). Tee seisundinõuete määruse § 9 ja lisa 2 kohaselt peab

kõrvaltänav vastama 2. seisunditasemele. Määruse § 11 ja lisa 3 kohaselt võib

2. seisunditasemega maanteede ja tänavate teekattel esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja

sügavusega üle 5 cm 15. novembrist 15. maini. Eeltoodust tuleneb, et Kirsi tn teelõik ei

vastanud tee seisundinõuetele, kuna oktoobrikuus ei olnud lubatud selliste mõõtmetega aukude

esinemine.

20. Tee seisundinõuete määruse § 3 lg 1 kohaselt tähistatakse teelõigul, millel ei ole tagatud

nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, liikluspiirangud

vastavate liikluskorraldusvahenditega. Augu tähistamist teel reguleerib tee seisundinõuete

määruse § 12, mille kohaselt peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema

tähistatud liikluskorraldusvahendiga.

21. Liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend, nt foor, liiklusmärk,

teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu,

ohutussaar või muu selline (LS § 2 p 29). Liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav

liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda (LS § 2 p 30).

Liiklusmärkide

tähendus

on

kehtestatud

LS

§

lg

alusel

Majandus-

ja

kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusega nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi liiklusmärkide määrus). Viidatud määruse § 2 lg 2

p 1 ja § 4 lg 1 kohaselt on liiklusmärgid mh hoiatusmärgid, mis teatavad juhile eeloleva ohu

iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale

vastavaks. § 4 lg 2 kohaselt pannakse hoiatusmärgid üldjuhul enne ohtlikku kohta. Hoiatusmärk

on § 5 p 17 kohaselt mh märk nr 153, mis hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast

kohast. Fotodelt nähtub, et augu juures ei olnud ühtegi hoiatavat liiklusmärki (dtl 6, 8 ja 9).

22. Kohus nõustub kostjaga selles, et hoiatusmärgi mittepaigaldamist ei saa talle käesoleval

juhul ette heita. Liiklusmärkide määruse § 4 lg 3 sätestab erandi, mille kohaselt võivad

hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on

30 km/h või alla selle. Kostja samastab siiski ekslikult hoiatusmärki liikluskorraldusvahendiga.

LS § 2 p 29 tulenevalt on liiklusmärk ja seega ka selle alaliik hoiatusmärk vaid üks võimalikest

liikluskorraldusvahenditest. Augu liikluskorraldusvahendiga tähistamise kohustus tuleneb tee

seisundinõuete määruse §-st 12, mis augu üldise tähistamise kohustusele erandeid ette ei näe.

Seega oli tegemist tähistamata auguga.

23. Eeltoodust tulenevalt ei olnud Tallinn, Kirsi tn 6 maja lähistel asuval teel kahjujuhtumi

toimumise ajal täidetud omaniku EhS § 97 lg-s 1 sätestatud kohustus tagada tingimused ohutuks

liiklemiseks. Tee ei vastanud seisundinõuetele ja auk oli nõuetekohaselt tähistamata.

24. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele selle kohta, et kahjujuhtum toimus õuealas. LS § 15

lg 1 p 6 kohaselt on õuealal lubatud sõidukiirus 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäija vahetuses

läheduses tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega. Hageja sõitis sõiduautoga läbi

vaidlusaluse augu ja selgitas, et lubatud sõidukiirust ei ületanud. Auk ei olnud tähistatud ja see

ei olnud ka märgatav, kuna oli täidetud puulehtedega. Viimati nimetatu nähtub ka asjas esitatud

tõenditest (dtl 9, 10 ja 11).

25. Esitatud fotode kohaselt tekkis sõiduautol august läbi sõitmise tagajärjel parema esirehvi

küljel, velje ääres, umbes 12-13cm kõrgusel maast, sisselõige (dtl 75-76), mille tõttu jooksis

rehv õhust tühjaks (dtl 7). Kahjujuhtumi toimumise üle pooled ei vaidle. Kostja tunnistab, et

teel oli löökauk, kuid leiab, et kahju tekkis hageja enda tegevuse tõttu, s.o põhjusel, et hageja

ületas lubatud sõidukiirust või põhjusel, et rehvisurve ei olnud normipiires. Kostja esitatud

asjatundja I P arvamuse kohaselt ei saanud auk hageja sõidukile kahju tekitada, kui järgiti

nõutud kiirusrežiimi ja sõiduauto oli tehniliselt korras (dtl 138). Kohus leiab, et asjatundja

arvamusest ei ole võimalik kostja soovitud järeldusi teha. Sellest ei nähtu asjaolusid, mille

alusel saaks järeldada, et kui sõiduk sõidab antud mõõtmetega august läbi kiirusega kuni

20 km/h, ei saa rehvile sellist kahjustust tekkida.

