3-19-1749/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1749

Haldusasi

DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH kaebus Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

19.02.2019

projekteerimistingimuste ja 22.05.2019 ehitusloa nr

1912271/12476 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH, esindaja

vandeadvokaat Liisa Linna

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja

Karel Raudmann

Kolmas isik – Memoris Krematoorium OÜ, esindajad

advokaat Helena Noot ja vandeadvokaat Raiko

Lipstok

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.07.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH apellatsioonkaebus

Memoris Krematoorium OÜ vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde MK ja AK artikkel „Traditsiooni konstrueerimine –

tuhastamismatus Eestis“, raieload nr 37353 ja 34381, kirjavahetus Valdeku tn 113

lisaparkla teemal (apellatsioonkaebuse lisad 1–4; dtl 1091–1130); Postimehe artikkel

„Nõmmekad sõdivad naabriks tulnud krematooriumi vastu“ (kaebaja 31.12.2020

menetlusdokumendi lisa, dtl 1210–1213); Maa-ameti kaardirakenduse väljavõte Valdeku

tn 113 kinnistust (kolmanda isiku 08.01.2021 menetlusdokumendi lisa, dtl 1230–1233);

Nõmme Linnaosa Valitsuse 12.03.2015 kiri koos lisadega; Valdeku tn 113

muudatusprojekt (vastustaja 23.09.2020 seisukoha lisad 1–2, dtl 1167–1188). Jätta läbi

vaatamata kaebajate taotlus vastustajalt lisaparkla teemalise dokumentatsiooni

väljanõudmiseks.

2. Rahuldada DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH apellatsioonkaebus.

3. Jätta Memoris Krematoorium OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

3-19-1749

2(18)

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.07.2020 otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ning

teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

19.02.2019 projekteerimistingimused ja 22.05.2019 ehitusluba nr 1912271/12476.

5. Mõista Tallinna linnalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 9899 eurot (üheksa tuhat

kaheksasada üheksakümmend üheksa eurot). Muus osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.03.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 14.05.2015 otsusega nr 88 Valdeku tn 113 kinnistu

(registriosa nr 5915250, katastritunnus 78401:101:2257) detailplaneeringu, millega mh määrati

kinnistu sihtotstarbeks ärimaa ning ehitusõigus kuni kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega

gaasivarustamise teenindamisega seotud ärihoone ehitamiseks (DP037620).

2. Memoris Krematoorium ostis 14.11.2016 AS-lt Eesti Gaas Valdeku tn 113 kinnistu.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) esitati 08.10.2018 taotlus täpsustada

projekteerimistingimustega detailplaneeringus käsitletud hoone kasutamise otstarvet ning

rajada tavandihoone-krematoorium.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 19.02.2019 projekteerimistingimused,

millega lubati Valdeku tn 113 kinnistule ärihoone asemel ehitada krematoorium-tavandihoone.

Esineb ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 1 p-s 2 nimetatud alus projekteerimistingimuste

andmiseks. Vahetus kinnistu omanik, kes soovib oma majandustegevuse realiseerimiseks rajada

krematooriumi. Projekteerimistingimustega võib täpsustada mh detailplaneeringus käsitletud

hoone kasutamise otstarvet (EhS § 27 lg 4 p 1). Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega

nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringu maakasutusplaani järgi jääb kinnistu ettevõtluse

segahoonestusalale, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni

vajav tootmine. Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme

linnaosa üldplaneeringu järgi asub kinnistu ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtete

3-19-1749

3(18)

kõrvalfunktsiooniga

alal,

kus

võivad

paikneda

kaubandus-,

äri-,

teenindus-

ja

toitlustusasutused, büroohooned, vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad ettevõtted ning

tootmis-, logistika- ja laohooned. Valdeku tn 113 kinnistu on kolmest küljest ümbritsetud Liiva

kalmistuga, mistõttu on kavandatava hoone kasutusotstarve isegi sobivam kui detailplaneeringu

järgne lahendus. Olulist linnaehituslikku mõju ei kaasne. Detailplaneeringu olemus ei muutu.

Naaberkinnisasjadele või nende kasutajatele ei kaasne olulist negatiivset mõju. Uue

detailplaneeringu koostamine ei ole seetõttu otstarbekas.

Projekteerimistingimuste lisa 1 p-s 6 nimetatud tingimuse kohaselt tuli projekti staadiumis

esitada hinnang krematooriumi emiteeritavate võimalikke häiringuid põhjustavate lõhnaainete

esinemise kohta koos hajumise/levimise modelleerimisega.

5. TLPA andis kolmanda isiku taotluse alusel 22.05.2019 ehitusloa nr 1912271/12476

Valdeku tn 113 kinnistule krematoorium-tavandihoone ehitamiseks. Ehitusprojektis on

märgitud, et kremeerimise ahju tehnoloogia tagab, et välisõhku ei emiteeru lõhnahäiringuid.

Analoogne ahi on kasutusel Viljandi krematooriumis ning lõhna ja müra osas ei ole seal kaebusi

esitatud.

6. Lähedalasuvate kinnistute omanikud DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH esitasid Tallinna

Halduskohtule kaebuse projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamiseks.

Vaidlustatud haldusaktid rikuvad kaebajate õigust tervise kaitsele, omandiõigust, kodu

puutumatust ja usuvabadust. Kuna kaebajad elavad kavandatavast krematooriumist 150–300 m

kaugusel, on nad emiteeritavate ainete mõjualas. Kaebajad on õigeusklikud ja nende usk ei luba

kremeerimist. Krematoorimi ehitamine vähendab kaebajate kinnistute väärtust. Krematoorium

on kaebajate kinnistutelt nähtav ja mõjub rusuvalt. Koduaias grillimine ja söömine ei ole enam

mõeldav. Kaebeõigus tuleneb ka Tallinna linna üldplaneeringust, mille järgi kuulub Valdeku tn

113 kinnistu ettevõtluse segahoonestusalale, kuhu ei saa rajada kalmistuid või neid teenindavaid

hooneid, sh krematooriumit. Pirita linnaosa üldplaneeringust võib järeldada, et kalmistualad on

kõrgendatud keskkonnamõjuga objektid. Üldplaneeringust tuleneb kaebajatele ootus, et

vaidlusalusele kinnistule selliseid hooneid ei ehitata. Võib eeldada, et krematoorium põhjustab

välisõhu saastet ja lõhnahäiringuid. Seda kinnitavad Pärnu ja Maardu krematooriumites

toimunu. Ka Rae valla planeerimisdokumentides on mööndud krematooriumi mõju

õhukvaliteedile ning nõutud keskkonnamõjude hindamist. Projekteerimistingimustes nimetatud

nõuet mõjuhinnangu koostamiseks ei ole täidetud ja ehitusloas ei ole mingeid keskkonnaga

seotud lisatingimusi. Eelhinnang selle kohta oleks olnud vajalik ainuüksi lõhnaainete

eraldumise võimalikkuse korral. Massiliste kaebuste puudumine teiste krematooriumite kohta

ei tähenda keskkonnamõju puudumist. Olemas on vähemalt ohukahtlus. Krematooriumi

läheduses on teisi tootmisettevõtteid, mis samuti emiteerivad saasteaineid. Erinevate ettevõtete

tegevuse koosmõjus võib tekkida piirväärtusi ületav saastetase. Neid aspekte ei ole vastustaja

üldse hinnanud. Kaebajad ei pea ise keskkonnamõju tõendama. Parkimiskohti ei ole kavandatud

piisavalt, mistõttu hakkavad krematooriumi talituste külastajad parkima kaebajate kinnistutele

või juurdepääsuteedele. EhS §-s 27 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Omaniku vahetus ei

ole oluline asjaolu, mis õigustaks detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega.

Lisaks on detailplaneeringut olemuslikult muudetud. Ehitusluba tuleb tühistada, sest see tugineb

õigusvastastele projekteerimistingimustele. Haldusmenetlus viidi läbi hea halduse tava

vastaselt. Kaebajaid ei kaasatud nõuetekohaselt menetlusse ning nende õiguste ja huvidega ei

ole üldse arvestatud.

7. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

3-19-1749

4(18)

Puudub vastuolu Tallinna linna ja Nõmme linnaosa üldplaneeringute ning kalmistuseadusega

(KalmS). Krematoorium ei pea asuma kalmistu alal ja KalmS ei sätesta nõudeid krematooriumi

rajamisele. Krematooriume haldavad eraõiguslikud kasumi teenimisele suunatud juriidilised

isikud ja nad osutavad teenuseid kindla summa eest, mistõttu sobib krematoorium ettevõtluse

segahoonestusalale. Kaebajate kinnistud asuvad Valdeku tn 113 kinnistust eemal. Kavandatav

hoone on ümbritsetud kõrghaljastusega ega ole elurajooni poolt vaadeldav, mistõttu see ei saa

olla kaebajatele emotsionaalselt rusuv, eriti kuna kaebajad elavad kalmistu kõrval. Kaebajad ise

ei pea krematooriumit kasutama, kui see pole nende usuliste veendumustega kooskõlas.

