2-19-17530/46 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-17530

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-17530

Tsiviilasi

A. T. ja T. T. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei,

Rävala Laenud OÜ ja Eurocar OÜ vastu enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks.

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

• Hageja I: A. T. (isikukood XXX, elukoht XXX)

• Seaduslik esindaja: K. P. (isikukood 4XXX, elukoht

XXX)

• Seaduslik esindaja/hageja II: T. T. (isikukood XXX,

elukoht XXX)

• Hageja(te) lepinguline esindaja: A. M., advokaat

(XXX, e-post XXX)

• Kostja I: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (asukoht

Jakobi 23, Tartu, 51006, e-post info@tartutaitur.ee)

• Kostja II: Rävala Laenud OÜ (registrikood 12629269,

asukoht

Rävala

pst

2,

10145,

Tallinn,

e-post

info@hypoteeklaen.ee), esindaja K. U. (e-post XXX)

• Kostja III: Eurocar OÜ (registrikood 12724594, asukoht

Tartu

mnt

18,

10115,

Tallinn,

e-post

eurocarinfo24@gmail.com),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat A. A. (XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A. T. ja T. T. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, Rävala

Laenud OÜ ja Eurocar OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

2. Otsus toimetada kätte menetlusosaliste esindajatele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta kõik menetluskulud T. T. kanda.

Tsiviilasi nr 2-19-17530

4. Määrata Eurocar OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 3793 eurot.

5. Välja mõista T. T. Eurocar OÜ kasuks menetluskulu summas 3793 eurot.

6. Välja mõista T. T. Eurocar OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni menetluskuludelt summas, 3793

eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 08.11.2019 esitasid A. T. ja T. T. kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

ja tuvastushagi.

Alternatiivselt paluti tuvastada, et kinnistu asukohaga XXX (registriosa XXX) käsutamine,

sh. Rävala Laenud OÜ kasuks kinnistu 21.05.2014 hüpoteegiga koormamine ja

täitemenetluse nr XXX ja XXX raames kinnistu müük, on tühine, mh. A. T. täisealiseks

saamisel ning kohustada Eurocar OÜ (reg.kood: 12724594), mh. järelpärimise tingimuste

saabumisel, andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu

registriosa nr XXX teisest jaost omanikuna Eurocar OÜ kustutamiseks ja kinnistusraamatu

registriosa nr XXX teise jakku ½ mõttelise osa omanikuna T. T. või A. T. sisse kandmiseks.

Kui eelnevaid nõudeid ei ole võimalik rahuldada, siis palusid hagejad määrata kuni A. T.

täisealiseks saamiseni kinnistu asukohaga XXX (registriosa XXX) hooldajaks A. T.

seaduslik esindaja ehk XXX K. P.

2. Tartu Maakohus jättis 30. septembri 2020 määrusega, mis jõustus 09.12.2020, tühisuse

tuvastamise nõude, läbi vaatamata (II kd, tlk 106-110). Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2021

määrusega eraldas kohus pärandvara hooldaja määramise nõude eraldi menetlusse (II kd,

tlk 168-169). Seega nimetatud nõudeid kohus käesolevas lahendis ei käsitle.

3. Hagiavalduse kohaselt suri E. T. (ik XXX) (pärandaja) XX.XX.XXXX. Pärandaja oli

teinud oma surma puhuks testamendi, millega määras eelpärijateks XXX T. T., sünniaeg

XX.XX.XXX ja XXX T. T., sünniaeg XX.XX.XXX, mõlemad ühe kahendiku (1/2)

mõttelise osa suuruses. N. N. järelpärijaks nimetas tema XXX H. T., sünniaeg

XX.XX.XXXX ja T. T. järelpärijaks tema XXX A. T., sünniaeg XX.XX.XXX selliselt, et

neile mõlemale peab üle minema nende täisealiseks saamisel ½ (üks kahendik) mõttelist

osa kinnistust, asukohaga XXX (registriosa XXX).

4. E. T. pärimismenetluses on 02.04.2014 koostatud ja tõestatud pärimistunnistus (I kd, tlk

17-18), mille kohaselt on E. T. eelpärijaks N. N. ja T. T. ning N. N. järelpärijaks on tema

XXX H. T. ja T. T. järelpärijaks A. T.

Pärimistunnistuse alusel on 29.04.2014 kinnistusraamatu registriosa nr XXX (I kd, tlk 19-

20) kolmandasse jakku kantud eelmärge, mille kohaselt kinnistu nr XXX, mille omanik on

T. T. (isikukood XXX), 1/2 osas kuulub pärandvara hulka, mille järelpärijaks on nimetatud

Tsiviilasi nr 2-19-17530

A. T. (isikukood XXX). Alates 06.11.2025 A. T., isikukood XXX, õigus nõuda nimetatud

mõttelise osa omandi eelpärijalt - T. T. - temale üleandmist. Samasisuline eelmärge on

registriossa kantud ka N. N. ja tema järelpärija kohta.