26. Samuti on tõendamata kostja väide, et hageja ületas õuealal lubatud sõidukiirust või et tema

sõiduk ei olnud tehniliselt korras. Kohus selgitas kostjale, et kui tema vastuväide tugineb

asjaolule, et rehv purunes hageja väidetust erineval põhjusel, st et hageja ületas lubatud

sõidukiirust või põhjusel, et rehvisurve ei olnud normipiires ja nende nõuete täitmisel ei oleks

rehv purunenud, peab seda tõendama kostja. Kostja ei ole seda tõendanud. Isegi kui kostja oleks

oma väite tõendanud, ei mõjuta see kostja vastutuse tekkimist, kuna kohus tuvastas ülal, et tee

seisundinõuded olid täitmata. Nimetatu võiks omada tähendust üksnes kahju põhjendatud

suuruse hindamisel.

27. Asjas esitatud fotodelt nähtub, et augul on järsud, teravad servad. Piklik sisselõige tekkis

sõiduki esirehvi küljele, umbes 12–13 cm kõrgusele, velje äärde, mis on kooskõlas augu

ligikaudse sügavusega, so 14 cm ja selle pikkusega, ligikaudu 50 cm. Kui auto sõitis auku ja

riivas rehvi küljega augu serva ning selle tulemusel tekkis sisselõige, mis põhjustas rehvi

kasutuskõlbmatuks muutumise, on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja

rikkumisega, s.o tee seisundinõuetele vastavuse tagamata jätmisega.

28. VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole

õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise

kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (EhS § 97 lg 1)

kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Kohustuse tagada ohutu liiklemise tingimuse eesmärk, on kaitsta

nii liiklejaid kui ka nende vara, sh sõidukeid.

29. Hageja kandis kostja rikkumise tõttu purunenud rehviga seoses kulusid kokku 174 eurot,

s.o 2 rehvi maksumus ja nende vahetus. Kahju suurust tõendab pakkumine nr 102463 (tlk 12).

30. Kohus ei nõustu kostjaga, et põhjendatud on üksnes kahjustada saanud parema esirehvi

maksumuse hüvitamine ja kahe uue rehvi kulu hüvitamisel rikastuks hageja alusetult, kuna enne

olid sõidukil kasutatud rehvid. Kannatada saanud sõiduki stabiilsuse tagamiseks ei piisa alati

ainult ühe poole rehvi vahetamisest. Rehvid tuleb vahetada paarina mõlemalt poolt. Seda

kinnitab ka x (x OÜ) selgitus, mille kohaselt nad soovitavad alati sõidukil/teljel ühesuguseid

rehve. Erinevate tootjate, mudelite ja ehitusega rehvid töötavad erinevalt, nii juhitavuse kui

vedrustuse osas (dtl 160). Samal teljel asuvad rehvid ei tohi olla erinevate mõõtmetega ega

konstruktsiooniga (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” Lisa 1). On

ebatõenäoline ja ka tõendamata, et hagejal õnnestuks osta samasugune ja sama kulumisastmega

kasutatud üks rehv. Seega on ühe esimese rehvi vahetamise vajaduse korral vaja välja vahetada

ka teine sama telje rehv. Hageja selgitas, et proovis leida täpselt sama rehvi, kuid seda mudelit

enam ei müüda.

31. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Kuna löökauku sõitmise

tulemusel tekkis hagejal kahe rehvi väljavahetamise vajadus, siis on hagejal õigus nõuda

mõlema rehvi vahetamise hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS

§ 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb,

on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik

seos). Kui hageja ei oleks teel olnud löökauku sõitnud, ei oleks hageja sõidukil rehv purunenud.

Kui hagejal ei oleks sõiduki esimene parem rehv purunenud, ei oleks tal vaja välja vahetada

sõiduki esimest vasakut rehvi. Seega on kahju tekkimine ka teise rehvi osas põhjuslikus seoses

tee omaniku seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega.