Projekteerimistingimustes oli nõue hinnata emiteeritavate võimalikku häiringut põhjustavate

lõhnaainete esinemist koos hajumise/leviku modelleerimisega, kuid loamenetluse käigus

selgus, et selle järele puudus vajadus, sest teadaolevalt ei põhjusta olemasolevad

krematooriumid lõhnahäiringuid. Vajadusel saab keskkonnamõjusid täiendavalt hinnata

kasutusloa

menetluses.

Krematooriumile

ei

ole

kehtestatud

sanitaarkaitsevööndit.

Parkimiskohti on kavandatud piisavalt ja puudub mõistlik alus arvata, et parkima hakatakse

kaebajate kinnistutele. Projekteerimistingimuste andmine oli kooskõlas EhS §-ga 27.

Detailplaneering jäi olemuslikult samaks. Jätkuvalt on tegemist ärihoonega ning pelgalt hoone

kasutamise sihtotstarbe muutmiseks ei olnud mõistlik läbi viia uut detailplaneeringu menetlust.

Haldusmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt. Projekteerimistingimused anti avatud menetluses ja

selle käigus ei esitatud vastuväiteid. Vastustaja ei ole kaebajaid eksitanud. Ka kaebajate

menetlusse kaasamise korral oleks lõpptulemus olnud sama.

8. Memoris Krematoorium OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

Krematooriumi rajamine ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi, sest nad elavad sellest piisavalt

kaugel ning hoone ümber on kõrghaljastus, sh ei ole krematoorium lähima elamu juurest

vaadeldav. Lähim hauaplats on elamutele lähemal kui krematoorium. Projekteerimistingimused

on üldplaneeringutega kooskõlas. Krematooriumi rajamisel ei pea järgima kalmistutele

kehtestatud nõudeid, sest krematooriumi rajamisele ei ole piiranguid kehtestatud.

Krematooriumi käitamine ei põhjusta lõhnahäiringuid ja saastetase ei ületa lubatud piirväärtusi.

Ahjudes kasutatav tehnoloogia tagab, et tuhastamisel väljub ehitisest sisuliselt kuum veeaur.

Krematooriumi käitamiseks ei ole vaja läbi viia keskkonnamõju hindamist ega taotleda

õhusaasteluba. Parkimiskohtade arv (13) on kinnistu kasutamiseks piisav. Kavas on juurde luua

veel 5 parkimiskohta. Projekteerimistingimuste andmine on kooskõlas EhS §-ga 27.

Detailplaneeringut ei ole olemuslikult muudetud ja kinnistu omaniku vahetus oli uus oluline

asjaolu. Haldusmenetlus on olnud nõuetekohane. Kaebajate kaasamine ei oleks kaasa toonud

teistsuguse otsuse tegemist.

9. Tallinna Halduskohus jättis 22.07.2020 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3)

ning mõistis igalt kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 379,28 eurot, s.o kokku

2655 eurot (resolutsiooni p 4).

Krematoorium ei ole sakraalasutus ega kalmistu. Tegemist on kasumile suunatud ettevõttega,

mida haldavad eraõiguslikud isikud. Seda ei muuda asjaolu, et KalmS reguleerib mh

krematooriumis toimuva tuhastamise protsessi. KalmS seletuskirja järgi on kalmistu maa-ala,

millel toimub surnukehade asetamine pinnasesse kaevatud süvendisse ehk hauda. See mõiste ei

hõlma krematooriumi. KalmS ei sätesta nõudeid krematooriumi rajamisele ega asukohale. Kuna

krematooriumi pidamise eesmärk on teenida kasumit, sobib see ettevõtluse segahoonestusalale

ja krematooriumi asukoht ei ole Tallinna üldplaneeringuga vastuolus. Kuigi oma funktsiooni

tõttu on krematooriumi kõige praktilisem asukoht kalmistu lähedus, ei tähenda see, et

krematooriumi võib püstitada ainult kalmistualale. Nt Viljandis asub krematoorium lähimatest

kalmistutest eemal ega asu Viljandi üldplaneeringu juhtfunktsioonide kaardi järgi kalmistute

3-19-1749

5(18)

maal. Seega ei ole kaebajatel üldplaneeringust tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et Valdeku

tn 113 kinnistule ei püstitata krematooriumi.

Mujal Euroopas väidetavalt eksisteeriv tava jätta krematooriumi ümber 300 m laiune

sanitaarkaitsevöönd ei tekita Eestis krematooriumi ehitamisele täiendavaid piiranguid. Kuna

krematoorium ei ole kalmistu ega matmisala, ei ole matmisala kaebajate kinnistute suunas

laiendatud. Hoone asukoht krundil tuleneb detailplaneeringust, mitte arendaja huvist püstitada

krematoorium võimalikult lähedale gaasitrassile. Seega ei olnud vastustajal võimalik kavandada

hoonet Valdeku tn 113 kinnistul teise asukohta.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224) § 16

alusel võis jätta keskkonnamõju eelhinnangu koostamata. Tegemist on kaalutlusotsusega.

Vastustaja on lähtunud krematooriumist tuleneva olulise keskkonnamõju puudumise

hindamisel Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hinnangust projektile ning Viljandi ja

Pärnamäe krematooriumite kogemusest. Viljandi ja Pärnamäe krematooriumite puhul

puuduvad keskkonnahäiringutest tulenevad kaebused. Ka asjaolu, et krematooriumi lähedal

asuvad mitmed saasteaineid emiteerivad tootmisettevõtted, ei muutnud keskkonnamõju

eelhindamise läbiviimist kohustuslikuks.

Kaebajate arvates võib eeldada, et krematooriumi rajamisel halveneb õhukvaliteet ja tekib hais.

Seejuures tuginevad nad 2019. a-l Maardu ja Pärnu krematooriumites toimunud juhtumitele.

Mõlemad

juhtumid

olid

ühekordsed

õnnetused,

mitte

püsivad

häiringud.

Ka

Keskkonnainspektsioon märkis kaebajate esitatud artiklis, et reeglina ei kujuta tänapäevased

krematooriumid keskkonnale mingit ohtu. Artiklite põhjal ei saa teha järeldusi kavandatava

krematooriumi kohta, sest ei ole teada, milliseid süsteeme kaebajate toodud näidete puhul

kasutati. Kaebajate esitatud tõenditest võib järeldada, et rikete või vale tööprotsessi korral

võivad kardetud häiringud erandina tekkida, kuid need on kiiresti kõrvaldatavad. Pole siiski

põhjust arvata, et kolmanda isiku krematooriumis hakatakse pidevalt kasutama valesid

tööprotsesse või puudustega tehnoloogiat. Rae valla üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandes toodud seisukohad ei ole asjakohased, sest need on 13 aastat

vanad ning on kujundatud abstraktse krematooriumi kohta selliselt, et pole teada krematooriumi

võimsus ja maht, mistõttu ei saadud hinnata, kui suures mahus põletamisest tekkivaid heitgaase

keskkonda heidetakse. Samas on selles aruandes märgitud, et krematooriumi rajamine ei kujuta

elanike tervisele otsest ohtu. Tallinna linn ei pea ka krematooriumi rajamisega seoses võtma

kasutusele samu meetmeid nagu Rae vald või Maardu linn.

Asjakohane ei ole etteheide, et kolmas isik ei koostanud projekti staadiumis hinnangut

krematooriumi emiteeritavate võimalikku häiringut põhjustavate lõhnaainete esinemise kohta

koos hajumise/leviku modelleerimisega. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 28.08.2019

kirja nr 10-10/2072-2 kohaselt kontrollisid ja kinnitasid eri valdkondade spetsialistid menetluse

käigus projekti vastavust keskkonnakaitselistele nõuetele. Selle tulemusel loobuti nõudest

modelleerida lõhnaainete levikut, kuna teadaolevalt ei põhjusta olemasolevad krematooriumid

lõhnahäiringuid ning loeti piisavaks tavandihoone-krematooriumi põhiprojekti seletuskirja p-s

5.1.2 toodud selgitus, et jääkainete kõrvaldamiseks on ahjudel kaks kambrit, mis tagavad

võimalikku lõhna tekitavate jääkainete täieliku põlemise.