5. Rävala Laenud OÜ (sissenõudja, kostja II) ja T. T. vahel on 21.05.2014 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr XXX (laenuleping), mille kohaselt andis sissenõudja T. T. laenu

summas 10 000 eurot.

6. Samal päeval, so 21.05.2014 sõlmiti õigustatud isikute ja hüpoteegipidaja kokkulepe

kinnistusraamatu kande järjekoha muutmiseks ja hüpoteegi seadmise leping (edaspidi

hüpoteegi seadmise leping), mille kohaselt kantakse kinnistusraamatu registriossa nr XXX

neljandasse jakku N. N. ja T. T. kaasomandiosadele hüpoteek Rävala Laenud OÜ,

registrikood 12629269, kasuks summas 32 000 eurot, kinnistu igakordse omanike

kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks

vastavalt täitemenetluse seadustikule. Hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt on

hüpoteegiga tagatud kõik nõuded T. T. vastu, mis tulenevad 21.05.2014 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX ning selle lepingu võimalikest muudatustest ja lisadest,

millega ei suurendata laenusummat.

7. T. T. ja N. N. suhtes on sissenõudja Rävala Laenud OÜ avalduse ja 21.05.2014

notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu alusel algatatud täitemenetlused nr

XXX ja XXX võlgnevuse seisuga 11.07.2018 summas 16 021.32 eurot + lisanduva viivise

sissenõudmiseks.

8. Vara enampakkumise akti (koostatud 18.10.2019) (I kd, tlk 21-23) kohaselt müüdi

täitemenetluses toimunud enampakkumise raames kinnistu asukohaga XXX, Tartu

(registriosa nr XXX) hinnaga 13 000 eurot Eurocar OÜ-le (ostja, kostja III).

9. Hageja on selgitanud, et antud hagi on esitatud seetõttu, et T. T. on sõlminud kostjaga II

laenulepingu, taganud selle täitmise kinnistule asukohaga XXX (registriosa XXX) seatud

hüpoteegiga ja jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata, mille tulemusena viidi

läbi täitemenetlus ja kinnisasi müüdi kostjale III.

10. Hagejate hinnangul on üheks võimalikuks aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

ja seega ka enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hea usu põhimõtte rikkumine, kuna

see põhimõte on oma üldisest iseloomust tulenevalt kohaldatav ka täitemenetluses. Nimelt,

Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-78-11 (p 11) leidnud, et täitemenetluses tuleb arvestada mh

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, mille järgi tuleb õiguste

teostamisel ja kohustuste täitmisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-te 1 ja 2 järgi

toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti

selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Sellest

tulenevalt jõudis kolleegium seisukohale, et kohus saaks erandina lõpetada sundtäitmise

ka siis, kui sundtäitmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu vastaselt käitunud

pool seaduse kaitset ei vääri ja seetõttu on teatud juhtudel põhjendatud ka selliselt käitunud

poole suhtes seaduses sätestatud normide kohaldamata jätmine.

11. Lisaks on hagejad seisukohal, et kinnistu aadressil XXX, Tartu enampakkumisel müümisel

olukorras, kus kõik osalised teadsid, et järelpärija on alaealine, eelpärija on tema XXX, kes

peab kaitsma nii järelpärija kui ka oma XXX huvisid ja kelle vastava kohustuse rikkumine

on toonud kaasa vastava (järelpärijale kuuluva) vara suhtes (alusetu) täitemenetluse

alustamise, sh. et kinnistut ei saa müüa eelpärija isiklikke võlgade katteks, on käsitletav

sellise asjana (varana), mida ei või arestida ega täitemenetluses müüa, kuna selle arestimine

on vastuolus heade kommetega.

12. Hagejad on 18.12.2020 seisukohas esitanud lisaks enampakkumise kehtetuse nõudele ka

kohustusnõude, millega paluvad kohustada Eurocar OÜ (reg.kood: 12724594) andma

Tsiviilasi nr 2-19-17530

nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXX teisest

jaost omanikuna Eurocar OÜ kustutamiseks. Samuti paluvad hagejad kohustada Eurocar

OÜ (reg.kood: 12724594) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriosa nr XXX teise jakku ½ mõttelise osa omanikuna T. T. sisse

kandmiseks.

Kostja III Eurocar OÜ seisukoht

13. Kostja III selgitab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused on toodud TMS §-s

223 lg-s 1 ning tegemist on kinnise loeteluga. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise

aluseks võib olla asjaolu, et vara on müüdud isikule, kellel ei olnud seda õigust osta, või

kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või kui rikuti teisi enampakkumise

olulisi tingimusi. Hagejad ei ole väitnud, veel vähem tõendanud, et Eurocar OÜ-l polnud

õigust täitemenetluses enampakkumisel müüki pandud kinnistut osta.