32. Kahe rehvi hüvitamine ei aseta hagejat oluliselt paremasse olukorda võrreldes sellega, kui

kahjujuhtumit ei oleks toimunud. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata

igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt

säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise

eesmärgiga. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja sai rehvide väljavahetamisest

kasu. Kostja väitis üksnes üldsõnaliselt, et hagejal olid enne kahjujuhtumit kasutatud rehvid.

Kuna hageja vaidles kostja sellisele väitele vastu, oleks kostjal tulnud oma väide tõendada.

Kostja ei ole seda tõendanud. Kostja ei ole ka selgitanud, mil määral hageja tema hinnangul

seetõttu rikastub. Kostja üldsõnalised väited ei ole piisavad leidmaks, et hageja saab

kahjuhüvitisest mingit kasu. Kohus leiab, et ehitusseadustiku ja selle alusel antud määruste

eesmärk on liiklejale tee kasutuskõlbmatusega tekkinud kogu kahju hüvitamine.

33. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel

või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses,

milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja väitel tekkis kahju hageja enda

süül, kuna ta ületas lubatud sõidukiirust. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalusel teelõigul

kehtisid õuealale sätestatud piirangud. LS § 15 lg 1 p 6 kohaselt on õuealal suurim lubatud

sõidukiirus 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäia või robotliikuri vahetus läheduses tohib sõiduk

liikuda jalakäija või robotliikuri kiirusega. Hageja kinnitas, et ei ületanud lubatud sõidukiirust.

34. Kohus pööras kostja tähelepanu vajadusele tõendada väidet selle kohta, et hageja ületas

lubatud sõidukiirust ja ei järginud sõidukijuhilt oodatavat hoolt. Kostja ei ole selliseid tõendeid

esitanud. Kohus märkis juba ülal, et sellist järeldust ei ole võimalik teha ka kostja esitatud

üldsõnalise Ivar Peedu arvamuse alusel. Liiklusseadusest tulenevate nõuete rikkumist ei saa

kohus eeldada. Seega ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel.

35. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et

ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü vormid on VÕS § 104

lg 2 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse, et kahju

tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja ta vastutab sellega põhjustatud kahju eest, st saab

eeldada, et kahju tekitaja tegevus või tegevusetus on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 ja

§ 1050 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 28.09.2020 otsus nr 2-16-8751 p 26). Seega tuli kostjal

vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on järginud vähemalt käibes vajalikku hoolt. Kostja

ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud.

36. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue sõiduki rehvi purunemisest tekkinud kahju

hüvitamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 174 eurot.

Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks

37. Hageja enne kohtumenetlust kantud õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 järgi kahju, mis on

VÕS § 127 lg 2 kohaselt hüvitatav juhul, kui sellise kahju ärahoidmine on hõlmatud VÕS

§ 1045 lg 1 p 7 kaitse-eesmärgiga. VÕS § 128 lg 1 ja 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv

otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Selliste kulude kandmine

on seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral kostjale mõistlikult ette nähtav.

38. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt ka enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult

vajalike ja ettenähtavate õigusabikulude hüvitamist. Professionaalne õigusabi kohtueelses

vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel

hindab kohus, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks

hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, hindab

kohus, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.

39. Hageja palub mõista kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitisena välja 40 eurot. Hageja

selgitas, et kuna ta ei saavutanud kostjaga kokkulepet, pöördus ta abi saamiseks Eesti

Õigusbüroo poole, millega tal tekkisid lisakulud õigusabile. Hageja esitas nõude tõendamiseks

Eesti Õigusbüroo 4 arvet:

-

22.11.2018 arve nr 35382 kliendilepingu sõlmimise tasu 5 eurot (dtl 34 ja 97);

-

09.01.2019 arve nr 39968 kliendilepingu sõlmimise tasu 5 eurot (dtl 98);

-

31.01.2019 arve nr 42062 järgmiste õigusabiteenuste osutamise eest: konsultatsioon

11.01.2019 Endale 15 III korrusel, 09.01. e-kirja infoga tutvumine ja vastamine, 28.01 e-

kirja info ja dokumentidega tutvumine ja vastamine, 28.01 kahe e-kirja infoga tutvumine ja

vastamine. Arvest kuulus tasumisele 6 eurot (dtl 44 ja 99);

-

11.03.2019 arve nr 46528 järgmise õigusabiteenuse osutamise eest: e-kirja info ja

dokumentidega tutvumine ja vastamine, konsultatsioon 11.03.2019. Arvest kuulub

tasumisele 24 eurot (dtl 101).