OÜ Hendrikson & Ko Valdeku tn 113 krematooriumi välisõhu saastetaseme 11.06.2020

hinnangu järgi jäävad kõigi saasteainete õhukvaliteedi maksimaalsed saastetasemed allapoole

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuse,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (määrus nr 75) kehtestatud

piir- või sihtväärtusi (elavhõbeda osas regulatsioon puudub) ning võib eeldada, et rajatava

3-19-1749

6(18)

krematooriumi normaalsel töörežiimil tõenäoliselt ei saavutata keskkonnaministri 27.12.2016

määrusega nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja

lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ kehtestatud lõhnaaine häiringutaset 15% aasta

lõhnatundidest. Tegelik mõju võib olla isegi väiksem, sest kolmanda isiku sõnul pole vaja

krematooriumit täisvõimsusel kasutada. Kuigi OÜ Hendrikson & Ko hinnangu kohaselt

ületavad käitise heiteallikatest eralduvate saasteainete heitkogused keskkonnaministri

14.12.2016 määrusega nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67)

kehtestatud saasteainete künnisväärtusi elavhõbeda ja lämmastikdioksiidi osas, tuleb nõustuda

hinnangu järeldusega, et krematooriumile ei ole õhusaasteluba vaja. Määruse nr 67 § 2 lg 6

sõnastuse kohaselt ei kohaldata sama määruse lisas esitatud saasteainete künniskoguseid, kui

käitise põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem

kui 1 MWth. Krematooriumi tuhastamisahju põletusseadmete soojusvõimsus 0,78 MW on

allapoole määruse nr 67 § 2 lg-s 1 sätestatud künnisväärtust 1 MWth. Atmosfääriõhu kaitse

seaduse (AÕKS) § 79 lg 4 järgi on keskkonnaluba nõutav olenemata määruse nr 67 alusel

kehtestatud künniskogustest või künnisvõimsustest, kui õhukvaliteedi taseme määramisel on

tuvastatud, et käitise heiteallikatest väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab saasteainele

määrusega nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise väljaspool käitise

tootmisterritooriumi. Krematooriumi välisõhu saastetaseme hinnangu järgi krematoorium seda

ei põhjusta. Seega ei pea krematooriumil olema keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks

väliskeskkonda. Kuigi AÕKS § 80 lg 1 ja keskkonnaministri 19.12.2017 määruse nr 60

„Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering,

registreeringu taotluse ja tõendi vorm“ (määrus nr 60) alusel registreeritakse Keskkonnaametis

sellise paikse heiteallika käitaja tegevus, kellel ei ole kohustust omada keskkonnaluba AÕKS §

79 lg 3 alusel, kuid tema põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse

põletamisel ületab 0,3 MWth, kuid on väiksem kui 1 MWth, ei pea paikse heiteallika tegevust

vastavalt määruse nr 60 § 11 p-le 14 registreerima, kui tegemist on krematooriumiga. Seega ei

ole krematooriumil õhusaasteluba vaja.

Parima võimaliku tehnoloogia kasutamise nõue tuleneb seadusest (AÕKS § 29 lg 1), mistõttu

ei olnud seda vaja ehitusloale märkida. Kolmanda isiku kinnitusel on projekteerimistingimuste

kohane ahi parim võimalik tehnoloogia, sest see ei põhjusta õhusaastet. Kui krematooriumis ei

kasutata pärast ehitustööde lõppu sellist tehnoloogiat, ei saa sellele kasutusluba anda (EhS § 55

p 3).

Krematooriumi püstitamine ei riku kaebajate usuvabadust. Õige ei ole vastustaja ja kolmanda

isiku seisukoht, et kuna kaebajad elavad kalmistu kõrval, ei tohiks krematoorium neid

täiendavalt häirida. Samas ei pea kaebajad krematooriumi teenuseid kasutama, kui see on nende

tõekspidamistega vastuolus. Elumajade ja krematooriumi vahel on kõrghaljastus. Kaebajate

esitatud fotode järgi on Sinirebase 4 hoovi grillimisnurgast puude raagusoleku perioodil

krematooriumi hoone mõningal määral näha, kuid kaebajad ei saa koduhoovist jälgida

tuhastamise protsessi, sest krematooriumi tehniliste ja abiruumide pääsud ei jää kaebajate

vaatevälja. Kaebajad võivad märgata vaid krematooriumi ümber inimeste ja autode liikumist.

Kuna hoone toimib ka tavandihoonena, kus peetakse matusetalitusi, mis ei ole tingimata seotud

kremeerimisteenusega, ei saa järeldada, et kogu liikumine Valdeku tn 113 kinnistul oleks seotud

krematooriumiga ning oleks käsitatav kaebajatele kremeerimise pealesunnitud tajumisena.

Krematooriumi käitamine võib kaebajatele luua teatavaid negatiivseid seoseid, kuid see ei riku

nende usuvabadust ega too kaasa vaidlustatud haldusaktide õigusvastasust.

Ei ole tõenäoline, et parkimiskohtade puudusel hakatakse parkima kaebajate kinnistutele või

juurdepääsuteedele või vähemalt ei saa see olla pidev probleem, sest eelduslikult katavad

3-19-1749

7(18)

krematooriumi juurde rajatavad 13 parkimiskohta krematooriumi külastajate parkimiskohtade

vajaduse. Kaebajad on pidanud piisavaks 18 parkimiskohta. Erandlikel juhtudel piirkonnas

täiendavalt kuni 5 auto parkimist ei saa pidada intensiivseks riiveks. Nõustuda saab

tavandihoone-krematooriumi põhiprojekti seletuskirja p-s 2.8.4. toodud arvutustega, mille järgi

on 13 parkimiskohta kooskõlas Tallinna linnavolikogu 16.11.2006 otsusega nr 329 vastu võetud

kavaga „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014“. Liiati selgitas

kolmas isik, et kavatseb täiendavalt rajada 5 parkimiskohta.

EhS § 27 lg 1 eesmärk on võimaldada vananenud või ebatäpse detailplaneeringu täpsustamist

lihtsamalt

kui

uue

detailplaneeringu

menetlusega.

Kuigi

pädev

asutus

peab

projekteerimistingimustega detailplaneeringu täpsustamisse suhtuma suure ettevaatlikkusega,

on tal seejuures suur kaalutlusruum. Projekteerimistingimuste andmisel EhS § 27 lg 1 p 2 alusel

ehk juhul, kui detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid, peab

pädev asutus jälgima, et detailplaneeringu täpsustamisega ei muudetaks detailplaneeringu

olemuslikke tingimusi. EhS § 27 lg 4 p 1 alusel võib seega projekteerimistingimustega

täpsustada ka hoone kasutusotstarvet. Nõustuda ei saa kaebajate hinnanguga, et pelgalt omaniku

vahetuse tõttu ei oleks tohtinud lubada projekteerimistingimustega detailplaneeringus sätestatud

hoone kasutusotstarbe muutmist, vaid uus omanik oleks pidanud taotlema detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamist. Vastustaja selgitas, et lähtus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2

sätestatud eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttest. Kuna kehtivas detailplaneeringus oli

määratud hoone kasutusotstarve äärmiselt detailselt, oli detailplaneering selles osas vananenud,

kuid muus osas puudus vajadus detailplaneeringu muutmiseks. Hoone kasutusotstarve jäi

ettevõtluse segahoonestusalale sobilikuks. Seega ei ole tegemist detailplaneeringu olemusliku

muutmisega. Kuna projekteerimistingimuste väljastamine toimus avatud menetluses, oli

kaebajatele tagatud võimalus esitada oma vastuväited analoogselt detailplaneeringu

menetlusega, mistõttu vastustaja valitud menetluse liik ei pärssinud kaebajate õiguste

teostamist.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.12.2019 määruses, et vastustaja pole käitunud hea halduse

põhimõtte kohaselt, jättes lähipiirkonna elanikud projekteerimistingimuste ning ehitusloa

menetlustest teavitamata. See rikkumine ei too siiski kaasa vaidlustatud haldusaktide

tühistamist (HMS § 58). Lähtudes vastustaja kohtumenetluse vältel antud selgitustest, ei ole

põhjust arvata, et kaasavam menetlus oleks viinud teistsuguse lõpptulemuseni, sest hoone

asukoht jääks tulenevalt detailplaneeringust samaks, krematooriumi rajamiseks õiguslikke

takistusi pole ning pelgalt piirkonna elanike negatiivne suhtumine krematooriumi käitamisse ei

välista krematooriumile projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist.

Kolmas isik palub kaebajatelt välja mõista menetluskulud 7092 eurot (õigusteenuse osutamine

37 tunni eest 6660 eurot ja välisõhu saastetaseme hinnangu maksumus 432 eurot). Kolmanda

isiku määruskaebuse koostamise kulud 1350 euro ulatuses ei ole vajalikud ega põhjendatud.

Kuna kaebajad said oma vastuväited esitada alles kohtumenetluses, sest teavitustöö polnud

piisav, tuleb HKMS § 108 lg 11 alusel jätta kolmanda isiku kulud osaliselt tema enda kanda.

Samuti tuleb arvestada, et kohus ei võtnud asja materjalide juurde kolmanda isiku 10.07.2020

esitatud artiklit ning selle osalist tõlget. Õiglane ja mõistlik on jätta kolmanda isiku enda kanda

välisõhu saastetaseme hinnangu maksumus 432 eurot ja 50% õigusteenuse osutamise kuludest,

millelt on maha arvatud määruskaebuse menetlemise kulud. Niisiis tuleb kaebajatel kolmandale

isikule hüvitada kokku 2655 eurot, mis teeb 379,28 eurot iga kaebaja kohta. Ülejäänud osas

jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-1749

8(18)

10. DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse,

milles paluvad tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

1) Halduskohus leidis ekslikult, et vaidlustatud haldusaktid on kooskõlas Tallinna linna

üldplaneeringuga. Krematoorium kuulub kalmistu, mitte ettevõtluse segahoonestusalale. Seda

kinnitab mh see, et krematooriumi tegevust reguleerib KalmS. Isegi kui krematoorium on

kasumit taotlev asutus, ei kuulu see tavapärase äri- ja tootmishoone liigituse alla. Tegemist on

kultus- ja tavandihoonega, mida tuleb planeerimis- ja ehitusõiguslikus mõttes eristada

ärihoonest (vt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu“). Projekteerimistingimused ja ehitusluba on antud krematooriumi-

tavandihoone püstitamiseks. Seega hõlmab tavandihoone ka usulisi talitusi, mida peetakse

seoses lahkunu viimasele teekonnale saatmisega. KalmS § 4 lg 1 järgi otsustab surnute ja tuha

matmiseks ettenähtud ning vajalike ehitistega maa-ala (edaspidi kalmistu) rajamise kohaliku

omavalitsuse volikogu. Tuha matmiseks vajalik ehitis saabki olla üksnes krematoorium. KalmS

reguleerib tuhastamist, mis on ainuomane krematooriumile. Seega on tegemist KalmS § 4 lg-s

1 nimetatud ehitisega. Üldplaneeringut kui ühiskondlikku kokkulepet tuleb tõlgendada,

lähtudes lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, või kui seda ei saa kindlaks teha (nagu ilmselt

praegu), siis nii, nagu sarnane mõistlik isik pidi sellest aru saama (võlaõigusseaduse (VÕS) §

26, § 29 lg 4). Mõistlik tavakodanik ei saanud üldplaneeringu menetluses ette näha, et

ettevõtluse segahoonestusalale on võimalik püstitada krematoorium kui ärihoone, sest

krematooriumiga seondub esmalt kalmistu, mitte ettevõtluse otstarve. Üldplaneeringut ei saa

tõlgendada nii, et krematoorium on lubatud ka väljaspool kalmistuala. Vastustaja seisukoht, et

krematoorium on ärihoone ja sobib linna mis tahes piirkonda, on vastuolus tema varasema

praktikaga – ainus seni Tallinnas asuv krematoorium asub Pärnamäe kalmistul, mis on nii

Tallinna linna üldplaneeringu kui ka Pirita linnaosa üldplaneeringu järgi kalmistuala. Pirita

linnaosa üldplaneeringus on kalmistuala määratletud kõrgendatud keskkonnamõjuga objektina,

mis ei sobi elumajade vahetusse lähedusse; sh hõlmab kalmistute ala ka kalmistut teenindavaid

hooneid nagu tavandihoone, mille alla kuulub ka krematoorium.

2) Halduskohus tõlgendas ja kohaldas vääralt EhS § 27 lg-t 1. Vastustaja välja toodud asjaolu

– kinnistu omaniku vahetus – ei ole selline uus asjaolu, mis võimaldaks muuta

detailplaneeringut lihtsustatud korras. Vastupidine seisukoht võimaldaks EhS § 27 lg-t 1

kuritarvitada (nt luua formaalselt uus äriühing, et vabaneda ebasoodsatest tingimustest, millest

detailplaneeringu menetluses vabaneda ei õnnestunud). Ka EhS seletuskiri ütleb, et tegemist

peab olema oluliste tingimustega (nt suured muutused tehnoloogilistes lahendustes,

energiatõhususe nõuetes, looduslikes tingimustes). Samuti võimaldab vastustaja lähenemine

eirata avalikke huve ning detailplaneeringu menetluse käigus saavutatud kokkuleppeid.

Kaebajate hinnangul oli tegemist detailplaneeringu olemusliku muutmisega.

3) Kaebajaid ei kaasatud haldusmenetlusse ja see mõjutas asja otsustamist. Krematooriumile

ei ole kaalutud alternatiivseid asukohti (nt Liiva kalmistule).

4) Halduskohtu põhjendused seoses keskkonnamõju hindamisega ei ole asjakohased. Ei ole

usutav, et vastustaja lähtus keskkonnamõju eelhindamise läbi viimata jätmisel teiste

krematooriumite kogemusest. Vaidlustatud haldusaktides puuduvad eelhindamise läbi viimata

jätmise põhjendused. Eelhindamise läbiviimine oli kohustuslik keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 ja määruse nr 224 § 15 p 9 järgi, sest

krematooriumi käitamise tulemusena on võimalik ärritava lõhnaaine eraldumine välisõhku.

Seda kinnitavad Maardu ja Pärnu krematooriumite näited ning OÜ Hendrikson & Ko hinnang.

Tõendatud on ka normiülese elavhõbeda ja lämmastikdioksiidi välisõhku eraldumise

võimalikkus, mis on ohtlik kaebajate elukeskkonnale ja võimalik, et ka tervisele. Vastustaja

3-19-1749

9(18)

oleks pidanud hindama mõju kaebajate elukeskkonnale kombineerituna muude mõjudega, mida

kaebajad juba peavad taluma (planeerimisseaduse § 11, korrakaitseseaduse § 2 lg 3,

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 18 lg 1, Riigikohtu 09.10.2019 otsus nr 3-17-796).

Krematooriumi läheduses asuvad mitmed tööstusalad või tootmisettevõtted, mis samuti

emiteerivad saasteaineid. Kogumis võib saastetase ületada piirmäärasid. Halduskohus on

põhjendamatult kõrvale jätnud kaebaja toodud näited krematooriumite planeerimisest teistes

linnades ja valdades. Need pole vastustajale otseselt kohustuslikud, kuid näitavad, milline on

riigis krematooriumide planeerimise hea tava.

5) Krematooriumi rajamine rikub kaebajate õigust puhtale keskkonnale, tervise kaitsele ja

kodu puutumatusele ning omandiõigust, samuti usuvabadust. Kaebajad on vene õigeusku, mille

järgi on kremeerimine taunitav. Samuti pärsib krematooriumi rajamine kaebajate soovi viibida

oma koduaias ja seal nt grillida või einestada. Kaebajad mõistavad, et neil ei ole õigust keelata

oma elukoha lähedal teenuse osutamist, mis läheb nende usuliste tõekspidamistega vastuollu,

kuid kaebajate sotsiaalsete ja religioossete eripäradega tuleks siiski arvestada, kaaludes

krematooriumile ka muid võimalikke asukohti. Vastustaja on teadlik, et Raku piirkonnas on

valdavalt venekeelne elanikkond. Krematooriumi rajamine vähendab kaebajate kinnistute

väärtust. Krematooriumi juurde asutakse rajama lisaparklat, millega seoses võidakse vähendada

ka krematooriumi ja kaebajate kinnistute vahele jäävat kõrghaljastust.

6) Kuna projekteerimistingimused on õigusvastased, on õigusvastane ka selle alusel antud

ehitusluba.

11. Tallinna linn palus jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Vaidlustatud haldusaktid on kooskõlas Tallinna linna üldplaneeringuga. Krematoorium ei

ole kalmistu ja KalmS ei reguleeri selle rajamist. Valdeku tn 113 kinnistul ega sellele rajatavas

krematooriumis ei toimu surnute või tuha matmist. Krematoorium ei ole ka sakraalasutus, sest

need asuvad sotsiaal-, mitte ärimaal. Valdeku tn 113 kinnistu asub ettevõtluse

segahoonestusalal, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus. Krematooriume haldavad kasumit

taotlevad eraõiguslikud isikud. Valdeku tn 113 asub kohe Liiva kalmistu kõrval, kuid

üldplaneeringust ei tulene kohustust püstitada krematoorium kalmistualale. Pärnamäe

krematoorium ehitati ammu enne Tallinna linna ja Pirita linnaosa üldplaneeringute

kehtestamist. Kuna Pärnamäe krematoorium asus kalmistu alal, on selge, miks see jäi ka

üldplaneeringutes kalmistute alale. Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgi on Valdeku tn 113

kinnistu ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtete kõrvalfunktsiooniga alal, kus võivad

paikneda kaubandus-, äri-, teenindus- ja toitlustusasutused, büroohooned, vaba aja veetmise

võimalusi pakkuvad ettevõtted ning tootmis-, logistika- ja laohooned. Seega pole vastustaja

kolmandale isikule mingeid erandeid teinud.

2) Projekteerimistingimustega täpsustati Valdeku tn 113 kinnistu ehitise kasutamise otstarvet

vastavalt EhS § 27 lg 4 p-le 1. Kõigi muude nõuete osas kohaldub detailplaneering. Seega pole

tegemist detailplaneeringu olemusliku muutmisega.

3) Projekteerimistingimused anti avalikus menetluses ja kaebajatel oli võimalik esitada

samasuguseid vastuväiteid kui detailplaneeringu menetluses. Vastustaja veendus, et

projekteerimistingimused vastavad keskkonnakaitse nõuetele. Krematoorium ei põhjusta

vastustajale teadaolevalt lõhnahäiringuid. Kaebajate menetlusse kaasamine ei oleks kaasa

toonud teistsugust otsust. Vastustaja halduskoormus on suur, mistõttu praktikas teavitatakse

taolistest asjadest eraldi vaid naaberkinnisasjade omanikke. Ajalehes avaldatud teade ei olnud

eksitav. Vastustajal ei olnud alust kaaluda alternatiivseid asukohti, sest Valdeku tn 113 kinnistu

on eraomandis ja omanik taotles kinnistule krematooriumi ehitamist. Muud asukohad eeldavad,

3-19-1749

10(18)

et taotlejal oleks olnud ka mujal kinnistuid. Hoonet ei olnud võimalik kavandada ka kinnistu

piires muusse asukohta.

4) Keskkonnamõjudega seonduvat ei ole haldusaktides välja toodud, sest selleks puudus

vajadus. Määruse nr 224 § 16 alusel võis jätta keskkonnamõju eelhinnangu koostamata.

Kaebajate väited lõhnahäiringutest ja õhusaastest on otsitud ning selle kohta esitatud tõendid ei

ole asjakohased. Vastustaja arvestas mh Viljandi krematooriumi näitega, sest seda on

kirjeldatud Valdeku tn 113 ehitusprojektis. Vajadusel saab keskkonnamõju täiendavalt hinnata

kasutusloa menetluse raames. Teiste valdade praktika ei ole vastustaja jaoks siduv.

5) Valdeku tn 113 kinnistu asukohta, ehitise välimust ja ümbritsevat keskkonda silmas pidades

on krematoorium kaebajate kinnistutelt raskesti nähtav. Tavandihoone on ümbritsetud

kõrghaljastusega (valdavalt okaspuud) ja nähtav vaid Valdeku tänava kitsal juurdepääsutee

lõigul. Igal juhul ei ole kaebajatel võimalik jälgida oma kinnistutelt tuhastamise protsessi, vaid

üksnes inimeste ja autode liikumist. Väited negatiivsest psühholoogilisest mõjust ei ole

tõendatud. Lisaparkla rajamisega ei ole plaanis kõrghaljastust likvideerida. Kaebajate

usuvabadust ei rikuta. Kinnistu väärtuse vähenemine ja selle müügi keerulisemaks muutumine

on tõendamata.

12. Memoris Krematoorium OÜ palub jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Vastuolu Tallinna linna üldplaneeringuga puudub. Krematooriumi rajamise eesmärk on

teenida kasumit teenuse osutamisega. Tegemist on ettevõtlusega, mis sobib ettevõtluse

segahoonestusalale. Halduskohus ei ole KalmS kohaldamisel eksinud. Vastustaja tegevus ei ole

vastuolus oma varasema praktikaga. Eestis on teisigi krematooriume, mis ei asu kalmistualal

ning kus ei viida läbi ka matusetalitusi (nt Martnas).

2) EhS § 27 lg 1 p 2 alusel oli võimalik detailplaneeringut projekteerimistingimustega

täpsustada, sest vahetus kinnistu omanik, kuid detailplaneeringus oli hoone kasutusotstarve

määratud väga spetsiifiliselt, tulenevalt endise omaniku AS Eesti Gaas plaanist rajada

gaasivarustuse teenindamisega seotud ärihoone. Mingeid varjatud skeeme ei ole.

3) Kaebajate ärakuulamisõigust ei rikutud. Läbi viidi avatud menetlus. Isegi kui tehti vigu, ei

mõjutanud need asja otsustamist.

4) Puudus kohustus läbi viia keskkonnamõju hindamine. Krematoorium-ahju käitamine ei

paigutu olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla ega too kaasa ebameeldiva või ebameeldiva

lõhnaaine eraldumist välisõhku. Õhusaaste hinnang tõendab, et isegi kui oleks koostatud

eelhinnang või oleks hinnatud keskkonnamõju, oleks olukord olnud sama, isegi kui

krematooriumi käitatakse täisvõimsusel.

13. Memoris Krematoorium OÜ esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu otsuse resolutsiooni p 4 osas, millega jäeti kaebajatelt välja mõistmata

menetluskulu 4437 eurot ning ei mõistetud menetluskulusid välja solidaarselt. Kolmas isik

palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kaebajatelt täiendavalt välja 4437 eurot ja

määrata, et menetluskulud mõistetakse välja solidaarselt. Ühtlasi palub kolmas isik jätta

vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud solidaarselt kaebajate kanda.

1) Kolmas isik ei saanud mõjutada kaebajate haldusmenetlusse kaasamist, mistõttu on

ebaõiglane jätta osa kolmanda isiku menetluskuludest sel põhjusel tema enda kanda. Kolmas

isik ei nõudnudki 10.07.2020 artikli tõlkimisega seotud kulude hüvitamist. Arusaamatu on

välisõhu saastetaseme hinnangu kulu jätmine kolmanda isiku kanda, sest kohus nõudis

menetlusosaliselt selle kohta täiendavate tõendite esitamist. Määruskaebuse menetlemisega

3-19-1749

11(18)

seotud kulu jätmine kolmanda isiku kanda on vastuolus HKMS § 108 lg-tega 1–3.

Menetluskulude väljamõistmine sõltub asja lõplikust lahendamisest, mitte menetluse käigus

mõne määruskaebuse lahendusest.

2) Igalt kaebajalt väljamõistetud summa eraldi väljanõudmine on liialt koormav, arvestades

summa suurust ja asjaolu, et täitemenetluses võib täitur nõuda kolmandalt isikult täitekulude

ettemaksu. Kulud tuleks kaebajatelt välja mõista solidaarselt.

14. DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH paluvad jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus lahendab esmalt seni lahendamata taotlused (I), käsitleb kaebeõigust ja

kohtuliku kontrolli ulatust (II), kontrollib vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust (III),

lahendab apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse (IV) ning määrab kindlaks menetluskulude

jaotuse ja ulatuse (V).

I

16. Apellandid taotlesid järgmiste apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmist: 1)

MK ja AK artikkel „Traditsiooni konstrueerimine – tuhastamismatus Eestis“ (lisa 1); 2) raieload

nr 37353 ja 34381 (lisad 2 ja 3); 3) kirjavahetus Valdeku tn 113 lisaparkla teemal (lisa 4). Lisaks

palusid apellandid ringkonnakohtul vastustajalt välja nõuda Valdeku tn 113 parkimisala

puudutavad dokumendid, millest nähtuks, kui palju kõrghaljastust jääb krematooriumihoone ja

Valdeku tänava vahele. 31.12.2020 menetlusdokumendis paluvad kaebajad asja juurde võtta

09.10.2020 Postimehe artikli „Nõmmekad sõdivad naabriks tulnud krematooriumi vastu“, kuna

kolmanda isiku juhatuse liige on seal väitnud, et kalmistu on krematooriumi jaoks sobiv koht.

17. Vastustaja palus mitte võtta toimikusse apellatsioonkaebuse lisaks 1 olevat artiklit, kuid

võtta toimikusse tema enda esitatud lisad: 1) Nõmme Linnaosa Valitsuse 12.03.2015 kiri koos

lisadega (lisa 1) ning 2) Valdeku tn 113 muudatusprojekt (lisa 2). Vastustaja selgitas, et raieluba

nr 34381 on ilmselt realiseeritud, kuid igal juhul kaotas see kehtivuse 20.07.2020. Raieluba nr

37353 on antud sanitaarraieks, et eemaldada ohtlikud puud. Vastustaja leiab ka, et 09.10.2020

Postimehe artiklist ei saa järeldada, et tavandihoone-krematoorium peaks asuma kalmistu maa-

alal üldplaneeringu tähenduses.

18. Memoris Krematoorium OÜ palus 24.09.2020 vastuses jätta asja juurde võtmata

apellatsioonkaebuse lisad 1–4 ja 31.12.2020 menetlusdokumendi lisa. Tõendid on esitatud

hilinemisega ega ole vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Kui kohus otsustab Postimehe

artikli vastu võtta, palub kolmas isik 08.01.2021 menetlusdokumendis asja juurde võtta Maa-

ameti kaardirakenduse väljavõtte Valdeku tn 113 kinnistust.

19. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde. MK ja AK artikkel ja

Nõmme Linnaosa Valitsuse 12.03.2015 kiri ja Postimehe artikkel on vajalikud asja õigemaks

lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3). Kaebajad on soovinud artiklitega oma väiteid tõendada ning

nende väidetele vastamiseks peab artikkel olema asja juures. Samal põhjusel tuleb asja juurde

võtta kolmanda isiku esitatud Maa-ameti kaardirakenduse väljavõte Valdeku tn 113 kinnistust.

Nõmme Linnaosa Valitsuse 12.03.2015 kiri koos lisadega on vajalik, et hinnata kaebeõiguse

ulatust. Raieload, kirjavahetus lisaparkla teemal ja muudatusprojekt on osa haldusmenetluse

toimikust (HKMS § 122 lg 2 p 5). Kuna vastustaja on esitanud lisaparkla muudatusprojekti,

jääb kaebajate taotlus selle kohta tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

3-19-1749

12(18)

II

20. Kaebajad on seisukohal, et haldusaktid rikuvad nende õigust tervise kaitsele, puhtale

keskkonnale, omandiõigust, kodu puutumatust ja usuvabadust. Rikkumise kõrvaldamiseks on

nad palunud tühistada projekteerimistingimused ning nende alusel antud ehitusloa. Kaebajate

arvates puudus EhS §-s 27 lg 1 p-s 2 sätestatud alus projekteerimistingimuste andmiseks,

projekteerimistingimustega muudeti olemuslikult planeeringulahendust ja need on vastuolus

üldplaneeringuga.

Vastustaja

oleks

pidanud

algatama

üldplaneeringut

muutva

detailplaneeringu ning viima läbi keskkonnamõjude hindamise ja andma eelhinnangu. Nad ei

ole rahul ka sellega, et TLPA loobus ehitusloa menetluses nõudest esitada hinnang

krematooriumi emiteeritavate võimalikke häiringuid põhjustavate lõhnaainete esinemise kohta

koos hajumise/levimise modelleerimisega. Ehitusluba tuleb tühistada põhjusel, et see on antud

õigusvastaste projekteerimistingimuste alusel.

21. Projekteerimistingimuste eesmärk detailplaneeringu olemasolul on täpsustada EhS § 27 lg-

tes 3 ja 4 nimetatud tingimuste ulatuses detailplaneeringus kokku lepitud ehitusõigust, viia

seeläbi ellu üldplaneering ja luua alale ruumiline terviklahendus (EhS § 32 p-d 2–3, PlanS §

124 lg 2). Ehitusloa eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde

vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse, tuleohutuse ja keskkonnanõuetele

juba enne ehitustööde algust. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa

andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 11, § 12, § 38 lg 1, § 42 lg 1, § 44 p 1; vt ka

Riigikohtu 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 12). Kuna projekteerimistingimustel ja ehitusloal

on erinev funktsioon, reguleerimisese ja menetluskord, tuleb neid eristada.

22. Isik võib pöörduda kaebusega halduskohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Muul

eesmärgil on kaebuse esitamine lubatud tingimusel, et see on seaduses sätestatud (HKMS § 44

lg-d 1 ja 2). Kaebeõiguse aluseks on õiguse võimalik riive (Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-

17-505, p 9). Erinevalt detailplaneeringu kehtestamise otsusest, ei ole EhS § 27 alusel antud

projekteerimistingimusi võimalik vaidlustada avalikes huvides, sest seadus ei näe sellist

võimalust ette. Sarnaselt ei ole avalikes huvides lubatud vaidlustada PlanS § 125 lg 5 alusel

antud projekteerimistingimusi (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721,

p-d 10–11; 18.04.2019 otsus nr 3-18-1141, p 10; vrd ka Riigikohtu 28.05.2020 määrus nr 3-19-

1627, p 11). Seaduses sätestatud erandi puudumise tõttu ei saa avalikes huvides vaidlustada ka

ehitusluba. Kohus saab haldusaktide õiguspärasust kontrollida seega ulatuses, milles kaebajad

väidavad oma õiguste rikkumist. Kohtus kaitstavad subjektiivsed õigused on põhiõigused ja -

vabadused, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest

tulenevad õigused (Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22).

23. Ringkonnakohtu hinnangul ei riiva projekteerimistingimused ja ehitusluba kaebajate

usuvabadust ega õigust kodu puutumatusele. Kaebajate välja toodud menetlus- ja

materiaalõigusnormide eesmärk (EhS § 27, Tallinna linna üldplaneeringu maakasutusplaan,

keskkonnakaitsenõuded) pole neid huve ka kaitsta. Kaebajate usuvabadus (PS § 40) ei ulatu

õiguseni nõuda, et kohalik omavalitsus keelaks kolmandal isikul rajada kaebajate naabrusesse

hooneid, milles kavandatav tegevus on vastuolus nende usuliste tõekspidamistega. Valdeku tn

113 kinnistule krematooriumi rajamine ei sunni kaebajaid ka usku vahetama ega takista neil

oma usu praktiseerimist. Õigus kodu puutumatusele (PS § 33) kaitseb isikut eeskätt

sissetungimise ja läbiotsimise või eluruumis toimuva salajase jälitustegevuse eest. Selliseid

asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Õigus kodu puutumatusele ei kaitse isikut mõjutuste eest,

mis halvendavad tema koduümbruse miljööd, nt vähendavad krematooriumi rajamise tõttu

soovi oma koduaias süüa valmistada ja einestada. Kohtupraktika järgi ei ole ainuüksi isiku

lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimisele kohtulikult

3-19-1749

13(18)

kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12;

24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22).

24. Projekteerimistingimused ja ehitusluba ei riiva ka kaebajate õigust puhtale keskkonnale

(PS § 53). Kohtupraktika järgi ei ole õigus puhtale keskkonnale iseseisvalt kaitstav subjektiivne

õigus, vaid väärtus (Riigikohtu 18.06.2010 otsus nr 3-3-1-101-09, p 12). Õigus nõuda

elukeskkonna säilitamist, keskkonnaohtude vältimist ja kvaliteetse elukeskkonna tagamist on

hõlmatud teiste põhiõiguste (omandiõiguse, eraelu puutumatuse), teistest õigustloovatest

aktidest tulenevate õiguste (KeÜS § 23 lg 1) ja menetlusõigustega.

25. Ringkonnakohtu hinnangul on tavandihoonest-krematooriumist lähtuvad mõjutused

seotud eeskätt kaebajate õigusega tervise ja omandi kaitsele (PS §‑d 28 ja 32, KeÜS § 23 lg 1).

Kaebajate õigusi riivavad nii projekteerimistingimused kui ka ehitusluba. Kaebajad elavad küll

tegutseva kalmistu läheduses, kus viiakse regulaarselt läbi matusetalitusi ning nende kinnistute

ja tavandihoone-krematooriumi vahele jääb kõrghaljastus, kuid kinnistute vaheline kaugus ei

ole nii suur, et tavandihoone-krematooriumi mõju nende õigustele saaks täielikult välistada.

Kohtusse pöördumiseks ei pea riive olema intensiivne (vt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-

17-981, p-d 11–12; 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 8). Tavandihoone-krematooriumi

lähedus võib võimendada ostjate vastumeelsust kalmistu lähedusse elamu soetamise vastu.

Kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda määruses nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustest

kinnipidamist. Isik peab taluma ka allapoole piirväärtust jäävat õhukvaliteeti vaid juhul, kui

seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi isiku huve kaitsvate asjakohaste

õigusnormidega (vrd Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-3-1-15-16, p 15). Kaebajate õigused on

EhS § 27 kaitsealas, sest eelduslikult kajastab detailplaneering naabritevahelist ehitusõiguse

kokkulepet, sh ehitise kasutusotstarbe osas, mille mõju ümbritsevate kinnistute väärtusele ei saa

välistada. Asjaolust, et kaebajad ei esitanud detailplaneeringu menetluses vastuväiteid

(vastustaja 23.09.2020 vastuse lisa 1), ei saa järeldada, et nad oleksid olnud lähedusse ehitatava

suhtes ükskõiksed. Kaebajate subjektiivsed õigused tulenevad ka Tallinna linna

üldplaneeringust. Kaebajatel on õigus nõuda üldplaneeringu maakasutusplaanist kinnipidamist.

Maakasutuse otstarve tagab, et piirkonda ei rajata naabrite jaoks ootamatuid ehitisi, mis võivad

nende huve rikkuda (vähendada kinnistu väärtust või turvalisust vms). See, kas vastuolu

projekteerimistingimuste ja üldplaneeringu vahel tegelikult esineb, on vaidlustatud

haldusaktide sisulise õiguspärasuse küsimus. Ringkonnakohus ei pea siiski põhjendatuks

kaebajate väidet, et nende kinnistute väärtus võib väheneda parkimislahenduse tõttu. Selles osas

on halduskohtu otsuse põhjendused (otsuse p 24) asjakohased ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

III

26. HMS § 54 järgi on haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

27. Kaebajad heidavad vastustajale ette, et neid ei kaasatud projekteerimistingimuste andmise

menetlusse. HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt tuleb haldusmenetlusse kaasata isik, kelle õigusi või

kohustusi haldusakt võib puudutada. Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on

haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema

õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab, kui esineb mõistlik

kahtlus, et riive esineb (nt Riigikohtu 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 9; 11.10.2016 otsus

nr 3-3-1-15-16, p 20, 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 13; 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p

8).

3-19-1749

14(18)

28. Ringkonnakohus oli 30.12.2019 määruses (p 8) seisukohal, et vastustaja rikkus kohustust

teavitada kaebajaid kui Valdeku tn 113 lähipiirkonna elanikke projekteerimistingimuste

menetlusest, ning jääb selle seisukoha juurde. Kuigi kaebajate korterelamute ja Valdeku tn 113

vahele jääb transpordimaa, pidi vastustajal olema mõistlik kahtlus, et haldusaktid riivavad

kaebajate õigusi ning neil on huvi kaasa rääkida nende elukoha vahetusse lähedusse ehitatava

suhtes (EhS § 31 lg 4 p 2). Kaebajad on varem vastu seisnud nt Liiva kalmistu laiendamisele

kõrvalkinnistul (dtl 703–704). Haldusorganil on kaasamiskohustus sõltumata sellest, kas

menetlus viiakse läbi avatud menetlusena või mitte. Haldusmenetluse võib menetlusosalise

arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata läbi viia HMS § 40 lg 3 p-des 1–7 sätestatud alustel.

Praegu ei esinenud selliseid asjaolusid.

29. Seega on projekteerimistingimused formaalselt õigusvastased. Samal põhjusel on

formaalselt õigusvastane ka ehitusluba (EhS § 44 p 4). Tegemist on menetlusveaga, mille mõju

menetluse lõpptulemusele tuleb hinnata koostoimes teiste võimalike puudustega (HMS § 58).

30. Vastustaja leidis, et varem kehtestatud detailplaneeringu elluviimine pole senisel kujul

võimalik, sest vahetus kinnistu omanik, kes tahab seal realiseerida oma äriplaani, mis on seotud

kinnistule tavandihoone-krematooriumi rajamisega. Vastustaja ei pidanud aga uue

detailplaneeringu koostamist otstarbekaks ega mõistlikuks, sest kehtestatud detailplaneeringu

olemus ei muutu ja tavandihoone-krematoorium sobib linnaruumi. Vastustaja arvates ei mõjuta

tavandihoone-krematoorium

negatiivselt

naaberkinnisasju

ega

nende

kasutajaid.

Apellatsioonimenetluses vaieldakse endiselt selle üle, kas esines alus projekteerimistingimuste

andmiseks

ja

kas

taotletud

tingimust

(hoone

kasutamise

otstarvet)

võis

projekteerimistingimustega täpsustada.

31. EhS § 27 lg 1 p 2 järgi võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud

juhul anda ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi,

kui detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid, mille tõttu ei ole

enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia. Projekteerimistingimuste taotlus

tagastatakse läbi vaatamata, kui ei esine EhS § 27 lg-s 1 sätestatud alust (EhS § 30). EhS § 27

lg-s

sätestatakse

detailplaneeringus

käsitletud

tingimused,

mida

võib

projekteerimistingimustega täpsustada. EhS § 27 lg 4 p 1 järgi võib asjakohasel juhul täpsustada

hoone detailplaneeringus käsitletud kasutamise otstarvet, sh võib täpsustada elamu või

büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui

vastavad

sihtotstarbed

on

mõlemad

varasemalt

detailplaneeringus

ette

nähtud.

Projekteerimistingimusi

ei

anta

detailplaneeringus

kehtestatud

planeeringulahenduse

olemuslikuks muutmiseks (EhS § 27 lg 3). Pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste

andmisest, kui taotlus ei vasta EhS § 27 sätestatud tingimustele (EhS § 32 p 3).

32. Eelnevast tuleneb, et projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu olemasolul on

võimalik vaid põhjendatud juhul ehk pädev asutus peab esmalt hindama kehtestatud

detailplaneeringu elluviimise võimalust ning kui see pole võimalik, siis kaaluma, kas tunnistada

detailplaneering

kehtetuks

või

anda

projekteerimistingimused

detailplaneeringu

täpsustamiseks. On ilmne, et kui kaebajaid projekteerimistingimuste andmise menetlusse ei

kaasatud,

ei

saanud

vastustaja

ka

nende

õigustega

arvestada,

kui

kaalus

projekteerimistingimuste andmise põhjendatust (EhS § 27 lg 2 p 2).

33. Selleks, et EhS § 27 lg-s 4 nimetatud tingimusi täpsustada, peab esinema EhS § 27 lg-s 1

nimetatud

projekteerimistingimuste

andmise

alus.

Ringkonnakohus

leiab,

et

projekteerimistingimuste andmist otsustades teostab vastustaja küll kaalutlusõigust, kuid EhS §

27 lg 1 p 2 kohaldamisel sisustab ta määratlemata õigusmõisteid. See tähendab, et kui normi

abstraktne

faktiline

koosseis

on

täitmata

(puudub

oluline

uus

asjaolu),

tuleb

3-19-1749

15(18)

projekteerimistingimuste andmise taotlus EhS § 30 alusel tagastada läbivaatamatult, sest

puudub seaduslik alus projekteerimistingimuste andmiseks sõltumata EhS § 27 lg-tes 3 ja 4

sätestatud asjaolude esinemisest.

34. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja määratlemata õigusmõiste sisustamisel eksinud.

Omaniku vahetus ei ole oluline uus asjaolu EhS § 27 lg 1 p 2 mõistes. Vastustaja tõlgendus ei

ole kooskõlas PlanS § 124 lg 2 eesmärgiga, sest võimaldab lihtsasti eirata

planeerimismenetluses saavutatud kogukonna kokkulepet konkreetse ala lähiaastate

ehitustegevuse osas. Eelduslikult on puudutatud isikud detailplaneeringu menetluses nõustunud

endise omaniku äriplaaniga ja selle sobivusega elukeskkonda. Detailplaneeringu menetluses

vastuväiteid ei esitatud ning selle kehtestamise otsust ei vaidlustatud, millest võib järeldada

kaudset nõustumist. Samuti võib eeldada, et uus omanik on kinnistut omandades nõustunud

detailplaneeringus kokkulepituga või on valmis selleks, et enda äriplaani elluviimiseks tuleb

algatada täiendav menetlus. EhS § 27 lg 1 mõte ei ole võimaldada kergekäeliselt muuta

kaalutletud menetluse tulemusena sündinud lahendust. Ka EhS eelnõu seletuskirja järgi tuleb

projekteerimistingimustega detailplaneeringu täpsustamisse suhtuda suure ettevaatlikkusega.

Seletuskirja järgi peaks oluliste uute asjaoludena käsitama nt suuri muudatusi tehnoloogilistes

lahendustes ja energiatõhususe nõuete muutumist. Seega on oluline uus asjaolu seotud eeskätt

detailplaneeringus kehtestatud ehituslike tingimustega.

35. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et Valdeku tn 113 kinnistule gaasivarustamise

teenindamisega seotud ärihoone asemel tavandihoone-krematooriumi rajamine muudab

olemuslikult kehtivat planeeringulahendust.

36. Tallinna Linnavolikogu 14.05.2015 otsusega nr 88 kehtestatud detailplaneeringuga määrati

ehitusõigus kuni kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega gaasivarustuse teenindamisega

seotud ärihoone ehitamiseks. Korralduse seletuskirja järgi ei nähta administratiivhoonesse ette

suurt töötajate arvu ning tegemist on ka vähese külastajate arvuga ettevõttega, mis ei häiri

kalmisturahu ega riiva silma sobimatute mastaapidega. On ilmne, et tavandihoone-

krematooriumi kasutamise otstarve erineb oluliselt detailplaneeringus ettenähtust: erinev on

ehitise eesmärk, käitamine ning külastajate arv. Ringkonnakohtu hinnangul ei tohiks EhS § 27

lg-s 4 sätestatud tingimuse täpsustamine olla puudutatud isikute jaoks üllatuslik. Kohtupraktikas

on detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks peetud nt seadusega kehtestatud ehituskeelu

vähendamist ja nihutamist (Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2017 otsus nr 3-16-2496, p 11),

juurdepääsutee asukoha muutmist, kui see on paika pandud servituudilepinguga (Tallinna

Ringkonnakohtu 22.08.2017 otsus nr 3-16-141, p 14), detailplaneeringus määratud ehitusaluse

pinna ja korterelamu korterite arvu vähendamist (Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-

19-674, p-d 20, 22). Ringkonnakohus leiab, et büroohoone asemel tavandihoone-krematooriumi

rajamist võib pidada puudutatud isikute jaoks üllatuslikuks ja tajutavaks. Isegi kui hoone

arhitektuurne lahendus oluliselt ei muutu ja kaebajad ei näe, mis hoone sees toimub, erineb selle

käitamine oluliselt detailplaneeringus kokkulepitust. See ei tähenda, et krematoorium-

tavandihoone ei võiks asuda ärimaal (vt allpool). Ka asjaolu, et tavandihoone-krematoorium

võib Valdeku tn 113 kinnistule sobida Liiva kalmistu läheduse tõttu paremini kui

gaasivarustamise teenindamisega seotud ärihoone, ei tähenda, et kehtestatud detailplaneeringu

olemus jääb samaks.

37. Seega esines alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks (EhS § 32 p 3).

38. Ringkonnakohus selgitab siiski täiendavalt järgmist. Valdeku tn 113 kinnistu asub

üldplaneeringu maakasutuse kaardi järgi ettevõtluse segahoonestuse juhtotstarbega alal, kus

võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Halduskohus

selgitas õigesti, et krematooriumi-tavandihoone käitamine on ettevõtlus, mida eraõiguslik isik

3-19-1749

16(18)

viljeleb kasumi teenimise eesmärgil, kuid pole tootmine, mis vajaks ulatuslikku sanitaartsooni

(otsuse p 14). Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Tallinna linna üldplaneeringu sõnastus on piisavalt

selge ning jätab võimaluse kasutada Valdeku tn 113 kinnistut põhimõtteliselt mis tahes

ettevõtluseks. Seda, mis laadi ettevõtlus sinna täpsemalt sobib ja on lubatav, tuleb

konkreetsemalt hinnata muude õigusaktide ja asjaolude valguses, kuid piirangut rajada Valdeku

tn 113 kinnistule krematooriumit ei saa tuletada üldplaneeringust.

39. Vastupidist ei saa järeldada ka KalmS-st. KalmS sätestab nõuded mh surnu hoidmisele (§

2); kalmistu rajamisele, kasutamisele ja laiendamisele (§-d 3–5) ning surnu tuhastamisele (§-d

9, 10), kuid mitte krematooriumi rajamisele või selle asukohale. KalmS § 4 lg 1 järgi peab

kohaliku omavalitsuse volikogu otsustama kalmistu ehk surnute ja tuha matmiseks ettenähtud

ning vajalike ehitistega maa-ala rajamise või laiendamise. Toimikust ei nähtu, et kolmandal

isikul oleks kavas Valdeku tn 113 kinnistule või krematooriumi hoonesse surnuid või tuhka

matta ning vaidlustatud haldusaktid sellist õigust kolmandale isikule ka ei anna. KalmS eelnõu

888 SE seletuskirjast või eelnõu menetlemise käigus tehtud ettepanekutest ei saa samuti

järeldada, et seadusandja oleks soovinud käsitada krematooriumit kalmistuna (vt

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/340effe9-c6fe-bc41-711e-

a487bc2560da/Kalmistuseadus). Kaebajate poolset tõlgendust ei toeta ka apellatsioonkaebuse

lisana 1 esitatud MK ja AK artikkel. Autorid ei anna selles juhiseid KalmS sätete sisustamiseks,

vaid kirjeldavad laiemalt tuhastusmatuse ehk krematsiooniga seonduvat kombekäitumist, alates

tuhastamisele eelnevast leinatalitusest avalikus ruumis ja lõpetades tuha puistamisega

veekogudesse või tuhaurni kodus hoidmisega. Ka kaebajate esitatud Postimehe artiklist ei saa

teha teistsugust järeldust.

40. Ringkonnakohus ei näe ka vastuolu Tallinna linna senises praktikas. Vastustaja on

mõistlikult selgitanud, miks teine praegu Tallinnas tegutsev krematoorium asub Tallinna linna

ja Pirita linnaosa üldplaneeringute järgi kalmistu alal – Pärnamäe krematooriumi hoone rajati

Pärnamäe kalmistu territooriumile juba enne nimetatud üldplaneeringute kehtestamist. Seetõttu

on loogiline, et kogu kalmistu, sh krematoorium, määrati planeeringutes ühtselt kalmistu alal

asuvaks. Sellest asjaolust ei saa tuletada piirangut rajada mujal Tallinnas krematooriume mujale

kui kalmistualale. Ka asjaolust, et mõnes teises linnas võib krematoorium asuda kalmistu alal,

ei tähenda, et see peaks nii olema ka Tallinnas. Kuna vastuolu üldplaneeringuga puudub, ei

pidanud vastustaja algatama üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.

41. EhS v.r § 31 lg 1 ls 1 (kehtis kuni 31.12.2019) järgi otsustab pädev asutus keskkonnamõju

hindamise algatamise vajaduse ja projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise

avatud menetlusena. Alates 01.01.2020 ei pea projekteerimistingimuste taotluse esitamisel

tegema KeHJS § 11 lg 2 alusel KMH algatamise või algatamata jätmise otsust. Eelnõu

seletuskirja järgi tekitas projekteerimistingimuste etapis KMH algatamise või algatamata

jätmise otsuse tegemine probleeme, sest puudus veel asjakohane teave kavandatava tegevuse

kohta. EhS § 32 p 5 järgi keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui

projekteerimistingimuste alusel kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei

ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada. Seega tuli EhS v.r järgi otsustada KMH

algatamine või algatamata jätmine, samuti eelhinnangu andmine projekteerimistingimuste

menetluses.

42. Kaebaja kavandatud tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud valdkonda, seega ei

pidanud vastustaja otsustama keskkonnamõju hindamise algatamist või algatamata jätmist

(KeHJS § 11 lg-d 2 ja 3). Otsustajal (projekteerimistingimuste andjal) tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang siis, kui planeeritud tegevusel on oluline

keskkonnamõju (KeHJS v.r § 6 lg 2 p 22, § 7 p 1, § 9 lg 1). Muu hulgas tuleb eelhinnang anda

3-19-1749

17(18)

tegevusele, mis võib kaasa tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku

(Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 15 p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene eelnevast,

et eelhinnang tuleb anda iga kord, kui tegevusega kaasneb ebameeldiv või ärritav lõhnaaine

eraldumine välisõhku. Eelhinnangu andmine on nõutav endiselt siis, kui tegevusega kaasnev

keskkonnamõju on oluline (KeHJS § 6 lg 2). KeHJS § 22 järgi on keskkonnamõju oluline, kui

see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

43. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud

ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). See põhimõte ei ole siiski

piiramatu. Asjaolu uurimiseks peab olema mõistlik ajend. Projekteerimistingimuste andmise

otsuses ei ole eelhinnangu andmata jätmist põhjendatud, kuid modelleeringust loobumist on

vastustaja põhjendanud kohtumenetluses sellega, et Tallinna Keskkonnaameti spetsialistid

kontrollisid ja kinnitasid ehitusprojekti vastavust keskkonnakaitsenõuetele. Teadaolevalt ei

põhjusta olemasolevad krematooriumid lõhnahäiringud, mistõttu loeti piisavaks (ehitusprojekti)

seletuskirja selgitused. Keskkonnainspektsioon on suuliselt kinnitanud, et Pärnamäe

krematooriumil ei ole olnud probleeme õhusaastega.

Kuna asjas esitatud tõenditest on näha, et ehitusloa taotlus koos ehitusprojekti ja seletuskirjaga

esitati enne projekteerimistingimuste andmise taotlust (dtl 401), puudus vastustajal

projekteerimistingimuste menetluses ajend eelhinnangu andmist kaaluda. Maardu ja Pärnu

juhtumid toimusid pärast projekteerimistingimuste andmist. Ringkonnakohtu hinnangul on

vastustajale aga etteheidetav, et ta loobus ülaltoodud põhjendustel ehitusloa menetluses nõudest

esitada hinnang krematooriumi emiteeritavate võimalikke häiringuid põhjustavate lõhnaainete

esinemise kohta koos hajumise/levimise modelleerimisega. Tallinna Keskkonnaameti

spetsialistid jõudsid projekteerimistingimuste andmisel järeldusele, et modelleeringut on vaja.

Ehitusloa menetluses oldi aga seisukohal, et seda ei ole vaja. Kuna otsustused on tehtud sama

tõendite kogumi põhjal, ei ole järelduse kujunemine läbipaistev.

44. Kaebajad on läbivalt olnud seisukohal, et tavandihoone-krematoorium emiteerib õhku

kahjulikke aineid. Kolmas isik esitas kohtumenetluses OÜ Hendrikson & Ko teostatud Valdeku

tn 113 krematooriumi välisõhu saastetaseme hinnangu ning on seisukohal, et sellega on

tõendatud, et tavandihoonest-krematooriumist lähtuvad mõjud ei ületa õigusaktides sätestatud

saastetaset ega põhjusta lõhnahäiringuid; ühtlasi puudub kohustus taotleda õhusaasteluba või

registreerida põletusseade Keskkonnaametis. Ringkonnakohus leiab, et kolmas isik on sellega

kaebajate väited veenvalt ümber lükanud. Halduskohtu hinnang tõenditele (otsuse p-d 20–21)

on asjakohane ja selle kordamine ei ole vajalik (HKMS § 201 lg 4).

IV

45. Kokkuvõttes on projekteerimistingimused formaalselt ja materiaalselt õigusvastased.

Puudus alus projekteerimistingimuste andmiseks ning täpsustati tingimust, mida ei ole võimalik

projekteerimistingimustega taotletud viisil täpsustada. Ei saa välistada, et kui tavandihoone-

krematooriumi rajamiseks oleks algatatud detailplaneeringu menetlus ja kaebajad oleks sinna

kaasatud, oleks menetluse tulemus võinud olla teistsugune. Projekteerimistingimused on

ehitusloa eelhaldusakt. Ehitusluba anti õigusvastaste projekteerimistingimuste alusel ning see

on ka formaalselt õigusvastane. Samuti ei vasta ehitusluba hoone kasutusotstarbe osas

detailplaneeringule.

46. Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistab

Tallinna Halduskohtu 22.07.2020 otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ning teeb uue otsuse,

millega rahuldab kaebuse ja tühistab TLPA 19.02.2019 projekteerimistingimused ja 22.05.2019

ehitusloa nr 1912271/12476.

3-19-1749

18(18)

47. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebajate apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu

otsuse menetluskulude väljamõistmise ulatuse ja kohtuotsuse täitmise tingimuste osas, mida

vaidlustas

vastuapellatsioonkaebusega

kolmas

isik,

jääb

kolmanda

isiku

vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

V

48. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebuse ja

apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

vastustajalt välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6). Vastustaja menetluskulud jäävad

tema enda kanda. Kuna kaebaja ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku menetluskulud

tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).

49. Kaebajad taotlesid halduskohtus 6594 euro väljamõistmist (riigilõiv kaebuselt ja esialgse

õiguskaitse taotluselt 210 eurot ja esindajakulud 6384 eurot) ning ringkonnakohtus 3885 euro

väljamõistmist (riigilõiv apellatsioonkaebuselt 105 eurot ja esindajakulud 3780 eurot).

Riigilõivu tasumise kohta on esitatud maksekorraldused ning õigusabi osutamise kohta

menetluskulude nimekiri koos kuludokumentidega (HKMS § 109 lg 1 ja 11). Riigilõiv on

vajalik ja põhjendatud kulu ning see tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate esimese astme õigusabikulud asja mahtu ja keerukust

ning menetluse käiku arvestades vajalikud ja põhjendatud. Küll ei saa täies ulatuses pidada

põhjendatuks apellatsiooniastme menetluskulusid. Apellatsioonkaebuses on korratud varem

esitatud seisukohti ning võrreldes halduskohtuga ei ole vaidlusküsimused muutunud.

Ringkonnakohus vähendab vastustajalt kaebajate kasuks väljamõistetavate apellatsiooniastme

esindajakulude suurust selliselt, et mõistab kaebajate kasuks välja 3200 eurot. Kokku tuleb

seega kaebajate kasuks välja mõista menetluskulud 9899 eurot (6594 + 3305 = 9899).

(allkirjastatud digitaalselt)