14. Alternatiivselt tuginevad hagejad PärS § 48 lg 2 ja TMS § 55 p 1 koosmõjus arestimise

tühisusele, kuid see pole menetluses ei tõenditega ega ka materiaalõiguslikult kinnitust

leidnud. PärS § 48 lg 1 kohaselt ei ole piiratud eelpärija käsutusõigus ning PärS § 48 lg 2

kohane piirang muudab eelpärija poolt tehtud käsutustehingu tühiseks alates järelpärimise

tähtpäeva saabumisel, mitte enne. Järelpärimise kuupäev saabub alles 06.11.2025.

15. 18.12.2020 seisukohas asuvad hagejad täiendavale seisukohale, mille kohaselt on üheks

võimalikuks aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja seega ka enampakkumise

kehtetuks tunnistamisele hea usu põhimõtte rikkumine, kuna see põhimõte on üldisest

iseloomust tulenevalt kohaldatav ka täitemenetluses.

Kostja III vaidleb sellele vastu. Riigikohus on selgitanud, et täitemenetlus on

formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses

sätestatud piiratud ulatuses. Kui kolmas isik (nt A. T. ) või võlgnik (T. T.) ise leidis, et

käesoleval juhul esinesid enampakkumise läbiviimist välistavad asjaolud, oleksid pidanud

nad esitama TsMS § 222 järgse hagi sissenõudja vastu. Ühtlasi oleks saanud sel juhul

taotleda ka hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist, kuigi vähemasti üldjuhul mitte vara

arestist vabastamist. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes

enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või

kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või

lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5

järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile (RKTKo 3-2-1-95-15,

p 20-21).

Kuna käesoleval juhul on vara enampakkumisel müüdud ja TMS § 223 lg-s 1 toodud

aluseid ei esine, siis on hagejad kaotanud ka õiguse kinnistule ning neil on õigus üksnes

enampakkumise tulemile. Hagejate väited, et hüpoteegipidaja poolt täitemenetluse

alustamine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna järelpärija ei vastuta eelpärija

kohustuste eest, on absurdne. Sellisel juhul võiks iga võlgnik, kelle kinnistu on kolmanda

isiku laenu tagatiseks hüpoteegiga koormatud, väita, et täitemenetluse läbiviimine tema

suhtes on vastuolus hea usu põhimõttega.

16. Kostja III ei nõustu ka hageja käsitlusega seoses TMS § 66 lg 1 p-ga 12. Kui seadusandja

tahe oleks olnud keelata eelpärija poolt tehingute tegemine (sh ka koormamine), siis oleks

seadusandja selliselt ka PärS-s ette näinud. Selliseid norme ei ole – vastupidi, PärS § 48 lg

1 näeb ette üldreegli, et eelpärija võib käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui

seadusest ei tulene teisiti. PärS § 48 lg-s 2 toodud piirang toob kaasa tehingu tühisuse alles

järelpärimise tingimuse saabumisel. Täiendavalt rõhutab kostja III siinkohal üle, et

kinnistu koormamine hüpoteegiga ei olnud iseenesest järelpärija õigusi kahjustav – kui T.

T. (hageja II) oleks täitnud hüpoteegiga tagatud laenulepingut nõuetekohaselt, oleks

Tsiviilasi nr 2-19-17530

hüpoteegiga tagatud kohustused olnud täidetud hiljemalt 05.05.2024, st ligi 1,5 aastat

ennem järelpärimise tingimuse saabumist.

17. Ainuüksi asjaolu, et hagejate hinnangul on kinnistu enampakkumisel võõrandamine

konkreetselt A. T. suhtes ebaõiglane, ei anna iseseisvat alust enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks. Seega ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks ka TMS § 66

lg 1 p 12 koosmõjus TMS §-ga 55.

Kostja I kohtutäitur Oksana Kutšmei seisukoht

18. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg-st 1 tulenevalt viib kohtutäitur täitemenetluse

läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on

täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või

laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme

omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või

registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks.

19. Käesoleval juhul oli kohtutäiturile esitatud TMS § 2 lg 1 p-s 19 ettenähtud täitedokument,

21.05.2014 notariaalselt tõestatud leping nr XXX, koos sissenõudja tahteavaldusega

pöörata täitedokumendist tulenev nõue sundtäitmisele. Esitatud dokumentide alusel oli

kohtutäitur kohustatud kaebuse esitaja suhtes täitemenetlust algatama. TMS § 7 lg 1

kohaselt võib kohtutäitur keelduda täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud

põhjusel.

20. TMS § 10 lg 1 esimese lause kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama

täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti,

samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud

seaduses sätestatud dokumendid.

16.07.2018 sai T. T., kes on ühtlasi ka A. T. seaduslik esindaja, isiklikult allkirja vastu

kätte kohtutäituri poolt täiteasjas nr XXX koostatud täitmisteade. Täitmisteates on

kohtutäitur

sh

üksikasjalikult

selgitanud

hüpoteegi

realiseerimiseks

algatatud

täitemenetluses toimuvat. Kohtutäitur on sh selgitanud, et hüpoteegi seadmise lepingu

täitmisel pöörab kohtutäitur sissenõuet hüpoteegiga koormatud kinnisasjale ning

täitemenetluse käigus toimub hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimine avaliku

enampakkumise teel. Kinnisasja asukohaga XXX enampakkumine toimus 2019. aasta

oktoobrikuus. Seega hagejatel on olnud enam, kui aasta aega jõuda selgusele kas kinnisasja

hüpoteegiga koormamine on kehtiv.

18.07.2019 kinnisasja arestimisakt on 25.07.2019 toimetatud isiklikult allkirja vastu kätte

T. T. ja K. P., kes mõlemad on A. T. seaduslikud esindajad. 18.07.2019 kinnisasja

arestimisaktis on kohtutäitur sh selgitanud nii menetlusosalise (antud juhul on hagejad

mõlemad menetlusosalised) poolt kohtutäituri tegevuse vaidlustamise korda TMS §-de

217, 218 järgi, kui ka sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õiguse omaja

õigust esitada hagi TMS § 222 järgi.

21. T. T. esitas 25.07.2019 kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjades nr XXX ja XXX

kinnisasjale registriosa number XXX sissenõude pööramisel. 26.08.2019 otsusega jättis

kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri teadaolevalt pöördus T. T. kohtutäituri

26.08.2019 otsuse vaidlustamiseks maakohtusse, kuid maakohus on jätnud kaebuse

läbivaatamata (ts.asi nr XXX). Kohtutäituri hinnangul puudub hagejatel TMS § 217 lg 6

tulenevalt õigus tugineda käesolevas asjas asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada

kaebuses.

22. Kui A. T. ja T. T. arvasid, et neile mõlemale või ühele neist kuulub kinnisasja asukohaga

XXX suhtes sundtäitmist takistav õigus, oleks nad pidanud esitama õigeaegselt hagi

kinnisasja suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Praegusel juhul ei saa olla

Tsiviilasi nr 2-19-17530

vaidlust selles, et hagejad (T. T., ja A. T. T. T. ja K. P. kaudu) on olnud teadlikud kinnisasja

asukohaga XXX, Tartu suhtes läbiviidavast täitemenetlusest.

23. PärS § 48 lg 3 esimese lause kohaselt pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing, mis

on tehtud sundtäitmise käigus või pankrotihalduri poolt, on järelpärimise tingimuse või

tähtpäeva saabumisel tühine. Kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumise tulemusena

tehtud käsutus (omandiõiguse ülekandmine) võib muutuda küll järelpärimise tähtpäeva

(06.11.2025) saabumisel tühiseks. Kuid viimasest ei tulene, et nimetatud käsutus oleks

tühine veel enne eelosundatud tähtpäeva saabumiseni. Kuni 06.11.2025 on Eurocar OÜ-l

õigus enampakkumisel ostetud kinnisasja omanikuna kasutada, ehk olemuslikult

kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumise objektiks oli tähtajaline (kuni 06.11.2025)

kinnisasja kasutusõigus. Viimasest tulenevalt oli ka määratud kinnisasja arestimishind.

Kostja II Rävala Laenud OÜ seisukoht

24. Kostja II ei võta hagi õigeks (I kd, tlk 32-33).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte

nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

26. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

27. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel

on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Kohus hindab otsuse tegemisel tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).

28. Hagejad on esitanud hagi kostjate vastu tunnistada täitemenetluste nr XXX ja XXX raames

18.10.2019 toimunud enampakkumine kehtetuks.

29. Hagejad on 18.12.2020 seisukohas esitanud lisaks kehtetuse nõudele ka kohustusnõude,

millega paluvad kohustada Eurocar OÜ (reg.kood: 12724594) andma nõusolek Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXX teisest jaost omanikuna

Eurocar OÜ kustutamiseks. Samuti paluvad hagejad kohustada Eurocar OÜ (reg.kood:

12724594) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu

registriosa nr XXX teise jakku ½ mõttelise osa omanikuna T. T. sisse kandmiseks.

30. Tahteavalduste asendamiste nõuete osas märgib kohus, et tegemist on hilinenult esitatud

nõuetega. Kohus andis pooltele 30.09.2020 määrusega 14 päeva aega esitada oma viimased

seisukohad.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-57-11 märkinud, et hagimenetlus on põhiolemuselt

võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg

1). Üks võistleva menetluse tunnus on ka see, et pooled peavad oma väited, tõendid ja

vastuväited esitama menetluses võimalikult aegsasti ning hilinenult esitatut kohus

menetluses arvestama ei pea (vt TsMS §-d 329-331). Selliselt tagatakse ka asja mõistliku

aja jooksul lahendamise põhimõtte järgimist. Tsiviilasjas nr 2-14-56641 on Riigikohus

selgitanud, et kohtu diskretsiooniotsus on küsimus, kas menetleda TsMS §-st 66 ja § 331

lg-st 1 tulenevalt hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet. (p 14)

Tsiviilasi nr 2-19-17530

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejate 18.12.2020 esitatud tahteavalduste

asendamise nõuded on esitatud hilinenult, pärast eelmenetluse lõppu, ning kohus jätab need

tähelepanuta.

Seega lahendab kohus hagejate nõude tunnistada täitemenetluste nr XXX ja XXX

raames 18.10.2019 toimunud enampakkumine kehtetuks.

31. Kostjad on seisukohal, et enampakkumise tingimusi rikutud ei ole.

32. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada

alates 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest hagi enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks, 1) kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta,

või 2) kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või 3) rikuti teisiti

enampakkumise olulisi tingimusi. Riigikohus on selgitanud, et enampakkumise kehtetuks

tunnistamise hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine ja kostjatena

tuleb käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Lisaks enampakkumise kehtetuks

tunnistamise nõudele, mis on suunatud nimetatud kolme isiku vastu, on võimalik esitada

ka täiendavaid haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja, nõuda kinnistusraamatu kande

parandamist vms (3-2-1-69-11 p 18).

33. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

− E. T. (pärandaja) suri XX.XX.XXXX;

− Testamendi kohaselt määras E. T. eelpärijateks ühes kahendikus (1/2) mõttelises osas oma

tütre N. N., sünniaeg XX.XX.XXXX, ja ühes kahendikus (1/2) mõttelises osas oma poja

T. T., sünniaeg XX.XX.XXXX;

− Oma XXX T. T. nimetas E. T. järelpärijaks tema XXX A. T., sünniaeg XX.XX.XXXX,

selliselt, et temale peab üle minema tema täisealiseks saamisel ½ (üks kahendik) mõttelist

osa kinnistust, asukohaga XXX. Pärimistunnistuse alusel on 29.04.2014 kinnistusraamatu

registriossa nr XXX (I kd tlk 24-25) kolmandasse jakku kantud eelmärge, mille kohaselt

kinnistu nr XXX, mille omanik on T. T. 1/2 osas kuulub pärandvara hulka, mille

järelpärijaks on nimetatud A. T. ;

− Rävala Laenud OÜ (sissenõudja) ja T. T. vahel on 21.05.2014 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr XXX, mille kohaselt andis sissenõudja T. T. laenu summas 10 000

eurot;

− 21.05.2014 sõlmiti õigustatud isikute ja hüpoteegipidaja kokkulepe kinnistusraamatu

kande järjekoha muutmiseks ja hüpoteegi seadmise leping, mille kohaselt kantakse

kinnistusraamatu registriossa nr XXX neljandasse jakku N. N. ja T. T. kaasomandiosadele

hüpoteek Rävala Laenud OÜ kasuks summas 32 000 eurot, kinnistu igakordse omaniku

kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks;

− T. T. ja N. N. suhtes on sissenõudja Rävala Laenud OÜ avalduse alusel algatatud

täitemenetlused nr XXX ja XXX võlgnevuse seisuga 11.07.2018 summas 16021.32 eurot

+ lisanduva viivise sissenõudmiseks;

− Vara enampakkumise akti (koostatud 18.10.2019) (I kd, tlk 21-23) kohaselt müüdi

täitemenetluses toimunud enampakkumise raames kinnistu asukohaga XXX, Tartu

hinnaga 13 000 eurot Eurocar OÜ-le (ostja).

34. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-11 selgitanud, et täitemenetluse seadustiku § 223 lg

1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks mh juhul, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti

teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi

Tsiviilasi nr 2-19-17530

eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet)

juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu lahutamine,

sundtäitmise lubamatuks tunnistamine). Hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub

õiguslik olukord, otsuse sundtäitmine vajalik ei ole.

35. Hagejad leiavad, et TMS § 55 p 1 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene

õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral,

eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita.

36. Hagejad tuginevad TMS § 223 alusel hagi esitamisel heade kommete ja hea usu

põhimõtte vastasusele.

Hagejad on leidnud, et enampakkumine on tühine TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 kohase hea

usu põhimõtte rikkumisest tulenevalt. Kohus selgitab, et hea usu põhimõtet kohaldatakse

kõikidele tsiviilõiguse valdkondadele, sh ka protsessuaalsete õiguste teostamisele, kui

kohustust järgida õiguste ja kohustuste teostamisel põhimõtte aluseks olevaid

väärtusarusaamasid. Hea usu põhimõtte kohaldamisel antakse hinnang eraõiguslikus

suhtes osalevate isikute käitumisele, mitte tehingu sisule. Seega juhul kui seadus ei keela

eelpärijal päritud varaga tehingute tegemise, ei ole tegemist ka hea usu põhimõtte

rikkumisega.

37. Hagejad on seisukohal, et PärS § 48 lg 2 kohaselt on käsutustehing tühine, kui see piirab

järelpärija õigusi. Seega tuleb hagejate arvates hinnata, kas kinnisasja hüpoteegiga

koormamine piirab selle omaniku õigusi või mitte. Hagejad leiavad, et kinnistu

koormamine asjaõigusega, eriti hüpoteegiga, igal juhul piirab asja omaniku õigusi vara

kasutada ja käsutada.

38. Hagejate hinnangul on kehtivas õiguses eelpärija käsutusõigus praktiliselt olematu.

Sisuliselt ei ole eelpärija seega pärija, vaid pigem järelpärimise tingimuse või tähtpäeva

saabumiseni tegutsev pärandvara hooldaja. Tuleb rõhutada, et eelpärija käsutusõigus ei

hõlma PärS lõike 2 kinnisasju ja kinnisasjaõigusi, kui käsutuse tagajärjel välistatakse või

piiratakse järelpärija õigusi. Et vältida eelpärija isiklike võlausaldajate nõuete

rahuldamist varast, mis tuleb järelpärimise tingimuse saabumisel üle anda järelpärijale,

sätestatakse PärS § 48 lõikes 3, et pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing, mis

on tehtud sundtäitmise käigus või mille on teinud pankrotihaldur, on järelpärimise

tingimuse saabumisel tühine, kui see välistab või kahjustab järelpärija õigusi. Seega

kuigi PärS § 48 lg 1 kohaselt on eelpärijal käsutusõigus, siis lähtuvalt nii PärS § 48 lg 1

sõnastuse teisest poolest „…kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti“ ja PärS § 48 lg-st

2 ei hõlma eelpärija käsutusõigus kinnisasju. See tähendab, et järelpärandisse kuuluvate

kinnisasjade suhtes puudub eelpärijal käsutusõigus ehk eelpärijal on keelatud käsutada

järelpärijale üleandmisele kuuluvaid kinnisasju. Lähtuvalt PärS § 48 lg-st 3 on seega ka

kohtutäituril

eelpärija

täitemenetluse

raames

keelatud

käsutada

järelpärijale

üleandmisele kuuluvaid kinnisasju, välja arvatud juhul, kui kohtutäiturile on esitatud

vastav kohtulahend, mis seda lubab ehk näiteks kohtulahend, milles on tuvastatud, et

sissenõudja võib nõuda kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt (PärS § 48 lg

3 teine lause).

39. Täitur on seisukohal, et täitemenetluses kinnisasja võõrandamine oli igati õiguspärane

kuivõrd hüpoteegi kanne ja kinnistu igakordse omaniku kohesele sundtäitmisele allumise

kohustus nähtusid kinnistusraamatust. Hüpoteek oli kinnisajale kehtivalt seatud ning

hüpoteegi kehtivus ei ole vaidlustatud. Samuti oli ka kehtivalt sõlmitud kohesele

sundtäitmisele allumise kokkuleppe ja ka nimetatud kokkuleppe kehtivus vaidlustatud ei

ole. Hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmine toimub panditud vara arvelt ja panditud

vara müük on hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks algatatud täitemenetluse

seadusega ettenähtud tagajärg. Kui A. T. ja T. T. arvasid, et neile mõlemale või ühele

Tsiviilasi nr 2-19-17530

neist kuulub kinnisasja asukohaga XXX, Tartu suhtes sundtäitmist takistav õigus, oleks

nad pidanud esitama õigeaegselt hagi kinnisasja suhtes sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Praegusel juhul ei saa olla vaidlust selles, et hagejad (T. T., ja A. T. T.

T. ja K. P. kaudu) on olnud teadlikud kinnisasja asukohaga XXX suhtes läbiviidavast

täitemenetlusest. Kohtutäituri poolt on selgitatud nii menetluse käik kui ka kohtutäituri

tegevuse vaidlustamise kord. TMS § 217 lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes

1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida

ta oleks võinud esitada kaebuses.

PärS § 48 lg 3 esimese lause kohaselt on pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing,

mis on tehtud sundtäitmise käigus või pankrotihalduri poolt, järelpärimise tingimuse või

tähtpäeva saabumisel tühine. Kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumise tulemusena

tehtud käsutus (omandiõiguse ülekandmine) võib muutuda küll järelpärimise tähtpäeva

(06.11.2025) saabumisel tühiseks. Kuid viimasest ei tulene, et nimetatud käsutus oleks

tühine veel enne eelosundatud tähtpäeva saabumiseni. Kuni 06.11.2025 on Eurocar OÜ-

l õigus enampakkumisel ostetud kinnisasja omanikuna kasutada, ehk olemuslikult

kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumise objektiks oli tähtajaline (kuni 06.11.2025)

kinnisasja kasutusõigus. Viimasest tulenevalt oli ka määratud kinnisasja arestimishind.

40. Kostja III on seisukohal, et kohtutäituri poolt tehtud käsutustehing muutub tühiseks siis,

kui saabub tähtpäev - 06.11.2025 ja sellest päevast alates tekib järelpärijal ehk hagejal I

õigus tugineda kohtutäituri poolt tehtud tehingu tühisusele. Seega on kohtutäituril võimalik

müüa enampakkumisel eelpärija omandis olnud pärandvara – kinnistu aadressil XXX.

Samuti on kinnistu arestimishinna määramisel arvestatud kinnistut koormama jääva

kohustusega – järelpärimisega.

Kostja III hinnangul on hagejate arutluskäik TsÜS alusel tingimusliku tehinguga

seonduvalt hõljumisajaga kontekstist välja rebitud ja ainetu, sest et kinnistu

enampakkumisel võõrandamine on kuni järelepärimise tingimuse saabumiseni kehtiv.

Kinnistu enampakkumisel võõrandamine muutub tühiseks alles järelpärimise tingimuse

saabumisel. Hagejad ei ole väitnud, veel vähem tõendanud, et järelpärimise tingimus oleks

juba saabunud. Vastupidi, hagejad ei saagi seda teha, sest vastav tingimus saabub alles

06.11.2025.

Järelikult

on

Eurocar

OÜ

õiguspäraselt

kinnistu

omanikuna

kinnistusraamatusse sisse kantud.

41. Kohus selgitab, et Eesti õiguse kohaselt sätestab pärimisseadus järgmist:

PärS § 48. Eelpärija käsutusõigus

(1) Eelpärija võib käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui käesolevast seadusest ei

tulene teisiti.

(2) Pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva

kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on järelpärimise

tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi.

(3) Pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing, mis on tehtud sundtäitmise käigus või

pankrotihalduri poolt, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine.

Käsutustehing on kehtiv, kui võlausaldaja võib järelpärimise tingimuse saabumisel nõuda

kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt.

42. Kohtu hinnangul ei ole PäS § 48 lg 1 kohaselt piiratud eelpärija käsutusõigus. Hageja on

viidanud, et see piirang tuleneb lg-st 2. Kohus selgitab, et kõnealune piirang muudab

eelpärija poolt tehtud käsutustehingu tühiseks alates järelpärimise tähtpäeva saabumisel,

mitte enne. Kuivõrd käesoleval hetkel ei ole järelpärimise tähtaeg saabunud ei näe kohus

hagejate põhjendustes alust täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi tühisuse

tuvastamiseks.

Tsiviilasi nr 2-19-17530

43. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtutäituril oli seadusest tulenev õigus kinnisasi

enampakkumisel müüa, ei ole täitur oma tegevuses rikkunud hea usu põhimõtet. Täitur ei

oleks saanud täitemenetlust läbi viimata jätta. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse

põhimõtet sisustades osutas Riigikohus, et selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur

kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta

ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt Riigikohtu 16.10.2002 määrus nr 3-

2-1-119-02, punkt 8). Käesoleval juhul oli kohtutäiturile esitatud TMS § 2 lg 1 p-s 19

ettenähtud täitedokument koos sissenõudja tahteavaldusega pöörata täitedokumendist

tulenev nõue sundtäitmisele. Esitatud dokumentide alusel oli kohtutäitur kohustatud

kaebuse esitaja suhtes täitemenetlust algatama.

Eelnevast tulenevalt oli kohtutäituril õigus kinnistu enampakkumisel müüa ning tegemist

ei olnud hea usu põhimõtte rikkumisega.

44. Lisaks on hagejad seisukohal, et kinnistu aadressil XXX, Tartu enampakkumisel olukorras,

kus kõik osalised teadsid, et järelpärija on alaealine, eelpärija on tema vanem, kes peab

kaitsma nii järelpärija kui ka oma lapse huvisid ja kelle vastava kohustuse rikkumine on

toonud kaasa vastava (järelpärijale kuuluva) vara suhtes (alusetu) täitemenetluse

alustamise, sh. et kinnistut ei saa müüa eelpärija isiklikke võlgade katteks, on käsitletav

sellise asjana (varana), mida ei või arestida ega täitemenetluses müüa, kuna selle arestimine

on vastuolus heade kommetega.

45. Kohus selgitab, et häid kombeid on seostatud eelkõige moraali ja õiglusega – kõik mis

on ebamoraalne ja ebaõiglane, on ühtlasi ka heade kommete vastane. Seega tuleb heade

kommete mõiste sisustamisel arvestada väga laia ulatusega eripalgeliste moraalsete

väärtustega. Üldlevinuks võib pidada Saksa õiguskirjandusest pärit heade kommetega

vastuolu määratlust, mille kohaselt heade kommetega vastuolus oleva käitumise puhul

on tegemist käitumisega, mis on vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste

sündsustundega.

Kuivõrd kohtutäitur viis täitemenetlust läbi formaliseeritusse printsiiibist tulenevalt ning

pooled ei ole esile toonud muid rikkumisi enampakkumise läbiviimisel, ei esine kohtu

hinnangul kohtutäituri tegevuses ka heade kommete vastasuse aluseid.

46. Seevastu ei saa kohus asuda seisukohale, et ka T. T. oleks eelpärijana tegutsenud heade

kommete kohaselt. Samas ei ole selle hindamine käesoleva menetluse küsimus.

Kohus selgitab, et eelpärija on omavahelises suhtes järelpärijaga piiratud

heaperemeheliku valitsemiskohustusega (PärS § 52 lõige 1). See tähendab, et kui vara

valitsemine ei ole kooskõlas heaperemeheliku valitsemise põhimõtetega on eelpärija

kohustatud järelpärimise sündmuse saabudes hüvitama järelpärijale heaperemeheliku

valitsemiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju (PärS § 52). Seega on kohtu hinnangul,

järelpärimise tähtpäeva saabudes, A. T. võimalik esitada päritava vara väärtuse

võimaliku vähenemisel korral, hagi T. T. vastu, kahju hüvitamiseks.

47. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud TMS § 223 lg-st

1 enampakkumise kehtetuks tunnistamise eelduste esinemist. Seega jätab kohus hagi

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid (TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Tsiviilasi nr 2-19-17530

49. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

50. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleks kohtul kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätta

menetluskulud täielikult hagejate kanda.

51. Kohus on seisukohal, et kuivõrd A. T. osas on hagemise otsustanud tema XXX T. T.,

hageja I on alaealine, ei saa praegusel juhul majanduslikel põhjustel mõistlikult oodata

temalt menetluskulude kandmist. Pealegi puudub hagejal I tsiviilkohtumenetlusteovõime

(TsMS § 202 lg-d 1 ja 2) ning ta ei saa menetluses iseseisvaid toiminguid ega otsuseid teha.

Eelmärgitut arvestades oleks menetluskulude hageja I kanda jätmine hageja I suhtes ka

ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud T. T. kanda (TsMS § 162 lg 4).

52. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

53. Kostja III, Eurocar OÜ palub määrata oma menetluskulude suuruseks 3793 eurot, mis

koosneb õigusabikulust 21 tundi ja 2 minutit, tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub

käibemaks ning teostatud päringutest.

54. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

55. Kohus leiab, et kostja III menetluskulud esitatud suuruses on põhjendatud ja vajalikud ning

mõistab hagejalt II kostja III menetluskulud välja.

56. Käesoleva tsiviilasja menetlus on kestnud alates 11.11.2019. Seejuures on tsiviilasi

määruskaebuste menetluste raames käinud neljal korral ringkonnakohtus. Hagejad on

märkinud enda õigusabikulude suuruseks 11 880 eurot (90 tunni ulatuses). Hagejad ei ole

kostjate III menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitanud.

Kohus on seisukohal, et eelduslikult peaksid hagejate menetluskulud olema

proportsionaalselt natukene suuremad kui kostja omad. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur

Oksana Kutšmei ja Rävala Laenud OÜ menetluskulude nimekirja esitanud ning nende

kulude tekkimine ei nähtu ka tsiviilasja toimikust. Kostja III ajakulu tsiviilasja

lahendamisel on olnud rohkem kui 4 korda väiksem hagejate ajakulust. Vaadanud läbi

kostja III poolt esitatud menetluskulude üksikasjaliku nimekirja, peab kohus seda

mõistlikuks ja põhjendatuks ning määrab kostja III õigusabikuluks 3793 eurot

(esindajakulu ja päringud).

57. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

58. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

Tsiviilasi nr 2-19-17530

kohtunik