40. Kostja kasutas kohtueelses menetluses õigusabi Justiitsministri 05.01.2017 määruse nr 1,

Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse

parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord, alusel. Hagiavalduses esile toodud

asjaolude kohaselt esitas hageja pärast 22.11.2018 kliendilepingu sõlmimist kostjale kohtueelse

nõude (26.11.2018 vastuskiri, dtl 21) ja pärast 09.01.2019 kliendilepingu sõlmimist kaebuse

(dtl 91). Lisaks on hageja saanud jaanuaris 2019 konsultatsiooni ja õigusabi e-kirjadega

tutvumiseks. Kokku on hageja õigusabikulu arvete nr 35382, 39968 ja 42062 alusel olnud

16 eurot.

41. Hageja õigusabikuludega seonduva kahju hüvitamise nõude rahuldamist ei välista see, et

hageja ei teinud kohtueelselt toiminguid esindaja vahendusel. Hageja on esile toonud ja

tõendatud, et ta pöördus õigusabi saamiseks Eesti Õigusbüroo poole ja kandis seoses sellega

kulusid. Kuna hageja sai õigusabi soodustingimustel, piirdub hageja kulu kahe kliendilepingu

sõlmimise tasu maksmise ja õigusabi eest osalise maksmisega. Kui kostja tegevusetuse tõttu ei

oleks hagejale kahju tekkinud, ei oleks hagejal olnud vaja kanda ka õigusabikulusid.

Õigusabikulude tekkimine on seega põhjuslikus seoses muu hagejale tekkinud kahjuga.

Õigusabikulude kandmine oli vajalik ja selle suurus on mõistlik.

42. Kohtueelsete õigusabikuludena ei kuulu aga hüvitamisele 11.03.2019 arve nr 46528

maksmisega seonduv kulu 24 eurot. Kohus selgitas hagejale, et õigusabikulude nõude puhul

tuleb eristada kohtueelse vaidluse staadiumis kantud kulusid, mis kuuluvad hüvitamisele kahju

hüvitamise sätete alusel, ja kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid, mis kuuluvad hüvitamisele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu alusel. TsMS § 174 lg 10 kohaselt ei või

menetlusosaline tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks

kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või

muul sellesarnasel viisil. Arvestades, et hageja esitas hagiavalduse kohtusse 01.02.2019, ei

seondu 11.03.2019 arvel märgitud toimingud enam kohtueelsete läbirääkimiste ja nõude

esitamisega ning kulu ei ole hüvitatav kahju hüvitamise sätete alusel. Kulu seondub ilmselt

hageja 12.03.2019 esitatud hagiavalduse puudusi kõrvaldava menetlusdokumendiga, s.o

kohtumenetlusega.

43. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude 16 euro

ulatuses.

44. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millele käesolevas otsuses

ei ole viidatud, kuna neist ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel

tähtsust omavaid asjaolud.

Menetluskulude kindlaksmääramine

45. TsMS § 162 lg 3 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

46. Kohus leiab, arvestades hagi rahuldamise ulatust (kokku 190 eurot 214 eurost), et

menetluskulud tuleb jätta 89% ulatuses kostja ja 11% ulatuses hageja kanda.

47. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 01.02.2019 riigilõivu 75 eurot. Riigilõiv on

kohtukulu, mis kuulub menetluskuluna hüvitamisele ja välja mõistmisele teiselt

menetlusosaliselt. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni, tuleb kostjal hüvitada

hagejale 89% riigilõivust, s.o 66,75 eurot.

48. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna hageja osales tsiviilasja menetluses isiklikult ei ole tal olnud

õigusabikulusid, mis kuuluksid hüvitamisele TsMS § 175 lg 1 alusel.

49. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja kulude hüvitamist ei taotlenud. Kostja

menetlusega seonduvate kulude kandmine ei nähtu ka asja materjalist.

50. Seega rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja määrab hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot, millest tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja

66,75 eurot.

51. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Seega saab menetluskulude kindlaksmääramisele kaevata ainult kostja. Vastavalt

TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik